Redaktsioonide võrdlus

Nissi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas (edaspidi sise-eeskiri) kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) finantsarvestus on rahandusasjade korraldamine integreeritult eelarvestamise, finantsriskide juhtimise ja raamatupidamisega ühtseks finantsjuhtimise instrumendiks; 2) hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, 3) Raamatupidamise Toimkonna juhendites (RTJ) ja riigi raamatupidamise üldeeskirjas (edaspidi üldeeskiri); 3) raamatupidamine on majandustehingute kirjendamine vastavalt raamatupidamise seadusele ja üldeeskirjale; 4) raamatupidamistöötaja on finantsvaldkonnas töötavate töötajate või ametnike üldnimetus; 5) eelarve üksus on asutus või selle hallatav asutus, kelle vastutusel on ressursside (kaubad, teenused, tööjõud) hankimine; 6) eelarve juht on vallavanema poolt määratud isik, kes on volitatud tegema tehinguid eelarves määratud summade piires; 7) eelarve täitmine on sissetulekute kogumine ja väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega; 8) asutus on registreerimisnumbriga asutus, mida finantseeritakse vallaeelarvest. Asutused jagunevad valla ametiasutuseks ja valla ametiasutuse hallatavateks asutusteks. Hallatav asutus on registreerimisnumbriga asutus, mida finantseeritakse vallaeelarvest ja mis ei ole iseseisev juriidiline isik.

(1) Sise-eeskirja eesmärgiks on Nissi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud ka ametiasutus) raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. (2) Nissi vald korraldab oma ametiasutuse ja selle hallatavate asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust Nissi Vallavalitsuse kaudu. (3) Nissi Vallavalitsuse kui ametiasutuse hallatavateks asutusteks on: 1) Turba Kool 2) Nissi Põhikool 3) Turba Lasteaed 4) Riisipere Lasteaed 5) Riisipere Raamatukogu 6) Turba Raamatukogu 7) Nissi Valla Kultuurikeskus (4) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, RTJ-st ja üldeeskirjast. (5) Sise-eeskirja kohaldatakse Nissi Vallavalitsusele kui ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi koos nimetatud ka asutused). (6) Sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse fundamentaalsetest põhimõtetest ning vajadusel konsulteeritakse audiitoriga. (7) Sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse finantsjuhi ettepanekul kooskõlastatult vallavalitsusega. Muudatused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, hallatavate asutuste tegevuse ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning maksuseaduste ja täiendavate juhendmaterjalide muutustest või muul asjakohasel põhjusel. (8) Raamatupidamise arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate asutuse finantsseisundist ja majandustulemustest. (9) Sise-eeskiri reguleerib valla majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamist.

(1) Nissi valla finantsarvestust peetakse tsentraliseeritult ametiasutuse raamatupidamises raamatupidamistarkvara PMen abil. (2) Ametiasutusel ja ametiasutuse hallatavatel asutustel on iseseisvad registreerimiskoodid, ühised tehinguparteri koodid ja ühised arvelduskontod pankades. (3) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhivad vallavanem ja asutuse juht, kes vastutavad asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest. (4) Asutuste finantsarvestust ja -aruandlust korraldab ja töötajaid juhendab Nissi Vallavalitsuse finantsjuht (edaspidi finantsjuht), kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (5) Raamatupidamis- ja sularahaarvestus on korraldatud raamatupidajate teenistuskohtade kaudu. Raamatupidamistöötajate vastutusvaldkonnad on jaotatud töölepinguga. (6) Eelarvestamine ning aruandlus on korraldatud finantsjuhti ametikoha kaudu. Rahaülekannete tegemisel osaleb kaks raamatupidamistöötajat – üks valmistab ülekanded ette ja teine kinnitab. (7) Maksekorraldused edastatakse panka elektrooniliselt. Panka saatmise ja ülekannete kinnitamise õigus on finantsjuhil või teda asendaval antud töölõigu eest vastutaval raamatupidamistöötajal. (8) Töötajatele väljastatakse vajalikud raamatupidamise aruanded vastavalt tema soovile kas paberkandjal või elektrooniliselt.

(1) Siduvaid kohustusi järgnevateks eelarveaastateks võib võtta ainult volikogu loal, mida volikogu võib anda läbi eelarvestrateegia, läbi iga-aastase eelarve või igakordsel otsustamisel. Lepingute projektid, millega soovitakse võtta üle eelarveaasta ulatuvaid siduvaid rahalisi kohustusi, esitatakse eelnevalt kooskõlastamiseks finantsjuhile, kes kontrollib võetava kohustuse suuruse vastavust finantsdistsipliini näitajatele või volikogu loa olemasolu kohustuse võtmiseks. (2) Eelarve juht korraldab sõlmitud kulu nõudvate lepingute koopiate ning raamatupidamise algdokumentide tähtaegse edastamise raamatupidamistöötaja e-posti aadressile.Eelarve juht on: ametiasutuses – volikogu esimees või vallavanem, hallatavas asutuses – hallatava asutuse juht, valdkondades – valdkonna juht. (3) Lepingute ja tööde ning teenuste arvete koostamiseks edastatakse tarnijatele järgmine informatsioon: 1) arvete saatmise e-posti aadress on [email protected]; 2) ostja ehk arve saaja on asutus, kelle eelarvest kulu kaetakse, arve maksja on Nissi Vallavalitsus; 3) kauba või teenuse tellinud kontaktisiku nimi. (4) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse või tehakse juhul, kui see tuleneb lepingust. (5) Tarnijatega lepitakse kokku vähemalt 14 kalendripäevases maksetähtajas. (6) Majandustehingute kuludokumendid peavad olema eelarve juhi poolt kontrollitud ja kinnitatud.

(1) Valla rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel ja sularahas kassas. (2) Üldjuhul on soovitatav sularahaarveldusi vältida ja kasutada vaid sissemaksete kogumiseks. Vajadusel tehakse kassast väljamakseid sotsiaaltoetusteks, majandusavanssideks ja muudeks lubatud juhtudeks. Hallatavates asutustes sularaha väljamakseid ei tehta. (3) Sularaha hoitakse lukustatult ja turvatult eraldi ruumis või seifis. Juurdepääs valla kassas asuvale sularahaseifile on ainult kassa eest vastutaval raamatupidamistöötajal. Hallatava asutuse sularaha seifile on juurdepääs asutuse juhil ja tema poolt määratud vastutaval isikul. Sularaha toimingutega seotud varaline vastutus sätestatakse ametijuhendis või töölepingus. Töötaja vastutab sularaha kassa puudujääkide eest seaduses sätestatud korras. (4) Töötajate vahetumise korral (haigestumine, puhkus jne) antakse sularaha jääk sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktiga asutuse juhi käskkirjaga määratud asendajale. (5) Vallavalitsuse sularaha kassa maksimaalne limiit on 5000 eurot. Limiiti ületavad summad viiakse panka vastavalt tekkinud vajadusele. (6) Hallatavate asutuste maksimaalne kassalimiit on 1000 eurot kalendrikuu lõpuks. (7) Hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks peavad olema asutuste ja valdkonna juhtide poolt valla kassasse sisse makstud kogu kuu laekumised ning esitatud müügiaruanne koos kuludokumentidega. (8) Sularaha vastuvõtmise korral tuleb rahatähti kontrollida ja veenduda nende ehtsuses nõuetele vastava valeraha detektoriga. Valeraha detektor peab asuma kõikides asutustes, mille sularahakäive on üle 200 euro kalendrikuu kohta. Valeraha detektori olemasolu eest vastutab asutuse juht. (9) Vallavalitsus võib sularahaveo teenuse sisse osta.

(1) Makse- ja krediitkaartide kasutamise õigus on vallavanemal või isikul, kellele vallavanem annab makse- ja krediitkaartide kasutamise õiguse käskkirjaga. Käskkirjaga kinnitatakse ka päevalimiit sularaha väljavõtul ja krediidi maksimumlimiit. (2) Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Isiklike kulude tegemine asutuse maksekaardiga on keelatud. (3) Maksekaarti ja PIN-koodi ei tohi kaardi valdaja anda kolmanda isiku valdusesse. (4) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju. (5) Kaarte kasutavad isikud on kohustatud esitama kõigi kaardiga tehtud maksete kohta aruande koos kuludokumentidega järgneva kuu 5. kuupäevaks. Pangakaardi kasutamise kuluaruande aluseks on pangakaardi väljavõte. Kuludokumendil peab olema selgitus kulu otstarbe kohta.

(1) Toiduainete kulu arvestamisel kantakse toiduained soetamise hetkel kuluks. (2) Iga kuu lõpu seisuga esitatakse hallatavate asutuste juhtide või nende volitatud isikute poolt toiduainete liikumise kuuaruanne rahalises ja koguselises väljenduses. Toiduainete rahalist liikumist võrreldakse raamatupidamise andmetega. Vahede ilmnemisel likvideeritakse viga hiljemalt kahe päeva jooksul. (3) Kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppemist toiduainete varu inventeeritakse. Toiduainete varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. (4) Vara kajastatakse ametiasutuse bilansis raamatupidamistarkvara PMen varade menüüs selle asutuse tegevusala koodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses ka juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu. (5) Arvele võetav vara liigitatakse: 1) väheväärtuslikuks varaks, kui soetusmaksumus on alates 192 eurost ilma käibemaksuta kuni üldeeskirjas kehtestatud põhivara kajastamise miinimummäärani; 2) põhivaraks, kui soetusmaksumus vastab üldeeskirjas kehtestatud määrale. (6) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovara kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises. (7) Nõuded kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsust nõude sissenõudmisel. (8) Kohustused kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud. (9) Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises korrigeeritud soetusmaksumuses. (10) Ametiasutuse bilansis moodustatakse bilansipäeva seisuga eraldised lubadustest, garantiidest ja muudest kohustustest, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, mille suurust saab usaldusväärselt hinnata. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust ja kogemustest. (11) Bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes.

(1) Asutuse juhi käskkirjaga määratakse materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute, väheväärtusliku vara ja varude eest vastutavad töötajad. Kui vastutavat töötajat ei ole määratud, vastutab varade eest asutuse juht. (2) Vara eest vastutav töötaja: 1) on üldjuhul vara tundev spetsialist, kelle pädevuses on teha ettepanekuid vara eluea määramiseks või muutmiseks ning kelle ülesanne on tagada raamatupidamisele informatsioon vara komponentarvestuseks (kui vara eest vastutaval töötajal nimetatud kompetents puudub, peab vara eest vastutaval isikul olema võimalus kasutada vastava spetsialisti abi) või vara kasutav isik; 2) markeerib arvele võetava vara koheselt peale soetamist koodiga; 3) informeerib asutuse juhti vara hävimisest, kadumisest jms; 4) osaleb inventeerimisel selgituste andjana; 5) tagab raamatupidamisele õigeaegse informatsiooni ja algdokumentatsiooni edastamise varaga seotud finantskannete kirjendamiseks.

(1) Tulu ja kulu kajastatakse nii kassa- kui ka tekkepõhiselt. (2) Tulu ja kulu arvestust peetakse iga asutuse ja valdkonna lõikes eraldi. Kord kuus saadetakse nende juhtidele tekkepõhise tulu ja kulu väljatrükid raamatupidamise programmist PMen. Kassapõhise kulu väljatrükid saadetakse hallatava asutuse või valdkonna juhi nõudmisel. (3) Kululimiidi ületamist ja muid sarnaseid nõudeid töötajate vastu võib kajastada nõudena kohe kuluarve saamisel. (4) Asutused võivad koguda ainult Nissi Vallavalitsuse või Nissi Vallavolikogu õigusaktidega kehtestatud tasusid.

(1) Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud ja antud vahendeid, mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste kajastamisel lähtutakse RTJ-s 12 toodud põhimõtetest, üldeeskirjast ja rahandusministri juhenditest. (2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises tuluna tegevuskulu tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, vastasel korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. (3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel. (4) Kui kulutus on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse seda tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena. (5) Kui toetuse andja või vahendaja on seadnud toetuse andmise või vahendamise tingimuseks kuluaruande või kuludokumentide esitamise, loetakse toetuse andmise, saamise ja vahendamise tekkepõhiseks perioodiks kuluaruandes näidatud tegelik periood. Toetuse kasutamise eest vastutav isik esitab toetuse kasutamise aruande koopia raamatupidamisele toetuse summa õigeks kajastamiseks ja periodiseerimiseks. (6) Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (nt sotsiaaltoetused), kajastatakse toetus kuluna sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud. (7) Sihtfinantseerimise nõuete, kohustuste, tulu ja kulu eristamiseks muust raamatupidamisest kasutatakse finantstarkvaras projektikoode.

(1) Raamatupidamisarvestuse algdokumentideks on: 1) arved (ostuarved, müügiarved); 2) saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid; 3) sularaha kviitungid, tšekid; 4) kassa sissetuleku ja väljamineku orderid; 5) avansi- ja lähetusaruanded; 6) käskkirjad ja korraldused; 7) toetuste esildised; 8) esildised või muud teatised müügiarvete koostamiseks; 9) palgaarvestuse dokumendid (palgalehed, tööajatabelid, töölepingud, töövõtu- ja käsunduslepingud, käskkirjad); 10) vallavolikogu komisjonide protokollilised otsused, mis on kinnitatud vallavalitsuse poolt; 11) arvelduskonto väljavõtted; 12) põhivara mahakandmise-, ümberhindluse ja renoveerimistööde arvelevõtmise aktid; 13) ostu- ja müügilepingud, üüri- ja rendilepingud, tasaarvlemislepingud; 14) raamatupidamisõiendid; 15) lasteaias viibimise päevatabelid; 16) omatulu aruanded; 17) inventuurilehed. (2) Ostu- ja müügiarved peavad vastama raamatupidamise seaduse § 7 nõuetele.

(1) Ametiasutuses on kulu tegema volitatud isikuteks volikogu esimees, vallavanem ja valdkonna juhid. Hallatavates asutustes on kulu volitatud tegema asutuse juht. Volitatud isik võib oma asutuses määrata täiendavalt volitatud isikud, kes vastutavad teatud kulu tegemise eest (näiteks raamatukoguhoidja raamatute soetamiseks tehtava kulu eest, söökla juhataja toiduainete ostmiseks tehtava kulu eest jne). (2) Volitatud isik vastutab, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduslik ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus. (3) Ostuarvete, aktide, saatelehtede, lepingute jms kuludokumentide alusel tehtavad väljaminekud aktsepteeritakse nimetatud kuludokumentidel. (4) Töötasu ja sellega kaasnevad maksukulu aktsepteeritakse teenistuja töölevõtmisel ja/või täiendavate tasude määramisel. (5) Erisoodustuse kulu aktsepteeritakse kuludokumendil. Kui maksukulu arvestatakse raamatupidamistöötajate poolt, siis aktsepteeritakse maksukulu „vaikimisi“. (6) Amortisatsioonikulu aktsepteeritakse põhivaraobjektile amortisatsiooninormi määramisel. (7) Finantseerimistehingutest tulenevad finantskulu aktsepteeritakse lepingute sõlmimisel või valla õigusakti vastuvõtmisel. (8) Metoodilistest nõuetest tulenevate tehingute (kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine jne) kirjendamisel määrab ja kinnitab kulu aktsepteerimisel nõutavad tunnused raamatupidamisõiendi koostanud isik oma allkirjaga. (9) Algdokumendid aktsepteeritakse esimesel võimalusel pärast majandustehingu toimumist. Möödunud aruandeperioodi kohta saab aktsepteeritud algdokumente raamatupidamisele kirjendite koostamiseks edastada kuni järgmise kuu 15. kuupäevani. Kui 15. kuupäev langeb puhkepäevale, loetakse lõpptähtpäevaks puhkepäevale järgnev tööpäev.

(1) Finantsarvestuse alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. (2) Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. (3) Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiend kirjutatakse finantsjuhi või raamatupidaja poolt reguleerimis- ja paranduskannete tegemiseks. Raamatupidamisõiendite kohustuslikud rekvisiidid on tehingu lühikirjeldus, kuupäev, koostaja allkiri, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summa. (4) Käsitsi kirjutatud või arvutis vormistatud alg- ja koonddokumentides esinevad vead parandatakse ebaõige teksti või summa läbikriipsutatu kohale õige teksti või summa kirjutamise teel. Paranduse tegija kinnitab paranduse oma allkirjaga ja märgib paranduse tegemise kuupäeva. (5) Elektroonilises keskkonnas menetletavaid dokumente (näiteks ostuarveid) parandatakse samas keskkonnas.

(1) Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). (2) Arvestus toimub memoriaalordersüsteemi alusel, kusjuures memoriaalorderile vastab üks lausend raamatupidamissüsteemis. (3) Memoriaalorderid on järgmised:L01 KassaL02 PankL04 SihtfinantseerimineL05 PalgaarvestusL06 Arveldus hankijategaL07 Arveldus ostjategaL08 Arveldus aruandvate isikutegaL09 MaterjalidL10 AlgjäägidL11 ParanduskandedL12 KinnisvarainvesteeringudL13 PõhivahendidL14 KorrigeerimiskandedL15 Saldoandmiku täiendav informatsioon (4) Raamatupidamise algdokumendid süstematiseeritakse järgmistesse toimikutesse: 1) kuu kuludokumendid (arveldused aruandvate isikutega ja omatulu); 2) lepingud; 3) korraldused; 4) pangaväljavõtted; 5) pearaamat; 6) statistilised aruanded; 7) põhivarad; 8) õppelaenud; 9) kassadokumendid; 10) rendi- ja üürilepingud; 11) maksudeklaratsioonid; 12) müügiarvete alusdokumendid; 13) palgalehed; 14) töötasud; 15) sotsiaaltoetuste kassa- ja pangalehed; 16) lasteaias viibimise päevatabelid; 17) sõiduhüvitised; 18) inventuurid. (5) Tulenevalt vajadusest võib toimikute nimekirja jooksvalt täiendada. (6) Algdokumentide toimikutesse süstematiseerimise eest vastutavad raamatupidamistöötajad oma töövaldkonna lõikes.

(1) Algdokumente hoitakse raamatupidamises maksimaalselt 2 aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiiviruumi hoidmisele kuni säilitustähtaja lõpuni. (2) Müügiarveid säilitatakse elektrooniliselt arvekeskuse süsteemis. e-Arvekeskuses olevate elektrooniliste arvete 7-aastase säilitamise eest vastutab volitatud töötleja. (3) Raamatupidamise algdokumendid paigutatakse toimikutesse üldjuhul kronoloogilises järjekorras. Kuni arhiiviruumi hoiule andmiseni vastutavad paberkandjal olevate algdokumentide säilimise eest raamatupidamistöötajad. (4) Raamatupidamise programmis olevad andmed salvestatakse valla serveris. Iga päeva lõpus tehakse andmetest automaatselt koopia arvuti kettale, millest tehakse igapäevaselt varukoopia võrgukettale. Väljatrükid teostab raamatupidaja vastavalt ametijuhendis kirjeldatud vastutusvaldkonnale. (5) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid: 1) pearaamatu koond, 2) panga kanded, 3) kassa kanded, 4) hankijate kanded, 5) ostjate kanded, 6) palgalehed. (6) Majandustehingute aluseks olevaid lepinguid, tellimiskirju jt majandustehingute sisu mõistmiseks vajalikke dokumente säilitatakse tehinguid teostanud hallatavates asutustes või vallakantseleis vastavalt neid valdkondi käsitlevate õigusaktide nõuetele, kuid mitte vähem kui seitse aastat. (7) Raamatupidamise dokumente säilitatakse raamatupidamise seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (8) Sihtfinantseeringu summade (toetuse) kasutamist tõendavaid dokumente säilitatakse sihtfinantseeringu summa (toetuse) andja poolt nõutud perioodi vältel.

(1) Lühim aruandeperiood on kalendrikuu. (2) Aruannete koostamist alustatakse aruandekuule järgneva kuu 15. kuupäeval. (3) Aruandekuule järgneva kalendrikuu 18.–20. kuupäeval kontrollivad raamatupidamistöötajad analüütilise arvestuse saldosid sünteetilise arvestuse saldodega ja koostavad vajadusel raamatupidamisõiendid. (4) Peale 20. kuupäeva suletakse eelmise kalendrikuu pearaamat ja alustatakse eelarve täitmise aruannete, raamatupidamise aruannete, saldoandmiku jt aruannete koostamist. (5) Välistele infotarbijatele (Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, toetuse andjad jt) esitatakse perioodilisi aruandeid riigi ja valla õigusaktides ning sõlmitud lepingutes sätestatud tähtaegadel ja korras.

(1) Saldoandmik on pearaamatu käivetekogum, mille alusel genereeritakse Nissi Vallavalitsuse ja tema tütarettevõtte konsolideeritud bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, materiaalse põhivara liikumise aruanne, laenude tagasimaksete aruanne, töötasude ja tööjõu aruanne, finantsdistsipliini täitmise aruanne ning majandustehingute käivete võrdlused kõigi riigiraamatupidamiskohustuslastega. Saldoandmik asub Rahandusministeeriumi veebilehel. (2) Saldoandmik edastatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XML-failina. (3) Saldoandmike infosüsteemi kasutamisõigus on finantsjuhil. Vajadusel võib finantsjuht anda saldoandmike infosüsteemi kasutamisõiguse teisele raamatupidamistöötajale. (4) Saldoandmikud sisestatakse saldoandmike infosüsteemi üldeeskirjas toodud kuupäevadeks. (5) Saldoandmike infosüsteemi sisestatakse saldoandmikud aruandeperioodi kohta kumuleeruvalt kalendriaasta algusest (bilansikontode saldod aruandeperioodi lõpu seisuga ja tulemiaruande kontode saldod perioodi kohta alates kalendriaasta algusest kuni aruandeperioodi lõpuni). (6) Kord kvartalis, kvartali lõpu seisuga, võrreldakse saldosid ja käibeid teiste avaliku sektori üksustega. Kui käibed või saldod erinevad ning erinevus on tingitud Nissi vallast, viiakse pearaamatusse ja saldoandmikku sisse vajalikud täiend- või korrigeerimiskanded. Nimetatud võrdlused ja korrigeerimised lõpetatakse seitsme tööpäeva jooksul aruandekvartalile järgneva kuu viimasest kuupäevast arvates, välja arvatud saldoandmike korral aasta lõpu seisuga. Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikke võib korrigeerida kuni aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsini. (7) Kui pärast 31. märtsi leitakse auditi käigus aastaaruandes korrigeerimist vajavaid olulisi vigu, esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 30. aprilliks vastavad parandusettepanekud. (8) Kui pärast järgmise aasta 30. aprilli ilmneb vajadus teha aastaaruandes parandusi, arvestatakse tehtud parandused järgmise aruandeaasta saldode muutuste hulka.

(1) Valla eelarve on üles ehitatud mitmetasandiliselt, et on võimalik näha iga tegevusala kulutusi ja selle poolt teenitud või sihtfinantseerimise korras saadud tulu omavahelises otseses seoses. Koondeelarve igas osas on tulu ja kulu vaheks finantseerimise vajadus ehk tegevusala käsutuses oleva raha puudujääk. (2) Valla eelarve täitmise aruandeid koostatakse pearaamatu käivete alusel. Eelarve täitmise aruanne esitataks Rahandusministeeriumile seaduses või üldeeskirjas ettenähtud aegadel ja vormis. (3) Raamatupidaja esitab eelarve juhtidele eelarve täitmise aruanded aruandeperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Kui eelarve täitmine erineb kinnitatud eelarvest, siis esitab raamatupidaja vastavad tähelepanekud hallatavate asutuste või eelarve juhtidele ja finantsjuhile. (4) Eelarve juhi soovil ja kokkuleppel raamatupidajaga võib eelarve täitmise aruandeid esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kuupäevadele ka muudel tähtaegadel. (5) Valla eelarve täitmise koondaruanne esitatakse elektrooniliselt saldoandmike infosüsteemi.

(1) Majandusaastaks on eelarveaasta, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (2) Majandusaasta aruanne koostatakse lähtudes raamatupidamise seaduses, RTJ-s, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja üldeeskirjas toodud nõuetest. (3) Kui erinevate juhendmaterjalide arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. (4) Tegevusaruande sisuline ülevaade (sh eelarveaastaks kinnitatud eesmärkide täitmine) koostatakse valdkondade juhtide poolt ja esitatakse raamatupidamisele aastaaruandesse lisamiseks hiljemalt 15. aprilliks. (5) Tütarettevõte esitab hiljemalt 15.veebruariks oma majandusaasta aruande, mille alusel koostatakse konsolideeritud majandusaasta aruanne. (6) Majandusaasta aruanne esitatakse ja avaldatakse valla veebilehel üldeeskirjas sätestatud tähtaegadel.

(1) Maksudeklaratsioonid (töötasu- ja sotsiaalmaksete deklaratsioon, erisoodustuste deklaratsioon, isiklike autode ametialase kasutamise kompenseerimise deklaratsioon, lastevanemate poolt tasutud koolituskulude deklaratsioon jm seadusega nõutud deklaratsioonid) koostatakse ja esitatakse Maksu- jaTolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. (2) Maksudeklaratsioonid koostab raamatupidamise vastava töölõigu eest vastutav raamatupidamistöötaja. Maksudeklaratsioonid esitab ja süstematiseerib toimikusse finantsjuht või raamatupidaja.

(1) Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel. (2) Statistilised aruanded koostab ja esitab lähtuvalt aruande sisust kas asutuse juht, raamatupidamistöötaja või vastava valdkonna eest vastutav isik.

(1) Valla finantsarvestuses kasutatakse üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaani, mida vajadusel liigendatakse täiendavate alamkontodega. Ametiasutuse raamatupidamises on täiendavalt kasutusele võetud järgmised alamkontod:kontole 1001001001001 AS SEB Pank arvelduskonto1001008 Swedbank arvelduskonto1001009 Danske Bank arvelduskontokontole 1030001030001 nõuded ostjate vastu (lasteaiatasud)1030002 nõuded ostjate vastu (korteri üürid)kontole 2010002010001 võlad hankijatele toodete ja teenuste eest (edasiantav kulu) (2) Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks tehingupartneri (TP), tegevusala (TT), allika (A) ja rahavoo (RV) koode. (3) Lisaks raamatupidamise kontoplaanile kasutatakse finantsinfo liigendamiseks täiendavaid tunnuseid: 1) tunnused eelarve liigendamiseks (tulu ja kulu liigid; osakonnad vms); 2) tunnused rahakäibe liigendamiseks; 3) maksukoodid maksude arvutamiseks ja kirjendamiseks; 4) muud tunnused majandusinformatsiooni liigendamiseks (projektikoodid, tegevussuunad jms). (4) Eelarvetunnuseid majandusinformatsiooni liigendamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele, sidudes tunnuse tegevusalakoodi tunnusega.

(1) Ostuarved digitaliseeritakse, kinnitatakse ja klassifitseeritakse vastavalt finantsinfo liigendusele e-Arvekeskuses (www.arvekeskus.ee) ja imporditakse peale lõppkinnitaja aktsepti finantstarkvarasse. (2) Ostuarvete menetlemisel ja kinnitamisel juhindutakse alljärgnevatest põhimõtetest: 1) arveid saadab kinnitusringile selleks volitatud isik; 2) hallatavate asutuste arved saadetakse kinnitamiseks vastava asutuse juhile või eelnevale kinnitusele juhi poolt kirjalikult määratud isiku(te)le. 3) arve kinnitaja märgib arvele parima teadmise kohaselt kulu eesmärki ja majanduslikku sisu kajastavad tunnused vastavalt kontoplaanile. Kui klassifitseerimine ei anna piisavalt informatsiooni ja ei vasta arve sisule, märgib arvele vajalikud tunnused raamatupidamistöötaja või kinnitaja kommenteerib arve sisu selliselt, mis on vajalik arve klassifitseerimiseks. Vajadusel lisatakse finantsinfo liigendamiseks nõutavad tunnused (projektikoodid jms) ning majandustehingut täpsustav selgitus; 4) kui täpsustav informatsioon eelarve klassifikaatori kohta erineb esialgsest, siis korrigeerib seda volituste piires arve kinnitaja või raamatupidamistöötaja; 5) kinnitaja lisab arve juurde programmi käskluse „lisa manus“ kaudu täiendavaid dokumente (nt leping, tööde vastuvõtu akt); 6) eelarve juht võib otse arvekeskuses kinnitada eelnevalt klassifitseerimata arveid ja suunata enda poolt kinnitatud arve raamatupidamistöötajale klassifikaatori lisamiseks. (3) Ostuarvetel sisalduva majandusinformatsiooni eest vastutab eelarve juht. (4) Ostuarvete aktsepteerimisega eelarve juht: 1) kinnitab, et kulutus on põhjendatud ning vajalik, et kulutus on tehtud asutuse ülesannete täitmiseks asutusele kinnitatud eelarve vahendite piires ja kooskõlas eelarves kinnitatud eelarveaasta eesmärkidega ning tehtud kulutuse suurus on tasakaalus kulutuse kaudu saavutatava tulemusega; 2) vastutab, et ostuarve vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele, ostuarve kajastab majandustehingut õigesti, ostuarvel kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, majandustehingu mõistmiseks vajalik lisainfo on lisatud arve manusesse; 3) annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamises, eelarve täitmises ja tarnijale ülekande tegemiseks vastavalt ostuarvelt nähtuvale maksetähtajale ja makse saaja andmetele. (5) Kui ostuarve ei vasta kokkulepitud tingimustele, lükatakse dokument koos selgitusega tagasi (programmi käsklus „Lükka tagasi“). Tagasilükatud ostuarve tagastavad raamatupidamistöötajad arve esitajale (programmi käsklus „Tagasta arve saatjale“). (6) Kui ostuarve on suunatud kinnitajale, kelle vastutusvaldkonda antud kulu ei kuulu, siis suunab ta arve tagasi kinnitusringi alustajale (programmi käsklus „Tagasi eelmisele“) või suunab arve edasi õigele kinnitajale (programmi käsklus „Suuna“). (7) Kinnitaja peab ostuarve kinnitama, edasi suunama või tagasi lükkama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, st peale teistkordse kinnitusteate (meeldetuletuse) saabumist. (8) Kinnitamisele saadetakse kõik ostuarved. (9) Ametiasutuses on ostuarvete kinnitajateks kulutust tegema volitatud ametnik või töötaja ja lõppkinnitajaks volikogu esimees, vallavanem ja valdkondade juhid. Hallatavate asutuste ostuarvete lõppkinnitajaks on selle hallatava asutuse juht.

(1) Majandustehingute kirjendamise aluseks on majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid. (2) Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse finantstarkvarasse. Paberkandjal esitatud algdokumendid (majanduskulu aruanded) sisestatakse finantstarkvarasse käsitsi. (3) Majandustehinguid kirjendavad raamatupidamistöötajad. Ligipääs finantstarkvarale on ainult raamatupidamistöötajatel ja arvutisüsteemi hooldaval spetsialistil. Finantsjuhil on tarkvara kasutamiseks ka administraatoriõigused. Teiste kasutajate õigused tulenevad töölepingus või ametijuhendis kirjeldatud vastutusvaldkondadest.

(1) Raamatupidamistöötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise finantstarkvarasse: 1) tehing on teostatud kooskõlas eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega; 2) raamatupidamiskontod, tehingupartneri-, tegevusala-, allika-, rahavoo- ja muud eelarveklassifikaatori koodid on õigesti määratud; 3) õigeaegne maksetähtpäev, v.a juhul, kui arve ei ole raamatupidamisele esitatud või kinnitatud õigeaegselt; 4) tehingu tekkepõhine periood; 5) saaja andmete piisavus rahalise ülekande teostamiseks; 6) juhul, kui ostuarvel on kajastatud käibemaks, siis kontroll selle kohta, kas tarnija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele; 7) kas antud kauba, teenuse või mõne muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 8) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt; 9) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 10) majandustehingu lühikirjeldus. (2) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse: 1) omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil; 2) digitaalallkiri; 3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus >või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada. (3) Algdokumendi järgi määratletava majandustehingu sisu ja kuludokumendil aktsepteerija määratud valla eelarve tunnuse vahelise vastuolu korral informeerib raamatupidamistöötaja sellest eelarve juhti. Kui eelarve juht ja raamatupidamistöötaja jäävad eriarvamusele, teeb otsuse korrigeerimise kohta finantsjuht. (4) Kõik majandustehinguid dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites nende toimumise kuupäevaga või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Kui tehingu kuupäeva ei ole võimalik täpselt määrata, kirjendatakse tehing selle toimumise kalendrikuu viimase kuupäevaga. (5) Keelatud on kirjendada majandustehinguid valesse aruandekuusse või kasutada ostuarvete sisestamisel põhjendamatult ettemaksukontosid. Takistustest majandustehingute kirjendamisel tuleb informeerida finantsjuhti. (6) Raamatupidamisregistrites olevate raamatupidamiskirjendite kajastamise õigsuse eest vastutab vastava töölõigu raamatupidamistöötaja.

(1) Sotsiaaltoetuste kohustuste arvestamise ja toetuste väljamaksete aluseks on vallavalitsuse korraldused ja sotsiaalteenuste ja -toetuse andmeregistris (STAR) koostatud sotsiaaltoetuste kassa- ja pangalehed. (2) Vallavalitsuse korraldusi kajastatakse vastavalt vajadusele tekkepõhiselt kahes jaotuses: 1) arvestusperioodil kulusse kantavad sotsiaaltoetused, mis võetakse üles kohustuste kontole. Vallakantselei poolt edastatud sotsiaaltoetuste korraldused kajastatakse pearaamatus kontorühma 413 deebetis ja kohustuse konto 203560 kreeditis. 2) arvestusperioodil kulusse kantavad sotsiaaltoetused, mida kohustusena ei kajastata (toitlustustoetused jne).

(1) Toetused mittetulundustegevuseks klassifitseeritakse sihtfinantseerimiseks ja tegevustoetusteks. Mittetulundustegevuseks eraldatud toetuste arvestuse aluseks on vallavalitsuse korraldused ja vallavanema poolt allkirjastatud sihtotstarbelise- või tegevustoetuse kasutamise lepingud. (2) Sihtotstarbelised toetused kajastatakse konto 450000 deebetis ja konto 203560 kreeditis. Kui kogu toetuse väljamaksmine toimub lepingu sõlmimise kuus, siis võib toetuse kanda ülekandmisel kulusse. (3) Tegevustoetused kantakse konto 452900 kaudu kulusse.

(1) Füüsilise isiku tulumaks ja maamaks kajastatakse maksuhalduri teatise alusel valitsussektori üldiseloomuga ülekannete tegevusala tulus. (2) Lõivutulu kajastatakse ametiasutuse või vastava valdkonna tegevusala tulus kassapõhisel põhimõttel, kuna lõivumäärad on väikesed ja ajavahemik lõivu laekumisest toimingu teostamiseni on tavaliselt vähem kui üks kuu. Vastava valdkonna juhid kontrollivad, et oleks tagatud kõikide toimingute eest lõivu tasumine. (3) Tulu trahvidest kajastatakse tekkepõhiselt kontogrupis 3880 selle valdkonna tegevusala tulus, kes trahvi määras. Trahv võetakse bilansis nõudena kontol 102090 ja tuluna kontogrupis 3880 arvele trahvi määramise kuupäeval juhul, kui tulu laekumine hinnatakse tõenäoliseks. Vastasel juhul kajastatakse trahv kuni laekumiseni bilansiväliselt. Iga trahvinõude laekumise tõenäosust hinnatakse eraldi.

(1) Tulu majandustegevusest kajastatakse tekkepõhiselt selle asutuse tuluna, kes teenust osutas või tooteid müüs. (2) Tulu majandustegevusest kogutakse reeglina sularahata arvelduste korras. Müügiarvete tasumise tähtajaks määratakse reeglina 14 kalendripäeva. Kui arve ei laeku määratud tähtajaks, lisatakse järgmise arvestuskuu arvele meeldetuletus (teatis) eelmise perioodi võlgnevuse kohta. (3) Üüri, kohatasude jm lepinguliste püsiteenuste eest arvestatakse tulu ja esitatakse müügiarve perioodi keskel. Teenuse saamisega seotud mõõdetavate muutuvkulude (spordisaali kasutamine, personali toiduraha jms) eest arvestatakse tulu ja esitatakse arve peale teenuse osutamist. (4) Kui müügiarve eest laekub ettemaks, otsustatakse läbirääkimisel arve koostamiseks algandmed esitanud isikuga või teenuse saajaga, kas enammakstud summa tasaarveldatakse järgmise müügiarvega või tagastatakse ülelaekunud summa maksjale. (5) Üle- või alalaekumine summas kuni 10 senti loetakse väikevaheks ja ümardatakse kontole 608090. (6) Nõuete analüütilist arvestust peetakse raamatupidamises. Valdkonna eest vastutav raamatupidamistöötaja väljastab eelarve juhtidele 20. kuupäevaks iga nõude lõikes informatsiooni ettemaksete ja võlgnevuste kohta. (7) Majandustegevusest saadava tulu arvelevõtmiseks vajalike algandmete õigsuse ja õigeaegse raamatupidamisele esitamise eest vastutab eelarve juht. (8) Algandmete alusel koostatud arvete õigsuse ja väljastamise eest vastutab raamatupidamistöötaja. (9) Enne uute lepingute sõlmimist kontrollib eelarve juht seniste lepingute täitmist ja tulu laekumist, võlgnevuste korral uusi lepinguid ei sõlmita. Võlgnevuste sissenõudmise eest vastutab eelarve juht. Nõudesumma võlgnevusel üle kolme kuu peab eelarve juht võtma kasutusele meetmed võlgnevuse likvideerimiseks. (10) Kui majandustegevuse tulu kogumiseks ei koostata müügiarveid (spordihoone tulu jms), siis koostab eelarve juht omatulu kogumise aruande ja esitab allkirjastatud aruande vajadusel koos makseid tõendavate algdokumentidega hiljemalt aruandeperioodile järgneva kuu 2. tööpäevaks raamatupidamisele.

(1) Müügiarvete koostamise aluseks on lepingud, eelarve juhtide teatised või käskkirjad ja vallavalitsuse korraldused. (2) Põhitegevuse tulu õigeaegseks arvestamiseks esitavad eelarve juhid raamatupidamisele: 1) üüri- ja rendilepingute koopiad koheselt peale sõlmimist. Kui üüri- või renditulu saadakse vara ühekordsest kasutamisest, mille kohta lepingut pole sõlmitud, siis esitab eelarve juht arve koostamiseks esimesel võimalusel esildise; 2) lasteaia toidupäevade tasu arvestamiseks esitab lasteaia direktor või tema poolt volitatud isik iga kalendrikuu 1. tööpäeval raamatupidamisele tabeli eelmise kuu kohalkäimise kohta.

(1) Arvestust müügiarvete üle peetakse finantstarkvara moodulis „Võlad“. Müügiarvete koostamisel ja väljastamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1) müügiarved koostatakse raamatupidamises operatiivandmete või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel; 2) müügiarved koostatakse ja väljastatakse teenuse kasutajale üldjuhul viie tööpäeva jooksul alates müügiarve koostamisest vajalike algandmete esitamisest; 3) müügiarved edastatakse e-postiga algdokumendis näidatud aadressile. Kui arve saajal puudub e-posti aadress, siis väljastab raamatupidamine müügiarve paberkandjal sekretärile-perekonnaseisuametnikule postitamiseks; 4) müügiarvete vormistamisel järgitakse raamatupidamise seaduse nõudeid. Müügiarvele tuleb märkida Nissi valla tehingupartneri kood. (2) Arved mobiiltelefonide ülekulu ja parkimistasude kohta esitatakse saabunud alusarvete alusel. Alusdokumendi arve koostamiseks esitab raamatupidamisele ehitusspetsialist, kes eelnevalt kinnitab alusarve e-Arvekeskuse veebikeskkonnas. Raamatupidaja edastab teenistujale arve e-postiga. (3) Ametiauto isiklikuks otstarbeks kasutamise kohta esitatakse arve sõiduarvestuse dokumendi alusel. Asutuse juhi poolt kontrollitud ametiauto sõiduarvestuse dokument esitatakse raamatupidamisele hiljemalt järgmise kuu 2. tööpäevaks. (4) Varem koostatud ja väljastatud müügiarveid korrigeeritakse või tühistatakse eelarve juhi poolt (digi)allkirjastatud esildise põhjal, mille tekstist nähtub korrigeerimise põhjus. Müügiarveid saab korrigeerida või tühistada reeglina jooksva kalendrikuu arvestuses. Raamatupidamises koostatakse esildise alusel tekkepõhisuse printsiipi jälgides kreeditarve.

Loodusressursside kasutamise eest laekuv tulu kajastatakse valla tulus vastavalt loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele.

(1) Vastavalt lepingutele võib ametiasutus üüri ja kommunaalteenuste mittetähtaegsel tasumisel nõuda üürnikult viivist tasumata summadelt viivitatud päevade eest. Viivise arvutamise vajaduse otsustab vallavanem. (2) Viiviste tulu ja nõue võetakse tekkepõhiselt arvele viivisarve koostamisel. (3) Kahjutasusid, hüvitisi ja muud erakorralist tulu põhitegevusest kajastatakse arvestuses tekkepõhiselt.

(1) Kulu kajastatakse finantsarvestuses tekkepõhiselt selle asutuse või eelarveüksuse tegevusala all, kelle tegevuseks kulu kasutati. (2) Algdokumentidel kajastatud kulusse kantavat käibemaksukulu, mida ei arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse kontol 601000. Põhivara soetamisel kajastatakse käibemaksukulu kontol 601002. Kulusse kantav käibemaksukulu kajastatakse eelarve täitmise aruandes vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele. (3) Riigieelarvelisest haridustoetusest oma töötajate koolituskulude käibemaks kajastatakse kontol 601003. Riigieelarvelisest haridustoetusest õppevahendite kulu käibemaks kajastatakse kontol 601004. (4) Tulevaste perioodide kulu ehk ettemakseid (konto 103990) kajastatakse ilma käibemaksuta. Käibemaks eraldatakse koheselt kontoklassi 601. (5) Kulu edasiandmise kajastamisel lähtutakse üldeeskirja põhimõtetest ja rahandusministri juhenditest. (6) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste mobiiltelefonide kasutajad ja kululimiidid mobiiltelefonsidele määratakse vastavalt vallavanema käskkirja ja vallavolikogu otsusega. Kululimiit sisaldab kõiki mobiiltelefonisideks vajalikke kõnega seotud kulusid (v.a parkimistasu). Kululimiit kehtestatakse kalendrikuuks. Limiiti ületanud summa kohta tehakse raamatupidamises arve, mis tasutakse töötaja poolt pangakontole. (7) Töötajatele makstavate teenistus- ja töölähetuse, majanduskulu avansi ja muude ettemaksete korral, kus tegelik kulu liigendus selgub hiljem, klassifitseeritakse kavandatav kulu algselt majandamiskulu koondkululiigile (55 Majandamiskulu). Peale avansiaruande esitamist klassifitseerib raamatupidaja alusdokumentide alusel summa õigetele kulu liikidele. (8) Üüri- ja renditehingutega kaasnevaid edasiantavaid kommunaalkulusid kajastatakse kuluna kontodel 55112 ja 55113 ja edasiandmisest saadud tulu kontogrupis 3233 või 3225. (9) Muud vahendatavat kulu ei kajastata reeglina tulemiaruandes, kui esialgse arve on väljastanud erasektori üksus – AS ja OÜ (tp 800599), FIE (tp 800699) või mitteresident. Erandina riikliku teedehoiu raha üle arvestuse pidamise lihtsustamiseks võib vahendatavat kulu ja selle eest laekuvat tulu kajastada tulemiaruandes. Kui arve väljastas eraldi tehingupartneri koodiga avaliku sektori üksus, siis kajastatakse kulu kogumahus (ilma käibemaksuta) kulukontol arve väljastaja koodiga ja miinusega samal kontol kulu lõpliku saaja kontoga. Vastava informatsiooni kulu vahendamise kohta märgib arve aktsepteerija arve kommentaari lahtrisse. (10) Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa poolt hüvitamisele kuuluvad sotsiaaltoetused kajastatakse nõudena. (11) Maksmata, kuid deklareeritud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 ja ettemakstud maksud, lõivud ja trahvid käibevarana kontogrupis 1037. Kontogrupi 2030 saldod peavad igal aruandeperioodi lõpul võrduma MTA või lõivu saaja asutuse kontogrupi 1020 saldodega. MTA andmebaasis kajastuvate maksusaldode vahed, mis tulenevad erinevatest ümardamise reeglitest, korrigeeritakse iga kalendrikuu lõpu pearaamatu kandega. (12) Maksukohustused deklareeritakse MTA-le elektrooniliselt.

(1) Tööjõukulu ja sellega seotud maksukulu kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need arvestati. (2) Kulu kajastatakse tööjõukuluna selle asutuse või eelarveüksuse tegevusala all, kus sõlmitakse töötajatega töö- või võlaõiguslikud lepingud. (3) Kontogruppide 1037 ja 2030 kontodel kasutatakse MTA tehingupartneri koodi. Ülejäänud tööjõukuluga seotud nõuete ja kohustuste kontodel, samuti töötasu kulu (kontorühm 500) ja maksukulu (kontorühm 506) kontodel kasutatakse tehingupartneri koodidena füüsiliste isikute koode (800699 või 9006xx). (4) Tööjõukulust kinni peetud maksud, samuti arvestatud maksud kajastatakse esmalt deklareeritud maksude kohustusena kontorühmas 2030. Aruandeperioodil töötajate poolt väljateenitud, kuid väljamaksmata töötasud, samuti töötasult arvestatud ja kinni peetud, kuid deklareerimata maksukohustused, mille deklareerimise kuu ei ole veel saabunud, kantakse maksukohustuse kontorühmast 2030 üle kontogruppi 202. Maksukontode saldosid võrreldakse igakuiselt MTA kontokaartidel kajastatud maksude tekkepõhiste saldodega.

(1) Analüütilist arvestust töötajatega peetakse töötajate ja eelarve üksuste lõikes. Palgaarvestuse aluseks on kehtivad õigusaktid, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid. Töötasu arvestatakse ja andmed säilitatakse palgaarvestusprogrammi PMen abil. Asutuse tööajaarvestust peab vormikohase tööajatabeli alusel eelarve üksuse juht või tema poolt määratud isik, kes esitab allkirjastatud tööajatabeli 5 päeva enne väljamakse tähtaega raamatupidamistöötajale. Kui esitatud tööajatabel osutub ekslikuks (töötajate ootamatu haigestumine vm juhud), teatab eelarve üksuse juht või tema poolt määratud isik viivitamatult raamatupidamisele ja esitab uue tööajatabeli. Palgaarvestuse algdokumendi alusel koostatakse palgaleht. (2) Töötasu makstakse kord kuus järgmiselt: 1) koosseisulistele töötajatele väljatöötatud kuu viimasel tööpäeval; 2) ajutistele lepingulistele töötajatele lepingus näidatud kuupäeval, välja arvatud juhul, kui lepitakse kokku tasu maksmises palgaülekandega asutuse palgapäeval; 3) muudel seadusega ettenähtud juhtudel (puhkusetasu, hüvitis vm juhud). (3) Töötasu makstakse reeglina pangaülekande teel, välja arvatud juhul, kui töötaja avaldab kirjalikult soovi töötasu maksmiseks sularahas valla kassast. Palgalehed koostatakse eelarve üksuste lõikes. Palgaarvestaja köidab raamatupidaja, finantsjuhi ja vallavanema poolt allkirjastatud palgalehed toimikusse. Üks kord kuus prinditakse välja kogu eelmise kuu töötasuarvestuse koond ja palgalehtede register, mida säilitatakse koos palgalehtedega. Palgaarvestaja peab töötajate kohta elektroonilist isikukaarti. (4) Volikogu ja vallavalitsuse liikmetele makstava tasu arvestamise aluseks on istungist osavõtuleht. (5) Avanssi makstakse vaid erandjuhtudel vallavanema loal. (6) Igale töötajale saadetakse palgalipik e-posti teel, soovitavalt krüpteeritult. Palgalipikul on andmed töötajale arvutatud palga koostisosade, samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Need töötajad, kellel puudub võimalus palgalipiku saamiseks e-posti teel, saavad palgalipiku isiklikult kätte raamatupidamisest.

(1) Puhkusetasu arvestamise algdokumendiks on asutuse juhi käskkiri. (2) Puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, milliste eest need olid arvestatud. (3) Puhkusetasu ja kasutamata puhkusepäevade hüvitist arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. (4) Kohustuse kontol 202000 kajastuva puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuse ning kontogrupis 1039 kajastuva ette puhatud puhkuse eest saadud tasu ja maksude nõue korrigeeritakse automaatselt moodulis Palk lõppenud aruandeperioodi viimasel kalendrikuul, suurendades või vähendades vastavalt puhkusetasu kontosid 5000–5008 ja sellega seotud maksukulusid kontorühmas 506. (5) Õppepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. (6) Puhkusetasu, sh õppepuhkuse tasu, makstakse välja seaduses sätestatud tähtajal.

(1) Haigushüvitise arvestamise algdokument on elektrooniline haigusleht, mis asub riigiportaalis www.eesti.ee keskkonnas. (2) Haigushüvitis arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra ning volikogu õigusaktides sätestatu alusel. (3) Töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitise arvutamise algdokument on kokkulepe või käskkiri. (4) Töösuhte lõppemisel väljatöötamata puhkuse eest töötasust kinnipeetava tasu arvutamise algdokument on kokkulepe või käskkiri.

(1) Erisoodustuse mõistet kasutatakse tulumaksuseaduses sätestatu alusel. Erisoodustusi ja nendelt arvestatud maksukulu kajastatakse personalikulu kontorühmades 505 ja 506. (2) Erisoodustusena käsitletavatel kuludokumentidel peab olema eelarve juhi selgitus selle kohta, mis eesmärgil ja kellele on kaup või teenus ette nähtud ning tuua välja, kui suur osa arvest tuleb kajastada erisoodustusena. Kui kuludokumentidel ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuse osa, määrab erisoodustuse kulu arvutamiseks vajaliku proportsiooni kuludokumendi aktsepteerija lähtudes oma hinnangust kulu jaotuse kohta. (3) Erisoodustuse kulu aktsepteeritakse kuludokumendil. Erisoodustusele lisanduv maksukulu arvestatakse raamatupidamises. (4) Kui erisoodustuse kulu tekkepõhine moment eelneb erisoodustuse kulu eest tasumisele, kajastatakse ja deklareeritakse erisoodustuse maksude kohustus kontogrupis 2030 erisoodustuse eest tasumise perioodis.

(1) Majanduskulu avanssi antakse alljärgnevatele töötajatele: 1) volikogu esimehele, 2) vallavanemale, 3) vallavalitsuse valdkonna juhtidele, 4) hallatavate asutuste juhtidele, 5) projektide läbiviimise eest vastutavatele isikutele vastava projektiga seotud kulutuste osas. (2) Majanduskulu avansi saamiseks esitab aruandev isik raamatupidamisele avalduse, milles näitab ära majanduskulu avansi vajaduse ja summa. Majanduskulu avanss kantakse aruandva isiku pangakontole. Sularahas makstava majanduskulu avansi korral tuleb järgida sise-eeskirja § 53. (3) Majanduskuluks avanssi saanud aruandev isik on kohustatud esitama raamatupidamisele hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 5. kuupäevaks kulu tõendavad dokumendid ja allkirjastatud avansiaruande. Aruandes peab olema märgitud aruandva isiku käsutuses olnud avansi jääk aruandeperioodi alguses, tehtud kulutused, avansi jääk perioodi lõpuks ja kuludokumentide arv. Majanduskulu avansi aruande kinnitavad vallavanem ja finantsjuht. (4) Raamatupidamises kontrollitakse kuludokumentide vastavust sise-eeskirja § 11 lõikes 2 märgitud nõuetele ja maksumuse vastavust aruandvale isikule väljamakstud avansi summaga. (5) Raamatupidamise kanded kuludokumentide kirjendamisel: 1) majandusavansi saamisel konto 103920 deebet ja kontogrupp 100 kreedit; 2) majandusavansi aruande esitamisel kontoklassi 55 deebet ja konto 103920 kreedit. (6) Kui kulu tõendavad dokumendid on suuremas maksumuses kui jooksval kuul saadud avanss, kantakse täiendav summa aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast. (7) Kui kulu tõendavad dokumendid on väiksemas maksumuses kui saadud avanss, tuleb aruandval isikul kasutamata majanduskulu avanss tagastada majanduskulu aruande esitamisega samal ajal. Avansilist makset järgmisesse kalendrikuusse üle ei viida. Aruandekohustuslikule isikule ei anta täiendavat avanssi enne, kui eelnevalt saadud avansi kasutamise kohta on esitatud majanduskulude aruanne ja eelarve juht on aruande aktsepteerinud. (8) Sularaha ostuarved, mis tõestavad avansisaaja tehtud kulutusi, peavad olema pöördel varustatud selgitusega kulutuse otstarbe ja kulu kohta, näidates ära kuupäeva, ja kinnitatud allkirjaga. (9) Sularahaostude korral ei ole lubatud kasutada isiklikke kliendikaarte.

(1) Lähetus hõlmab töö-, teenistus- ja koolituslähetusi. (2) Lähetuse päevaraha arvestamise ja väljamaksmise aluseks on selleks volitatud isiku käskkiri või volikogu otsus. (3) Lähetuse päevaraha ja lähetusega kaasnev kulu hüvitatakse seadusega ettenähtud tingimustel ja korras. (4) Lähetuskulu väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse lähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. (5) Lähetusse saatja poolt kinnitatud lähetuskulu aruanne esitatakse raamatupidamisele hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale lähetuse lõppemist. Lähetusega kaasnenud täiendava kulu summa kantakse lähetatu pangakontole hiljemalt jooksva kuu viimaseks tööpäevaks. (6) Lähetusega kaasneva kulu ettemaksed kajastatakse konto 103920 deebetis. Töö- ja teenistuslähetuse kulu kajastatakse kontogrupi 5503 vastavatel kontodel ja koolituslähetuse kulu kajastatakse kontogruppide 5504 ja 5505 vastavatel kontodel. Lähetusega kaasneva kulu võlad töötajatele kajastatakse kontol 202050. (7) Lähetuskulu kajastatakse tekkepõhiselt.

(1) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulu hüvitatakse õigusaktides ettenähtud korras. (2) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulu hüvitise maksmise aluseks on: 1) hallatava asutuse juhile kulu hüvitamisel vallavanema käskkiri; 2) ametiasutuse ametnikule või töötajale kulu hüvitamisel vallavanema käskkiri; 3) hallatava asutuse töötajale kulu hüvitamisel hallatava asutuse juhi käskkiri. (3) Volikogu poolt ametisse nimetatud isikute isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulu hüvitamine toimub volikogu otsuse alusel. (4) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitude hüvitamise aluseks on sõidupäevik, mis esitatakse vallasekretärile ja hallatava asutuse juhile hiljemalt järgmise kuu 2. tööpäevaks. (5) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulu hüvitis kantakse hüvitist saava isiku pangakontole hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks. (6) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulu hüvitamisel üle seaduses sätestatud määra või muudel seadusest erinevatel tingimustel arvestatakse erisoodustusmaks tulumaksuseaduse alusel. (7) Hüvitise saaja kohustub hiljemalt 5 tööpäeva jooksul kirjalikult teavitama asutuse juhti ja raamatupidamist asjaoludest, mis välistavad hüvitise maksmise (nt sõiduki müümine jne).

Toetuste jaotamisel järgitakse üldeeskirja § 24 lg 2.

(1) Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel ja aruandluse esitamisel järgitakse sise-eeskirja § 9 „Tulu ja kulu kajastamise üldpõhimõtted“ sätestatut. (2) Kui vallavalitsus või hallatav asutus on sihtotstarbelise toetuse saaja, sõlmib ta toetuse andja või vahendajaga sihtfinantseerimise lepingu või muu toetuse andmise aluseks oleva dokumendi võimaluse korral selliselt, et toetuse kasutamise kohta esitatakse tekkepõhised kuluaruanded vähemalt iga kvartali lõpu seisuga. (3) Sõlmitud lepingute koopiad edastatakse koheselt raamatupidamisele. (4) Kui vallavalitsus on sihtotstarbelise toetuse andja, kontrollib ta sihtfinantseerimise kasutamist ning sellega seotud lisatingimuste täitmist toetuse saaja aruannete alusel.

(1) Sihtfinantseerimise tekkepõhine tulu kajastatakse kontorühmas 350. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena kontogrupi alamgrupis 10355. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvelt ei ole kulutust tehtud, kajastatakse saadud raha ettemaksena kontogrupi alamgrupis 20385. (2) Avalikku sektorisse kuuluvat toetuse andjat või vahendajat informeeritakse sihtfinantseerimise teatise kaudu lepingus ettenähtud aegadel või iga kvartali lõpus raamatupidamises kajastatud sihtfinantseerimise nõudest ja kohustusest ning tulust ja kulutusest. (3) Kui sihtfinantseerimise andja või vahendaja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused ja aruandeaasta lõpus on nende toetuse kajastamise periood erinev, siis selgitatakse erinevuste põhjused ja vajadusel annulleeritakse raamatupidamises tekkepõhise kulutuse alusel kajastatud vastavad sihtfinantseerimise tulukanded. (4) Tegevuskulu katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kajastada kohe tuluna ja ülekandmisel kohe kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem üldeeskirjas sätestatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. (5) Üldeeskirja kohaselt lepivad avaliku sektori sisese tehingu korral pooled toetuse kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

(1) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse vastavalt üldeeskirja §-le 27. (2) Põhivara sihtfinantseerimise tulu kajastatakse kontogrupis 3502 ja laekumata sihtfinantseerimise nõue kontogrupi alamgrupis 10355. (3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendid kontogrupi alamgrupis 20385.

(1) Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: 1) sihtfinantseerimine, kus toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab (nt raamatud maakonna keskraamatukogust jms); 2) sihtfinantseerimine, mille korral toetuse andja annab toetusena saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt (nt materiaalsed annetused jms). (2) Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale. (3) Eelarve juht korraldab mitterahalise sihtfinantseerimise saajana hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaks raamatupidamise informeerimise saadud mitterahalisest sihtfinantseerimisest. (4) Mitterahaline sihtfinantseerimine kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis selle kohta raamatupidamiskandeid ei teha.

(1) Toiduainete varude analüütilist arvestust peetakse järgmistes asutustes: 1) Riisipere Lasteaed 2) Turba Lasteaed (2) Toiduainete analüütilist laoarvestust peavad asutuste juhtide poolt määratud isikud. (3) Raamatupidamises kantakse toiduained kulusse soetamise hetkel. Iga kuu lõpu seisuga esitatakse hallatavate asutuste juhtide või nende poolt volitatud isikute poolt toiduainete liikumise kuuaruanne rahalises ja koguselises väljenduses. Toiduainete rahalist liikumist võrreldakse raamatupidamise andmetega. Erinevuste ilmnemisel likvideeritakse viga hiljemalt 2 päeva jooksul. (4) Toiduained inventeeritakse vähemalt kord aastas, toiduainete jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. (5) Toiduained tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha kui need on riknenud. Toiduainete mahakandmiseks vormistatakse akt, kuhu märgitakse toiduaine nimetus, kogus, hind, maksumus, toiduaine soetamise aeg ja mahakandmise põhjus. Akti kinnitavad allkirjaga varude eest vastutav isik ja asutuse juht.

(1) Raamatute analüütilist arvestust peetakse järgmistes asutustes: 1) Turba Raamatukogu 2) Riisipere Raamatukogu 3) Turba Kool (2) Raamatute analüütilist arvestust peavad asutuste juhid või nende poolt määratud isikud. (3) Raamatupidamises kantakse raamatukogude raamatud kulusse soetamise hetkel. (4) Müügiks ostetud kaubad (õpilaspäevikud, vormiriietuse komponendid jne) kantakse raamatupidamises soetamise hetkel kulusse. Müügitulu kajastatakse kontogrupi 3220 kreeditis. Kui müügiprotsess toimub pikema perioodi vältel, siis kajastatakse müügiks ostetud kaup ostuarvete alusel konto 108400 deebetis. Müügidokumendi alusel tehakse kanne kulu kontoklassi 55 deebetisse ja konto 108400 kreeditisse. (5) Töövihikute ja õpikute analüütilist arvestust peetakse asutuses. (6) Raamatupidamises kantakse töövihikud ja õpikud kulusse soetamise hetkel. Iga kuu lõpu seisuga esitatakse hallatavate asutuste juhtide või nende poolt volitatud isikute poolt töövihikute ja õpikute liikumise kuuaruanne rahalises ja koguselises väljenduses. Töövihikute ja õpikute rahalist liikumist võrreldakse raamatupidamise andmetega. Vahede ilmnemisel likvideeritakse viga hiljemalt 2 päeva jooksul.

(1) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel. Raamatupidamises peetakse väheväärtusliku pika kasutuseaga väikevarade arvestust bilansiväliselt, hallatavate asutuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Vara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel. (2) Väheväärtuslik vara liigitatakse: 1) vara, mille kasutamisiga on üle ühe aasta ja mille soetamismaksumus on 192 eurot käibemaksuta kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini. Olenemata maksumusest peetakse nimekirjades arvestust mööbli, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise riistvara üle, kui nende arvelevõtmiseks avaldab soovi asutuse või hallatava sutuse juht kirjalikult. Nimetatud varade kohta peetakse analüütilist arvestust finantstarkvara moodulis „Ladu“ vastutavate isikute lõikes; 2) muu bilansiväline vara, mille kohta analüütilist arvestust ei peeta; 3) bilansiväline vara, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (nt peremehetuks tunnistatud vara). Nimetatud vara kohta peetakse arvestust tabelis, mis koostatakse tabeltöötlusprogrammis Excel.

(1) Väheväärtuslik vara võetakse arvele peale ostuarve kinnitamist. Kinnitaja märgib ostuarvele selgitava kommentaari vara asukoha kohta, seda kasutava isiku või vara terviknimetuse üksikkomponentide kirjelduse selgitamiseks. (2) Soetatud ja arvelevõtmisele kuuluvad varad märgistatakse vara eest vastutava isiku poolt raamatupidamisest saadud numbriga. Varad märgistatakse vahetult peale vara kättesaamist ja asukohale paigaldamist või hiljemalt jooksva aasta inventuuride käigus. Iga vara märgistatakse nummerdatud etiketiga.

(1) Väheväärtuslik vara kantakse arvestusest välja, kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud, kadunud või kui vajadus vara kasutada on kadunud. (2) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama vara nimetust ja koodi, kogust, soetamise aega ja mahakandmise põhjust. (3) Elektroonika mahakandmise akti juurde kuulub ka vara utiliseerimise akt. (4) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akti kinnitab allkirjadega inventeerimiskomisjon. Akti põhjal eemaldatakse väheväärtuslik vara kasutusest ning lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises ja vara kasutaja juures.

(1) Sularaha arvestus toimub finantstarkvara mooduli “Raha” alalõigus “Kassa”. Iga sularahatehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. (2) Raha väljamaksmisel tuleb vajadusel isik tuvastada isikut tõendava dokumendi alusel. Sularaha väljamineku orderile võetakse sularaha väljamaksmisel raha saanud isiku allkiri. Sularaha väljamineku orderi kinnitavad lisaks kassa eest vastutavale isikule ka vallavanem ja finantsjuht. (3) Iga sularahatehingu korral märgitakse kandele raha saanud või raha maksnud isiku nimi, tehingu lühikirjeldus, kontoplaanist ja eelarveklassifikaatorist tulenevad koodid. (4) Sularaha sissetuleku orderi allkirjastab koheselt peale raha vastuvõtmist kassa eest vastutav isik. Sularaha sissetuleku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule finantsjuht. (5) Ühekordse avansi väljamakse summa võib olla kuni 192 eurot. Vallavanem või finantsjuht võivad mõjuvatel põhjustel erandkorras lubada ületada kehtestatud limiiti. Avansi saaja kirjutab limiidi ületamise kohta kuludokumendile põhjenduse. (6) Sularahatehingute toimumise päeva lõpuks trükitakse andmebaasist välja kassaraamat ja tuuakse välja sularaha jääk. Kannete õigsust kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga. (7) Kassaorderid nummerdatakse kasvavalt iga aasta algusest alates.

(1) Sularaha vastuvõtmisel võib hallatav asutus kasutada nummerdatud kviitungeid ja kogumislehti. (2) Makse vastuvõtja on kohustatud koheselt andma maksjale makse toimumist tõendava dokumendi või võtma maksjalt allkirja kogumislehele. (3) Asutuse juhi käskkirjaga määratakse isikud, kes vastutavad kviitungite ja kogumislehtede hoidmise ja kasutamise eest. Kui vastutavat isikut määratud ei ole, siis vastutab nimetatud dokumentide hoidmise ja müügiks väljastamise eest asutuse juht. (4) Hallatava asutuse sularaha kassasse kogutud rahaliste vahendite arvelt on keelatud kulutuste tegemine. (5) Hallatava asutuse sularahakassa summa (vt § 5) tuleb sisse maksta valla kassasse või vallavalitsuse arvelduskontole. (6) Sularahas kogutud tulu makstakse valla kassasse hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 2. tööpäevaks. Samaks ajaks tuleb asutuse juhil või tema poolt määratud isikul esitada raamatupidamisele jooksval kuul kogutud omatulu kohta kviitungid ja kogumislehed. (7) Valla teenuste müügiks võib hallatav asutus koostada piletid, mis nummerdatakse. (8) Valla teenuste müügiks koostatud piletite üle peetakse hallatavas asutuses eraldi arvestust. (9) Asutuse juhi käskkirjaga määratakse isikud, kes vastutavad piletite hoidmise ja müügiks väljastamise eest. Kui vastutavat isikut määratud ei ole, siis vastutab piletite hoidmise ja müügiks väljastamise eest asutuse juht.

(1) Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pankades. (2) Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga internetipanga teenuseid. (3) Pangaülekannete tegemise õigus on finantsjuhil või teda asendaval antud töölõigu eest vastutaval raamatupidamistöötajal. (4) Vastavalt pangaprogrammi võimalustele identifitseeritakse ülekande sooritaja ID-kaardi alusel, kui vald on eelnevalt sõlminud pangaga sellekohase lepingu. (5) Nõuded panka edastatavatele maksekorraldustele: 1) ostuarve peab olema kinnitatud valdkonna juhi või selleks volitatud isiku poolt; 2) ostuarve peab olema klassifitseeritud vastavalt kontoplaanile ja eelarve klassifikaatorile; 3) ostuarve sisestanud raamatupidamistöötaja peab olema veendunud, et arvet ei ole varem tasutud; 4) ülekandmisele kuuluvad maksekorraldused peavad olema kinnitatud vallavanema ja finantsjuhi poolt. (6) Välismakse sooritamise õigus on ainult finantsjuhil. (7) Pangalaekumised sisestatakse finantstarkvarasse hiljemalt järgmise tööpäeva kella 12-ks. Müügiarvete alusel laekunud summad seotakse koheselt müügiarvega. Muude laekumiste sihtkohad selgitatakse esimesel võimalusel, kasutades kontot 203600. (8) Pangakäivete koondite väljatrükkide alusel kontrollib antud töölõigu eest vastutav raamatupidamistöötaja igapäevaselt pangakontode väljavõtte lõppsaldosid. Pangakonto ja väljavõtte jäägi ühtimisel teeb raamatupidamistöötaja väljatrükile märke „Jääk kontrollitud“, allkirja ja kuupäeva. (9) Pangakäivete koondite väljatrükke säilitatakse toimikutes pangakontode lõikes.

(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“ põhimõtetest ja üldeeskirjast. (2) Kinnisvarainvesteeringuteks loetakse sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida üüritakse välja üüritulu teenimise eemärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ei kasutata põhitegevuses. Vald kajastab kinnisvarainvesteeringutena kortereid, millelt saadakse üüritulu isikutelt ja asutustelt väljaspool avalikku sektorit. Valla omandis olevaid muid kortereid ja elamispindu kajastatakse materiaalse põhivarana (nt sotsiaalkorterid). (3) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse raamatupidamises soetusmaksumuse meetodil, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused. Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis ümber juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis (näiteks kinnisvarainvesteeringust saab asutuse poolt kasutatav põhivara ja vastupidi). Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeritakse. (4) Kinnisvarainvesteeringute müük toimub valla põhimääruses sätestatud korras. Müüdud kinnisvarainvesteeringu bilansist mahakandmise alusdokumendiks on müügileping. Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestus on sama, mis põhivaral (vt § 62). (5) Kinnisvarainvesteeringu müügi korral kajastatakse müügihind konto 381000 kreeditis, müügiga seotud kulu konto 381001 deebetis ja kinnisvarainvesteeringu bilansilist jääkväärtust müügihetkel konto 381010 deebetis. (6) Kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ühekordselt ümber vastavalt üldeeskirjas toodud põhimõtete kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest.

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne vara“ esitatud põhimõtetest ja üldeeskirjast. (2) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kehtestatud üldeeskirjaga. (3) Maa võetakse arvele soetusmaksumuses olenemata maksumusest. Munitsipaliseeritud maade soetusmaksumuseks on maa maksustamishind. (4) Kunstiväärtust omavad kunsti- ja antiikesemed (näiteks maalid ja muud esemed, mille väärtus aja jooksul ei vähene), võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest ning neid ei amortiseerita. (5) Põhivara soetamisel on raamatupidamiskirjendi koostamise aluseks eelarve juhi poolt kinnitatud arve, notariaalne müügileping, põhivara üleandmise-vastuvõtmise akt või muu dokument. Etapiviisilisel soetamisel ja parendamisel on raamatupidamiskirjendi koostamise aluseks põhivara või rekonstrueerimistööde arvelevõtmise akt, millele kirjutavad alla erinevate valdkondade spetsialistidest koosnev hindamiskomisjon (vt § 63) ja mille kinnitab vallavanem. (6) Põhivara arvestust peetakse arvutiprogrammi PMen vastavas alamprogrammis asutuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Iga põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust elektroonilistel põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivara liikumise kohta. (7) Sihtfinantseerimise korras soetatud põhivara peab olema võimalik eristada muust põhivarast. (8) Põhivarale tasu eest hoonestusõiguse seadmist käsitatakse kui rendile andmist RTJ 9 „Rendiarvestus“ tähenduses. Juhul, kui kapitalirendi tunnustega hoonestusõiguse seadmise leping hõlmab ka ehitist, peetakse ehitise kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. (9) Põhivara üleandmisel ühe eelarve juhi arvestusalast teise koostatakse üleantava-vastuvõetava vara kohta akt, mis on aluseks raamatupidamiskirjendi koostamiseks. (10) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub valla põhimääruses sätestatud korras.

(1) Varade etapiviisiline soetamine on ehitus- või rekonstrueerimisperioodil tehtud väljaminekud, kui põhivara valmistamine võtab aega ja selle eest ei maksta omandamisel ühekorraga, vaid osade kaupa, samuti juhul, kui põhivara valmistamine toimub oma jõududega. (2) Kui põhivara ehituse etapp valmib enne põhivaraobjekti lõplikku valmimist, vormistatakse etapi kasutuselevõtmine ja alustatakse amortisatsiooni arvestamist. Akti vormistab kolme tööpäeva jooksul vara eest vastutav isik ja esitab selle raamatupidamisele finantskannete tegemiseks. (3) Varade etapiviisilisel soetamisel, sh pikaajaliste ehitusprojektide maksetel, kasutatakse kontot 155910 ja ettemaksete korral kontot 155920. Ettemaksed ja etapiviisilised soetused kajastatakse ilma käibemaksuta. (4) Vara valmimisel ja / või kasutuselevõtmisel klassifitseeritakse etapiviisiline soetus ümber kasutusel olevaks põhivaraks. Selleks avatakse iga etapi valmimisel vara klassis uus varakaart (ühte varaklassi kuuluvatele etappidele avatakse alamkaardid). Objekti lõplikul valmimisel klassifitseeritakse kogu järelejäänud maksumus valminud varaobjekti kaardile ja lõpetamata ehituse ja etapiviisilise soetuse varakaart suletakse. Ümberklassifitseerimisel on kasutusele võetava vara maksumuseks soetusmaksumus ja kasutatakse rahavoo koodi 23. (5) Kui põhivaraobjekti valmimisel selgub, et varaobjekti ehitamise või etapiviisilise soetuse käigus on kapitaliseeritud kulusid, mis raamatupidamise hea tava kohaselt ei kuulu kapitaliseerimisele (väheväärtuslikud varad või kapitaliseerimisele mittekuuluv kulu), kirjendatakse need varaobjekti vastuvõtmisel kulusse või klassifitseeritakse ümber väheväärtuslikuks varaks. (6) Eelmisel aruandeaastal ekslikult kapitaliseeritud kulu võib kajastada jooksva aasta kulus, kui tegemist ei ole olulise veaga. Oluliste vigade korral kajastatakse parandus eelmistes perioodides ja korrigeeritakse aruandeaasta algbilanssi.

(1) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetamismaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). (2) Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu, vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve), kui seda tehakse oma töötaja poolt, vara soetamiseks võetud laenude kulu (sh intressikulu), käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a tööjõukulult arvestatud maksud). (3) Tööjõukulu kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 kreeditisse. Ülejäänud kulu liigid kapitaliseeritakse otse põhivara kontodele (kontorühm 155), ilma et need läbiksid tulemiaruande kontosid. (4) Soetatud ja arvelevõtmisele kuuluvad varad märgistatakse vara eest vastutava isiku poolt raamatupidamisest saadud unikaalse numbriga. Markeeritud varad seotakse raamatupidamise andmetega inventuuri käigus (5) Varade kohta (maad, hooned, rajatised), mida ei ole võimalik markeerida, avatakse põhivara kaardil põhivara inventarinumber.

Materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud), immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute üle peetakse arvestust moodulis „Varad“. Moodulis luuakse varade soetamisel ja parendamisel varakaardid, millel kajastatakse alljärgnev informatsioon: 1) varaobjekti nimetus; 2) inventarinumber; 3) kapitaliseerimise/kasutusse võtmise kuupäev; 4) kulumi arvestuse alguskuupäev; 5) soetusmaksumus; 6) kogus; 7) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne); 8) seosed varadega (kui varaga on seotud iseseisvad varad, nt hoonete juurde kuuluvad signalisatsioonisüsteemid jms); 9) kasulik eluiga (amortisatsiooninorm); 10) arvestatud amortisatsioon (kulum); 11) ümberhindluse kuupäev; 12) vara eest vastutav töötaja (vt § 8); 13) vara kasutaja; 14) varaobjekti asukoht.

(1) Põhivara võib arvele võtta kogumina juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta), sh võib kogumina arvele võtta suuremahuliste investeeringutega seotud ja mitu aastat vastupidavat vara (näiteks koos hoone ehituse või rekonstrueerimisega soetatud ühetüübiline mööbel jms). (2) Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid arvele eraldi varakaartidel (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist). (3) Ühte varaklassi kuuluvate komponentide korral avatakse komponentidele alamkaardid (komponentide vaheline seos on nähtav vara numbrist). Eri varaklassidesse kuuluvate komponentide korral (nt hoone ja lift) luuakse varakaartide vahel seos läbi ühise tunnuse. (4) Kogumina soetatud varade korral markeeritakse iga ese eraldi ja informatsioon esemete kohta kantakse põhivarakaardile. Kui kogumisse kuuluvad varad, mille soetusmaksumus on väiksem põhivarana arvele võtmisele kuuluva vara soetusmaksumuse piirmäärast, siis lähtutakse väheväärtuslike varade arvestuse reeglitest.

(1) Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmades 611 ja 613. (2) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse soetusmaksumuselt, arvestades põhivara kasulikku eluiga. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist. (3) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil, alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuul. (4) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised: 1) hooned ja hoonete osad 2,50% 2) eluhooned ja eluhoonete osad (korterid) 2,50% 3) teede pinnakate 12,50% 4) teede aluskate 2,50% 5) vee- ja kanalisatsioonitorustikud 3,30% 6) tänavavalgustusliinid 2,50% 7) pumbamajad 2,50% 8) puurkaevud 2,50% 9) muud rajatised 10,00% 10) masinad ja seadmed 20,00% 11) transpordivahendid 20,00% 12) arvutustehnika 20,00% 13) kontoritehnika 20,00% 14) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20,00% 15) immateriaalne põhivara 20,00% Juhul, kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb vara eest vastutav isik inventeerimiskomisjonile ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. (5) Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, siis kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. (6) Komponentidena arvele võetava vara üksikutele komponentidele on lubatud soetamise hetkel määrata lõikes 3 kehtestatud elueast erinev eluiga, kui arvele võetava vara komponendi tegelik eluiga erineb oluliselt vastavale põhivara liigile kehtestatud eeldatavast kasulikust elueast. (7) Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, tagasiulatuvalt korrigeerimiskandeid ei tehta. (8) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. (9) Ettepaneku varade allahindluseks teeb vara eest vastutav isik, allahindlus kinnitatakse inventeerimiskomisjoni poolt või valla põhimääruses sätestatud korras. (10) Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.

(1) Põhivara parendamisega seotud väljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga rohkem kui 1 aasta võrra ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse aruandeperioodi kulus. Parendustega kaasnev demonteerimis- ja lammutustööde kulu lülitatakse soetamismaksumusse, kui see on vältimatu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega. (2) Raamatupidamisarvestuse jaoks hindab parendamisega seotud töid komisjon järgmises koosseisus: esimees – ehitusspetsialist, liikmed – finantsjuht, maatoimingute spetsialist. (3) Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, siis lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul, kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib seda hinnata lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. (4) Teede ja trasside parendused võib võtta arvele iga-aastaste ehitustööde kogumitena, kui neil on ühesugune hinnanguline keskmine kasulik eluiga. Vastavat liiki ehitustööde kogumi võib kanda maha, kui selle jääkväärtus jõuab nullini. (5) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hindab vara eest vastutav isik varaobjekti kasulikku eluiga ja olulise muutuse korral teeb inventeerimiskomisjonile ettepaneku amortisatsiooninormi korrigeerimiseks. Põhivara amortisatsiooninormi korrigeeritakse inventeerimiskomisjoni heakskiidul.

(1) Põhivara bilansist väljakandmisel seoses müügiga järgitakse Nissi valla põhimäärust. Vara bilansist väljakandmisel on raamatupidamiskirjendi aluseks tehingu toimumist tõendavad dokumendid. (2) Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813.

(1) Põhivara tasuta võõrandamist, mida ei saa lugeda osaluse või finantsinvesteeringu soetamiseks, kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena. (2) Mitterahalise sihtfinantseerimise andmise korral eemaldatakse asutuse bilansist vara ja kajastatakse selle jääkväärtus kontol 450200. Sihtfinantseerimise saamise korral võetakse arvele põhivara kontol 350200 põhivara õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, siis üleandja näidatud jääkväärtuses. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav üldeeskirjas. (3) Kui tasuta üleantava põhivara õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis raamatupidamiskandeid selle kohta ei tehta ning vara kajastatakse bilansiväliselt.

(1) Riigi, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohalike omavalitsusüksuste vahelist põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse mittesihtotstarbelise finantseerimisena põhivara jääkmaksumusega võrdses summas. Tasuta võõrandamisel teistele juriidilistele isikutele kajastatakse põhivara jääkväärtus müügi kuluna või mitterahalise sihtfinantseerimisena vastavalt lepingu sisule. (2) Riigi, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohalike omavalitsusüksuste vahelist põhivara tasuta kasutusse andmist perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast käsitletakse tehingut kapitalirendina. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega -kohustust ei teki, siis kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena rendile andja põhivara jääkmaksumuses. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 450200 ning peab vara kohta edaspidi bilansivälist arvestust. Põhivara saaja võtab varaobjekti arvele jääkmaksumuses ja kajastab saadud mittesihtotstarbelist toetust (konto 352900). (3) Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta, vaid kajastatakse vara omaniku bilansis ka siis, kui see on antud kasutusse. Põhivara kaardile tehakse märge kasutuses olemisest.

(1) Materiaalse põhivara ümberhindlusel lähtutakse üldeeskirjas sätestatust. (2) Ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord ja ainult varale, mis on soetatud enne 1995. aastat ja mille tegelik väärtus erineb oluliselt bilansilisest väärtusest või mille tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed. (3) Ümberhindlust on lubatud läbi viia juhul, kui vara on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed vara soetusmaksumuse kohta või kui vara väärtuse erinevus on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega. (4) Juhul kui asutuse juhi või vara eest vastutava isiku hinnangul erineb asutusele kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viib vastav ekspert läbi objekti väärtuse hindamise. Eksperdi valiku peab kinnitama vallavalitsus. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta, ei ole lubatud põhivara ümber hinnata. (5) Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.

(1) Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Vara hävimise või kadumise korral järgitakse sise-eeskirja § 75 lõikes 6 sätestatud nõudeid. (2) Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas Nissi valla põhimäärusega. Varaobjekt kantakse bilansist ja varade arvestuse registritest välja vara kõlbmatuks tunnistamise akti alusel. (3) Juhul, kui kõlbmatuks tunnistatud materiaalne põhivara kuulub hävitamisele või utiliseerimisele, hinnatakse vara kõlbmatuks tunnistamise otsuse alusel alla nullväärtuseni ning kantakse bilansist välja vara hävitajale või utiliseerijale üleandmisel vormistatud üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Kui vara utiliseerimisest saadakse tulu, kajastatakse see nimetatud aktis ning akti alusel koostatakse tuluarve. (4) Immateriaalne põhivara tunnistatakse kõlbmatuks, kui vajadus seda kasutada on kadunud, vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks jmt juhtudel. (5) Immateriaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama vara nimetust, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, jääkmaksumust, kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise põhjust ning vara eest vastutava isiku nime. Immateriaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akti kinnitavad allkirjaga vara eest vastutanud isik ja asutuse juht. Akti põhjal eemaldatakse immateriaalne vara kasutusest ning lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises. (6) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonikuluna (kontorühm 611 või 613). Kui vara mahakandmisest tekkisid materjalid, mida asutuse edasises tegevuses kasutatakse, võetakse need väikevahendina arvele või vastutavale hoiule nullväärtusega.

(1) Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ toodud põhimõtetest. Kapitalirendilepingutest tulenevate nõuete arvestamisel lähtutakse RTJ 9 „Rendiarvestus“. (2) Nõuded, ettemaksed ja kohustused kajastatakse tekkepõhiselt kontoplaanis sõltuvalt nende sisust ja jaotatakse lühi- või pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem. (3) Nõudeid kajastatakse kontogruppides 1030 kuni 1037. Nõuded ostjate vastu võetakse arvele arvete alusel. (4) Ettemakseid ja tulevaste perioodide kulusid kajastatakse kontogruppides 1038 ja 1039. (5) Ettemaksete tasumist tuleb võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata. Ettemaksed tulevaste perioodide kulu eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu (kindlustus, perioodilised trükised jm) koheselt kuluks, kui arvel või teatisel näidatud ettemakse summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. (6) Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

(1) Alla hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud: 1) 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses. (2) Nõuet ei hinnata ebatõenäoliselt laekuvaks, kui kliendiga on sõlmitud võla tasumise ajatamiseks maksegraafik ja klient tasub võlga maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks. (3) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse kord kvartalis. Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse eraldi. Töölõigu eest vastutav raamatupidamistöötaja teeb finantsjuhile ettepanekud oma töölõigus esinevate üle 90päevaliste nõuete allahindamiseks hiljemalt kvartalile järgneva kuu 18. kuupäevaks. Nõuete hindamisel kalendriaasta lõpus arvestatakse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid asjaolusid, mis on selgunud kuni aruande koostamiseni ja mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. (4) Nõuete allahindamiseks koostatakse akt, mille allkirjastavad vallavanem ja finantsjuht. Akti alusel koostatakse raamatupidamisõiend, mille alusel nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Allahinnatavatest nõuetest tulenev kulu kajastatakse selle asutuse eelarve täitmises, kelle nõudeid alla hinnatakse. (5) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, millal laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot. (6) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu (vt § 71), kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. (7) Nõuete kajastamise õigsuse ja õigeaegsete allahindluste eest vastutab vastava töölõigu eest vastutav raamatupidamistöötaja.

(1) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. (2) Nõude lootusetuks tunnistamine võib tuleneda: 1) kliendile on kuulutatud pankrot või on alustatud likvideerimisprotsessiga; 2) kliendile on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata; 3) kliendi vastu on nõude kättesaamiseks esitatud hagiavaldus; 4) kliendil on raskusi oma kohustuste täitmisega ka kolmandate isikute ees (nt kliendil on olulised maksuvõlad). (3) Raamatupidamise hea tava kohaselt hinnatakse nõuded enne nende lootusetuks kandmist ebatõenäoliselt laekuvaks. Nõuete hindamisel lootusetuks kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. (4) Lootusetud nõuded viiakse bilansist välja vähemalt üks kord kalendriaastas nõuete inventeerimise tulemusel. Ettepaneku lootusetult laekuvate nõuete mahakandmiseks teeb eelarve juht. (5) Nõude hindamisel lootusetuks põhjusel, et nõude tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad laekumisest saadaolevat tulu, lisatakse lootusetute nõuete nimekirjale vastavat hinnangut selgitav kalkulatsioon. (6) Nõuete lootusetuks tunnistamisel järgitakse Nissi valla põhimäärust.

(1) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid“, RTJ 8 „Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad“ ja RTJ 9 „Rendiarvestus“ kirjeldatud põhimõtetest. (2) Laenude ja võlakirjade kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast võib laenuarvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud koheselt intressikulusse (kontoklass 65). Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades. (3) Rendilepingu kvalifitseerimisel kasutus- või kapitalirendiks selgitatakse, kas: 1) omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule; 2) rentnikul on õigus omandada renditav vara turuhinnast oluliselt soodsama hinnaga ja on tõenäoline, et ta seda kasutab; 3) rendileping katab suure osa (üle 75%) vara kasulikust tööeast; 4) rendimaksete nüüdisväärtus on peaaegu sama suur kui renditava vara turuväärtus (>90%); 5) renditav vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult praegune rentnik saab seda ilma suuremate modifikatsioonideta kasutada.Kui vähemalt üks nimetatud tingimustest on täidetud, kajastatakse vara rendile andmist või võtmist kapitalirendina. (4) Vara, mis võetakse asutuse bilansis arvestusse seoses lepingu kvalifitseerumisega kapitalirendi lepinguks, käsitletakse samadel alustel teiste põhivaradega markeerides põhivarakaarte allika koodiga kapitalirent 71. Rendimakseid kajastatakse kapitalirendi kohustuse vähenemisena, intressikulu finantskuluna. (5) Kasutusrendi maksed on perioodi kulu ja kajastatakse ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul. Kui lepingu tingimustest tulenevalt makstakse kasutusrendi esimese maksega proportsionaalselt oluline osa lepingu maksest, kajastatakse selline makse ettemakstud tulevaste perioodide kuluna kontogrupis 2039 ja kantakse kuludesse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt. (6) Asutuste kohustused tarnijate lõikes sisestab finantstarkvarasse raamatupidamistöötaja, kelle ametijuhendis see on määratud. Raamatupidamistöötaja vastutab kohustuste tekkepõhise kajastamise eest.

(1) Eraldiste moodustamisel lähtutakse RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad” põhimõtetest. (2) Käimasolevate kohtuprotsesside suhtes, mille puhul on tõenäoline, et asutus on sunnitud seoses protsessiga kandma kulusid, moodustatakse bilansis eraldis. Kui hiljem selgub, et tegelik kahjusumma erines esialgu kajastatust, kajastatakse vahe perioodi kuluna või kulu vähenemisena. Eraldised ja nende muutused kajastatakse kulukontol 550050 või 608010 ja bilansikontol 206000 või 256000. (3) Eraldised võetakse raamatupidamises arvele lühi- või pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna üldeeskirjas kehtestatud määraga.

(1) Eriotstarbelisi reserve moodustatakse vastavalt seaduse või volikogu õigusaktide sätetele. Eriotstarbelisi reserve netovara koosseisus kajastatakse bilansis kontogrupis 2900. (2) Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele, peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel.

(1) Varade, raha, nõuete ja võlgnevuste inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: 1) kassa inventuur – sularahakontroll 2 korda aastas ja inventuur aasta viimasel tööpäeval. Kassa inventuur on kohustuslik sularahakassa eest vastutavate isikute vahetumisel; 2) nõuete ja kohustuste inventuur – igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega; kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt deebitoridelt ja kreeditoridelt; 3) varade ja toiduainete inventuur – üks kord aastas perioodil 01.11–31.12. Toiduainete inventuur viiakse läbi ka toiduainete lao eest vastutava isiku vahetumisel või asendaja määramisel. (2) Inventuuri ulatus, põhjus, inventeerimiskomisjoni koosseis ja lõplike allkirjastatud tulemuste esitamise kuupäev fikseeritakse vallavanema käskkirjaga. Finantsjuht edastab käskkirja inventeerimiskomisjoni esimehele ja juhendab teda inventuuri läbiviimisele esitatud nõuete täitmisel. Inventeerimiskomisjoni esimees teeb käskkirja sisu teatavaks teistele inventeerimiskomisjoni liikmetele ja korraldab nõuetekohase inventeerimise. (3) Varade inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga moodustatud vähemalt kaheliikmeline komisjon. Inventeerimiskomisjoni liikmed ei tohi olla inventeeritavate varade eest vastutavad isikud. Materiaalselt vastutav on töötaja, kes töölepingujärgsete ülesannete käigus vastutab asutusele kuuluvate rahaliste ja muude materiaalsete väärtuste vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest vastavalt töölepingus (töötajad) või ametijuhendis (ametnikud) sätestatud materiaalsele vastutusele. Vastutavad isikud osalevad inventuuri töös selgituste andjana ja annavad oma pädevuse ulatuses inventeerimiskomisjonile hinnanguid varade järelejäänud eluea kohta. Vajadusel määrab vallavanem inventeerimiskomisjoni juurde konsultandi(d) varade elueale hinnangu andmiseks. (4) Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventuurilehe originaaleksemplarid esitatakse raamatupidamisele, koopia materiaalselt vastutavale isikule. Komisjon vormistab inventeerimisakti, vajadusel varade arvelevõtmise või mahakandmise akti. (5) Inventuurinimekirjade, -aktide ja õiendite alusel koostatakse inventuuri lõppakt. Inventuuri lõppaktis kajastatakse varagruppide lõikes kõikide valdkondade vara soetusmaksumused: 1) raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel (s.o inventeerimisnimekirja andmed); 2) aktide põhjal kajastatavad muutused; 3) vara tegelik seis.Inventuuri lõppakti allkirjastab finantsjuht ja kinnitab vallavanem. (6) Inventuuri käigus selgunud puudu- ja ülejääkide reguleerimine ning raamatupidamises arvelevõtmine toimub aktidega, mida kinnitavad oma allkirjadega inventeerimiskomisjoni liikmed ja materiaalselt vastutav isik. Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja. Inventuurilehe alusel koostab raamatupidaja dokumendi, milles tuuakse ära inventuuri tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid. Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kinnitab vallavanem käskkirjaga raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse. (7) Raamatukogu teavikuid inventeeritakse üks kord viie aasta jooksul. Vöötkoodidega markeeritud vara inventeeritakse inventeerimise tarkvara ja seadmeid kasutades. (8) Vastutavate isikute vahetumisel, varguse, loodusõnnetuste ja muudel ettenägematutel juhtudel on kogu varade ja dokumentatsiooni kohene inventuur kohustuslik, inventuuri viib läbi viimaseks aastainventuuriks moodustatud komisjon. (9) Nõuete, kohustuste ja muud raamatupidamislikud inventuurid viiakse läbi finantsjuhi poolt. Läbiviidud võrdlused fikseeritakse kirjalikult ja dokumenteeritakse erinevused. Analüütilisele dokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli allkirjaga. Nõuete-, kohustuste- ja muude raamatupidamislike inventuuride akti kinnitab vallavanem.

(1) Sularahakassa inventuuri viib läbi aastainventuuride komisjon. Kassa ootamatut sularahakontrolli teostab finantsjuht. (2) Sularahakassa inventuuri käigus loetakse üle kogu kassas asuv sularaha, fikseeritakse viimased sissetuleku- ja väljamineku dokumentide numbrid ning sularaha raamatupidamislik jääk. (3) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuuriakt, milles peab kajastuma: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega; 4) kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 5) komisjoni liikmete allkirjad. (4) Inventuuri tulemusel selgunud sularaha puudujäägi korral järgitakse sise-eeskirja § 75 lõikes 6 sätestatud nõudeid. (5) Sularahakassa inventuuriga selgunud puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 103690, ülejäägid kantakse tulusse (konto 388890).

(1) Pangakontode inventuur teostatakse igapäevaselt panga väljavõtete ja pangakontode saldode vastavuse kontrollimise teel. Pangaväljavõtetele tehakse võrdlust kinnitav märge. (2) Aasta lõpu seisuga küsitakse kõikidelt finantsinstitutsioonidelt, kellega on aruandeaasta jooksul toimunud rahalisi arveldusi, saldojääkide kinnitused. (3) Aasta lõpu seisuga tagatakse tekkepõhine intressiarvestus.

(1) Maksunõuded ja -kohustused inventeeritakse bilansisaldode võrdluse teel Maksu- ja Tolliameti kontokaartidega igakuiselt. (2) Muud nõuded ja tehtud ettemaksed inventeeritakse igakuiselt allregistrite ja bilansisaldode võrdluse teel. Aegunud nõuete allahindlused teostatakse vastavalt sise-eeskirja § 70 lõikele 3. Aasta lõpu seisuga saadetakse hiljemalt 15.veebruariks saldokinnituskirjad kõigile deebitoridele. (3) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi: 1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine; 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel; 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamise andmetega. (4) Saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummad, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad summasid ega diskonteeritud intressi. (5) Saldovõrdluste kaudu võrreldakse ka bilansiväliseid ja viivisenõudeid.

(1) Toiduainete inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 1) toiduained paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada; 2) toiduainete liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi; 3) inventuuri käigus ei kasutata ettetäidetud koguste ja summadega blankette, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus; 4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks. (2) Kui inventuuri käigus avastatakse vananenud, kasutuskõlbmatuid, riknenud või seismajäänud toiduaineid, eristatakse need teistest ja informatsioon selle kohta kajastatakse inventuurinimekirjas. (3) Täidetud inventuurinimekirjad allkirjastavad toiduaineid lugenud inventeerimiskomisjoni liikmed, komisjoni esimees ja vara eest vastutav isik. Täidetud inventuurinimekirjade alusel koostatakse ülejääkide, puudujääkide ja allahindluse aktid ning vajadusel õiendid erinevuste kohta ja varalise vastutaja selgitused üle- või puudujääkide kohta.

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja arvel oleva väheväärtusliku vara inventuur viiakse läbi kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. (2) Inventuuri käigus: 1) veendutakse vara olemasolus; 2) tehakse kindlaks üleliigsed, kasutult seisvad, hävinud või kadunud varad; 3) hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust (lähtuvalt järelejäänud elueast); 4) hinnatakse vara füüsilist seisukorda ja tehakse asjakohased ettepanekud, kui vara on vaja alla hinnata, ümber hinnata või kõlbmatuks tunnistada ja maha kanda; 5) kui varaobjekt on kantud riiklikku registrisse, kontrollitakse inventuurinimekirjas oleva vara vastavust riikliku registri andmetega. (3) Varaobjekte, mida ei ole võimalik füüsiliselt üle lugeda (nt valla teed, maa, rajatised), inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registriandmete põhjal. (4) Lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste inventeerimisel fikseeritakse inventuurinimekirjas objekti eeldatav valmimisaeg ning kontrollitakse, kas lõpetamata ehitusena kajastatud vara on valmis saanud. (5) Inventuuri läbiviimiseks vajalik inventuurinimekiri väljastatakse raamatupidamisest ja inventuurinimekirjas kajastatakse: 1) varaobjekti nimetus; 2) inventarinumber; 3) kasutusse võtmise kuupäev; 4) soetusmaksumus; 5) vara eest vastutav töötaja nimi; 6) kogus; 7) järelejäänud amortisatsiooniperiood; 8) vara jääkmaksumus; 9) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistunumber, transpordivahendi registreerimisnumber jne); 10) varaobjekti asukoht (aadress). (6) Inventuurinimekirja lisatakse eraldi veerg, kuhu inventuuri läbiviijad märgivad inventuuriprotseduuride läbiviimisel tehtavad tähelepanekud. (7) Kui asutuses on kogumina arvestatavaid varasid, millele on loodud üks varakaart, lisatakse inventuurinimekirjale vajadusel loetelu kogumisse kuuluvate varaobjektide kohta. (8) Inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid on: 1) täidetud inventuuri lugemislehed; 2) inventuuriaktid ja õiendid; 3) inventuuri lõppakt. (9) Inventeerimiskomisjoni liikmed ja komisjoni esimees allkirjastavad täidetud inventuuri lugemislehed ning vajadusel koostavad nende alusel järgmised aktid: 1) vara arvelevõtmise aktid tegelikult kasutuses oleva vallale kuuluva vara arvelevõtmiseks, mis ei ole asutuse varade nimekirjas kajastatud; 2) vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise aktid (nt hävinud või kadunud vara mahakandmiseks); 3) vara allahindluse või allahindluse tühistamise aktid (nt kinnisvarainvesteeringu väärtuslanguse kajastamiseks). (10) Komisjonil on kohustuslik hinnata põhivara järelejäänud kasulikku eluiga, täites lugemislehel iga varaobjekti kohta kasuliku eluea korrigeerimise lahtri. (11) Inventuurinimekirjade, -aktide ja õiendite alusel koostatakse inventuuri lõppakt. Inventuuri lõppaktis kajastatakse varagruppide lõikes vara soetusmaksumused: raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel ja vara tegelik seis. Inventuuri lõppaktile lisatakse täidetud inventuuri lugemislehed, inventuuriaktid, õiendid, seletuskirjad jm olulised dokumendid. (12) Teatud juhtudel võivad ilmneda varaobjektide osas järgmised erinevused: 1) varad on inventuuri läbiviimise ajal liikunud; 2) inventuuri käigustuvastatakse vara, mis soetati enne inventuuripäeva, kuid mingil põhjusel ei olnud raamatupidamises inventuurinimekirja väljastamise hetkeks veel kajastatud (nt vara soetuse arvet ei edastatud raamatupidamisele õigeaegselt); 3) inventeerimisdokumentide raamatupidamisele edastamise ajaks ei ole veel teada andmed vara väärtuse korrigeerimiseks (nt kinnisvarainvesteeringu väärtuse hindamiseks tellitud ekspertarvamuse alusel selgub allahindlusvajaduse täpne suurus alles pärast inventuuri lõppakti koostamist) jne.Komisjon toob välja erinevused lugemislehe märkuste lahtris või tabeli lõpus.

(1) Kohustusi ja saadud ettemakseid inventeeritakse igakuiselt allregistrite ja bilansisaldode võrdlemise teel. (2) Kord aastas saadetakse kreeditoridele, kes ei ole ise saldokinnitust esitanud, saldokinnitus hiljemalt 15. veebruariks. (3) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud: 1) kohustused periodiseeritakse tekkepõhisuse printsiibil; 2) välisvaluutas fikseeritud kohustused (v.a ettemaksed) hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel; 3) kohustused klassifitseeritakse lühi- ja pikaajalisteks; 4) intressikandvatele kohustustele arvestatakse tekkepõhiselt intressid; 5) maksukohustuste saldod võrreldakse e-Maksuameti kontokaartidega ja Maksu- ja Tolliameti poolt ametiasutusele esitatud teatistega; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamise andmetega; 7) hinnatakse ja võetakse arvele eraldisi ja potentsiaalseid kohustusi.

(1) Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis kajastatud saldosid võrdleb valla finantsjuht. (2) Saldoandmikke võrreldakse järgmiselt: 1) avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid; 2) saldode võrdluseks saadetakse asutuse e-posti teel teisele tehingupartnerile saldode võrdlus kõikide saldode kohta juhul, kui asutuste saldod saldoandmike infosüsteemis erinevad või teine tehingupartner ei ole saldoandmiku esitamise tähtajaks saldoandmike infosüsteemi oma saldoandmikku esitanud; 3) kui omavahelistes saldodes on erinevused, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku; 4) kui omavahelistes saldodes on erinevused ja võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsustele, teatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi poolt pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. 5) saldoandmikus kajastuvate maksude saldosid võrreldakse e-Maksuameti kontokaartidega ja Maksu- ja Tolliameti poolt ametiasutusele esitatud teatistega.

(1) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustus hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga, võttes aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu arvutamise põhimõtted. (2) Aasta lõpu seisuga kasutamata puhkusepäevade kohta peab arvestust asutuse juht või tema poolt määratud isik ja edastab andmed raamatupidamisele hiljemalt aruandeaasta viimaseks tööpäevaks. Raamatupidamisele esitatava dokumendi andmete õigsust kinnitavad personalitöö eest vastutav isik ja/või asutuse juht allkirjaga.

(1) Sise-eeskirjas kajastamata olukorra puhul lähtutakse raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, üldeeskirjast ja rahandusministri juhenditest. (2) Sise-eeskirja muutmise eest vastutab valla finantsjuht.