Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) tööealine erivajadustega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi; 2) pereliikmeks loetakse käesoleva määruse mõistes abielus, vabaabielus või kooselus (registreeritud elukaaslased) olevad isikud ning alanejad, ülenejad ja külgjoones sugulased (sh poolõde, poolvend); 3) tööealine inimene – 18–74-aastane inimene; 3¹) eakas – 65-aastane ja vanem inimene; 4) hoolduskoormusega inimene – tööealine hooldaja, kes hooldusvajadusega pereliikme hooldamise tõttu ei saa osaleda või jätkata osalemist tööturul täis- või osalise tööajaga või kellel on oht hoolduskoormuse tõttu tööturult välja langeda; 5) hooldusvajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist ja/või abi toimingutes (kehahooldus, toitumine, liikumine), mis on vajalikud igapäevaseks toimetulekuks; 6) sihtrühm – käesoleva määruse tähenduses erivajadusega, hoolduskoormusega, hooldusvajadusega ja toimetulekuraskustes inimesed; 6¹) toimetulekuraskustes inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kelle toimetulekut või kelle perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas inimese jaoks jõukohane; 6²) rahvusvahelise kaitse saanud isik – välismaalane, kes on Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. a korraldusest nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine” tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt ajutise kaitse saaja, ja Ukrainas elanud Ukraina kodanik, kes ei ole sellise kaitse saaja, kuid kellele on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 37 alusel antud rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba; 7) 8) teenuse arendamine – teenuse loomine selles kohaliku omavalitsuse üksuses, kus seda teenust pole varem osutatud, ja olemasoleva teenuse täiendamine või parendamine toimingute või tegevustega eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus ja jätkusuutlikkus kohaliku omavalitsuse üksuses pärast projekti abikõlblike tegevuste lõppu; 9) hoolekandeteenused – käesoleva määruse mõistes võrdsustatud sotsiaalteenustega; 10) integreeritud hoolekandeteenused – inimese individuaalsest vajadusest lähtuvalt käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud teenuste või teenuse osade ühendamisega loodud uus teenus.
(1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamine või 2) tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks; 3) toimetulekuraskustes inimese toimetuleku toetamine; 4) rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumise korraldamine ning kaasabi osutamine sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid puudutavate ja muude küsimuste lahendamisel, et tagada isiku lõimumine Eesti ühiskonda. (2) Toetuse andmise väljundnäitaja on hoolekande teenuste saajate arv vähemalt 5425 inimest. (3) Toetuse andmise tulemusena peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkide puhul nende osalejate osakaal, kes kuus kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, olema vähemalt 30%. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud toetuse andmise eesmärgi väljundinäitajaks on projektipiirkonnas abistatud rahvusvahelise kaitse saanud isikud. Nimetatud näitaja panustab ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljundinäitajasse.
(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tulemuste saavutamisse ning mille elluviimisega arendatakse ja osutatakse järgmisi hoolekandeteenuseid või tehakse tegevusi: 1) koduteenus; 2) tugiisikuteenus; 3) isikliku abistaja teenus; 4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – päevahoiu- või intervallhooldusteenus; 5) nõustamisteenused või tugigrupid; 6) integreeritud hoolekandeteenused; 7) projekti piirkonda saabunud rahvusvahelise kaitse saanud isikutega seotud tegevuste koordineerimine; 8) projekti piirkonnas elavatele rahvusvahelise kaitse saanud isikutele tugiisikuteenuse osutamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuste arendamise nõude täitmine ei ole kohustuslik. 2023-10-31 08:4047:3649 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 2016. aasta 1. jaanuar – 2023. aasta 31. detsember. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. (3) Projekti tegevused ei tohi alata enne käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise tähtpäeva ja peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevus peab algama kahe kuu jooksul alates rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäevast. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, COVID-19-ga seotud piirangutest tingitud asjaoludel kuni 36 kuud. Projekti abikõlblikkuse periood käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks võib kesta kuni 31. oktoobrini 2023. a.
(1) KuluRahvusvahelise kaitse saanud isikute toimetuleku toetamisega seotud ühikuhinnad on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsusejärgmised: 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõike 3 punktile 1 ja lõikele 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
(2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.
(3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kuludkoordineerimisel tunnitasu 16, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
(4) Abikõlblik on sihtrühmale teenuse osutamise ajal teenuse saaja ja teenuse osutaja transpordikulude hüvitamine, mis ei moodusta rohkem kui 20% projekti abikõlblike kogukulude eelarvest.
(5) Abikõlblik on otseselt käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike ruumide remontimise, vajaliku mööbli eurot ja seadmete soetamise kulu. Otseselt teenuse osutamiseks vajalike abivahendite (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelukuutasu täistööajaga töötamise korral 2638, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” lisas esitatud loetelu) soetamise kulu on abikõlblik ainult käesoleva määruse § 6 punktis 4 nimetatud teenuste osutamisel. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni 20% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja kulutused peavad olema tehtud vähemalt kuus kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 5 (5¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule on abikõlblikud käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku personali koolitamisega seotud kulud, kui koolitataval on teenuse osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning koolitus on otseselt seotud teenuse osutamisega. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud 12 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust.
(6) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste sisu, mis on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS), peab vastama SHSis sätestatud tingimustele.
(7) 8
(8) Projektijuhtimise kulu on abikõlblik maksimaalselt 2600 eurot kuus.
(9) 9 (9¹) Abikõlblik on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike isikukaitsevahendite soetamise kulu. 9 (9²) Abikõlblik on teenuste osutamiseks veebipõhise lahenduse loomine kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest. 9 (9³) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel, arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lubatud ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud.
(10) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud: 1) 2) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 mõistes erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks; 3) mootorsõiduki ja kinnisasja ostmise ja liisimise kulu; 4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu; 5) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad; 6) uuringute, analüüside ja kaardistuste kulu, välja arvatud sihtrühma kaardistus enne projekti sihtrühmale suunatud tegevuste algust; 7) 8) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulud; 9) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud;tugiisikuteenuse osutamisel tunnitasu 10) väliskoolituse ja -lähetuse kulud; 11) transpordikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul; 12) abivahendite soetamise kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul; 13) inimese kodu kohandamise kulu; 14) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tööturuteenuste osutamise kulu; 15) SHS 3. peatüki 2. eurot ja 3. jaos sätestatud erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise kulu.
(11) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõike 1 punktile 9 ei anta toetust projektilekuutasu täistööajaga töötamise korral 1730, mille raames on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist4 eurot.
(1) Taotleja ja partner võib olla: 1) kohaliku omavalitsuse üksus; 2) juriidiline isik; 3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus. 1 (1¹) Kui taotlejaks on muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama vähemalt need kohalikud omavalitsuse üksused, mille territooriumil hakatakse teenust osutama. 1 (1²) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse puhul võib taotlejaks ja partneriks olla kohaliku omavalitsuse üksus. (2) 3 (3) Taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse § 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud nõuetele. (4) Taotleja võib esitada igas taotlusvoorus ainult ühe taotluse. Jooksva taotlemise korral on taotlejal õigus esitada uus taotlus, kui taotluse kohta tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (5) Kui pärast taotluste esitamise tähtaega haldusreformi tulemusena taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad, siis võib üks kohaliku omavalitsuse üksusest toetuse saaja rakendada mitut ühes taotlusvoorus toetust saanud projekti. 6 (6)
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) taotluses märgitud toetuse ja omafinantseeringu osakaal on kooskõlas käesoleva määruse §-s 9 sätestatuga; 2) toetust taotletakse nende kulutuste kandmiseks, mis vastavalt ühendmääruse §-le 2, § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4 ning käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud; 3) toetust ei taotleta kulule, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest; 4) taotluses planeeritud osalejate osakaal, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, on vähemalt 30% käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud tegevuste puhul; 5) taotlus allkirjastatakse esindusõigusliku isiku poolt. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (3) 4 (4) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. (5) Muu kui kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja esitab kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikega 11 partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskirja käesoleva määruse lisa 6 vormil.
(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus. (2) Igat nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-de 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus. (3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi. (4) Käesoleva määruse alusel voorulise taotlemise korral vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 8 punkti; 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 13 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 8 punkti; 4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 4 punkti; 5) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 2 punkti. 4 (4¹) Käesoleva määruse alusel jooksva taotlemise korral vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 7 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 6 punkti; 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 7 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 6 punkti; 4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 4 punkti. (5) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult. (6) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. (7) Kui eksperdid ei jõua lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastava projekti hinnanud ekspertide koosolek konsensusele jõudmiseks rakendusüksuse osalusel; koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht. (8) Taotluste osas, mille ekspertide hindamistulemus on alla 22 punkti või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 8 (8¹) Käesoleva määruse alusel jooksva taotlemise taotluste puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 15 punkti või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (9) Rakendusüksus koostab ekspertide antud konsensuslike koondhinnete alusel taotluste lõpliku paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on suurima koondhinde saanud taotlus ning kuhu kantakse projektid, mille koondhinne on vähemalt 22 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt 1 punkti. 9 (9¹) Rakendusüksus koostab ekspertide antud konsensuslike koondhinnete põhjal käesoleva määruse alusel jooksva taotlemise korral taotluste lõpliku paremusjärjestuse. Paremusjärjestuses on esimesel kohal suurima koondhinde saanud taotlus ning sellesse kantakse projektid, mille koondhinne on vähemalt 15 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti. (10) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema omafinantseeringu määraga taotlusi. (11) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja taotluste omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus” alakriteeriumi „partnerite kaasatus projekti tegevuste elluviimisse” punktisumma on suurem. (12) Kui käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud hindamistulemust ületavate taotluste maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ning § 9 lõike 2 alusel omafinantseeringu määr ja hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus” alakriteeriumi „partnerite kaasatus projekti tegevuste elluviimisse” punktisumma on võrdne, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumi „taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia” punktisumma on suurem. (13) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 10–12 sätestatud kriteeriumid on võrdsed, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. (14) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata taotlustele, millega taotletakse toetust käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks.
(1) Voorulise taotlemise korral kuuluvad paremusjärjestuses rahuldamisele kõik taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 22 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. 1 (1¹) Jooksva taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 15 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve jääki. Kui selliste taotluste, mille koondhinne on vähemalt 15 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti, rahaline maht on suurem kui projektide rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. 1 (1²) Taotlus, mis on esitatud käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks, kuulub rahuldamisele, kui see on käesoleva määruse § 16 kohaselt tunnistatud nõuetele vastavaks ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve jääki. Kui selliste taotluste rahaline maht on suurem kui projektide rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevustega alustamiseks; 2) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole võimalik hinnata taotluse esitamise ajal; 3) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning siseriiklikust andmete kogumise korrast. (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. (4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (5) Nende menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vabade vahendite jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–1415 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.
(3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.
(4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonna kaudu.
(5) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud. Kulud makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustel ja käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse puhul ühendmääruse § 15 lõikes 2 nimetatud tingimustel.
(6) 7
(7) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
(8) Toetuse saaja peab enne esimest maksetaotlust või koos esimese maksetaotlusega esitama rakendusüksusele: 1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 2) koopia riigihangete tegemisekorrast asutuses; 3) esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.
(9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(10) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul.
(11) Kui maksetaotluse kontrollimisel esineb puudus, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus on täidetud.
(12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast
(13) Tegelik kulu peab olema makstud hiljemalt 31. detsembril 2023. a. Viimane maksetaotlus peab olema rakendusüksusele esitatud hiljemalt 17. jaanuaril 2024. a.