Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Keila linna peetavate üldhariduskoolide (edaspidi kool) hoolekogude moodustamise kord ja hoolekogu töökord.
(1)Hoolekogu on vähemalt 9-liikmeline
(2)Hoolekogu liikmete nimetamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 73 sätestatust.
(3)Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.
(1)Hoolekogu moodustab ja selle koosseisu kinnitab Keila Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kooli direktori (edaspidi direktor) ettepanekul.
(2)Direktor esitab iga õppeaasta alguses 10.oktoobriks Keila Linnavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenistusele hoolekogu moodustamiseks ja koosseisu kinnitamiseks taotluse ja valitud esindajate andmed.
(3)Linnavalitsusele hoolekogu liikmete kandidaatide esitamisel lähtub direktor järgmistest põhimõtetest: 1) kooli toetava organisatsiooni esindaja kooskõlastatakse organisatsiooniga, keda liige hoolekogus esindab; 2) õppenõukogu esindaja valitakse õppenõukogu koosolekul. Ühe asutusena tegutsevas põhikoolis ja gümnaasiumis valitakse hoolekogusse üks esindaja põhikoolist ja üks esindaja gümnaasiumist; 3) vanemate esindaja valitakse vanemate poolt või kooskõlastatakse vanematega. Hoolekogus peavad olema esindatud kõikide kooliastmete lapsevanemad vähemalt ühe esindajaga; 4) õpilaste esindajad nimetatakse õpilasesinduse poolt või õpilasesinduse puudumisel valitakse õpilaste esindaja õpilaste poolt või kooskõlastatakse õpilastega; 5) vilistlaste esindaja kooskõlastatakse vilistlaste organisatsiooniga selle olemasolul.
(4)Koolipidaja esindaja: 1) Keila linna esindaja hoolekogusse nimetab linnavalitsus esindaja nõusolekul hoolekogu koosseisu kinnitamisel; 2) Keila linna esindajaks kooli hoolekogusse võib olla: Keila Linnavolikogu liige; linnavalitsuse liige või linnapea; Keila Linnavalitsuse teenistuja.
Hoolekogu: 1) annab nõusoleku lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutsealase eelkoolituse või kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks; 2) annab arvamuse kooli õppekava ja selle muudatuste ning õppekorralduse muudatuste kohta; 3) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis; 4) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule; 5) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks; 6) osaleb kooli arengukava väljatöötamisel, annab arvamuse selle muudatuste kohta; 7) annab arvamuse kooli põhimääruse ja selle muudatuste kohta; 8) annab arvamuse kooli kodukorra ja nende muudatuste kohta; 9) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta; 10) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra; 11) annab arvamuse kooli sisehindamise aruande kohta; 12) annab arvamuse kooli eelarve projekti kohta; 13) annab arvamuse õpilasega läbiviidava arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kohta; 14) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma vajaduse ja töökorralduse kohta; 15) nimetab oma esindajad komisjonide ja kogude koosseisu õigusaktides ette nähtud juhtudel; 16) osaleb vajadusel kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamisel; 17) teeb linnavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks 18) täidab teisi õigusaktidega hoolekogule pandud ülesandeid.
(1)Hoolekogu valib enda liikmete hulgast esimehe, aseesimehe ja sekretäri.
(2)) Hoolekogu juhib ja hoolekogu tööd korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(1)Hoolekogu töövorm on koosolek.
(2)Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt kord nelja kuu jooksul.
(3)Koosolekut juhatab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ning protokollib hoolekogu sekretär.
(1)Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Hoolekogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku kooli direktor.
(2)Korralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kümme tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos korralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.
(1)Kiirete ja edasilükkamatute küsimuste otsustamiseks kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, omal initsiatiivil või vähemalt kolme hoolekogu liikme nõudmisel või direktori või linnavalitsuse ettepanekul kokku erakorralise koosoleku hiljemalt viie tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest.
(2)Erakorralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos erakorralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui üks tööpäev enne koosoleku toimumist.
(1)Koosoleku päevakorda kavandatud küsimuste ja asjakohaste materjalide eelnevat ettevalmistamist ning tutvustamist hoolekogu liikmetele korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(2)Igal hoolekogu liikmel on õigus avaldada koosolekul oma arvamust, esineda arutatavates küsimustes selgitustega ning teha otsuse suhtes ettepanekuid.
(3)Arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks võib hoolekogu oma töösse kaasata vastava ala eksperte, moodustada komisjone või töörühmi.
(4)Hoolekogu koosolekust võtab sõnaõigusega ja aruandekohuslikuna osa kooli direktor.
(5)Hoolekogu koosolekust võivad osa võtta kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostavad ametiisikud. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe kutsel või loal.
(6)Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosolekuid võib läbi viia eraldi põhikooli ja gümnaasiumi tegevusega seotud küsimustes.
(1)Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollija edastab protokolli kooli asjaajamise eest vastutavale töötajale kolme tööpäeva jooksul hoolekogu koosoleku toimumisest kooli dokumendiregistrisse kandmiseks.
(2)Koosoleku protokolli märgitakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosoleku algus- ja lõpuaeg; 3) koosoleku juhataja ja protokollija ees- ja perekonnanimi; 4) koosolekust osavõtnud ning koosolekult puudunud hoolekogu liikmete ees- ja perekonnanimed; 5) koosolekule kutsutud isikute ees- ja perekonnanimed; 6) kinnitatud päevakord; 7) koosolekul sõnavõtnud isikute nimed ja sõnavõtu lühike sisu; 8) Vastuvõetud otsused; 9) hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe ja sekretäri allkirjad.
(3)Protokoll saadetakse hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast hoolekogu koosoleku toimumist hoolekogu liikmetele.
(4)Hoolekogu protokollid koos muude hoolekogu tööd puudutavate dokumentidega säilitatakse vastavalt kooli asjaajamiskorrale.
(1)Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku hoolekogu liikmetest, sealhulgas esimees, tema äraolekul aseesimees.
(2)Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
(1)Hoolekogu otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Hääletamine on hoolekogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl.
(2)Hoolekogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmisel, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti. Hoolekogu otsused tehakse adressaatidele teatavaks koosolekule järgneval tööpäeval.
(3)Hoolekogu ettepanekutega arvestamist korraldab ja kontrollib hoolekogu esimees, tema äraolekul hoolekogu aseesimees, ning teavitab sellest järgmistel koosolekutel hoolekogu liikmeid.
(1)Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata.
(2)Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoolekogu liikmetele otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.
(3)Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab üle poole hoolekogu liikmetest. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Hoolekogu liige saadab vastuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(4)Hääletustulemused protokollib hoolekogu sekretär. Protokollile kirjutavad alla hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja sekretär.
Hoolekogu otsusega mittenõustumisel, samuti vaidlusküsimuste korral, on õpilasel, vanemal või hoolekogu liikmel õigus pöörduda kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava Haridus- ja teadusministeeriumi või tema volitusel Harju maavanema poole otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks.
Keila Linnavalitsuse 30. detsembri 2010 määrus nr 7 „Keila Ühisgümnaasiumi hoolekogu moodustamise kord ja töökord“ tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub 1.septembril 2016.