Käesoleva määrusega määratakse Kärla alevikus kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi võrk) liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid kaugkütteseaduses ja teistes seadustes sätestatud tähenduses.
(1)Kaugküttepiirkond on käesoleva määrusega kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet.2(2)Kärla aleviku kaugküttepiirkonna piirid on toodud määruse lisas nr.
(1)Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitunute varustuskindlust.2(2)Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.3(3)Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud § 5 nimetatud erandjuhtudel.4(4)Isikud, kes kaugküttepiirkonda jääval maa-alal kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.
(1)Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:11) ajutised ehitised;22) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku on alla 25 kW;33) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,5 kW;44) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;55) ehitised, mille puhul kütteks kasutatakse ainult tehnoloogilist jääksoojust või ökoloogiliselt puhtaid küteviise (näiteks päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus).2(2)Loa käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud erisuste kasutamiseks annab Lääne-Saare Vallavalitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja ehitusloa väljastamise käigus.3(3)Soojusvarustuse ajutine katkestamine ja taastamine toimub vastavalt kaugkütteseaduses sätestatule.
(1)Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügilepingute lõpetamisega.2(2)Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:11) võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel;22) ehitise soojusega varustamiseks hakatakse kasutama kogu soojavajaduse rahuldamiseks tehnoloogilist jääksoojust ja ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise.3(3)Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse.4(4)Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.5(5)Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:11) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks vähemalt 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates;22) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.6(6)Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.7(7)Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju võrguettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusandlusega ettenähtud korras.
(1)Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega kütteperioodil vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügilepingule.2(2)Soojusettevõtja on kohustatud kõrvaldama lühima võimaliku ajaga tehnilised avariid, mis takistavad soojuse edastamist tarbijaile ning andma dispetšeri või pädeva isiku kaudu informatsiooni avarii likvideerimise kohta tarbija esimesel nõudmisel.3(3)Soojuse müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist.4(4)Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude vahe 0,5 bar´i.5(5)Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügilepingus.6(6)Soojusettevõtja ei vastuta automatiseerimata või mittetöökorras olevate soojussõlmedega tarbijate üle- või alakütmise eest.7(7)Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja on kohustatud tagama soojusallikatel reservkütuse olemasolu.
(1)Soojusettevõtja peab arendama oma võrke lähtudes Kärla aleviku üldplaneeringust ja detailplaneeringutest ja energiamajanduse arengukavast. Kaugküttepiirkonnas algatatud planeeringud ja energiamajanduse arengukava kooskõlastatakse soojusettevõtjaga.2(2)Soojusettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
Järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostab vastavalt pädevusele Konkurentsiamet ja Lääne-Saare Vallavalitsus.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.