(1) Käesolev kord sätestab Mõniste valla (edaspidi vald) sotsiaalteenuste kirjelduse, taotlemise tingimused ja korra. (2) Sotsiaalteenuseid osutatakse käesoleva korra alusel isikule, kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja kes vajab toimetulemiseks kõrvalabi. (3) Teenust määratakse valla elanikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Mõniste vallas, samuti sotsiaalhoolekande seaduses § 5 lõigetes 2-5 nimetatud isikutele.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; 2) ülalpidamiskohustusega isik - perekonnaseaduse mõistes seadusjärgne ülalpidaja; 3) toimetulek - on isiku või perekonna võime igapäevases elus toime tulla; 4) rehabilitatsiooniplaan - on rehabilitatsiooniasutuses isiku või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused; 5) hooldusplaan – isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tervislikule seisundile ja kõrvalabi vajadusele ning määratakse kindlaks toimingud isiku toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks.
Mõniste vald osutab või korraldab järgmiste sotsiaalteenuste osutamist: 1) sotsiaalnõustamine; 2) koduteenus; 3) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 4) tugiisikuteenus; 5) täisealise isiku hooldus; 6) isikliku abistaja teenus; 7) varjupaigateenus; 8) turvakoduteenus; 9) sotsiaaltransporditeenus; 10) eluruumi tagamise teenus; 11) võlanõustamisteenus; 12) pesupesemise teenus; 13) duširuumi kasutamise teenus; 14) igapäevaelu toetamise teenus; 15) toetatud elamise teenus; 16) riigi rahastatav lapsehoiuteenus.
(1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenev kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani või hooldusplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist või hooldusplaanist. (2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks üldtunnustatud hindamismetoodikaid ning kaasatakse vajadusel perearst, eriarst või mõni teine spetsialist. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks. (3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist. (4) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada või kui isik ei ole suuteline seda teenust kasutama. (5) ) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.
(1) Sotsiaalteenuse saamiseks või sotsiaalteenuse rahaliseks hüvitamiseks esitab taotleja vallavalitsusele taotluse, milles märgitakse taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta ning teenuse taotlemise põhjendus. (2) Sotsiaaltöö spetsialistil on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente (sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme tuvastamise kohta, isiklik rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise tulemus, sotsiaalkindlustusameti või töötukassa hindamise tulemus, isiku või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmete sissetulekud jms).
(1) Sotsiaaltöö spetsialist selgitab välja teenuse taotleja abivajaduse ja sellele vastava abi. Vajadusel külastab sotsiaaltöö spetsialist sotsiaalteenuse taotlejat tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse ulatuse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks. Sotsiaaltöö spetsialist võib teenuse taotleja olukorra hindamisele kaasata ka teisi erialaspetsialiste. (2) Taotleja abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest. Arvesse võetakse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. (3) Taotlejale teenuse võimaldamisel võetakse arvesse isiku tervislikku seisundit, iseseisva toimetuleku võimet, vajaduspõhist teenust konkreetsele isikule ning muud isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolusid. (4) Teenuse vajaduse ja vajaliku teenuse ulatuse ning teenuse osutamise sageduse üle otsustamisel võib sotsiaaltöö spetsialist kaasata oma töösse teisi erialaspetsialiste või küsida neilt eksperthinnanguid ja arvamusi, samuti võib teenuse vajaduse täpsustamiseks kaasata ka teenuse osutaja.
(1) Sotsiaalteenuse andmise või andmisest keeldumise kohta teeb vallavalitsusele ettepaneku sotsiaaltöö spetsialist. (2) Sotsiaalteenuse andmisel lähtub vallavalitsus haldusmenetluse seaduse paragrahvides 4 ja 6 sätestatud uurimis- ja kaalutlusõiguse põhimõtetest. (3) Sotsiaalteenuse andmise otsustab vallavalitsus üldjuhul haldusakti andmisega või määruses sätestatud juhul toiminguga kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumendi või -andmete esitamisest või esitamise tähtaja möödumisest. (4) Vältimatut abi vajavale isikule toimub teenuse osutamine kokkuleppel isiku rahvastikuregistrijärgse kohaliku omavalitsusega.
(1) Sotsiaalteenuse andmisest keeldumine ning sotsiaalteenuse andmise peatamine või lõpetamine vormistatakse haldusaktiga. (2) Sotsiaalteenuse andmisest keeldutakse, kui isikul puudub õigus teenusele. (3) Sotsiaalteenuse andmine peatatakse või lõpetatakse, kui 1) sotsiaalteenuse saaja taotleb teenuse andmise peatamist või lõpetamist; 2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõike 1 punktides 1-3 või § 19 lõike 1 punktides 2-5 või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku hüvitise saamise õigus kas peatub või lõpeb.
(1) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, maavalitsuse hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus, juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja vm. (2) Sotsiaalteenuse osutamise aluseks on üldjuhul haldusakt ja/või vallavalitsuse, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja ja teenuse osutaja vahel sõlmitud kolmepoolne leping. (3) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, teenuse osutamise koht (kohad), teenuse eest tasumise kord ja poolte õigused ning kohustused. (4) Sotsiaalteenused on üldjuhul ajaliselt või mahuliselt määratletud. Sotsiaalteenuse osutamine lõpetatakse tähtaja saabumisel, teenuse mahu täitumisel, teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja soovil või teenuse osutaja ettepanekul, kooskõlastatult valla sotsiaaltöö spetsialistiga.
(1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt Mõniste valla eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest või valla eelarvesse laekuvatest sihtotstarbelistest vahenditest. (2) Sotsiaalteenuste finantseerimiseks võidakse kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid. (3) Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste osutatavate sotsiaalteenuste eest võetava tasu tingimused ja suuruse kehtestab vallavalitsus. (4) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. (5) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.
(1) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgib ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendab vallavalitsus. (2) Osutatavate teenuste kvaliteedis ilmnevate puuduste korral võib sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul vallavalitsus sotsiaalteenuse osutajaga lepingu lõpetada.
(1) Sotsiaalnõustamine on teenus, mis on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Teenuse osutamise käigus teavitatakse isikut või perekonda tema sotsiaalsetest õigustest, võimalikest sotsiaalsetest teenustest ja toetustest, otsitakse isikuga koostöös lahendusi tema võime parandamiseks. (2) Sotsiaalnõustamise teenust osutatakse tasuta teenusena vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti igapäevase töö käigus toimetulekuraskustes isikutele ja peredele, puuetega isikutele, töötutele, kinnipidamiskohast vabanenud isikutele ja teistele abi vajavatele isikutele.
(1) Koduteenuse eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut vastavalt vajadusele järgmistes toimingutes: 1) toidu- ja esmatarbekaupade ostmine ja koju toomine; 2) maksete tasumise korraldamine; 3) iganädalane eluruumi koristus sotsiaalselt põhjendatud normelamispinna ulatuses; 4) pesu pesemise korraldamine; 5) pesemisvõimaluste korraldamine; 6) puude tuppa toomine; 7) vee tuppa toomine; 8) abi asjaajamisel; 9) arsti koju kutsumine, eriarsti külastamise korraldamine, ravimite ja abivahendite koju toomine. (3) Teenust osutab vallavalitsuse sotsiaalhooldustöötaja.
(1) Koduteenust saavad taotleda pensioniealised või puuetega inimesed, kes vajavad kõrvalist abi igapäevase eluga toimetulekul. Teenust osutatakse üksi või kahekesi koos elavatele isikutele, kellest mõlemad vajavad kõrvalist abi. (2) Koduteenust ei osutata alkoholi- ja narkoprobleemidega inimestele, psüühilist erihooldust vajavatele inimestele, nakkushaigusi põdevatele inimestele ja voodihaigetele, kes vajavad igapäevast hooldust.
Koduteenuseid taotlev isik esitab vallavalitsusele taotluse. Koduteenuse vajadusest võivad teada anda ka abivajava isiku naabrid, sugulased, perearst jt isikud.
(1) Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist koos sotsiaalhooldustöötajaga külastavad koduteenuse taotlejat ja selgitavad välja koduteenuse osutamise vajaduse ja vajalike toimingute loetelu. (2) Koduteenuse osutamise aluseks on kliendi ja vallavalitsuse vahel sõlmitud kahepoolne leping, mille vormi kinnitab vallavalitsus. Lepingusse märgitakse kliendile osutatavate toimingute loetelu, kodukülastuste sagedus ja tundide arv nädalas ja tasulise teenuse osutamise tingimused.
(1) Koduteenus on kliendile tasuline. (2) Koduteenuseid saavad tasuta taotleda pensioniealised või puudega inimesed, kellel puuduvad ülalpidamiskohustusega isikud ja kelle enda materiaalsed võimalused ei ole piisavad (taotleja sissetulek jääb alla vabariigi valitsuse kehtestatud kahekordse toimetulekupiiri).
(1) Väjaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üdhooldusteenus) eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. (2) Üldhooldusteenuse osutamisel tagab teenuse osutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis ja teenuse osutamisel ööpäevaringselt ka majutamise ja toitlustamise. (3) Ööpäevaringset üldhooldusteenust osutab Mõniste vallas Hooldekodu Pihlakobar.
Taotlus üldhooldusteenuse saamiseks esitatakse teenuse osutajale.
(1) Üldhooldusteenus on kliendile tasuline. (2) Isikutel, kelle sissetulekutest ja varast ei piisa üldhooldusteenuse eest tasumiseks ja kelle üldhooldusteenuse finantseerimisel ei võimalda ülalpidamiskohustusega isikute osalus teenuse eest täies ulatuses tasumist, on õigus taotleda teenuse osalist tasumist valla eelarvest. (3) Mõniste valla eelarvest väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest maksmise tingimused ja korra kehtestab Mõniste Vallavolikogu määrusega.
(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Tugiisikuteenuse osutaja on nõuetele vastav füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellelt tellitakse teenust vastavalt kokkulepitud tingimustele. (3) Tugiisiku teenust osutatakse vastavalt vajadusele teenuse saaja juures kodus või väljaspool kodu.
(1) Vahetult tugiisiku teenust osutav isik peab olema: 1) täisealine, täieliku teovõimega füüsiline isik; 2) läbinud tugiisiku tööks vajaliku koolituse või olema oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv (elu- ja töökogemused, teadmised, füüsiline ja vaimne tervis); 3) sobima teenuse saajaga. (2) Teenust ei tohi vahetult osutada isik: 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga. (3) Tugiisikuteenuse saajal on õigus enne teenuse saamist omavahelise sobivuse hindamiseks kohtuda tugiisikuga, kes teenust osutama hakkab.
Tugiisikuteenuse võib määrata: 1) raske või sügava puudega lapsele toimetuleku tagamiseks; 2) lapsele, kelle vanematel on raskusi tema eest hoolitsemisega; 3) lapsevanemale või lapse hooldajale, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel; 4) täisealisele puudega inimesele toimetuleku tagamiseks; 5) isikule, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt.
Tugiisikuteenuse saamiseks esitab isik või isiku seaduslik esindaja vallavalitsusele põhjendatud taotluse koos teenuse vajadust tõendavate dokumentidega.
(1) Tugisikuteenuse osutamise otsustab vallavalitsus koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga haldusaktiga või halduslepingu sõlmimisega. (2) Tugiisikuteenust võib vallavalitsus osutada ise (võtab tööle tugiisiku) või osutab teenust teenusepakkuja vastavalt teenuse sisu ja hinna osas kokkulepitud tingimustele.
Teenuse saajale on osutatav tugiisikuteenus tasuline, osalise tasu eest või tasuta.
(1) Täisealise isiku hooldus on vähenenud toimetulekuvõimega isiku abistamine koduste ja isikliku eluga seotud igapäevatoimingute (toiduainete toomine, abistamine kodutöödes jm) sooritamisel, sh vajadusel ka füüsilist kontakti nõudvate isiklikuks eluks vajalike toimingute (pesemine, hügieenitoimingud jm) sooritamisel. (2) Vallavalitsus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (3) Raske ja sügava puudega täisealistele isikutele hoolduse seadmist ja hooldaja määramist reguleeritakse Mõniste Vallavolikogu määrusega.
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(1) Isikliku abistaja teenust on õigustatud taotlema raske ja sügava liikumis- või nägemispuudega inimesed, kes vajavad kõrvalist abi igapäevastes toimingutes. (2) Isikliku abistaja teenust ei osutata: 1) raske ja sügava puudega isikule, kellele on määratud hooldaja ja hooldajale makstakse hooldajatoetust; 2) sõltuvusprobleemiga isikule; 3) voodihaigele isikule.
Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks esitab isik vallavalitsusele põhjendatud taotluse, milles loetleb tegevused, milleks ta isiklikku abistajat vajab ning teeb ettepaneku isiku suhtes, keda ta soovib oma isiklikuks abistajaks.
(1) Isikliku abistaja määramiseks hindab vallavalitsus puudega isiku kõrvalabi vajadust. Isikliku abistaja teenuse osutamise vajaduse osas teostab sotsiaaltöö spetsialist korduva hindamise mitte harvem kui kord aastas. (2) Sobiva isikliku abistaja olemasolul määratakse taotlejale isikliku abistaja teenus. Isiklikuks abistajaks määratav isik peab isiklikuks abistajaks määramise kohta andma kirjaliku nõusoleku.
(1) Isiklikuks abistajaks saab olla täisealine, täieliku teovõimega füüsiline isik. (2) Isiklikuks abistajaks ei määrata isikut: 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja perekonnaliige, esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
Isikliku abistaja teenus on kliendile tasuline.
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. (2) Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda vallale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist vallavalitsuse kehtestatud korras. (3) Varjupaigateenust võib vallavalitsus osutada ise või osutab teenust teenusepakkuja vastavalt teenuse sisu ja hinna osas kokkulepitud tingimustele. (4) Varjupaigateenus on kliendile tasuline. Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest teenuse saaja ei ole oma sissetulekutest lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Mõniste valla eelarvest.
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. (2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. (3) Vallavalitsus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse haldusakti alusel. (4) Turvakoduteenus on isikule tasuline.
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. (2) Sotsiaaltransporditeenust võib vallavalitsus osutada vallale kuuluva transpordivahendiga või osutab teenust teenusepakkuja vastavalt teenuse sisu ja hinna osas kokkulepitud tingimustele.
(1) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse isikutele, kellel ei ole puudest tulenevalt võimalik: 1) kasutada ühistransporti või 2) kasutada isiklikku sõiduautot või 3) transporti iseseisvalt või ülalpidamiskohustusega isikute abil korraldada. (2) Erandjuhtudel, mõjuvate põhjuste olemasolul, võib teenust osutada ka teistele abivajajatele.
(1) Sotsiaaltransporditeenust vajav isik või muu isik (perearst, hooldaja, naaber jms) esitab sotsiaaltöö spetsialistile kirjaliku või suulise taotluse teenuse vajalikkuse põhjendusega ning märgib ära sõidu kuupäeva, otstarbe ja marsruudi. (2) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks maakonna piires esitatakse taotlus vähemalt 3 tööpäeva (v.a. kiireloomulised juhtumid perearsti pöördumisel) ja väljaspool maakonda vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud sõiduaega.
Sotsiaaltransporditeenuse osutamine otsustatakse toiminguga ning haldusakti vastu ei võeta.
Vallavalitsusel on õigus keelduda sotsiaaltransporditeenuse osutamisest kui: 1) isik ei ole õigustatud teenust saama; 2) tegu on korduva taotlejaga, kellel on vallavalitsuse ees võlgnevusi; 3) transpordivahend(id) on teenuse osutamiseks soovitud ajal juba eelnevalt broneeritud; 4) sotsiaalvaldkonna töötaja(d) on soovitud ajal hõivatud varasemalt kokku lepitud tööülesannetega, mille täitmise aega ei ole võimalik muuta; 5) muudel teenuse osutajast mitte olenevatel põhjustel.
(1) Sotsiaaltransporditeenus on kliendile tasuline. (2) Sotsiaaltransporditeenuse kasutaja tasub teenuse eest vastavalt sõidu marsruudi pikkusele kilomeetrites. (3) Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumisel arvestatakse marsruudi pikkuseks vahemaad kilomeetrites teenuse saaja elukohast soovitud sihtkohta ja sealt tagasi elukohta. (4) Kui sotsiaaltransporditeenust osutatakse mitmele isikule üheaegselt, jagatakse teenuse hind teenuse saajate vahel. (5) Sotsiaaltransporditeenuse taotleja õigustatud saatjalt ei võeta tasu teenuse eest. Saatjal on kohustus abistada teenuse saajat kogu teenuse osutamise vältel ning aidata teenuse saajat liikumisel hoonesisesest asukohast (kodust, haiglast vm) teenust osutava sõidukini. (6) Juhul kui sotsiaaltransporditeenust osutatakse üheaegselt isikutele, kes elavad ühes leibkonnas ja kes sõidavad samasse sihtkohta, esitatakse teenuse arve ainult ühe isiku kohta. (7) Sotsiaaltransporditeenuse osutamisel läbitud kilomeetrite kohta ja selleks kulunud aja kohta peab arvestust teenuse osutaja, kes esitab Mõniste Vallavalitsuse raamatupidamisele teenuse osutamise kohta sõidulehe. (8) Sotsiaaltransporditeenuse kasutaja tasub teenuse eest arve alusel ülekandega vallavalitsuse arvelduskontole või sularahas vallavalitsuse kassasse.
(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. (2) Eluruumi tagamise teenuse korraldab vallavalitsus vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega. (3) Vallavolikogu määrab otsusega need sotsiaaleluruumid, mida kasutatakse eluruumi tagamise teenuse korraldamiseks.
Sotsiaaleluruum või selle osa (edaspidi sotsiaaleluruum) antakse Mõniste valla elanikele või Sotsiaalkindlustusameti otsusega toetatud elamise teenusele suunatud isikutele, kes ebapiisavate füüsiliste võimete või psüühiliste erivajaduste tõttu ei ole võimelised tagama endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust.
Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks tuleb esitada vallavalitsusele taotlus ning põhjendada miks eluruumi tagamise teenust vajatakse.
(1) Vallavalitsus hindab eluruumi tagamise teenuse vajadust. (2) Sotsiaaleluruum antakse isikule kasutusele haldusaktiga. (3) Sotsiaaleluruumi kasutamiseks ei sõlmita eraldi kirjalikku üürilepingut, vaid sotsiaaleluruumi kasutaja peab eluruumi tagamise teenuse kasutamisel lähtuma haldusakti kõrvaltingimustest. (4) Sotsiaaleluruumi kasutamise nõuded (kõrvaltingimused eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks) kehtestab vallavalitsus.
(1) Sotsiaaleluruumi või selle osa kasutama õigustatud isik on kohustatud: 1) kasutama sotsiaaleluruumi enda alalise elukohana; 2) kasutama abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste elanike ja naabrite huvidega; 3) pidama sotsiaaleluruumis, hoone üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja hoone ekspluateerimise eeskirjadest; 4) hoidma sotsiaaleluruumis ja üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda; 5) hüvitama enda süü läbi sotsiaaleluruumis, hoone üldkasutatavates ruumides või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud; 6) teatama sotsiaaleluruumis või hoone üldkasutatavates ruumides asuvate süsteemide riketest viivitamatult vallavalitsusele; 7) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel sotsiaaleluruumi üle mitte halvemas seisukorras kui see oli sotsiaaleluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist); 8) vabastama sotsiaaleluruumi eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel. (2) Sotsiaaleluruumi kasutama õigustatud isikul on keelatud: 1) majutada sotsiaaleluruumi isikuid, kellel ei ole sotsiaalkorteri kasutamise õigust; 2) anda sotsiaaleluruumi kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele; 3) teha sotsiaaleluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma vallavalitsuse nõusolekuta.
(1) Eluruumi tagamise teenus on kliendile tasuline. (2) Eluruumi tagamise teenuse hinna kehtestab vallavalitsus. (3) Eluruumi tagamise teenuse eest tasutakse vallavalitsuse väljastatud arve alusel.
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma. (3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist. (4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel. (5) Teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest: 1) isikul on kutseseaduse alusel antud võlanõustaja kutse; 2) isikul on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus. (6) Võlanõustamisteenus on isikule tasuta. (7) Võlanõustamisteenust võib vallavalitsus osutada ise või ostab teenust teenusepakkuja vastavalt kokkulepitud tingimustele teenuse sisu ja hinna osas.
(1) Pesupesemise teenust võimaldatakse koduteenust kasutavatele eakatele, kes ei ole tervislikust seisundist tulenevalt ise suutelised kodustes tingimustes pesu pesema, toetatud elamise teenuse klientidele ning isikutele ja peredele, kellel kodus puuduvad pesemisvõimalused. (2) Pesupesemise teenus on kliendile tasuline. Vallavalitsus kehtestab pesupesemise teenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse. (3) Pesupesemise teenust osutab Hooldekodu Pihlakobar. (4) Pesupesemise teenuse osutamine otsustatakse toiminguga ning haldusakti vastu ei võeta.
(1) Duširuumi kasutamist võimaldatakse isikutele ja peredele, kellel kodus puuduvad pesemisvõimalused. (2) Teenus on kliendile tasuline. Vallavalitsus kehtestab duširuumi kasutamise teenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse. (3) Teenust osutab Hooldekodu Pihlakobar.
(1) Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. (2) Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on täisealisel isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire; 2) isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. (3) Igapäevaelu toetamise teenust ei osutata: 1) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret; 2) isikule, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. (4) Igapäevaelu toetamise teenust osutab vallavalitsus Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuse alusel Mõniste sotsiaal- ja tervishoiukeskuse ruumides. (5) Igapäevaelu toetamise teenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu.
(1) Toetatud elamise teenus on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. (2) Õigus saada toetatud elamise teenust on täisealisel isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire; 2) isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. (3) Toetatud elamise teenust ei osutata: 1) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret; 2) isikule, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. (4) Toetatud elamise teenust osutab vallavalitsus Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuse alusel Mõniste sotsiaal- ja tervishoiukeskuse ruumides. (5) Toetatud elamise teenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu.
(1) Lapsehoiuteenus on lapse hooldusõigust omava isiku või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. (2) Õigus saada riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on lapse hooldusõigust omaval isikul või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud lapse perekonnas hooldajal, kui: 1) laps on raske või sügava puudega; 2) rehabilitatsiooniplaani kohaselt on lapsel hooldusteenuste vajadus; 3) lapse hooldusteenuste vajadust ei rahuldata muude sotsiaalteenustega; 4) lapsehoiuteenuse osutamine toimub hiljemalt sellel kalendriaastal, millal laps saab 18-aastaseks. (3) Lapsehoiuteenust võivad osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik ja valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba. (4) Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse lapsehoiuteenuse osutaja, lapse seadusliku esindaja või hooldaja ja vallavalitsuse vahel kolmepoolne leping. (5) Lapsehoiuteenust finantseeritakse rahaliste vahendite olemasolu korral täielikult või osaliselt riigieelarvest selleks eraldatud vahenditest.
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. (2) Määruse §-d 13-17 jõustuvad 2016. aasta 1. juulil.