(1) Käesolev kord reguleerib Eesti rahvastikuregistri andmetel Kihnu vallas elavate hoolekandeteenust vajavate isikute hoolekandeasutuses ööpäevaringse hooldusteenuse (edaspidi hooldusteenuse) osalist finantseerimist Kihnu valla eelarvest. (2) Kord ei reguleeri hoolekandeteenuse finantseerimist, kui hoolekandeteenuse vajaja või perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamiskohustuslane on võimeline teenuse eest ise täies mahus tasuma või kui isik suunatakse riigi rahastatavale hoolekandeteenusele (erihoolekandeteenusele).
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) hoolekandeteenust vajav isik – isik, kes terviseseisundi, tegevusvõime languse ja/või elukeskkonna olukorra tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muul viisil; 2) hoolekandeteenus – hoolekandeasutuses osutatav hooldusteenus, mis vastab hooldatava isiku vajadustele; 3) hooldatava ülalpidamiskulu – kulud, mis on vajalikud hooldatava ülalpidamiseks. 4) ülalpidamiskohustuslane(sed) – perekonnaseadusest tulenevalt abivajava isiku täisealised esimese ja teise astme ülenejad (vanemad ja vanavanemad) ja alanejad (lapsed ja lapselapsed) sugulased; 5) ülalpidamiskohustusest vabastamise alus – perekonnaseadusest tulenevalt kohtumäärus, millega ülalpidamiskohustuslane on vabastatud ülalpidamiskohustusest või millega tema ülalpidamiskohustust on vähendatud.
(1) Hooldusteenust vajav isik, kes ei ole suuteline hooldusteenuse eest täies mahus tasuma, esitab Kihnu Vallavalitsusele kirjaliku taotluse hooldusteenuse rahastamiseks Kihnu valla eelarvest (lisas). (2) Taotluses märgitakse: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) elukoha aadress ja muud kontaktandmed; 3) hoolekandeasutuse nimi, mille teenuse rahastamist soovitakse; 4) hoolekandeteenuse vajaduse kirjeldus; 5) taotleja kinnitus hoolekandeteenuse eest tasumise kohta, mis on vähemalt 90% igakuisest sissetulekust; 6) ülalpidamiskohustuslase olemasolu, nende nimed ja kontaktandmed, ülalpidamiskohustuslase puudumise korral kinnitus selle kohta; 7) ülalpidamiskohustuslase kinnitus taotleja eest hoolekandeteenuse puudujääva osa tasumise kohta; 8) taotleja kohustus teatada ühe kuu jooksul oma varalise seisu muutumisest; 9) ülalpidamiskohustuslase kohustus teatada ühe kuu jooksul oma varalise seisu muutumisest; 10) taotleja nõusolek enda andmete kontrollimiseks; 11) ülalpidamiskohustuslase nõusolek enda andmete kontrollimiseks. (3) Taotlusele lisatakse: 1) isikut tõendava dokumendi koopia; 2) taotleja sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid (nt pangakonto väljavõte, andmed temale kuuluva kinnis- ja vallasvara kohta vmt); 3) ülalpidamiskohustuslase olemasolul dokumendid (nt kohtumäärus), millest nähtub, et hoolekandeteenuse taotleja ei saa või ei ole õigustatud saama ülalpidamist või saadav ülalpidamine ei kata täies ulatuses hoolekandeteenuse eest tasumist; 4) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid (perearsti tõend isiku hooldusvajaduse kohta, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, rehabilitatsiooniplaan, puude raskusastme määramise otsus); 5) hoolekandeteenust vajava isiku ja hoolekandeasutuse vahel sõlmitud lepingu koopia; 6) vajadusel võib hooldust vajav isik esitada ka muid asjasse puutuvaid dokumente. (4) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.
(1) Sotsiaalametnik kontrollib taotluses märgitud asjaolusid ning kogub asja menetlemiseks vajadusel täiendavaid dokumente ja tõendeid. (2) Kui hoolekandeteenust makstakse osaliselt valla eelarvest, siis teeb sotsiaalametnik kindlaks hoolekandeteenuse vajaduse. (3) Sotsiaalametnik selgitab välja menetluse käigus: 1) esitatud dokumentide alusel, kui suures osas on taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslane võimelised hoolekandeteenuse eest ise tasuma; 2) valla eelarvest hoolekandeteenuse eest makstava osa suuruse; (4) Sotsiaalametnikul on hooldusvajaduse väljaselgitamiseks õigus külastada hooldust vajava isiku kodu, küsitleda tema lähedasi ning kontrollida isiku ja tema ülalpidamiskohustuslase majanduslikku olukorda ning teha päringuid elatusvahendite (pensionid, toetused, hüvitised, väärtpaberid, kinnis- ja vallasvara jms) hindamiseks.
(1) Isikul, kelle sissetulekutest ja varast ei piisa hoolekandeteenuse eest tasumiseks ja kelle hoolekandeteenuse eest maksmisel ei osale ülalpidamiskohustuslane või ülalpidamiskohustuslase osalus ei võimalda hoolekandeteenuse eest täies ulatuses tasumist, on õigustaotleda hoolekandeteenuse osalist tasumist Kihnu valla eelarvest. (2) Teenust rahastatakse valla eelarvest ulatuses, mis tagab hoolekandeteenuse maksumuse tasumise. Valla eelarvest makstakse hoolekandeteenuse maksumuse see osa, mis jääks katmata, kui isik ja tema ülalpidamiskohustuslane on tasunud hoolekandeteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale. Mitme ülalpidamiskohustuslase olemasolu korral osalevad ülalpidamiskohustuslased teenuse eest tasumisel solidaarselt sõltuvalt nende sissetulekutest. (3) Hoolekandeteenuse eest osalise tasumise valla eelarvest otsustab Kihnu Vallavalitsus korraldusega. (4) Otsus hoolekandeteenuse rahastamiseks valla eelarvest tuleb teha 10 tööpäeva jooksul avalduse ja lisadokumentide vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest alates.
Enne uut eelarveaastat vaatab sotsiaalametnik hiljemalt 1. novembriks läbi hoolekandeteenuse rahastamise korraldused, kontrollides hoolekandeteenuse saaja ja tema ülalpidamiskohustuslase majanduslikku seisu.Juhul, kui: 1) hoolekandeteenust saava isiku või ülalpidamiskohustuslase või mõlemate varanduslik seisukord on muutunud, nii et nad on võimelised teenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus valla eelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma korraldusega; 2) hoolekandeteenust saava isiku või ülalpidamiskohustuslase majanduslik olukord on oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, on neil õigustaotleda Kihnu valla eelarvest makstava osa suurendamist.
(1) Juhul, kui isik vajab hoolekandeteenust viivitamatult, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa, kuni isiku enda või tema ülalpidamiskohustuslase varalise olukorra väljaselgitamiseni. (2) Kui hooldust vajaval isikul on ülalpidamiskohustuslased, on vallavalitsus õigustatud nõudma neilt vallavalitsuse poolt tasutud hoolekandekulud sisse ulatuses, millest nad ei ole vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisel. (3) Kui hooldust vajaval isikul ei ole rahalisi vahendeid enda ülalpidamiskulude kandmiseks, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib vallavalitsus tasuda hoolekandekulud osas, milleks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. Vallavalitsus on õigustatud nõudma tehtud hoolekandekulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel. (4) Kui hooldust vajav isik soovib kinkida hooldekodu ülalpidamiskulude täielikuks või osaliseks katmiseks oma isikliku vara vallale, võib vallavalitsus sõlmida sellekohase notariaalse kinkelepingu ilma volikogu täiendava nõusolekuta, hankides eelnevalt vara väärtusele eksperthinnangu. Vallavalitsusel on õigus sõlmida leping väiksema väärtuse peale kui seda näeb ette eksperthinnang, arvestades võimalikku tehingukulu, vara väärtuse langust, müügitehingu toimumise kiirust ja teisi asjakohaseid põhjuseid. Kinke vastuvõtmisest teavitatakse vallavolikogu järgmisel istungil.
(1) Vallavalitsus lõpetab hoolekandeteenuse eest tasumise kui: 1) hoolekandeteenust vajav isik või tema ülalpidamiskohustuslane esitab avalduse hoolekandeteenuse rahastamise lõpetamiseks; 2) hoolekandeteenust vajav isik või tema ülalpidamiskohustuslased keelduvad põhjendamatult tasumast nende kanda jääva osa ülalpidamiskulust; 3) hoolekandeasutus lõpetab hoolekandeteenust vajava isikuga lepingu; 4) hoolekandeteenuse eest on võimalik tasuda ülalpidamiskohustuslasel; 5) hoolekandeteenust vajav isik sureb; (2) Hoolekandeasutus on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust, kui hoolekandeteenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslane on jätnud hoolekandeteenuse eest tasumata või hoolekandeteenust vajav isik lahkub hoolekandeasutusest. (3) Otsus hoolekandeteenuse rahastamise lõpetamiseks vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(1) Vallavalitsus võib jätta taotluse rahuldamata kui: 1) hooldust vajava isiku ülalpidamiskohustuslased, keda kohus ei ole vabastanud ülalpidamiskohustuse täitmisest või kelle ülalpidamiskohustuse ulatust ei ole kohus vähendanud, ei osale hoolekandeteenuse kulu katmisel; 2) hooldust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega (koduteenuse osutamine, jms.); 3) hooldust on võimalik tagada ülalpidamiskohustuslase poolt; 4) hoolekandeteenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslane jätavad vallavalitsusele täiendavalt nõutud dokumendid esitamata; 5) isikul on vara, kuid ta keeldub seda võõrandamast või kasutusse andmast, et tasuda enda ülalpidamiskulud. 6) Isikul on olemas rahalised vahendid, et tasuda enda ülalpidamiskulud. (2) Otsus hoolekandeteenuse taotluse rahastamata jätmise kohta vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.