Määrusega sätestatakse Kunda linna (edaspidi linn) eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord).
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil; 2) sotsiaaltoetus on isikule makstav rahaline hüvitis; 3) sotsiaalteenus on isikule osutatav mitterahaline soodustus; 4) vältimatu sotsiaalabi on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse; 5) hooldusplaan on isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tervislikule seisundile ja kõrvalabi vajadusele ning määratakse kindlaks toimingud isiku toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks; 6) rehabilitatsiooniplaan on rehabilitatsiooniasutuses isiku või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused; 7) juhtumiplaan on isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel juhtumikorralduse raames koostatud kirjalik dokument, mis sisaldab hinnangut isiku abivajadusele ja tegevuskava toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks.
(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kunda linn. (2) Põhjendatud juhtudel võib kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega osutada sotsiaalhoolekandelist abi isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Kunda linnas. (3) Vältimatut sotsiaalabi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Kunda linn, kuid kes viibib abi vajamise ajal Kunda linna haldusterritooriumil.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) aluseks võetakse isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist; 3) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 4) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 5) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 6) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid ning teisi tugispetsialiste, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 7) isikule, kes iseseisva toimetuleku parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Sotsiaalhoolekandelise abi võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist; 8) abimeetmed isikule tagatakse võimalikult kättesaadaval moel.
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja Kunda linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) avalduse ning vajadusel kuludokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse väljaselgitamiseks. (2) Linnavalitsus võib sissetulekust sõltuva toetuse taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente taotleja majandusliku olukorra ja muude oluliste asjaolude kindlaks tegemiseks.
(1) Abi saamiseks Kunda linna poole pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi selgitab välja sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooniga linnavalitsuse ametnik, kellele see pädevus asutusesisese töökorraldusega on antud (edaspidi ametnik) ning kõik linna teenistuses olevad isikud on kohustatud andma sellele ametnikule vajalikku teavet ja abi. (2) Juhul, kui ametnik saab võimalikust abivajadusest teada teisiti, kui isikult endalt, alustab ta abivajaduse hindamist isiku teavitamisega. (3) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. (4) Abi andmise otsustab linnavalitsuselt vastavad volitused saanud sotsiaaltoetuste komisjon või ametnik 10 tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist, kui ei ole sätestatud teistsugust tähtaega. (5) Toetus kantakse 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse tegemist taotleja poolt taotluses näidatud pangakontole või makstakse välja sularahas.
(1) Sotsiaalteenusele kehtestab hinna teenuse osutaja. Kunda Linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste poolt osutatavatele sotsiaalteenustele kehtestab hinna linnavalitsus. (2) Tasu kehtestamisel tuleb kehtestada ka tasu tingimused ja suurus. (3) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid. (4) Tasu võtmise ja suuruse otsustab linnavalitsuse nimel ametnik või komisjon, kellele linnvalitsus selle pädevuse on andnud. (5) Teenust osutaval asutusel on õigus üksikjuhtudel tasu põhjendatult vähenda, kui linnavalitsus on temale selle õiguse andnud. (6) Isikule, kes rahvastikuregistri andmetel ei ela Kunda linnas, kuid kasutab linna poolt osutatavat sotsiaalteenust, linn tasu osas soodustusi ei tee. (7) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse linnaeelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest.
(1) Linnavalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle sotsiaaltoetusena alusetult makstud rahasumma ja sotsiaalteenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi. (2) Linnavalitsusel on sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.
Linna eelarvest rahastatava sotsiaalhoolekandelise abi otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie Kunda Linnavalitsuse kaudu maavanemale.
(1) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates. (2) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib, kui isiku või pere netosissetulek pärast dokumentaalselt tõestatud eluasemekulude ja taotlusest tuleneva kulutuse maksmist või mahaarvamist on alla 2-kordse riiklikult kehtestatud toimetuleku piiri.
Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) sünnitoetus; 2) ranitsatoetus; 3) koolilõputoetus; 4) erakorraline toetus; 5) lastelaagritoetus; 6) muu sotsiaalabi.
(1) Sünnitoetust on õigus taotleda lapse seaduslikul esindajal, kelle elukohana on rahvastikuregistris vähemalt 1 (üks) kuu enne lapse sündi registreeritud Kunda linn. (2) Sünnitoetust makstakse: 1) ühele vanemale pärast lapse sünni registreerimist. Isikul on õigus esitada taotlus toetuse saamiseks 3 (kolme) kuu jooksul lapse sünni registreerimisest arvates; 2) mitmike sünni korral iga lapse eest; 3) linnavalitsuse korralduse alusel määratud isikule, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetust ei kasutata peres sihipäraselt. Sotsiaalvaldkonna ametnik koos määratud isikuga kasutab toetuse summasid lapsele vajalike asjade ostmiseks, sh. lapse tervislikuks toitumiseks vajalike toiduainete, vitamiinide, riiete jms ostmiseks. Sünnitoetuse kasutamise kohta esitab linnavalitsuse ametnik aruande, millele on alla kirjutanud toetuse taotleja; 4) sünnitoetust ei maksta, kui sünnitoetust maksti ühele vanemale teisest omavalitsusest, laps sündis surnuna või suri enne sünni registreerimist. (3) Sünnitoetuse suurus on 256.00 (kakssada viiskümmend kuus) eurot lapse kohta.
(1) Ranitsatoetust makstakse avalduse alusel lapse ühele lapsevanemale või seaduslikule esindajale, kelle elukohaks on rahvastikuregistri järgi Kunda linn. (2) Toetust makstakse kooli poolt esitatud nimekirja alusel järgmistel tingimustel: 1) laps asub esmakordselt õppima Kunda Ühisgümnaasiumi 1. klassi; 2) laps on suunatud õppenõustamiskomisjoni poolt õppima väljaspool Kunda linna asuvasse kooli; 3) laps asub õppima väljaspool Kunda linna asuva kooli 1. klassi, juhul kui Kunda Ühisgümnaasiumis vastavat klassi ei avata. (3) Kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetust ei kasutata peres sihipäraselt, eraldatakse selle pere lapsele vajalike koolitarvete komplekt toetusega võrdses rahalises väärtuses. (4) Toetuse taotlemiseks on vaja esitada taotleja isiku- ja lapse andmed ning arveldusarve IBAN number. (5) Ranitsatoetuse suurus on 64.00 (kuuskümmend neli) eurot.
(1) Koolilõputoetus on ühekordne toetus Kunda Ühisgümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele, kelle elukohaks on rahvastikuregistri järgi Kunda linn. (2) Erandkorras Eesti Vabariigis asuvate põhikoolide ja gümnaasiumite päevase õppevormi lõpetajatele, kelle elukohaks on rahvastikuregistri järgi Kunda linn. (3) Koolilõputoetuse määramise aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate kinnitatud nimekiri või lõpetaja avaldus ja lõputunnistus. (4) Koolilõputoetust makstakse: 1) lõpetajatele, kelle õppetulemus on vähemalt rahuldav, kehtestatud määras 64.00 (kuuskümmend neli) eurot; 2) hõbemedaliga gümnaasiumi lõpetajale kahekordses kehtestatud määras; 3) kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetajale neljakordses kehtestatud määras.
Erakorralist toetust makstakse õnnetusjuhtumi (loodusõnnetus, tulekahju, avarii) või muu kriisiolukorra läbi kannatada saanud isikule ja kuriteoohvrile.
(1) Kingitus eakatele 80, 85, 90 sünnipäeval ning pärast 90. eluaastat igal sünnipäeval. (2) Kingitus vanemliku hoolitsuseta lastele.
Peretoetust makstakse põhjendatud taotluse alusel üksikisikule või perele toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks.
(1) Toetust on õigus taotleda vähekindlustatud ja riskigruppi kuuluvatel või erivajadustega isikutel või peredel, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Kunda linn. (2) Raske majandusliku olukorra toetust makstakse: 1) vanglast vabanemisel toimetulekuga seotud kulude katmiseks 1 (üks) kord 30.00 (kolmkümmend) eurot; 2) laste toitlustamiseks Kunda linna lasteaias „Kelluke“ käivatele lastele ja gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õpilastele. Toetus määratakse lasteaias käivatele lastele ja gümnaasiumis ning kutseõppeasutuses õppijatele 2 (kaks) korda aastas õppepoolaastaks ja toetus kantakse Kunda linnavalitsusele esitatud vastavate arvete alusel toitlustusfirma arvelduskontole; 3) koolitarvete, riiete, jalatsite, laagrituusiku, huvihariduse osalustasude jt koolikulude osaliseks või täielikuks katmiseks, sõidukaardi kompenseerimiseks; 4) riskigruppi kuuluvate isikute kolimiskulude, dokumentide vormistamisega seotud kulude sh transpordikulude osaliseks või täielikuks katmiseks 1 (üks) kord aastas, ühe toetuse suurus kuni 50.00 (viiskümmend) eurot; 5) eluruumi hädavajaliku sanitaarse olukorra parandamiseks 1 (üks) kord aastas, toetuse suurus 50.00 (viiskümmend) eurot; 6) retseptiravimite osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks 2 (kaks) korda aastas, ühekordse toetuse suurus 50.00 (viiskümmend) eurot; 7) prillide (toetatakse klaaside maksumust) soetamiseks 1 (üks) kord aastas, toetuse suurus 50.00 (viiskümmend) eurot; 8) abivahendite ostmiseks või rentimiseks 1 (üks) kord aastas, toetuse suurus kuni 100.00 (ükssada) eurot; 9) vajalike vaktsineerimiste eest tasumiseks, ravikindlustuseta isikute perearsti poolt määratud konsultatsioonide, uuringute ja ravimise kulude katmiseks. (3) Peretoetuse suurus otsustatakse juhtumipõhiselt.
(1) Toetus on mõeldud hooldekodusse elama asuvale eakale või puudega isikule, kelle elukohaks on rahvastikuregistri järgi Kunda linn ja kellel puuduvad tema suhtes ülalpidamiskohustusega isikud. (2) Erandkorras määratakse hooldekodusse paigutatud isiku ülalpidamiskulude maksmine linna eelarvest seadusjärgsete ülalpidajate olemasolul, kes ei ole suutelised ise hooldama või ülalpidamiskulusid tasuma ning kelle pere on madala sissetulekuga. (3) Toetuse taotlemiseks esitab hooldekodusse elama asuv isik avalduse linnvalitsuse sotsiaaltoetuste komisjonile.
(1) Kunda linn määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigi korraldatava rahalise hüvitisena toimetulekutoetust, riigieelarvest makstavat sotsiaaltoetust ning vajaduspõhist peretoetust. (2) Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad kehtestab määrusega linnavolikogu.
(1) Kunda Linnavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused on: 1) koduteenus; 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 3) tugiisikuteenus; 4) isiku hooldus; 5) isikliku abistaja teenus; 6) varjupaigateenus; 7) turvakoduteenus; 8) sotsiaaltransporditeenus; 9) eluruumi tagamine; 10) võlanõustamisteenus; 11) sotsiaalnõustamine; 12) ) muud sotsiaalteenused. (2) Riigi poolt finantseeritavad teenused on: 1) riigi rahastatav asenduskoduteenus; 2) riigi rahastatav lapsehoiuteenus; 3) lapse hooldamine perekonnas.
(1) Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Teenust osutatakse kõrvalabi vajavatele isikutele. Kõrvalabi hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenust on õigust taotleda eakatel, puudega isikutel, sh ka puudega lapsega perel ning töövõimekaotusega isikutel. (3) Teenused võivad olla tasuta, soodustusega või tasulised. Soodustusega koduteenust võimaldatakse puudega isikule juhul, kui tema pension on väiksem kehtivast palga alammäärast ja ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised isikule hooldust tagama, kuna on ise raske või sügava puudega või psüühikahäirega. (4) Otsuse koduteenuse osutamise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooniga linnavalitsuse ametnik hiljemalt 10 päeva jooksul taotluse esitamisest. (5) Koduteenuste osutamiseks sõlmitakse kolmepoolne kirjalik leping. Lepingus määratakse kindlaks teenuste kestvus ja tingimused ning poolte õigused ja kohustused. Lepingu tähtaja möödumisel tuleb teenust vajava isiku huvidest lähtuvalt lepingu tingimused üle vaadata, otsustades ühtlasi ka lepingu pikendamise vajaduse. Lepingut võib muuta, täiendada või lõpetada ka varem, kui selleks tekib põhjendatud vajadus. (6) Abivajaja kaardi vormi, koduteenuste loetelu ja hinnad kehtestab linnavalitsus.
Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(1) Juhul, kui linnavalitsus määrab isikule väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, sõlmib linnavalitsus teenuse saaja ja teenuse osutajaga kirjaliku lepingu või haldusakti, milles sätestatakse muu hulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal. (2) Üldhooldusteenusele suunamise, lepingute sõlmimise, üldhooldusteenuse eest tasumise ja sealt lahkumise või väljaarvamise korra kehtestab linnavalitsus.
(1) Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine koostöös last kasvatava isikuga. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. (3) Teenuse osutamise tingimuste kohta sõlmib linnavalitsus tugiisiku ja teenuse saaja või tema esindajaga kirjaliku lepingu, milles määratletakse kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud. (4) Tugiisikuteenuse osutamise tingimused ja korra kehtestab volikogu.
(1) Täisealise isiku hooldus on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatav sotsiaalteenus täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (2) Erandjuhtudel on lubatud osutada isiku hoolduse teenust alaealise isiku puhul, eelkõige erivajadustega lapse hoolduseks. (3) Hooldust teostab linnavalitsuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul. (4) Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded. (5) Täisealise isiku hoolduse maksumusest tasub linn sügava puudega isiku hooldamiseks kuni 40.00 ( nelikümmend) eurot ja raske puudega isiku hooldamiseks kuni 28.00 (kakskümmend kaheksa) eurot kuus. (6) Dokumendivormid hooldusvajaduse ja toetuse määramiseks kinnitab linnavalitsus.
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on puudega täisealise isiku abistamine igapäevastes tegevustes, toetades seeläbi tema võimalikult iseseisvat toimetulekut osalemise suurendamisega ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Isiklik abistaja ei osuta koduteenuseid, vaid abistab klienti nende teostamisel. (2) Isiklik abistaja abistab isikut lähtuvalt tema puudest järgmistes tegevustes: liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, majapidamistöödes ja teistes toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab. (3) Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos. (4) Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded ja tööaeg sätestatakse kolmepoolses lepingus, mille sõlmivad isik, isiklik abistaja ja linnavalitsus. (5) Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded ja tööaja määrab klient. (6) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. (7) Teenuse saaja peab olema võimeline isiklikku abistajat juhendama. (8) Teenust ei osutata tugevate alkoholiprobleemidega isikutele, nakkushaigusi põdevatele isikutele ja lamajatele haigetele, kellele on määratud hooldaja või kes saavad koduhooldusteenust. (9) Teenuse taotlemiseks tuleb isikul esitada linnavalitsusele või volitatud ametnikule vormikohane avaldus. (10) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab linnavalitsus või volitatud ametnik teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda. (11) Avaldusele tuleb lisada puude tuvastamise otsus, isiku poolt valitud isikliku abistaja kirjalik nõusolek ja soovitavalt rehabilitatsiooniplaan. (12) Teenust ei tohi vahetult osutada isik: 1) kelle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga. (13) Teenuse osutamise aluseks on linnavalitsuse, isiku ja isikliku abistaja vahel sõlmitud kolmepoolne leping, milles märgitakse tegevuste loetelu, teenuse maht ja periood. (14) Otsuse kliendi teenusele suunamiseks ja lepingu sõlmimiseks teeb linnavalitsuse poolt volitatud sotsiaaltoetuste komisjon või ametnik. (15) Teenuse eest tasumise aluseks on kliendi poolt linnavalitsusele esitatud isikliku abistaja vormikohane töötundide aruanne. (16) Täisealise kliendi omaosalus määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. Omaosalus sõltub teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. (17) Isikliku abistaja teenuse hinna kehtestab linnavalitsus. (18) Teenuse osutamine lõpetatakse: 1) kliendi avalduse alusel; 2) lepingu tähtaja saabumisel; 3) teenuse vajaduse äralangemisel; 4) juhul, kui klient asub elama teise omavalitsusse; 5) kui klient on esitanud teenuse saamiseks teadlikult valeandmeid; 6) muudel asjaoludel, mis teevad lepingu edasise jätkamise võimatuks. (19) Dokumendivormid hooldusvajaduse ja toetuse määramiseks kinnitab linnavalitsus.
Teenuse osutamise tingimuste kohta sõlmib linnavalitsus isikliku abistaja ja teenuse saaja või tema esindajaga kirjaliku lepingu.
(1) Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. (2) Ametnik teavitab linnavalitsuse poole pöördunud isikut, kes tema hinnangul vajab varjupaigateenust, võimalustest seda teenust saada ning abistab teda teenusega seotud asjaajamistes.
(1) Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut, samuti täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. (2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. (3) Ametnik teavitab linnavalitsuse poole pöördunud isikut, kes tema hinnangul vajab turvakoduteenust, võimalustest seda teenust saada ning abistab teda teenusega seotud asjaajamistes.
Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või raviteenuste kasutamiseks.
(1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks peab isik esitama linnavalitsuse ametnikule kirjaliku või suulise avalduse, kus on märgitud teenuse soovija isikuandmed, sõidu marsruut ning teenuse taotlemise põhjus. (2) Linnavalitsus volitab haldusakti või halduslepinguga sotsiaaltransporditeenuse otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, linnavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavale asutusele. (3) Sotsiaaltransporditeenuse kasutaja tasub transporditeenuse eest sõidu lõppemisel transporditeenuse osutajale kviitungi alusel. (4) Sotsiaaltransporditeenuse kasutamisel korraga mitme isiku poolt, tasub iga teenust kasutav isik selle eest eraldi
(1) Eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. (2) Eluruumi tagamise teenust osutatakse vaba munitsipaalpinna olemasolul.
(1) Võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist. (3) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.
(1) Sotsiaalnõustamist korraldab linnavalitsus. Õigus tasuta sotsiaalnõustamise teenusele on kõigil elanikel. (2) Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks.
(1) Asenduskoduteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. (2) Asenduskoduteenuse taotlemine ja osutamine toimub sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt.
(1) Lapsehoiuteenus on lapse hooldusõigust omava isiku või käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. (2) Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on õigus saada raske ja sügava puudega lapse seaduslikul esindajal või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lg 1 nimetatud hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18 aastaseks, eeldusel, et lapse hooldeteenuse vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis ja lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (va lapse perekonnas hooldamine) ja laps ei viibi samal ajal haridusasutuses (koolis, lasteaias) (3) Lapsehoiuteenust on õigus osutada tegevusluba omaval isikul või kes vastab sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lg 1 punktide 2-6 sätestatud nõuetele. (4) Lapsehoiuteenust tasustatakse riigieelarvest eraldatud vahenditest. (5) Lapsehoiuteenuseks eraldatud ja kasutamata jäävaid vahendeid võib raske- ja sügava puudega lapse seaduslik esindaja kasutada teiste vajalike sotsiaalteenuste ostmiseks. (6) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korraldamise ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise korra kehtestab volikogu.
(1) Lapse perekonnas hooldamine on lapse hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. (2) Lapse hooldamine perekonnas toimub sotsiaalhoolekandeseaduses kehtestatud korras.
Muud sotsiaalteenused on isiku toimetulekuks vajalik muu mitterahaline abi, mida ei saa käsitleda käesoleva korra paragrahvis 21 lõige 1 punktides 1-11 sotsiaalteenustena.
(1) Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 02.12.2008 määrus nr 26 „ Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“. (2) Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 06.11.2007 määrus nr 18 „ Sotsiaalteenuste osutamise kord “. (3) Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 16.06.2014 määrus nr 10 „ Isikliku abistaja teenuse osutamise kord“.
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. (2) Määrusta rakendatakse 01. aprillist 2016.