Käesolev määrus reguleerib raske või sügava puudega lastele riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korra ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise Kunda linnas.
Õigus saada riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on lapse hooldusõigust omaval isikul või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldajal, kui: 1) laps on raske või sügava puudega; 2) rehabilitatsiooniplaani kohaselt on lapsel hooldusteenuste vajadus; 3) lapse hooldusteenuste vajadust ei rahuldata muude sotsiaalteenustega; 4) lapsehoiuteenuse osutamine toimub hiljemalt sellel kalendriaastal, millal laps saab 18-aastaseks.
(1) Õigustatud isik esitab linnavalitsusele lapsehoiuteenuse saamiseks taotluse koos kõigi nõutavate dokumentidega. Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on käesoleva määruse alusel õigus taotleda, kui lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Kunda linn. (2) Abivajaja huvides võib taotluse erandkorras linnavalitsusele esitada muu isik (ametnik, naaber, perearst jm), kellel on andmeid abivajava isiku kohta. (3) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) lapse isikut tõendava dokumendi koopia; 2) lapse rehabilitatsiooniplaani koopia; 3) sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia lapse puude raskusastme tuvastamise kohta; 4) eestkostjaks määramise otsuse koopia, kui taotluse esitab lapse eestkostja või perekonnas hooldamise lepingu koopia, kui taotluse esitab lapse hooldaja. 5) Lapsehoiuteenust võib kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena. Teenust on võimalik kasutada ka tundide arvestuses.
(1) Linnavalitsus otsustab riigi rahastatava lapsehoiuteenuse määramise või määramisest keeldumise 10 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. (2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse määramisest on õigus keelduda, kui: 1) linnavalitsusele ei ole esitatud kõiki käesoleva määruse § 3 lg 3 nimetatud dokumente; 2) lapsele on sama kalendriaasta jooksul osutatud riigi rahastatavat lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud maksimaalse maksumuse ulatuses; 3) lapsele osutatakse samal ajal teisi hooldamist tagavaid sotsiaalteenuseid; 4) laps viibib haridusasutuses. (3) Peale riigi rahastatava lapsehoiuteenuse määramist sõlmib linnavalitsus lapsehoiuteenusele õigustatud isikuga ning tema valitud lapsehoiuteenuse osutajaga halduslepingu. (4) Kui lapse seaduslik esindaja soovib teenust taotleda rohkem kui riiklikult kehtestatud maksimaalne maksumuse määr, siis katavad teenuse kulud kokkuleppel lapsevanem koos kohaliku omavalitsusega.
(1) Lapsehoiuteenuse osutamise korral võib lapsehoidja hoida: 1) lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides korraga kuni 5 last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud; 2) väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume korraga kuni 10 last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud. (2) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapse eluruume, siis tagab lapse toitlustamise lapsehoiuteenuse osutaja vastavalt toiduseaduses sätestatule. (3) Kui lapsehoiuteenust osutatakse eluruumis, mis ei ole lapsehoiuteenust saava lapse eluruum, peab seda eluruumi kasutav täisealine isik, kes ei ole lapsehoiuteenuse osutaja või kelle vahendusel lapsehoiuteenuse osutaja lapsehoiuteenust ei osuta: 1) vastama sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõike 1 punktides 3–6 sätestatud tingimustele; 2) läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal peab olema perearsti väljastatud tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. (4) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume, peavad ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele. (5) Kui lapsehoiuteenust osutatakse korraga rohkem kui kümnele lapsele ühes tegevuskohas, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid ning nende ruumide juurdepääsuteed ja väljapääsuteed vastama ehitusseadustikus sätestatud ja selle alusel kehtestatud tuleohutusnõuetele, mis kehtivad koolieelsetele lasteasutustele. (6) Lapsehoidja lähtub oma töös lapsehoiuteenust saama õigustatud isiku juhistest ja lapse huvidest. Lapsehoiuteenust saama õigustatud isik ja lapsehoidja vahetavad teineteisega lapse hooldamisega seonduvat teavet.
Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid eraldatakse linna eelarvesse maavalitsuse kaudu iga aasta 1.detsembriks, vastavalt rahvastikuregistri andmetel linnas elavate raske või sügava puudega laste arvule.
(1) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib linnavalitsus kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks. (2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendite ülejäägist tasustatava sotsiaalteenuse saamiseks esitab õigustatud isik linnavalitsusele kirjaliku taotluse (lisa 1), Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia lapsele puude raskusastme määramise kohta ja kuludokumendid teenuse osutamise kohta. (3) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendite ülejäägist tasustatavad sotsiaalteenused on: 1) isikliku abistaja/tugiisiku teenus; 2) erinevad teraapiad (füsioteraapia, hipoteraapia, jms); 3) intervallhoolduse teenus; 4) transporditeenus; 5) psühholoogi teenus; 6) logopeedi teenus; 7) tehnilise abivahendi soetamine; 8) eluruumi kohandamise teenus; 9) turva- ja tugikodu teenus; 10) muu laste arengut ja igapäevast toimetulekut toetav teenus. (4) Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise eelarveaasta linnaeelarvesse raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.
(1) Määrust rakendatakse 01. aprillist 2016. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.