(1) Osaühing Saarde Kommunaal (edaspidi osaühing) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (2) Oma tegevuses juhindub osaühing käesolevast põhikirjast. Põhikirjaga reguleerimata küsimustes juhindub osaühing Äriseadustikust ja teistest osaühingute tegevust reguleerivatest õigusaktidest.
(1) Osaühingu ärinimi on: osaühing Saarde Kommunaal. (2) Osaühingu asukoht on: Eesti Vabariik, Pärnumaa, Saarde vald, Kilingi-Nõmme, Nõmme tn 22, indeks 86304.
Tegevusalad 1) elamute haldamine, üürimine, hooldus ja remont;2) munitsipaalhoonete remont;3) elamute ja tootmishoonete veega varustamine;4) vesivarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide haldamine, hooldamine ja remont;5) puhastusseadmete ehitus, hooldamine ja remont;6) tehingud kinnisvaraga;7) prügimajanduse korraldamine;8) teede hooldus;9) kaubanduslik vahendustegevus;10) ehitusjärelevalve;11) ehitustegevus.
(1) Osaühing on iseseisev juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, käesolevast põhikirjast ja asutamisotsustest. (2) Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. (3) Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. (4) Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. (5) Osaühing on majandus- ja äriüksus, mille kaudu osanikud tegutsevad. (6) Osaühing koosneb temale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud tema tegevuseks. (7) Osaühing võib teha kõiki tehinguid, mis seonduvad tema tegevusega ja mis otseselt või kaudselt on ühingule vajalikud. Ühing võib sealjuures omandada sama või sarnast liiki ettevõtteid, neis seadustes ettenähtud vormis osaleda ning asutada struktuuriüksusi nii Eestis kui välismaal. (8) Osaühingul on oma nimega pitsat ning kaubamärk.
(1) Osakapitali suuruseks on 2556.- eurot ja seda võib suurendada ilma põhikirja muutmata neli korda. (2) Osakapital jaguneb osadeks, millest iga osa väikseim nimiväärtus on 72.- eurot. Osaühingul on õigus lasta osasid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust. (3) Igal osanikul võib olla vaid üks osa võrdse või erineva täiskordse nimiväärtusega. (4) Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt tema esialgse osa nimiväärtus. (5) Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. (6) Osade eest võib tasuda rahaliste või mitterahaliste vahenditega. Rahalised vahendid tuleb tasuda osaühingu pangaarvele. Mitterahaliseks sissemakseks osaühingu põhikapitali võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üle antav asi või varaline õigus, millele võib pöörata sissenõuet. Vara hindamisel tuleb aluseks võtta selle harilik väärtus. Mitterahalise sissemakse esemeks oleva vara võib hinnata omaniku poolt määratud ekspertkomisjon. Mitterahalise sissemakse tegemiseks sõlmib osanik osaühinguga lepingu sissemakse eseme üleandmise kohta. Leping peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud vormi kohustuslikkust. (7) Kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab seaduses ettenähtud piiri või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor. (8) Osanik peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele. Kui ta jätab teatamise nõude täitmata, peab ta osa eest tasuma rahas.
(1) Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. (2) Osa iga 36.- eurot annab ühe hääle. (3) Osa annab osanikule õiguse osaleda ühingu juhtimises ning kasumi ja ühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud õigused. (4) Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule. (5) Osa võõrandamise tehing peab olema kirjalik. (6) Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise soovist juhatusele kirjalikult teatamise päevast. Kui teised osanikud ei ole kasutanud ostueesõigust nimetatud tähtaja jooksul, võib osanik võõrandada oma osa kolmandale isikule. (7) Osa võib pantida või koormata kasutusvaldusega vaid osanike koosoleku otsuse alusel. (8) Osanike otsusega antud nõusolekul võib võõrandada osa oma osast kolmandale isikule. (9) Osast osa võõrandamisel teisele osanikule ei ole osanike nõusolek vajalik. (10) Osaniku surma korral läheb osa üle pärijatele, kui seda otsustavad osanikud. (11) Kui osaühing on keeldunud osa üleandmisest pärijatele, tuleb pärijatele maksta välja hüvitus osa eest kuue kuu jooksul pärast pärijate poolt sellekohase kirjaliku avalduse esitamist.
(1) Osanike koosoleku pädevusse kuulub: 1) põhikirja muutmine; 2) osakapitali suurendamine või vähendamine; 3) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, kui osaühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; 4) majandusaasta aastaaruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 5) osa võõrandamine kolmandale isikule ja osa pantimine või koormamine; 6) audiitori valimine; 7) erikontrolli määramine; 8) prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine; 9) juhatuse või nõukogu liikme või osaniku vastu nõude esitamise otsustamine ja selle nõudes osaühingu esindaja määramine; 10) osaühingu lõpetamise otsustamine; 11) muude seadustega või käesoleva põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine. (2) Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud vähemalt pool osadega esindatud häältest. (3) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest ja see jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. (4) Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.
(1) Osanikel on õigus võtta põhikirja § 7 lõikes 1 loetlemata otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. (2) Eelmises punktis nimetatud otsuse eelnõu saadab juhatus kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. (3) Otsus ilma koosolekut kokku kutsumata on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest.
(1) Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ning juhib osaühingut. (2) Juhatusel on üks liige (juhataja), kusjuures juhatuse liige ei pea olema osanik. (3) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik või muu isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. (4) Juhatuse liikmed valib kuni viieks aastaks ja kutsub tagasi osanike koosolek. (5) Osanike otsusel võib juhatuse liikme, sõltumata põhjustest, tagasi kutsuda. (6) Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhataja. (7) Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku või saadab osanikele otsuse eelnõu kirjalikult ilma koosolekut kokku kutsumata. (8) Juhatus on kohustatud osanike koosoleku kokku kutsuma kui: 1) osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustiku § 136 nimetatud osakapitali suurus; 2) seda nõuab osaühingu nõukogu, kui see on olemas; 3) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. (9) Kui juhatus ei kutsu kokku osanike koosolekut ühe kuu jooksul või osanike kirjaliku nõude saamist, on nõukogul või osanikel õigus ise koosolek kokku kutsuda. (10) Juhatus peab osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isikukoodid, selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta. (11) Osanike nimekirjaga võivad tutvuda juhatuse ja nõukogu liikmed ning pädevad riigiasutused, samuti teised isikud, kellel on õigustatud huvi. (12) Juhatuse liikmed peavad hoidma osaühingu ärisaladust.
Osaühing valib nõukogu, kui see on seaduses ette nähtud.
Osaühing valib audiitori, kui see on seaduses ette nähtud.
(1) Osaühing moodustab reservkapitali iga-aastase puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse ja käesoleva põhikirja alusel. (2) Reservkapitali suurus on 1/10 osakapitalist, seda võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks või osakapitali suurendamiseks. (3) Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumit. (4) Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid.
(1) Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ja esitama osanikele kinnitamiseks. (2) Osaühingu aruandeaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(1) Osanikud osalevad kasumi jaotamisel ja kahjumi katmisel vastavalt nende osade nimiväärtustele. (2) Osaühingule kuuluvaid oma osasid kasumi jaotamisel ei arvestata.
(1) Osaühing on asutatud vaba tahte alusel määramata tähtajaks. (2) Osaühingu likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras.
Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.