(1) Määrusega kehtestatakse vabatahtlikule päästjale ülesande täitmisel hukkumise või vigastuse tagajärjel saabunud surma korral makstava hüvitise (edaspidi ühekordne hüvitis), osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral makstava hüvitise (edaspidi osalise või puuduva töövõime hüvitis), matuse korraldamise kulude (edaspidi matusekulud) ning ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlemise, arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus. (2) Ülesande täitmisel osalenud vabatahtliku päästja hukkumise või saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma, vigastada saamise või haigestumise asjaolud selgitatakse välja ja registreeritakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 6 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(1) Päästeamet teavitab talle teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse toetuse saamise õigusest viie tööpäeva jooksul päästeseaduse § 41 lõikes 1 nimetatud asjaolude tuvastamisest arvates. (2) Isik, kellel on õigus saada päästeseaduse § 41 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud hüvitist, esitab Päästeameti peadirektorile taotluse hüvitise saamiseks. Taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul päästeseaduse § 41 lõikes 1 või 3 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse: 1) ühekordse hüvitise taotlemisel vabatahtliku päästja surmatõend ja dokument, mis tõendab, et taotluse esitaja on päästeseaduse § 41 lõikes 1 nimetatud õigustatud isik; 2) osalise või puuduva töövõime hüvitise taotlemisel Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ning ametiasutuse nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta vabatahtliku päästja töövõime ulatuse ja ülesande täitmisel osalemise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel. (4) Vabatahtliku päästja ülesande täitmisel hukkumise või surma korral esitab matused korraldanud isik Päästeametile matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse, millele on lisatud vabatahtliku päästja surmatõend ja matuseteenuse osutaja esitatud arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti kirjutatud. (5) Matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul päästeseaduse § 41 lõikes 1 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates.
(1) Vabatahtlik päästja, kelle ravi- ja ravimikulud kannab päästeseaduse § 41 lõike 12 kohaselt riik, esitab Päästeametile ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse, millele on lisatud: 1) väljavõte tervishoiuteenuse osutaja dokumendist, mis tõendab talle tervishoiuteenuste osutamist ja ravimite määramist ülesande täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu; 2) tervishoiuteenuse osutaja või ravimi müüja esitatud arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti kirjutatud. (2) Ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse peab esitama 30 kalendripäeva jooksul ravi- või ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast arvates. (3) Ülesande täitmisel vigastada saanud või haigestunud vabatahtliku päästja ravi- ja ravimikulud hüvitatakse osas, mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti Haigekassa. Tervishoiuteenuste ja ravimite osas, mille ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt hüvitab Eesti Haigekassa, kannab või hüvitab Päästeamet vabatahtliku päästja taotlusel omaosaluse, visiiditasu ja voodipäevatasu. Ametiasutus ei tasu teenuse eest, mida on võimalik mõistliku aja jooksul ja vajalikus mahus hankida Eesti Haigekassa teenusena.
(1) Taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisel koostab Päästeamet kümne tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte, millele lisatakse: 1) tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid; 2) dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid. (2) Taotluse läbivaatamise kokkuvõttes esitatakse: 1) seisukoht taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta; 2) taotluse põhjendatuse korral väljamakstava summa suurus ning viide hüvitise maksmise alusele. (3) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab Päästeameti peadirektor või tema volitatud ametiisik. (4) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte koopia saadetakse taotluse esitanud isikule. (5) Taotluse läbivaatamise kokkuvõte on aluseks ühekordse hüvitise ning osalise või puuduva töövõime hüvitise maksmiseks ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks.
Hüvitise maksmiseks kogutud andmeid säilitatakse kümme aastat hüvitise määramisest arvates.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2016. aastal.