Sauga valla põhimääruses sätestatakse:11) valla sümbolid ja nende kasutamise kord, valla aunimetused;22) vallavolikogu (edaspidi volikogu vastavas käändes) esimehe ja aseesimehe ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;33) volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused, valimise kord;44) vallavalitsuse (edaspidi valitsus vastavas käändes) moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;55) arupärimine, arupärimisele vastamine;66) valla ametiasutuste moodustamise kord;77) arengukava ja eelarvestrateegia üldised põhimõtted;88) eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja avalikustamise kord. majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kord;99) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;1010) välissuhted.
(1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras.2(2)Sauga valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valla territooriumile suubuvatel teedel.3(3)Valla piir tähistatakse viitadega üldkasutatavatel teedel Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras.4(4)Sauga valla haldusterritooriumil on järgmised asulad:11) alevikud – Sauga;22) külad – Eametsa, Kiisa, Kilksama, Nurme, Pulli, Räägu, Rütavere, Tammiste, Urge ja Vainu küla.
(1) Valla administratiivkeskus asub Sauga alevikus Selja tee 1a.2(2)Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustab vallavolikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.3(3)Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada selle algatajate poolt kirjalik ettepanek, millele lisatakse asukoha muutmise põhjendus ja kulutuste eelarve, ära näidates tulu, mille arvelt kulu kaetakse.Kirjaliku ettepaneku või lisade puudumisel või puuduste korral neis, administratiivkeskuse muutmise ettepanekut volikogu istungil hääletamisele ei panda.
(1) Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kes on oma elukoha Eesti rahvastikuregistris (edaspidi rahvastikuregister vastavas käändes) registreerinud Sauga vallas.2(2)Vallaelanikul on õigus soodustustele, toetustele, teenustele ja teistele hüvedele volikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel.
(1) Sauga valla sümbolid on valla lipp ja vapp.2(2)Sauga valla lipp on ristkülikukujuline, laiuse ja pikkuse suhe 7:11, millel on horisontaalselt, ülaosaga varda poole paigutatud valla vapi kujutis. Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm.3 (3) Sauga valla vapiks on rohelisel kilbil ülaservast lähtuv, alaservani ulatuv hõbedane teravik, milles samasuunaline roheline teravik kümne kuldse viieharulise tähega 4+3+2+1. Vapi laiuse ja kõrguse suhe on 9:12.4(4)Lipu ja vapi etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 11. oktoobril 1996. a.
(1) Valla lipu võib heisata või kasutada kandelipuna valla avalikel üritustel või pidupäevadel ning omavalitsuse esindamisel väljaspool valda.2(2)Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.3(3)Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.4(4)Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal.5(5)Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele.6(6)Sauga valla vappi kasutatakse vallavolikogu, vallavalitsuse, vallakantselei, vallavalitsuse hallatavate asutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Sauga vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel.7(7)Sauga valla vappi võib kasutada Sauga valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, reklaamidel ja ametimärkidel, vallaametnike ja volikogu liikmete visiitkaartidel, samuti valla ametiasutuse ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel, vallakantselei hoonel, valla piiritähistel ning hallatavate asutuste siltidel.8(8)Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7, võib Sauga valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal.9(9)Sauga valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt.
(1) Sauga vallas on kasutusel järgmised tunnustuse viisid:11) Sauga valla Aukodanik;22) Sauga valla teenetemärk;33) Sauga valla tänukiri;44) aasta tegija;55) aasta haridustöötaja;66) aasta ettevõtja;77) aasta sportlane.2(2)Tunnustamist ja Sauga valla aunimetuste väljaandmist reguleerib Sauga valla tunnustuse avaldamise kord.
(1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Sauga valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon vastavas käändes) esimees. Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Volikogu esimehe valimised korraldab ja hääletamise viib läbi valimiskomisjon ning valmistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.3(3)Volikogu aseesimehe, komisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe valimised korraldab ja hääletamise viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon.4(4)Õigus seada üles kandidaate on volikogu liikmel.5(5)Ülesseatud kandidaadid annavad nõusoleku kandideerimiseks.6(6)Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.7(7)Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälteenamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad volikogu liikmed nõuda kuni viie minutilist vaheaega.8(8)Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid vastavalt ülesseadmise järjekorrale.9(9)Valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab valimiskomisjonilt, aseesimehe, komisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe valimise korral häältelugemiskomisjonilt, allkirja vastu valla vapipitsati jäljendiga hääletussedeli.10(10)Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon, aseesimehe, komisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe valimise korral häältelugemiskomisjon, valimiskasti ja pitseerib selle.11(11)Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.
(1) Igal volikogu liikmel on üks hääl.2(2)Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“ või „vastu“.3(3)Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.4(4)Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.5(5)Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist.6(6)Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks.7(7)Hääletamistulemuste kohta koostab volikogu esimehe valimisel valla valimiskomisjon ja volikogu aseesimehe, komisjoni esimehe ning aseesimehe valimisel häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.8(8)Hääletamistulemuste protokolli alusel võtab valimiskomisjon vastu otsuse volikogu esimehe valimistulemuste kohta. Otsusele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisega.9(9)Volikogu aseesimehe, komisjoni esimehe või komisjoni aseesimehe valimise korral koostab häältelugemiskomisjon protokolli hääletustulemuste kohta, volikogu võtab vastu otsuse valimistulemuste kohta. Otsus jõustub teatavakstegemisest.10(10)Valituks osutub volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse. Komisjoni esimehe või komisjoni aseesimehe valimise korral osutub valituks kandidaat, kes sai volikogu poolthäälteenamuse.11(11)Kui vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati.12(12)Kui vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste kordushääletusel ei saanud kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavolikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras järgmisel istungil.13(13)Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil.
(1) Volikogu esimees:11) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;33) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;44) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;55) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;66) suunab koostatud volikogu eelnõu, arvamuse või informatsiooni saamiseks esitatud materjalid või isikute avaldused volikogu komisjoni(de)le;77) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist, esitab raamatupidamisele esildised volikogu liikmete istungist osavõtu ja volikogu alatiste komisjonide esimeeste tasu saamise kohta, viseerib volikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid;88) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;99) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ja volikogule esitatud arupärimistele ja avaldustele vastamist;1010) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.2(2)Volikogu aseesimees11) asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel;22) volikogu esimehe volituste lõppemisel korraldab volikogu tööd kuni uue volikogu esimehe valimiseni;33) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele;3(3)volikogu esimehe või aseesimehe koht võib olla volikogu otsusel palgaline.
(1) Volikogu moodustab vallaelu valdkondades volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone.2(2)Komisjoni moodustamise vajaduse, ülesanded ja tegutsemise alused määrab vallavolikogu kindlaks komisjoni moodustamisel.3(3)Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.4(4)Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul või komisjoni liikme avalduse alusel. Komisjoni liikme volitused lõpevad vastava otsuse jõustumisel.5(5)Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul, siis võib komisjoni esimees teha volikogule ettepaneku arvata liige komisjoni koosseisust välja.
(1) Komisjoni esimees:11) juhib komisjoni tööd;22) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra;33) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;44) kutsub kokku komisjoni koosoleku;55) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;66) juhatab komisjoni koosolekut;77) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru;88) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele;99) vastutab komisjoni asjaajamise eest.2(2)Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.3(3)Volikogu alatine komisjon:11) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;22) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;33) annab arvamusi ja teeb muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;44) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;55) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste kohta.4(4)Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (5) Komisjoni töö vormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist ning edastab teate komisjoni liikmetele, kutsutavatele isikutele ja valla kantseleile. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega. Igal volikogu liikmel on õigus viibida komisjonide koosolekutel. 6(6)Komisjonil on õigus:11) kaasata oma tegevusse asjatundjaid;22) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.7(7)Komisjoni koosolek protokollitakse ja vormistatakse kirjalikult kolme tööpäeva jooksul. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse arutusel olnud teemad, nende kohta tehtud otsused ning esitatud eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus. Protokoll esitatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest kantseleile. Protokolle hoitakse vallakantseleis ja tehakse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast toimumist kättesaadavaks Sauga valla kodulehel www.sauga.ee dokumendiregistris.8(8)Komisjoni otsustused õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud.9(9)Dokumentide menetlemine komisjonis:11) komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajaks;22) õigusakti eelnõu esitamisel mitmele komisjonile määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud;33) avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus, mille koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.2(2)Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta.3(3)Pärast arvulise koosseisu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid.4(4)Vallavalitsuse liikmete kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.5(5)Kui mõni valitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus valitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Vallavanem11) juhib ning korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;22) käsutab valla eelarve alusel vallavalitsuse eelarvelisi vahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;33) korraldab vallaeelarve ning vajadusel lisaeelarve projekti ettevalmistamist;44) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;55) korraldab vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli;66) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu ja valitsuse liikmete kandidaadid;77) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;88) teeb vallavalitsusele ettepaneku Sauga Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks, sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu hallatava asutuse juhiga;99) annab käskkirju Sauga Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine);1010) esindab Sauga valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega;1111) annab käskkirju vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks;1212) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse kui ametiasutuse koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud vallavalitsuse töötajatega;1313) teostab kontrolli talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle;1414) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;1515) moodustab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks ja üksikküsimuste lahendamiseks komisjone;1616) esindab Sauga valda ja vallavalitsust vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu antud pädevusele ning sõlmib valla nimel lepinguid;1717) korraldab Sauga vallavara kasutamist seadustes ettenähtud ja volikogu kehtestatud korras;1818) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.2(2)Vallavanema volitused, välja arvatud § 13 lõikes 1 sätestatud, algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.3(3)Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:11) tema tagasiastumise korral;22) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;33) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;44) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;55) tema surma korral.4(4)Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.
(1) Volikogu valib vallavanema kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.2(2)Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ja kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.3(3)Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse §-des 8 ja 9 sätestatud korras, kusjuures volikogu istungit juhatab volikogu esimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
(1) Vallavanema äraolekul asendab teda üks valitsuse liikmetest, kes määratakse vallavanema käskkirjaga. Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, ja asendajat pole käskkirjaga määratud, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige.2(2)Käesoleva põhimääruse § 11 lõikes 3 nimetatud juhtudel määrab asendaja volikogu.
(1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päeval.2(2)Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.3(3)Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:11) tema tagasiastumisel;22) vallavanema ettepanekul;33) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;44) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;55) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;66) tema surma korral;77) vallavalitsuse tagasiastumisel.4(4)Vallavanemal on õigusteha volikogule ettepanek vabastada valitsuse liige valitsuse liikme kohustustest.
Vallavalitsus:11) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;22) koostab Sauga valla eelarve projekti, korraldab vallaeelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande;33) käsutab valla eelarve reservfondi volikogu kehtestatud korras;44) esindab avalik-õigusliku isikuna Sauga valda kohtus;55) kinnitab ametisse Sauga Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid;66) nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Sauga vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Sauga vald, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed;77) valdab, kasutab ja käsutab Sauga vallavara seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras;88) kontrollib vallavara kasutamist seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras;99) lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis seaduste või muude õigusaktide, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;1010) on õigustatud ja kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduste või volikogu õigusaktide ning valla põhimäärusega ei ole antud volikogu ainupädevusse;1111) valitsus võib teha muudatusi aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires;1212) võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi:11) vallavanemale;22) valitsuse liikmetele;33) omavalitsusliitude üldkogudesse kuuluvatele volikogu esindajatele;44) aktsiaseltsi või osaühingu, mille ainsaks aktsionäriks või osanikuks on vald (edaspidi valla äriühing vastavas käändes), nõukogu esimehele;55) sihtasutuse, mille asutajaks on vald (edaspidi valla sihtasutus vastavas käändes), nõukogu esimehele.2(2)Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimine peab sisaldama arupärimisele vastamise viisi.3(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud arupärimised esitatakse kas volikogu istungil või vallakantseleile. Vallakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile.4(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud arupärimised esitatakse vallakantseleile. Vallakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile ning suulise vastuse soovi korral vastavale komisjonile koos taotlusega võtta arupärimisele vastamine komisjoni koosoleku päevakorda.
(1) Arupärimisele, välja arvatud valla äriühingu ja valla sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimisele, vastamise viisideks on:11) suuline vastus volikogu istungil või22) kirjalik vastus ning soovi korral ka suuline vastus istungil.2(2)Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata vallakantselei kaudu volikogule 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Vallakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärimise esitajale. Kirjalik vastus tehakse hiljemalt volikogu istungi ajaks teatavaks kõikidele volikogu liikmetele.3(3)Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu istungil, võtab volikogu esimees arupärimisele vastamise järgmise volikogu istungi päevakorda.4(4)Volikogu istungil arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.
(1) Valla äriühingu ja valla sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimisele vastamise viisideks on:11) suuline vastus vastava volikogu komisjoni koosolekul või22) kirjalik vastus ning soovi korral ka suuline vastus istungil.2(2)Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata vallakantseleile 30 päeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Vallakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärimise esitajale.3(3)Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust vastava volikogu komisjoni koosolekul, võtab komisjoni esimees arupärimisele vastamise komisjoni koosoleku päevakorda arupärija ja arupärimise adressaadiga kokkulepitud ajal hiljemalt 2 kuu jooksul arupärimise esitamisest. Komisjoni koosoleku toimumisest teavitatakse arupärimise esitajat.4(4)Komisjoni koosolekul arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal ja komisjoni liikmetel õigus esitada arupärimise vastajale täpsustavaid küsimusi.
(1) Valla ametiasutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Valla ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu.2(2)Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. Valla ametiasutuse täpsema töökorra kehtestab volikogu.
(1) Sauga valla arengut kavandatakse strateegiliste, valdkonna põhiste ja hallatavate asutuste arengudokumentidega.2(2)Volikogu kehtestab Sauga valla arengudokumentide menetlemise korra, milles määratakse Sauga valla arengudokumentide liigid, nende koostamise algatamine, koostamine, avalikustamine, rahastamine, järelevalve, seire ja muutmine.
(1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta.2(2)Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.
(1) Sauga valla eelarve koosneb eelarveaasta põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeeringutegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest.2(2)Eelarve on selgelt fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem, millega hallatakse Sauga valla rahalisi ressursse.3(3)Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. (4) Eelarve eelnõu koostamisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest, riigieelarve seadusest, iga-aastasest riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohalike maksude seadusest ning volikogu ja valitsuse õigusaktidest. (5) Eelarve eelnõu koostamisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest, riigieelarve seadusest, iga-aastasest riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohalike maksude seadusest ning volikogu ja valitsuse õigusaktidest. 1) täielikkuse põhimõte- eelarves kajastatakse kõik valla tulud ja kulud; 2) selguse põhimõte-kõik tulud ja kulud esitatakse nii selgesti ja arusaadavalt, et nende päritolu ning eesmärk on üheselt mõistetav, mis saavutatakse tulude-kulude liigitamisega vastavalt kehtivale eelarve klassifikaatorile; 3) eesmärgist sõltumatuse põhimõte – tulusid ei seota konkreetsete kuludega; 4) täpsuse põhimõte – eelarvesse kavandatakse tulud ja kulud võimalikult täpselt (eelarves on kulud ja tulud arvestatud selliselt, et kinnitatud ja täidetud eelarve on võimalikult sarnane); 5) avalikkuse põhimõte – kõik eelarve menetluse etapid on avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate valla eelarvepoliitikast; 6) kassapõhisuse põhimõte – eelarves käsitletakse tulusid laekumise ja kulutusi tasumise järgi. (6) Eelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (7) Eelarve vastuvõtmisega annab volikogu vallavalitsusele volituse teha kulutusi vallale pandud ülesannete täitmiseks nii vallavalitsuse kui ka hallatavate asutuste kaudu.
(1) Eelarve projekti koostamiseks esitavad asutused ja teised eelarvest rahaliste vahendite taotlejad vallavalitsusele kirjalikud taotlused vallavalitsuse kehtestatud korras eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks.2(2)Laekunud taotluste läbivaatamisel hinnatakse eelarve eelnõu kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla ning asutuste arengukavadele. Taotluste üle peetakse läbirääkimisi vallavalitsuse esindajate, asutuste juhtide ja teiste taotluste esitajate vahel.3(3)Vallavalitsus esitab eelarve projekti kõigile alatistele komisjonidele arutamiseks 15. oktoobriks.4(4)Komisjonide seisukohti arvestades koostab vallavalitsus tasakaalustatud eelarve projekti ja esitab selle volikogule esimeseks lugemiseks hiljemalt 25. novembriks.5(5)Eelarve projektile lisatakse:11) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;22) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;33) andmed ületulevate ja üleminevate investeeringute ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) volikogu komisjonide seisukohad, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjustega. 6(6)Eelarve projekti arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel.7(7)Eelarve projekti muutmise ettepanekud tuleb hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist esitada volikogu eelarve- ja arengukomisjonile ja vallavalitsusele.8(8)Eelarve- ja arengukomisjon esitab volikogule lõpliku seisukoha eelarve taotluste, projekti ja vastuvõtmise kohta. (9) Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib selles ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad, ning seletuskirja. Ettepanekute läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 10(10)Kõik eelarve projekti muudatusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teisel lugemisel. Pärast teist lugemist muudatusettepanekuid enam vastu ei võeta.11(11)Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve projekti koostab vallavalitsus.
(1) Vallavolikogu võtab eelarve vastu poolthäälte enamusega.2(2)Vallavolikogu võtab eelarve vastu määrusena.3(3)Valla eelarve jõustub eelarveaasta algusest.4(4)Kui vallavolikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.
(1) Eelarves määratud kulude ümberjaotamiseks taotleb vallavalitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine.2(2)Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui üks kuu enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti.3(3)Lisaeelarve projektile lisatakse:11) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;22) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.4(4)Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud ja muude sihtotstarbeliste eraldiste saamisel vallavalitsus lisab need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest volikogu järgneval korralisel volikogu istungil.5(5)Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvis toodud erisusi.
(1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus.2(2)Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägematute kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras.3(3)Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal.4(4)Ülekulu korral kannab otsest vastutust vallavalitsuse või hallatava asutuse juht.5(5)Eelarves vallavolikogu poolt määratud vahendeid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. Määratud vahendite suurust ja sihtotstarvet võib muuta vaid eelarve muutmisega.6(6)Kontrolli eelarve täitmise üle teostavad vallavalitsus ja revisjonikomisjon.7(7)Vallavolikogu otsustab eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal.
(1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus.2(2)Majandusaasta aruande, koostab vallavalitsus ning esitab vallavolikogule hiljemalt järgneva eelarveaasta 1.juuniks.3(3)Majandusaasta aruandesse kuuluvad:11) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;22) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele;33) audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik;44) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.4(4)Volikogule esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevusaruandele ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest.5(5)Revisjonikomisjon peab enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogule oma tööst aru andma ning esitama arvamuse majandusaasta aruande kohta.6(6)Majandusaasta aruande vaatab läbi ja kinnitab vallavolikogu poolthäälte enamusega hiljemalt 30. juuniks.
(1) Volikogu ja vallavalitsus annavad üldaktidena määrusi.2(2)Üksikaktidena võtab volikogu vastu otsuseid, vallavalitsus korraldusi.3(3)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Sauga valla haldusterritooriumil, samuti Sauga vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Sauga valla haldusterritooriumi.
(1) Õigusaktide algatamise õigus on11) volikogu liikmel;22) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;33) valitsuse liikmel;44) vallavanemal;55) vallasekretäril;66) valitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel;77) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;88) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;99) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või valitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.
(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.2(2)Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või valitsusele. Valitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks valitsuse liikmele või ametiasutusele.3(3)Volikogu või valitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.4(4)Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid.5(5)Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.6(6)Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või valitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.7(7)Enne volikogu õigusakti eelnõu volikogule esitamist peab sellele andma seisukoha valitsus. Juhul, kui valitsus eelnõu heaks ei kiida, teavitab valitsus sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks valitsus eelnõu ei toeta.8(8)Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu päevakorda võtmiseks volikogu esimehele.9(9)Eelnõu algatajal on õigustema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta.10(10)Lähtuvalt avaliku teabe seaduse nõuetest avalikustatakse määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga valla kodulehel aadressil: www.sauga.ee.11(11)Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.12(12)Volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Riigi Teatajas, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.13(13)Volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja.14(14)Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud.15(15)Volikogu otsuse ja valitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.16(16)Volikogu ja valitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad valla kantseleis ning avalikustatud valla kodulehel dokumendiregistri kaudu. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks.17(17)Vallavalitsus korraldab õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele ja asjaosalistele.
(1) Sauga vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.2(2)Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab volikogu. Sauga valda esindab nendes organisatsioonides volikogu, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või volikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.3(3)Vallavolikogul, vallavalitsusel ja Sauga valla hallatavatel asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla hallatavad asutused informeerivad sellest vallavalitsust.4(4)Sauga valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele volikogu esimees ja vallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti.
(1) Volikogu, vallavalitsus ja valla hallatavad asutused osalevad valla arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusüksustega.2(2)Volikogu, vallavalitsus ja valla hallatavad asutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud partnervaldade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallaelanike huvides.3(3)Valla nimel partnervaldade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Sauga vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks.
Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.
Sauga Vallavolikogu 28.01.2000.a. määrus nr 1 “Sauga valla põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.