(1) Käesolev määrus sätestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra ja tingimused Kaiu vallas. (2) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib Kaiu valla eelarvest makstavate teenuste ja toetuste taotlemist, määramist ja maksmist sotsiaalseadustiku üldosa ja sotsiaalhoolekande seaduse põhimõtete kohaselt. (3) Sotsiaalteenust või -toetust vajava isiku huvides võib ettepaneku teenuse osutamiseks või toetuse maksmiseks teha Kaiu Vallavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelev ametnik (edaspidi spetsialist). (4) Vallavalitsus võib oma korraldusega kehtestada: 1) sotsiaalteenuse ja -toetuse taotlemise ning teenuse lepingute vormid; 2) teenuse osutamise eest tasu võtmise ja teenuse saaja omaosaluse määra.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eakas – isik, kes on 65 aastane või vanem; 2) hooldatav – isik, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks ning on registrijärgselt Kaiu valla elanik; 3) hooldusvajadus – sotsiaaltöötaja poolt hinnatud abi, toetuse ja järelevalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel; 4) juhtumikorraldus - abivajaja individuaalsetest vajadustest lähtuv teenuste koordineerimise protsess, mis võimaldab juurdepääsu õigeaegsele ja piisavale abile vältimaks sotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist; 5) järelevalve - ohutuse tagamine isiku suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale; 6) Kaiu valla elanik - isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri (edaspidi register) andmetel on Kaiu vald; 7) kõrvalabi või juhendamine - abi osutamine isikule, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega; 8) paljulapseline pere – perekond, kus kasvab kolm või enam alaealist last; 9) perekond – samas eluruumis elavad ühise majapidamisega abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud ja/või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased ja/või muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine; 10) perekonna sissetulek – kõik netosissetulekud, v.a riigi- ja vallaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed toetused ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavad toetused; 11) pikaajaline töötu – tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivamata isik tööturuteenuste ja –toetuste seaduse tähenduses; 12) puudega lapse hooldaja – puudega lapse seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu; 13) seadusjärgne ülalpidaja - täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased; 14) sotsiaalteenus (edaspidi teenus) – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; 15) sotsiaaltoetus (edaspidi toetus) – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antavrahaline või mitterahaline toetus; 16) sotsiaaltoetuste määr – puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr, mis kehtestatakse Riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega; 17) sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (edaspidi STAR) - riigi infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi andmise dokumenteerimiseks, menetlemiseks ja statistika kogumiseks; 18) täisealise puudega isiku hooldaja (edaspidi hooldaja) – hooldatavale kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet tagav Kaiu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) määratud teovõimeline isik, kellele endale ei ole määratud rasket või sügavat puuet; 19) vähekindlustatud isik või perekond – isik või perekond, kellel jääb pärast perekonna sissetulekutest sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud põhjendatud eluasemekulude mahaarvamist kalendrikuus kasutada summa, mis on alla kahekordset riiklikku kehtivat toimetulekupiiri; 20) vältimatu sotsiaalabi – abi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu seni, kuni ta ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras.
(1) Teenuseid ja toetusi on õigustaotleda abivajaval isikul: 1) kelle registrijärgne elukoht on Kaiu vald, v.a varjupaigateenuse taotleja; 2) kes vältimatu sotsiaalabi vajamise ajal viibib Kaiu valla haldusterritooriumil; 3) kelle registrijärgset elukohta ei saa abi vajamise ajal kindlaks määrata. (2) Teenuse või toetuse saaja ei pea olema registrijärgne Kaiu valla elanik, kui: 1) ta on alaealise lapse eestkostja või lapse perekonnas hooldaja ja laps on registrijärgne Kaiu valla elanik; 2) ta on täisealise isiku eestkostja ja eestkostetav on registrijärgne Kaiu valla elanik; 3) ta on registrijärgse Kaiu valla surnud isiku matuse korraldaja; 4) ta taotleb võlanõustamisteenust piiratud teovõimega isiku seadusliku esindajana; 5) ta taotleb õpilase eluaseme toetust perekonnas hooldamise lepingu alusel lapse hooldajana.
Kaiu Vallavalitsuse korraldatavad sotsiaalteenused on: 1) koduteenus; 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 3) täisealise isiku hooldus; 4) eluruumi tagamine; 5) tugiisikuteenus; 6) isikliku abistaja teenus; 7) varjupaigateenus; 8) turvakoduteenus; 9) transporditeenused; 10) võlanõustamine.
(1) Teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja (edaspidi taotleja) esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse. (2) Taotlus peab sisaldama tahteavaldust, selle põhjendust ning vähemalt järgmisi andmeid: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) kontaktandmed; 4) nõusolek taotleja isikuandmete töötlemiseks; 5) menetlustulemuse teatavakstegemise viis. (3) Paragrahvis 12 toodud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse taotlemisel esitatakse taotluse lisana järgmised dokumendid: 1) koopia teenust vajava isiku isikut tõendavast dokumendist (ID-kaart või pass); 2) isiku seadusliku esindaja (v.a juhul, kui isik on teovõimeline ainutaotleja) või eestkosteasutuse kirjalik nõusolek hooldekodusse teenusele minekuks; 3) koopia puude raskusastme otsusest (olemasolul); 4) koopia geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõttest või rehabilitatsiooniplaanist (olemasolul); 5) arsti kirjalik ettepanek hoolekandeasutuse hooldusteenuse vajalikkusest või väljavõte terviseloost; 6) vajadusel seadus- või lepingujärgsete ülalpidajate garantiikiri ülalpidamiskulude tasumise kohta. (4) Paragrahvis 16 toodud täisealise isiku hooldusteenuse taotlemisel esitatakse taotluse lisana järgmised dokumendid: 1) koopia teenust vajava isiku isikut tõendavast dokumendist (ID-kaart või pass); 2) Sotsiaalkindlustusameti otsus hooldatava isiku puude raskusastme määramise kohta. (5) Spetsialistil on õigus nõuda taotlejalt perekonna sissetulekuid tõendavaid ja muid asjakohaseid dokumente ning täiendavaid andmeid abivajaduse hindamiseks ja teenuse määramiseks.
Teenuse taotlemisel on spetsialistil õigus hinnata abivajaja toimetulekut (sh igapäevases keskkonnas) ja personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(1) Teenuse määramise otsustab vallavalitsus korraldusega hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamise päevale järgnevast päevast arvates või puuduste kõrvaldamise päevast arvates. (2) Taotlejat teavitatakse menetluse tulemusest 5 tööpäeva jooksul vastavalt taotluses näidatud teatavakstegemise viisile. (3) Sotsiaalteenuse määramisest võib keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid; 2) taotleja ei võimalda taotlusega seonduvaid asjaolusid kontrollida; 3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek; 4) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teiste teenuste või toetustega; 5) abivajaduse katavad riiklikud toetused ja/või teenused; 6) abivajaduse katavad eelnevalt määratud Kaiu valla eelarvest makstavad teenused ja toetused.
(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenust osutatakse isikule, kes ei suuda kõrvalabita harjumuspärases keskkonnas toime tulla. (3) Koduteenuse sisuks on: 1) toiduainete ja majapidamistarvikutega varustamine lähimast kauplusest või transporditeenuse osutamine lähimas kaupluses sisseostude tegemiseks; 2) sooja toidu koju toomine lähimast toitlustusasutusest või abistamine lihtsamate toitude valmistamisel (toidu valmistamise aeg kuni 30 minutit); 3) küttematerjali ja vee tuppa toomine ning tuha, heitvee ja prügi väljaviimine; 4) eluruumide esmane korrastamine teenusesaaja vahenditega; 5) pesu pesemise korraldamine; 6) arstiabi korraldamine, ravimitega ja abivahenditega varustamine; 7) sotsiaaltransporditeenuse osutamine; 8) muu abi või tegevused, milles osapooled on kokkuleppele jõudnud ja/või mis on kantud koduhooldusteenuse lepingusse.
Koduteenust on õigus saada igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel abivajavatel isikutel: 1) kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ja kelle enda materiaalsed võimalused ei ole piisavad iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks; 2) kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kuid kelle enda ja tema seadusjärgsete ülalpidajate materiaalsed võimalused ei ole piisavad isiku iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks; 3) kelle seadusjärgsed ülalpidajad mõjuvatel (nt tervis, majanduslik olukord vms) põhjustel ei saa oma kohustusi täita; 4) kelle seadusjärgsete ülalpidajatega pole võimalik kontakti saada.
(1) Koduteenust osutatakse kirjaliku koduteenuse osutamise lepingu alusel. (2) Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) teenuse osutamise tingimused; 2) lepingupoolte õigused ja kohustused; 3) teenuse osutamise tasu suurus ja tasumise kord; 4) teenuse osutamise lõpetamise tingimused. (3) Lepingu lahutamatuks lisaks on igakuine hoolduskava, kus määratletakse teenuste loetelu, kestvus ja sagedus.
(1) Teenuse saaja tasub koduteenuse eest vastavalt kehtestatud ja lepingus kokkulepitud hinnale. (2) Vallavalitsus oma korraldusega võib kehtestatud hinda vähendada vastavalt kliendi majanduslikule olukorrale. (3) Koduteenuse eest tasumise arvestuse aluseks on kalendrikuu.
(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi hoolekande) eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. (2) Toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused määratletakse 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates hooldusplaanis, mis koostatakse koostöös spetsialisti, teenuse saaja, teenuseosutaja ja tervishoiutöötajaga. (3) Hooldusplaan peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) teenuse osutamise eesmärk; 2) eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust; 3) hinnang tegevuste elluviimise kohta; 4) hooldusplaani ülevaatamise tähtaeg.
(1) Väljaspool kodu hoolekannet saama õigustatud isik on: 1) professionaalset ööpäevaringset hooldamist ja kõrvalabi vajav isik kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad; 2) igapäevast põetust vajav isik, kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei saa mõjuvatel põhjustel (tervislik seisund, kõrge iga, vähekindlustatus jms) täita neile perekonnaseaduse alusel pandud kohustusi. (2) Teenuse osutamisest võib keelduda, kui teenust saama õigustatud isik: 1) põeb nakkushaigusi (sh tuberkuloosi); 2) on sõltuv alkoholist ja psühhotroopsetest ainetest; 3) on enesele ja teistele ohtlikud psüühika- ja käitumishäirete tõttu.
(1) Spetsialist võtab ühe nädala jooksul taotluse või vastava teate saamisest arvates kontakti hooldekannet vajava isikuga ja hindab või selgitab välja abivajaja tegeliku olukorra ning vajadused. (2) Hindamise aluseks on sotsiaalministeeriumi kodulehel olev hindamisinstrument hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks. (3) Kirjaliku põhjendatud otsuse teenust saama õigustatud isiku hoolekandeasutusse paigutamiseks või vastavasse järjekorda suunamiseks või sellest keeldumisest tehakse taotlejale ja/või õigustatud isikule teatavaks hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse või vastava teate saamisest arvates. (4) Hoolekandeasutuse järjekorda suunatud isikut ja/või teenuse taotlejat teavitatakse hoolekandeasutuses koha vabanemisest. (5) Hooldekandeasutusse koha saamisel on teenust saama õigustatud isik ja/või taotleja kohustatud viie tööpäeva jooksul peale kirjaliku otsuse saamist esitama hooldekandeasutuse juhatajale taasesitamist võimaldavas vormis, kas ta asub kohe teenust kasutama. (6) Hoolekannet osutatakse kirjaliku lepingu alusel ning teenuseosutajateks võivad olla sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele vastavad isikud. (7) Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) teenuse osutamise tingimused; 2) lepingupoolte õigused ja kohustused; 3) teenuse osutamise tasu suurus ja tasumise kord; 4) teenuse osutamise lõpetamise tingimused.
Hoolekandeasutuse kulud tasutakse järgnevalt: 1) hooldusvajadusega isiku sissetulekust 95%, kuid mitte rohkem kui kehtestatud kohamaks; 2) kui hooldusvajadusega isiku sissetulekutest ei piisa, võõrandab ta oma (kinnis)vara või tasub puudujääva osa seadus- või lepingujärgne ülalpidaja; 3) kui hooldusvajadusega isiku sissetulekust ei piisa ja tal puudub vara ning seadus- ja lepingujärgsed ülalpidajad, tasub teenuse eest Kaiu Vallavalitsus; 4) vara võõrandamise korral Kaiu valla kasuks võib vallavalitsus vähendada hooldusvajadusega isiku omaosalustasu.
(1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada raske või sügava puudega isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (2) Täisealise isiku hooldus (edaspidi hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel ja järelevalve ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
(1) Hooldus seatakse hooldatavale, kelle registrijärgne ja tegelik elukoht on Kaiu vald. (2) Hooldajat ei määrata hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud (abikaasa, vanem, täisealine laps, vanavanem, lapselaps, täisealine võõras- või kasulaps). (3) Erandkorras seatakse hooldaja hooldatavale: 1) kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud, kuid nad ei saa mõjuval põhjusel täita hooldust vajava isiku suhtes ülalpidamise kohustust; 2) kes vajab kõrvalist abi ja kellel ei ole veel puude raskusastet määratud, kuid on esitatud puude raskusastme määramise taotlus arstliku ekspertiisi komisjonile, seatakse hooldus kuni puude raskusastme määramiseni.
(1) Hooldus seatakse hooldaja määramisega. (2) Hooldajat ei määrata, kui hooldada on võimalik koduteenuse osutamisega. (3) Hooldaja määramise korral hooldatavat koduteenusele ei suunata. (4) Spetsialist teeb taotluses märgitud hooldust vajavale isikule kodukülastuse hooldust vajava isiku abivajaduse hindamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevale järgnevast päevast arvates. (5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldust vajava isiku nõusolekul. (6) Hooldust vajavale isikule seab hoolduse, määrab hooldaja või keeldub hoolduse seadmisest ja hooldaja määramisest ning lõpetab hoolduse vallavalitsus oma korraldusega. (7) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse: 1) puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani; 2) kordushindamise läbiviimise tähtajani; 3) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba. (8) Hooldus lõpetatakse kui: 1) langevad ära hoolduse seadmise asjaolud; 2) hooldaja tegevus hooldamisel ei vasta hooldatava vajadustele; 3) hoolduse lõpetamist taotleb hooldaja; 4) hoolduse lõpetamist taotleb hooldatav. (9) Hooldajaks ei määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue. (10) Üks hooldaja võib hooldada mitut hooldust vajavat isikut. (11) Hooldaja konkreetsed ülesanded ja kohustused ning hooldusvajaduse sisu ja maht määratakse lepinguga. (12) Käesoleva paragrahvi punktis 6 nimetatud otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, esitades põhjused, mis tulenevad käesolevast korrast ja/või abivajaduse hindamise tulemustest.
Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi (edaspidi sotsiaaleluruum) kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
Sotsiaaleluruumi võib taotleda: 1) puudega isik, kellel on raskusi toimetulekuga; 2) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sh laste hoolekandeteenuseid vajavad vähekindlustatud ja/või paljulapselised pered; 3) orb; 4) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme; 5) asenduskoduteenuselt tagasipöördunu, kes vahetult enne asenduskodusse suunamist oli registrijärgselt Kaiu valla elanik; 6) kinnipidamiskohast vabanenu, kes vahetult enne kinnipidamisasutusse paigutamist oli registrijärgselt Kaiu valla elanik ja elama asumine endisesse eluruumi ei ole võimalik; 7) teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel.
(1) Sotsiaaleluruumi võimaldamise või põhjendatud keeldumise otsustab vallavalitsus oma korraldusega 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamise päevale järgnevast päevast arvates või puuduste kõrvaldamise päevast arvates. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse või vastava teate saamisest arvates. (3) Sotsiaaleluruumi kasutamiseks sõlmitakse sotsiaaleluruumi kasutamise leping, milles määratakse kasutusõiguse tähtaeg ja tingimused, üüri suurus ja tasumise kord.
(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine ja hooldamise tagamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
(1) Tugiisiku teenust on õigus saada: 1) isikul, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut; 2) lapsel, kes vajab abi psüühika- või käitumishäire tõttu; 3) last kasvataval isikul, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kellel on töökohustustest tulenevalt kohustus seda teha, v.a isik, kes hooldab oma perekonnas last, kelle suhtes tal ei ole perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. (2) Tugiisik avab iga teenuse saaja kohta kliendipäeviku. Kliendipäevikut ja sellele pärast kliendi igat külastamist lisatavat külastuslehte täidetakse tugiisiku poolt järjepidevalt. (3) Tugiisikul on õigus keelduda kliendiga suhtlemisest, kui klient on alkoholijoobes, agressiivne või muul viisil ohtlik.
(1) Kõrvalabi vajaduse määr otsustatakse iga tugiisikuteenust vajava isiku puhul eraldi. (2) Teenuse saaja soovil abistab spetsialist teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku valikul. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda. (3) Tugiisikuks ei määrata isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja see võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga. (4) Tugiisiku määrab vallavalitsus oma korraldusega ning otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (5) Tugiisikuteenust osutatakse kirjaliku teenuse osutamise lepingu alusel, mis on koostatud koostöös teenust saama õigustatud isiku või tema seadusjärgse esindaja ja teenuseosutajaga. Lepingus määratakse kõrvalabi vajadusest tulenevad tegevused ja toimingud ning õigused ja kohustused. (6) Tugiisik peab iga teenuse saaja kohta kliendipäevikut. Kliendipäeviku täitmine peab toimuma järjepideva tegevusena ning pärast igat kliendi külastust. (7) Teenuse saaja tasub tugiisiku teenuse eest vastavalt kehtestatud ja lepingus kokkulepitud hinnale.
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada, füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
Isikliku abistaja teenust on õigus saada isikul, kellel on tõkestatud ühiskonnaelus osalemine teistega võrdsetel alustel anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu ja on koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega.
(1) Kõrvalabi vajaduse määr otsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu peab tegema korduva hindamise. (2) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Isiku soovil abistab spetsialist teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel ja valikul. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda. (3) Isiklikuks abistajaks ei määrata isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja see võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga. (4) Isikliku abistaja määrab vallavalitsus oma korraldusega ning otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (5) Isikliku abistaja teenust osutatakse kirjaliku teenuse osutamise lepingu alusel, mis on koostatud koostöös teenust saama õigustatud isiku või tema seadusjärgse esindaja ja teenuseosutajaga. Lepingus määratakse kõrvalabi vajadusest tulenevad tegevused ja toimingud, õigused ja kohustused ning teenuse saaja üldised juhised. (6) Teenuse saaja tasub isikliku abistaja teenuse eest vastavalt kehtestatud ja lepingus kokkulepitud hinnale.
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. (2) Ajutise varjupaiga teenusega tagatakse teenuse taotlejale voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
Varjupaigateenust osutatakse vältimatu sotsiaalabi raames ööbimiskohta vajavale isikule või alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikule, kes teenuse vajamise hetkel viibib Kaiu valla haldusterritooriumil ja kelle registrijärgne elukoht ei ole Kaiu vald.
(1) Teenuse osutamist korraldatakse lepingu alusel vastavat tegevusluba omava teenusepakkuja kaudu. (2) Teenust ostetakse vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale ja teenuse eest tasutakse Kaiu valla eelarvest.
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada teenusele õigustatud isikutele edasise elu korraldamiseks ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. (2) Teenuse saaja vajadustest lähtuvalt tagatakse talle kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitatakse isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt teenuse saaja east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
Turvakoduteenus tagatakse: 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(1) Teenuse osutamist korraldatakse lepingu alusel vastavat tegevusluba omava teenusepakkuja kaudu. (2) Lapsele vahetu teenuse osutajaks ei või olla isik: 1) kelle hooldusõigus lapse suhtes on piiratud või täielikult ära võetud; 2) kes on kõrvaldatud eestkostja või hooldaja kohustuste täitmisest; 3) kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest. (3) Teenust osutatakse ja rahastatakse Kaiu valla eelarvest vastavalt teenusepakkujaga sõlmitud koostöölepingule.
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada isikul, kellel on tõkestatud ühiskonnaelus osalemine teistega võrdsetel alustel anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu ja on koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega ning on takistatud isikliku või ühissõiduki kasutamine, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. (2) Teenust osutatakse lepingu alusel vastavat tegevusluba omava teenusepakkuja kaudu. (3) Sotsiaaltransporditeenuse eest tasu võtmise vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel võib kehtestada vallavalitsus oma korraldusega.
(1) Transporditeenus on mõjuval põhjusel isiku sõidutamine sihtpunkti ja tagasi sotsiaaltööks ettenähtud ametiautoga. Teenusega kaasneb vajadusel isiku saatmine, juhendamine ja järelevalve. (2) Transporditeenust võimaldatakse arsti vastuvõtule, haiglasse või haiglast koju sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks isikule: 1) kes oma tervisliku seisundi tõttu ei saa kasutada ühistransporti; 2) kellel on sõlmitud koduteenuse osutamise leping (vastavalt lepingule). (3) Transporditeenuse võimaldamise otsustab ning teenuse osutamise kohta peab arvestust spetsialist. Teenuse osutamise hinna võib kehtestada vallavalitsus.
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel. (3) Teenust osutatakse lepingu alusel vastavat tegevusluba omava teenusepakkuja kaudu. (4) Teenust ostetakse vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale ning teenuse eest tasutakse Kaiu valla eelarvest.
(1) Valla eelarvest makstavad toetused jagunevad: 1) sissetulekutest mittesõltuvad toetused; 2) sissetulekutest sõltuvad toetused. (2) Sotsiaaltoetuste määrad kehtestab vallavolikogu eraldi määrusega.
(1) Toetuse taotleja või tema seaduslik esindaja (edaspidi taotleja) esitab vallavalitsusele (v.a huvikooli õppemaksu toetus) kirjaliku taotluse. (2) Toetust vajava isiku huvides võib ettepaneku toetuse maksmiseks teha vallavalitsuse spetsialist, hooldaja, eeskostja või pedagoog. (3) Taotlus peab sisaldama tahteavaldust, selle põhjendust ning vähemalt järgmisi andmeid: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) sotsiaalne seisund; 4) kontaktandmed; 5) toetuse makse viis, v.a jõulupakitoetus, (sularahas või ülekandega ning ülekande korral arvelduskonto andmed, millele toetus kanda; 6) nõusolek abivajaja isikuandmete töötlemiseks; 7) menetlustulemuse teatavakstegemise viis. (4) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlemisel esitatakse taotluse lisana kompenseerimist või hüvitamist vajavad kulusid tõendavad dokumendid. (5) Spetsialistil on taotluse menetlemiseks õigus nõuda sissetulekuid tõendavaid ja muid asjakohaseid dokumente ning täiendavaid andmeid ning kontrollida esitatud andmete õigsust
(1) Õigustoetuse saamiseks on vähekindlustatud isikul või perel, kui tema perekonnale jääb pärast perekonna kõigist sissetulekutest sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud põhjendatud eluasemekulude mahaarvamist kalendrikuus ühe inimese kohta kasutada summa, mis on alla1,5- kordset riiklikku kehtivat toimetulekupiiri. (2) Sissetulekust sõltuva toetuse määramise otsustab vallavalitsus oma korraldusega hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamise päevale järgnevast päevast arvates või puuduste kõrvaldamise päevast arvates. (3) Sissetulekust mittesõltuva toetuse (v.a jõulupaki toetus) määrab spetsialist taotluse ja vastavate lisadokumentide alusel. (4) Toetuse määramise või määramata jätmise otsus tehakse taotlejale ja/või õigustatud isikule teatavaks 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates taotluses märgitud viisil. (5) Vallavalitsus võib põhjendatud juhtudel teha kaalutlusotsuse alusel toetuse taotleja või õigustatud isiku huvides erandeid määrusega kehtestatud toetuse määramisel. (6) Toetuse määramisest võib keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluse esitamisel on andmeid varjatud või esitatud ebaõigeid andmeid; 2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida; 3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik toime tulla toetuse määramiseta; 4) taotleja või tema perekonnaliige on töövõimeline 18 aastane kunivanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenustes; 5) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt; 6) toetuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teenuste või muu abiga.
(1) Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse vähekindlustatud isikule või perekonnale hädavajalike kulutuste hüvitamiseks või kompenseerimiseks. (2) Ühekordne sotsiaaltoetus on vähekindlustatud isiku või perekonna konkreetse olukorra leevendamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks või ajutiste majandusraskuste ületamiseks makstav toetus. (3) Toetus makstakse (v.a jõulupakitoetus) välja 30 kalendripäeva jooksul toetuse määramise otsuse tegemises päevast arvates, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (4) Toetust makstakse vastavalt taotluses märgitud makseviisile.
Sissetulekutest mittesõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) sünnitoetus; 2) 3) esmakordselt kooli mineva lapse toetus; 4) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale; 5) hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale; 6) jõulupakitoetus.
(1) Sünnitoetust makstakse kahes osas. (2) Sünnitoetuse esimese osa saamiseks peab esitama taotluse kolme kuu jooksul pärast lapse sündi ja teise osa saamiseks kolme kuu jooksul pärast lapse üheaastaseks saamist. (3) Sünnitoetust makstakse ühele lapse vanematest tingimusel, et laps on registrijärgne Kaiu valla elanik ning mõlemad vanemad on registrijärgsed Kaiu valla elanikud lapse sünnile eelneva aasta 31. detsembri seisuga. (4) Kui registrijärgne Kaiu valla elanik on ainult üks vanematest koos lapsega eelneva aasta 31. detsembri seisuga, makstakse sünnitoetust 50% toetusmäärast. (5) Üksikvanemal, kes vastab lõikes 1 toodud tingimustele on õigus saada sünnitoetust kogu toetuse määra ulatuses. (6) Lapsendamise korral makstakse sünnitoetust juhul, kui lapsendamine toimus enne lapse üheaastaseks saamist. Lapsendatud lapse elukoha määramisel lähtutakse registrijärgsest elukohast, mis on kantud registrisse pärast lapsendaja kandmist vanemana lapsendatava sünniakti. (7) Mitmike sünni või lapsendamise korral makstakse sünnitoetust vastavalt sündinud või lapsendatud laste arvule. (8) Sünnitoetuse teine osa makstakse tingimusel, et laps ja vähemalt üks vanematest on olnud alates sünnitoetuse esimese osa saamisest katkematult registrijärgne Kaiu valla elanik. (9) Sünnitoetuse teise osa maksmisel lähtutakse lapse sündimise kuupäeval kehtivast toetuse määrast.
(1) Taotluse esmakordselt kooli mineva lapse toetuse saamiseks peab esitama koolimineku aasta 1. augustist kuni 30. oktoobrini. (2) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust makstakse ühele lapse vanemale tingimusel, et kooli minev laps koos mõlema lapsevanemaga (v.a üksikvanem) on registrijärgsed Kaiu valla elanikud ning laps on kantud 1. klassi õpilasena Kaiu põhikooli nimekirja. (3) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust makstakse väljaspool Kaiu valla haldusterritooriumi asuva muukeelse õppekeelega või erivajadustega laste kooli 1. klassi õpilaste nimekirja kantud lapse ühele vanemale, kui mõlemad lapsevanemad (v.a üksikvanem) on registrijärgsed Kaiu valla elanikud. (4) Esmakordselt kooli mineva lapse toetus makstakse juhul, kui lapse vanematel ei ole täitmata rahalisi kohustusi vallavalitsuse ees.
(1) Puudega lapse hooldaja peab hooldajatoetuse taotlusele lisama otsuse puude määramise kohta ja rehabilitatsiooniplaani. (2) Toetust makstakse 3- kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise eest lapse seaduslikule esindajale, hooldajale või eestkostjale, kes ei saa töötada lapse hooldamise tõttu. (3) Toetuse määramise ja maksmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega spetsialisti ettepanekul pärast hooldusvajaduse hindamist.
(1) Hooldajatoetus on regulaarne toetus igapäevast abi vajava täisealise isiku hooldajale. (2) Toetuse määramise ja maksmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega spetsialisti ettepanekul pärast hooldusvajaduse hindamist. (3) Hooldajatoetust ei määrata ega maksta 1) alaealisele isikule; 2) kui hooldaja on hooldust vajavale isikule seadusjärgne ülalpidaja. (4) Hooldajale toetuse maksmise lõpetab vallavalitsus oma korraldusega hooldusvajaduse möödumisel või hooldusvajaduse äralangemisel.
Jõulupakitoetus on mitterahaline toetus ja ette nähtud: 1) kõigile registrijärgsetele Kaiu valla kodustele eelkooliealistele ja Kaiu lasteaia lastele ning kõigile Kaiu põhikooli õpilastele; 2) kõigile registrijärgsetele Kaiu valla eakatele, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad.
Sissetulekutest sõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) lasteaia toidu- ja kohatasutoetus; 2) kooliõpilase toidutoetus; 3) õpilase eluaseme toetus; 4) lastelaagri toetus; 5) koolitarvete soetamise toetus; 6) huvikooli õppemaksu toetus; 7) ravimite maksumuse osaline hüvitamine; 8) abivahendite soetamise või rentimise osaline hüvitamine; 9) elamukütte toetus; 10) toetused töötutele; 11) hoolekandeasutuses ülalpidamiskulutuste katmise toetus; 12) muu ühekordne rahaline toetus.
Lasteaia toidu- ja kohatasutoetust makstakse vähekindlustatud ja paljulapselistele perekondadele.
(1) Koolitoidu tasumise kompensatsiooni makstakse üldhariduskooli pikapäevarühmas käivale ja/või kutseõppeasutuses õppiva lapse vanematele, kes mõlemad on registrijärgsed Kaiu valla elanikud (v.a üksikvanem) või perekonnas hooldamise lepingu alusel lapse hooldajad. (2) Toetuse taotlused peab esitama septembrikuu jooksul ning toetus määratakse korraga üheks õppeaastaks.
(1) Õpilase eluaseme toetust makstakse üldhariduskooli gümnaasiumiosas ja ametikoolides õppivale õpilasele kogu õppeperioodi jooksul igakuuliselt. (2) Toetuse taotluse peab esitama õppeaasta 10. septembriks. (3) Toetus makstakse lapsevanemale kooli esitatud arvete alusel, kui õpilane on kooskõlastanud eluaseme taotluse lepingu vallavalitsuse spetsialistiga. (4) Spetsialistil on õigus kontrollida õpilase õppeedukust. Võlgnevuste esinemise korral ja spetsialisti ettepanekul peatab Vallavalitsus oma korraldusega toetuse maksmine kuni võlgnevuste likvideerimisele järgneva kuuni.
Lastelaagri toetus on mitterahaline toetus vähekindlustatud ja/või paljulapseliste perede lastele valla soetatud soodustuusikute kasutamiseks.
Koolitarvete soetamise toetus on ühekordne toetus üldhariduskoolis (sh põhikoolis, põhikooli baasil ametikoolis ja gümnaasiumis, v.a. täiskasvanute gümnaasium) õppimist alustavale ja õppivale lapsele.
(1) Huvikooli õppemaksu toetust saab taotleda ühes huvikoolis õppiva õpilase õppemaksust vabastamiseks. (2) Toetuse taotlemiseks peab esitama taotluse huvikooli direktorile, kes koos omapoolse kinnitusega lapse edasijõudmise kohta huvikoolis, esitab taotluse vallavalitsusele.
(1) Ravimite maksumuse osalist hüvitamist võib taotleda isik, kes põeb pikaajalist ja kroonilist haigust ning ei saa ravimite ostuks riiklikku soodustust või kelle ravikulusid ei hüvitata muudel alustel. (2) Erandjuhtudel võib hüvitada soodusravimite ostmist. (3) Ravimite maksumuse kuludokumendil peab olema märgitud ravimi saaja nimi, ravimi nimetus ja tasumisele kuuluv summa.
(1) Lapsele, eakale ja vähekindlustatud täisealisele puudega isikule abivahendite soetamine või rentimine hüvitatakse osaliselt. (2) Toetuse suuruse otsustab vallavalitsus oma korraldusega lähtudes spetsialisti ettepanekust Spetsialist lähtub ettepaneku tegemisel arsti ettekirjutusest ja riigieelarvest doteeritava summa suurusest.
Elamukütte (küttepuud, kivisüsi, brikett vms) ostmist kompenseeritakse registrijärgsele Kaiu vallas elavale seadusjärgsete ülalpidajateta vähekindlustatud eakale, täisealisele puudega isikule või vähekindlustatud paljulapselisele perele üks kord aastas tingimusel, et toetuse saajal ei ole majandamiseks kõlblikku metsamaad.
(1) Toetust makstakse pikaajalisele töötule toimetuleku tagamiseks ja tööotsimisega seotud kulude kompenseerimiseks. (2) Toetuse taotleja peab olema Eesti Töötukassas registreeritud töötuna. (3) Toetuse määr ja abi osutamine sõltub konkreetsest juhtumist. Võib olla rahaline või mitterahaline toetus (sotsiaalteenused, nõustamine, toiduainete ostmine, abistamine igapäevaeluga toimetulekul).
(1) Toetusele on õigus isikul, kes tervislikust seisundist lähtuvalt vajab ööpäevaringset hooldust ning kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või kui nad oma vanuse, tervisliku seisundi või majandusliku olukorra tõttu ei ole võimelised täitma ülalpidamiskohustust. (2) Toetuse suuruse võib otsustada vallavalitsus oma korraldusega lähtudes spetsialisti ettepanekust ja konkreetsest juhtumist.
(1) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu (tulekahju, loodusõnnetus, ootamatu töövõimekaotus, kinnipidamiskohast vabanenu jne). (2) Toetuse määr ja abi osutamine sõltub konkreetsest juhtumist. Võib olla rahaline või mitterahaline toetus (sotsiaalteenused, nõustamine, toiduainete ostmine, abistamine igapäevaeluga toimetulekul). (3) Toetuse suuruse võib otsustada vallavalitsus oma korraldusega kaalutlusotsuse alusel lähtudes spetsialisti ettepanekust ja konkreetsest juhtumist.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.