Redaktsioonide võrdlus

Käesolev seadustik määrab kindlaks halduskorras karistatavad teod ja näeb ette karistused, halduskaristust kohaldavad ametiisikud ja kohtud ning nende pädevuse, samuti menetluse haldusõiguserikkumiste asjades.

(1) Eeskirjad, mille rikkumise eest on käesoleva seadustikuga ette nähtud haldusvastutus, kehtestatakse seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (2) Valla- ning linnavolikogul on õigus kehtestada eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus käesoleva seadustiku §-des 81, 118, 133, 142 ja 167. Käesoleva seadustiku §-s 133 sätestatud eeskirjade kehtestamisel on aluseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud üldeeskirjad.

(1) Haldusvastutusele võetakse üksnes seadusega kehtestatud alustel ja korras. (2) Halduskaristust haldusõiguserikkumise eest määrab selleks volitatud ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus oma pädevuse piires ja täpses vastavuses seadusega.

(1) Haldusõiguserikkuja kannab vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse alusel. (2) Haldusõiguserikkumise eest vastutust kergendaval või tühistaval seadusel on tagasiulatuv jõud, s.t see laieneb ka haldusõiguserikkumisele, mis on toime pandud enne selle seaduse kehtestamist. (3) Menetlus haldusõiguserikkumise asjas toimub seaduse alusel, mis kehtib haldusõiguserikkumise arutamise ajal.

(1) Käesoleva seadustiku järgi kuuluvad haldusvastutusele võtmisele haldusõiguserikkumise toime pannud füüsilised isikud (edaspidi isikud). (2) Juriidilise isiku poolt toimepandud haldusõiguserikkumine aegub ja menetlus nendes asjades toimub käesoleva seadustiku alusel, kui eriseadustes ei ole sätestatud teisiti.

(1) Haldusõiguserikkumine on süüline - tahtlik või ettevaatamatu tegu, mis väljendub tegevuses või tegevusetuses, mille eest seadusega on ette nähtud halduskaristus. (2) Haldusvastutusele võetakse juhul, kui see tegu vastavalt seadusele ei too kaasa kriminaalvastutust.

(1) Tahtlus on otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette selle tagajärje ja soovib seda. (2) Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, kuigi ei soovi seda tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist.

(1) Ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus. (2) Haldusõiguserikkumine on toime pandud kergemeelsuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, kuigi pidi sellest aru saama ja võis aru saada, nägi ette selle tagajärje, kuid lootis kergemeelselt seda vältida. (3) Haldusõiguserikkumine on toime pandud hooletuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, einäinudette selle tagajärge, kuigi võis ja pidi seda nägema.

(1) Haldusõiguserikkumisest osavõtt on kahe või enama isiku tahtlik ühine osavõtt haldusõiguserikkumisest. (2) Haldusvastutusele võtmisele kuuluvad kõik haldusõiguserikkujad, arvestades iga isiku osavõtu astet ja iseloomu.

(1) Haldusvastutusele võib võtta isiku, kes enne haldusõiguserikkumist on saanud viisteist aastat vanaks. (2) Isik, kes pani haldusõiguserikkumise toime kolmeteistkümne kuni viieteistkümne aasta vanuselt, võetakse haldusvastutusele ainult käesoleva seadustiku §-des 65, 142, 143, 144, 1441, 1442, 1443, 1444, 145, 146 ja 1461, § 1463, 1471 lg 1 ja 2 ning §-des 148, 150, 1521, 156, 1571 ja 158 ettenähtud juhtudel.

(1) Ametiisik on käesoleva seadustiku järgi isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis, kui temale on riigi-, kohaliku omavalitsuse asutuse või omaniku poolt pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. (2) Ametiisik võetakse haldusvastutusele nende õigusaktide järgimata jätmise eest, mille täitmine kuulub tema ametikohustuste hulka.

Haldusvastutus tollieeskirjade rikkumise eest sätestatakse tolliseadustikuga.

(1) Välismaalane, kes on toime pannud haldusõiguserikkumise Eesti Vabariigi territooriumil, kuulub haldusvastutusele võtmisele üldalustel. Kui Eesti Vabariigi territooriumil paneb haldusõiguserikkumise toime välismaalane, kellel on Eesti Vabariigi seaduste ja rahvusvaheliste lepingute kohaselt immuniteet Eesti Vabariigi haldusjurisdiktsiooni suhtes, lahendatakse tema vastutuse küsimus diplomaatilisel teel. (2) [välja jäetud]

Tegevus, millel on küll haldusõiguserikkumise tunnused, kuid mis pandi toime hädaseisundis, s.o ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või riigi või kohaliku omavalitsuse huvisid või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi, ei ole haldusõiguserikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem.

(1) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või riigi või kohaliku omavalitsuse huvisid või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. (2) Hädakaitses toimepandud tegu, sealjuures ka ründajale kahju tekitamine on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. (3) Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele.

(1) Haldusvastutusele võtmisele ei kuulu isik, kes haldusõiguserikkumise ajal oli süüdimatus seisundis, s.t ei olnud võimeline endale oma teost aru andma või seda juhtima vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse või muu haigusliku seisundi tõttu. (2) Karistamisele ei kuulu isik, kes pani haldusõiguserikkumise toime süüdivusseisundis, kuid enne asja arutamist jäi vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima.

Haldusõiguserikkumise vähese tähtsuse korral võib asja arutama volitatud ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus vabastada haldusõiguserikkuja halduskaristusest ja piirduda hoiatusega.

Halduskaristus on sunnivahend, mida kohaldatakse haldusõiguserikkumise eest, nii haldusõiguserikkuja karistamiseks kui ka uute haldusõiguserikkumiste ärahoidmiseks.

Haldusõiguserikkumise eest võib kohaldada järgmisi halduskaristusi: 1) rahatrahv; 2) eriõiguse äravõtmine; 3) haldusarest.

(1) Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused. Eriõiguse äravõtmist võib kohaldada nii põhi- kui lisakaristusena. (2) Ühe haldusõiguserikkumise eest võib määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse.

(1) Rahatrahv määratakse haldusõiguserikkumise eest ettenähtud sanktsioonis sätestatud trahviühikute ulatuses. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Rahatrahvi minimaalmäär on ühe trahviühiku, maksimaalmäär kahesaja trahviühiku suurune summa. Käesoleva seadustiku § 89 2. lõikes, §-des 96, 97 ja 98, § 103 1. lõikes, §-s 1103, § 111 1. lõikes, §-des 120, 1311, 1313, 1373 ja § 1374 lõikes 5, § 1376 1. punktis, §-s 1378 ja § 141 3., 4., 8. ja 9. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest on rahatrahvi maksimaalmäär kolmesaja trahviühiku suurune summa. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib määrata rahatrahvi kuni kümne trahviühiku ulatuses. Riigiarhivaar, Tööinspektsiooni, levi-, tuletõrje- ja pääste-, tervisekaitse-, Veeteede Ameti, lennundus- ja piirivalveametnik ning Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametnik, Energiaturu Inspektsiooni ametnik võib määrata rahatrahvi kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. Politseiametnik, tarbijakaitseametnik, Ravimiameti ametnik, riigi keskkonnakaitseinspektor, kodakondsus- ja migratsiooniametnik, Sideameti ametnik, maksuametnik ning Veterinaar- ja Toiduameti ametnik võivad määrata rahatrahvi kuni saja trahviühiku ulatuses. Kõrgem politseiametnik võib määrata rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut käesoleva seadustiku §-s 96, § 98 1. ja 2. lõikes, § 101 2. lõikes ning §-des 103, 104 ja 158 nimetatud õigusrikkumiste eest. (4) Maa- või linnakohtu kohtunik võib määrata rahatrahvi käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud ulatuses. 4 (4¹) Käesoleva seadustiku § 141 6. ja 7. lõikes sätestatud rahatrahvi võib maa- või linnakohtu kohtunik määrata käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud ülemmäära arvestamata. (5) Kuni kümne trahviühiku suuruse rahatrahvi võib määrata ja sisse nõuda haldusõiguserikkumise kohas. 5 (5¹) Piirivalveametnik võib määrata ja sisse nõuda rahatrahvi haldusõiguserikkumise kohas kuni viiekümne trahviühiku suuruses. (6) Rahatrahv tollieeskirjade rikkumise eest määratakse kindlas suuruses tolliseadustikuga käesoleva paragrahvi 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata. (7) [kehtetu] 7 (7¹) Rahatrahv maksuseaduste rikkumise eest juriidilise isiku poolt määratakse kindlaks maksukorralduse seadusega käesoleva paragrahvi 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata. 7 (7²) Käesoleva seadustiku § 141 6. ja 7. lõikes sätestatud rahatrahv määratakse kindla summana käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata. 7 (7³) Rahatrahv erimärgistatud vedelkütusega seotud rikkumiste eest juriidilise isiku poolt määratakse kindlaks vedelkütuse erimärgistamise seadusega (RT I 1997, 73, 1201; 86, 1464; 2000, 33, 199; 2001, 88, 531) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusi arvestamata. Käesoleva seadustiku §-s 928 nimetatud rikkumiste eest kohaldatav rahatrahv sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusi arvestamata. (8) [kehtetu]

(1) Eriõiguse (liiklusvahendi, raudteeveeremi ja õhusõiduki juhtimise õigus, jahipidamis- ja kalapüügiõigus) äravõtmist kohaldatakse tähtajaga kuni kolm aastat. Selle õiguse äravõtmise tähtaeg ei või olla alla viieteistkümne päeva. (2) Liiklusvahendiks käesoleva seadustiku järgi on mootorsõiduk, mere- ja siseveetranspordivahend, sealhulgas väikelaev. 2 (2¹) Raudteeveeremiks käesoleva seadustiku järgi on vedur, mootorrong ja rööbasbuss ning dresiinid ja teeremondimasinad. (3) Õhusõidukiks käesoleva seadustiku järgi on iga aparaat, mis püsib atmosfääris selle aparaadi ja õhu vastastikusel mõjul, välja arvatud vastastikusel mõjul maapinnalt peegeldunud õhuga (õhkpadjal) liikuvad aparaadid. (4) Liiklusvahendi juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab liiklusvahendit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis liiklusvahendit joobeseisundis. (5) Eriõiguse äravõtmise põhikaristusena otsustab haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik. Eriõiguse äravõtmise lisakaristusena koos haldusarestiga otsustab maa- või linnakohtu kohtunik. (6) Eriõiguse äravõtmise lisakaristusena koos rahatrahviga otsustab haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik.

(1) Haldusarest määratakse tähtajaga kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Haldusaresti ei või määrata ja kohaldada raseda suhtes, isiku suhtes, kes üksinda kasvatab kuni viieteistkümneaastast last, ning alaealise, samuti esimese ja teise grupi invaliidi suhtes. 2 (2¹) Haldusaresti ei või määrata ja kohaldada Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme suhtes. (3) Haldusaresti määrab maa- või linnakohtu kohtunik.

(1) Karistus haldusõiguserikkumise eest määratakse seadusega sätestatud piires ja korras. (2) Karistuse määramisel arvestatakse haldusõiguserikkumise laadi, haldusõiguserikkuja isikut, tema süü astet ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti varalist seisundit.

(1) Haldusvastutust kergendavateks asjaoludeks on: 1) süüdlase puhtsüdamlik kahetsus; 2) süüdlase poolt haldusõiguserikkumise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine või kõrvaldamine; 3) haldusõiguserikkumine tugeva hingelise erutuse mõjul või raskete isiklike või perekondlike asjaolude kokkusattumisel; 4) haldusõiguserikkumine alaealisena; 5) haldusõiguserikkumine rasedana. (2) Ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus, kes otsustab haldusõiguserikkumise asja, võib lugeda kergendavaiks ka muid asjaolusid.

Haldusvastutust raskendavateks asjaoludeks on: 1) edasine õigusvastane käitumine, hoolimata selleks volitatud isikute nõudmisest see lõpetada; 2) halduskorras karistatud isiku aasta jooksul vähemalt teistkordne samalaadiline haldusõiguserikkumine; 3) haldusõiguserikkumine omakasu ajendil või süstemaatiliselt; 4) alaealise kaasamine haldusõiguserikkumisele; 5) [kehtetu]; 6) haldusõiguserikkumine isikute grupi poolt; 7) haldusõiguserikkumine loodusõnnetuse või muude erakorraliste asjaolude toimimise ajal; 8) haldusõiguserikkumine joobeseisundis. Halduskaristust määrav ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus võib haldusõiguserikkumise laadist olenevalt seda raskendavaks asjaoluks mitte lugeda; 9) [kehtetu].

(1) Kahe või enama haldusõiguserikkumise eest määratakse ühele isikule halduskaristus iga haldusõiguserikkumise eest eraldi. (2) Kui isik on samaaegselt toime pannud mitu samalaadilist haldusõiguserikkumist, siis määratakse lõplik karistus haldusõiguserikkumiste kogumi eest kas lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega või liites määratud karistused sanktsiooni piires, mis näeb ette raskeima karistuse. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul määratakse üks põhikaristus, milleks on kas rahatrahv või haldusarest. Karistuse ümberarvestamisel vastab ühele ööpäevale haldusarestile seitse rahatrahvi trahviühiku määra. Põhikaristusega võib ühendada eriõiguse äravõtmise lisakaristusena. (4) Samalaadilise haldusõiguserikkumisena mõistetakse sama valdkonda või objekti reguleerivate erinevate sätete rikkumisi. Mootorsõidukite liiklus- ja korrashoiunõuete rikkumine loetakse sama valdkonda reguleerivate nõuete rikkumiseks. (5) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike sätete kohaldamisel arvestatakse halduskinnipidamine karistuse kandmise hulka.

Arvestades haldusõiguserikkumise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus halduskaristust kergendada, märkides otsuses kergendamise motiivid.

Haldusaresti tähtaega arvutatakse ööpäevades, eriõiguse äravõtmist päevades, kuudes või aastates. Haldusaresti tähtaega hakatakse arvutama halduskinnipidamise algusest.

(1) Kedagi ei tohi haldusõiguserikkumise toimepanemise eest karistada, kui haldusõiguserikkumise toimepanemisest kuni esimese otsuse tegemiseni on möödunud järgmised tähtajad: 1) üks aasta haldusõiguserikkumise toimepanemisest, mille eest seaduses on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule ainult rahatrahv mitte üle saja trahviühiku või juriidilisele isikule rahatrahv mitte üle viiekümne tuhande krooni; 2) kaks aastat haldusõiguserikkumise toimepanemisest, mille eest seaduses on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule ainult rahatrahv üle saja trahviühiku või lisaks rahatrahvile eriõiguste äravõtmine või haldusarest või juriidilisele isikule rahatrahv üle viiekümne tuhande krooni. (2) Jätkuva haldusõiguserikkumise korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. (3) Vältava haldusõiguserikkumise korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest. (4) Haldusõiguserikkumise aegumine peatub: 1) sama teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel; 2) ajaks, mil haldusõiguserikkumise toimepannud isik ennast haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisiku või kohtu eest varjab või ta asub välisriigis ja hoiab haldusõiguserikkumise asja menetlemisest kõrvale. (5) Haldusõiguserikkumise aegumine uueneb: 1) sama teo kohta kriminaalmenetluse lõpetamisel; 2) isiku ilmumisest haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisiku juurde või kohtusse või tema kinnipidamisest. (6) Aegumine ei uuene, kui haldusõiguserikkumise toimepanemisest on möödunud kolm aastat.

[kehtetu].

(1) Haldusõiguserikkuja on kohustatud hüvitama haldusõiguserikkumisega tekitatud kahju. (2) Kui haldusõiguserikkumise tagajärjel tekitatud varaline kahju isikule, ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, kohalikule omavalitsusele või riigile ei ületa kolmesaja trahviühiku suurust, on maa- või linnakohtu kohtunikul õigus otsustada varalise kahju hüvitamine süüdlase poolt. (3) Maa- või linnakohtu kohtunikul on õigus käesoleva seadustiku §-s 1374 nimetatud haldusõiguserikkumise asja arutamisel otsustada seoses alkoholi, tubaka ja tubakatoodete hoidmisega riigile tekitatud varalise kahju hüvitamine süüdlase poolt. (4) Muudel juhtudel otsustatakse haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamine tsiviilkohtumenetluse korras.

Halduskaristuse määramine ei vabasta haldusõiguserikkujat kohustuse täitmisest, mille täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest teda karistati.

Töövaidluste lahendamise takistamise eest tööandja või töötaja poolt - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud toidutoorme või toidu käitlemise, kvaliteedi või ohutuse nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud toidutoorme või toidu käitlemise või ohutuse nõuete rikkumise eest, kui see ohustab tarbija tervist või elukeskkonda, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Rahvatervise seaduse ning eeskirjade ja normide rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud Tervisekaitseinspektsiooni peadirektori, tema asetäitja, Eesti Sanitaarkarantiinitalituse peaarsti ja tervisekaitsetalituse peaarsti ja tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku ettekirjutuse täitmata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Nakkushaiguse diagnoosinud meditsiinitöötaja poolt nakkushaiguse registreerimata jätmise või nakkuse levikut tõkestavate esmaste meetmete võtmata jätmise eest, mis põhjustas ohtlike nakkushaiguste leviku ohu, - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Suguhaiguse või inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV) nakatunu poolt temaga pärast kirjalikku hoiatamist sugulises vahekorras olnud isikute tahtliku varjamise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Riikliku tegevuslitsentsita ravimise või ravitegevuse reklaami eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Arsti poolt teadlikult ebaõige ravimi väljakirjutamise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (3) Apteegi töötaja poolt Eesti Vabariigi ravimite registrisse kandmata ravimi, ebaõige ravimi või arstiretsepti nõudva ravimi arstiretseptita apteegist väljastamise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (4) Riiklikult registreerimata ravimi, millele pole väljastatud ühekordset impordiluba, teise isiku või looma ravimise eesmärgil kasutamise või tegevusluba mitteomava isiku poolt ravimi valmistamise, müümise, levitamise või reklaamimise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (5) Tegevusluba omava isiku poolt riiklikult registreerimata ravimi hankimise, valmistamise, müümise, levitamise või reklaamimise, samuti ravimite tootmise, impordi-, ekspordi-, ostu-müügi-, reklaami- ja ravimi kliinilise uuringu nõuete ning teiste ravimiseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

Maatüki omavolilise kasutamise või maakasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Maavarade omavolilise kasutamise, maapõue omavolilise hõivamise või maavarade või maapõue kasutamise õiguse omavolilise loovutamise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

Veeobjekti või selle osa omavolilise hõivamise, omavolilise veekasutamise eest, juhul kui vee kasutamiseks peab olema luba, samuti veeobjekti või selle osa või veekasutamise õiguse omavolilise loovutamise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Metsakasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Loomariigi objektide kasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Maa ja mulla kaitse nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Maa rikkumise või selle saastamise eest jäätmete, heitvee või muude kahjulike ainetega - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Maakasutuse õiguse alusel kasutatava maa tähtajaks tagastamata jätmise või maa sihipäraseks kasutamiseks kõlblikku seisukorda viimise kohustuste täitmata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Kinnitatud planeeringu või kohaliku omavalitsusorgani otsusega või muude õigusaktidega määratud maakasutuse sihtotstarbest omavolilise kõrvalekaldumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Kohaliku (linnade või valdade) või riikliku plaanilise, kõrguselise ja gravimeetrilise võrgu märkide hävitamise, rikkumise või omavolilise teisaldamise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Maakatastri pidamise korra rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Maapõue geoloogilise uurimistöö korra rikkumise eest, mis võib põhjustada või põhjustas maavarade uuritud varude või maavarasid kaevandavate ettevõtete, samuti maavarade tootmisega mitteseotud allmaarajatiste ehitamis- ja ekspluatatsioonitingimuste ebatõepärase hinnangu, ning maapõue geoloogilisel uurimisel ja maardlate kaevandamisel vajalike geoloogilise dokumentatsiooni, maavarade proovide dublikaatide ja puursüdamike kaotamise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Maavarade ja maapõue kaitse ja kasutamise korra muu rikkumise eest, kui see ei ole omandiõiguse rikkumine maavaradele ja maapõuele, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Sise- ja territoriaalmere ning majandusvööndi kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest, kui see ei ole veeomandiõiguse rikkumine, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise või geneetiliselt muundatud organismi sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Keskkonnaseirejaama või -ala kahjustamise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Keskkonnaseirejaama või -ala kahjustamise või kasutamiskõlbmatuks muutmise eest, kui see tõi kaasa keskkonnaseire programmi katkemise, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

[kehtetu]

Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.

(1) Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise või metsakaitse nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Metsa uuendamise kohustuse, metsateatise esitamata jätmise või metsakaitse kohustuslike abinõude täitmata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Pakendi tootmise, kasutamise, märgistamise ja pakendijäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Jäätmetena keskkonnale või inimese tervisele ohtlike toodete valmistamise, sisse- või väljaveo, müügi või kasutamise keelu, piirangute või eritingimuse rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (3) Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Olmemüra tekitamist piiravate eeskirjade ja nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses. (2) Normatiive ületava müra põhjustamise eest tootmises ja transpordis - määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne trahviühiku ulatuses. (3) Normatiive ületava muu füüsikalise keskkonnahäiringu põhjustamise eest - määratakse rahatrahv kuni kolmekümne trahviühiku ulatuses.

Keskkonnamõju hindamise või keskkonnaauditeerimise nõude eiramise eest, samuti keskkonnamõju hindamise aruandes või keskkonnaauditeerimise järeldusotsuses teadvalt valede andmete esitamise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Loomastiku kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise eest, välja arvatud §-des 63, 64 ja 66 loetletud haldusõiguserikkumised, või loomadele hukkumisohtliku olukorra tekitamise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses.

Kalavarude kaitse, jõesilmu, samuti jõevähi ja teiste veeselgrootute ning veetaimede kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses või võetakse ära kalapüügiõigus (välja arvatud kalapüügiõigus ühe käsiõngega) kuni kolmeks aastaks.

Jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses või võetakse ära jahipidamise õigus kuni kolmeks aastaks.

(1) Loomapidamisnõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (2) Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (3) Loomaaia tegevusloata tegutsemise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (4) Looma ravimise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (5) Looma avaliku näitamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (6) Looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (7) Looma tapmise, hädatapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (8) Loomkatse loata läbiviimise või loomkatse läbiviimise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (9) Järelevalveametniku ettekirjutuse täitmata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

Ranna ja kalda kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Ebaseaduslikult loodusest hangitud loodusvara (kala, ulukid, kaitsealused taimed jm) müügiks, töötlemiseks või säilitamiseks vastuvõtmise eest, välja arvatud §-s 1411 nimetatud haldusõiguserikkumised - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Ohutuseeskirjade ja -nõuete rikkumise eest riikliku tehnilise järelevalve asutuste kontrolli valdkonda kuuluvates ettevõtetes ja rajatistel - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Ohutuseeskirjade ja -nõuete rikkumise eest aatomienergia rajatistel - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Elektri-, gaasi- või kaugküttevõrgu kaitsevööndis kehtestatud kitsenduste rikkumise eest, mis põhjustas või võis põhjustada tarbijate elektri, soojusenergia või gaasiga varustamise katkemise või muu varalise kahju, - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

[kehtetu]

(1) Kütusena, toormena või tehnoloogiliseks otstarbeks gaasi kasutamise eeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kuuekümne trahviühiku ulatuses. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegevusega põhjustati avarii, õnnetusjuhtum või varaline kahju, - määratakse rahatrahv kuni saja kahekümne trahviühiku ulatuses. (3) [kehtetu]

(1) Tarbija omavolilise ühendamise eest gaasi-, vedelkütuse- või energiavõrku või vastava arvestusseadme näidu moonutamise eest, kui sellega ei tekitatud olulist kahju, - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Võrgugaasi, vedelkütuse või energia tarbimise eest nende müüja poolt registreerimata tehniliselt korras oleva arvestusseadmega või arvestusseadme plommi rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne trahviühiku ulatuses.

(1) Omavolilise ehitamise, hoonete ja rajatiste omavolilise ekspluatatsiooni võtmise, muude ehituseeskirjade, samuti hoonestuseeskirjade ja ehitusnormide rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (2) Tegutsemise eest ehitusalal vastavat tegutsemislitsentsi omamata või litsentsi tingimusi rikkudes - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Põllumajandussaaduse või -toote mahepõllumajandusele viitava märgistamise eest isiku poolt, kellel ei ole sellekohast õigust - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (3) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (4) Mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud põllumajandussaaduse või -toote mahepõllumajandusliku töötlemise nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses.

(1) Aiandustoote kohta kehtivate kvaliteedinõuete rikkumise eest aiandustootja, aiandustoote turustaja või importija poolt - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Aiandustoote turustaja poolt aiandustoote kohta kehtivate turustamisnõuete rikkumise ja turu valdaja poolt oma kohustuste täitmata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses.

Umbrohu- või võsatõrjeabinõude rakendamata jätmise ning umbrohu või võsa leviku vältimise eeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kolmekümne trahviühiku ulatuses.

[kehtetu]

Kuivendussüsteemide, veejuhtmete ja neil asuvate hüdrotehniliste rajatiste ekspluatatsiooni-, kaitse- või korrashoiueeskirjade rikkumise või nende süsteemide ja rajatiste kahjustamise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Ebaõigete tõuaretusandmete esitamise ja väljastamise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Tõumaterjali kasutamise ja paljundamise eeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (3) Tõumaterjali impordi ja ekspordi korra rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, mis põhjustas varalise kahju või isiku tervise kahjustuse, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Raudteest loomveokitega ülesõitmise või kariloomade üleajamise või raudtee lähedal kariloomade karjatamise eeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses. (3) Raudtee, selle kaitseistandike, lumetõkete ja muude teeobjektide, signalisatsiooni- ja siderajatiste ning seadeldiste kahjustamise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (4) Kehtestatud gabariitide järgimata jätmise eest veoste peale- ja mahalaadimisel - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses. (5) Raudteel kõndimise eest selleks mitte ette nähtud kohas - määratakse rahatrahv kuni viie trahviühiku ulatuses.

(1) Kehtestatud korras registreerimata või raudtee tehnokasutuseeskirja nõuetele mittevastava raudteeveeremi juhtimise eest - määratakse rahatrahv kümne kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremit või raudtee tehnokasutuseeskirja nõuetele mittevastavat raudteeveeremit juhtima lubamise või raudtee omavolilise kasutamise eest veeremi omaniku või valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Lennuvälja piirkonna eristamiseks kasutatavate tähistusmärkidega või -seadistega sarnanevate mis tahes märkide või seadiste lennuvälja piirkonda paigutamise eest; lennujaama või lennuvälja juhtkonna loata pürotehnikavahendite süütamise eest; õhusõidukite lendudele ohtlike, lindude kogunemist soodustavate objektide ehitamise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (2) Öiste või päevaste tähistusmärkide või seadiste hoonetele või rajatistele paigutamise eeskirjade täitmata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (3) Lennuväljaseadmete, -märgistuse või -märkide, õhusõidukite või nende seadmete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja trahviühiku ulatuses. (4) Lennujaama (peale jaamahoone) või lennuvälja territooriumilt või lendude raadio- või valgustusgaranteerimisobjekti territooriumilt nõuetekohase loata läbimineku või läbisõidu eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (5) Lennuväljade käitamiseeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (6) Käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõikes loetletud tegevuse eest, kui see põhjustas ohu lennunduse julgeolekule, - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise eest reisija poolt - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Tsiviillennunduse julgestuseeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Meretranspordis kehtestatud laevade sadamasse tuleku ja sadamast väljumise eeskirjade või laevade sadamavetes seismise ja liiklemise eeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Sadamavetes nõuetekohase loata tuukritööde tegemise või signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest nende tööde ajal - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (3) Laevade kokkupõrke vältimise eeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (4) Laevasõidu eest merel või sadamasse sissesõidul ilma lootsita kohustusliku lootsimise piirkonnas - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Laevale lubatud reisijate piirarvust suurema arvu reisijate laevale pealevõtmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Siseveetranspordis laevade sulengutes, reididel ja sadamates liiklemise ja seismise, mitme aluse ja parve pukseerimise eeskirjade, laevade laadimise, lossimise ja veoste ladustamise korra rikkumise eest, samuti sadama- ja hüdrotehniliste rajatiste, seadeldiste ja seadmete kahjustamise eest või laevade registreerimise ning nende tehnilise ülevaatuse korra rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses. (2) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise eest joobeseisundis - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses või võetakse ära siseveetranspordivahendi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani. (3) Nõuetekohase loata tuukritööde tegemise eest, samuti signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest nende tööde ajal, tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumise eest, ujuv- ja kaldamärkide hävitamise, rikkumise ja maharebimise, samuti nende ümberpaigutamise eest veeteetöötajate loata või kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti ja veetee tehnilise teenistusega kooskõlastamata, - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Eesti territoriaalvetes või majandusvööndis merreuppunud võõra vara pädeva riigiasutuse loata ülestõstmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Laeva kapteni või laeva juhtimise eest vastutava isiku poolt laeval Eesti riigilipu kandmise eeskirja rikkumise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Erimärgistatud vedelkütuse kasutamise eest sõiduki mootorikütusena – määratakse rahatrahv kahesaja kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses. (2) Erimärgistatud vedelkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise või selle tulemusel saadud vedelkütuse hoidmise, ladustamise, võõrandamise, müügiks pakkumise või kasutamise eest – määratakse rahatrahv kuni 300 000 krooni või rikkumise vahetuks objektiks olnud vedelkütuse väärtuse kuni kolmekordses ulatuses.

(1) Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki juhtimise eest või õhusõiduki juhtimise eest, mis on vastava loata ümber ehitatud või mis ei ole kehtestatud korras registreeritud või millel ei ole kehtivat lennukõlblikkuse tunnistust, - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (2) Lennundustegevuse litsentsimise eeskirjade rikkumise või lennundustegevuslitsentsi tingimuste mittetäitmise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni kakskümmend kilomeetrit tunnis - määratakse rahatrahv kuni viie trahviühiku ulatuses. (2) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest kakskümmend üks kuni nelikümmend kilomeetrit tunnis - määratakse rahatrahv kümne kuni kuuekümne trahviühiku ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme kuuni. (3) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle neljakümne kilomeetri tunnis - määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuni kuue kuuni või määratakse rahatrahv kolmekümne kuni viiekümne trahviühiku ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme kuuni.

(1) Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas - määratakse rahatrahv viie kuni kümne trahviühiku ulatuses. (2) Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust - määratakse rahatrahv kümne kuni kolmekümne trahviühiku ulatuses. (3) Sõiduki parkimise eest avalikul tasulisel parkimiskohal, 1) kui tasutud parkimisaega on ületatud mitte rohkem kui 30 minutit - määratakse rahatrahv kuni viie trahviühiku ulatuses; 2) kui selle eest ei ole tasutud - määratakse rahatrahv kümne kuni kolmekümne trahviühiku ulatuses.

Raudteeveeremi juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või võetakse ära raudteeveeremi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva.

Õhusõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootikume, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses või võetakse ära õhusõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

(1) Mootorsõiduki ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne trahviühiku ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja kahekümne trahviühiku ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, - määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (3) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne trahviühiku ulatuses või võetakse laevajuhilt väikelaeva juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes märgitud tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise õigust, - määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. 4 (4¹) Raudteeveeremi ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne trahviühiku ulatuses või võetakse ära raudteeveeremi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani. 4 (4²) Käesoleva paragrahvi 41. lõikes märgitud tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole raudteeveeremi juhtimise õigust, - määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (5) Õhusõiduki juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne trahviühiku ulatuses või võetakse ära õhusõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani. (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes märgitud tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole õhusõiduki juhtimise õigust, - määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

(1) Raudteeveeremi juhi poolt raudteeliikluse nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses või võetakse ära raudteeveeremi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Raudteeveeremi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt või sellisele isikule raudteeveeremi juhtimise üleandmise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus karistusena ära on võetud või sellisele isikule raudteeveeremi juhtimise üleandmise eest, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Õhusõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt või sellisele isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellelt õhusõiduki juhtimise õigus karistusena ära on võetud, või sellisele isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Mootorsõiduki juhi poolt sõidueesõiguse mitteandmise eest eritalituse sõidukile liikluseeskirjas ettenähtud juhtumil - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamise eest rongiõnnetuses osalenud raudteeveeremi juhi poolt vahetult pärast rongiõnnetust kuni selle asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või võetakse ära raudteeveeremi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva.

(1) Jalakäija, jalgratturi, loomveoki juhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liikluseeskirja rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime joobeseisundis isiku poolt või kui sellega tekitati teisele isikule kerge kehavigastus või varaline kahju või liiklusoht, - määratakse rahatrahv kümne kuni saja trahviühiku ulatuses.

Sõidukijuhi poolt mootorsõidukimaksu või raskeveoki korral raskeveokimaksu tasumist või sellest vabastamist tõendava dokumendi mitteesitamise eest kontrollimise õigust omavale isikule - määratakse rahatrahv kümne kuni kahekümne trahviühiku ulatuses.

Mootorvedurit, laeva, õhusõidukit või muud sõidukit (välja arvatud mootorsõiduk), mille heitmete saasteaine sisaldus või tekitatav müra ületab normatiivi, juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Õhusõiduki omaniku või valdaja või õhusõiduki tehnilise seisundi ja käitamise eest vastutava ametiisiku poolt kehtivatele lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse tunnistuseta õhusõiduki käitamise lubamise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Omaniku või sõidukivaldaja või ametiisiku poolt joobeseisundis juhi mootorsõidukit juhtima lubamise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Omaniku või sõidukivaldaja või ametiisiku poolt mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses.

(1) Raudteeveeremi omaniku või valdaja või ametiisiku poolt alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete mõju all oleva raudteeveeremi juhi raudteeveeremit juhtima lubamise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses. (2) Raudteeveeremi omaniku või valdaja või ametiisiku poolt raudteeveeremi juhtimise õiguseta isiku raudteeveeremit juhtima lubamise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Õhusõiduki omaniku või valdaja või ametiisiku poolt alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete mõju all oleva õhusõiduki juhi õhusõidukit juhtima lubamise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses. (2) Õhusõiduki omaniku, valdaja või ametiisiku poolt õhusõiduki juhtimise õiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses.

[kehtetu]

(1) Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik on rikkis või nõuetekohaselt plommimata, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Mootorsõiduki, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik on rikkis või nõuetekohaselt plommimata, juhtimise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (3) Mootorsõidukil asuva sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Raudtee- ja siseveetranspordis ohtlike ainete või esemete veoeeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Ohtlike ainete või esemete veoeeskirjade rikkumise eest meretranspordis - määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja trahviühiku ulatuses. (3) Ohtlike ainete või esemete veoeeskirjade rikkumise eest lennutranspordis - määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja trahviühiku ulatuses. 3 (3¹) Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveoeeskirja rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja trahviühiku ulatuses. (4) Trollis, trammis, bussis ja taksos tuleohtlike, lehkavate, määrivate, radioaktiivsete, lõhke-, mürk- või sööbeainete ning vastava pakendita ainete või esemete veo eest; veeremit või teiste reisijate riideid või asju määrivate või kahjustavate ainete või esemete veo eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (5) Selliste ohtlike ainete või esemete loetelu, mille veoeeskirjade rikkumise eest on kehtestatud haldusvastutus käesolevas paragrahvis, määratakse kindlaks vastava transpordiliigi veoeeskirjades.

Käsipakkide kaasavõtmise eest üle kehtestatud normi või tasumata pagasi veo eest reisirongis, trollis, trammis, bussis - määratakse rahatrahv ühe trahviühiku ulatuses iga pagasikoha eest, kuid mitte üle kümne trahviühiku ulatuse.

Reisirongi, linna-, valla-, maakonna- ja kaugsõiduliini bussi, trollibussi, trammi või muu transpordivahendi võltsitud sõidupileti või -kaardi käibelelaskmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Taksosõidu tasumisest keeldumise eest vastavalt kehtestatud tariifidele - määratakse rahatrahv kuni kolmekümne trahviühiku ulatuses. (2) Taksojuhi poolt teenindamisest keeldumise eest - määratakse rahatrahv kuni kolmekümne trahviühiku ulatuses.

(1) Taksoveo korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub taksomeeter või mille taksomeeter on rikkis, taatlemata või sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata, - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Mootorsõidukijuhile taksoveo eest mootorsõidukiga, millel puudub taksomeeter või mille taksomeeter on rikkis, taatlemata või sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata, - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja trahviühiku ulatuses. (3) Taksoveol kasutataval mootorsõidukil asuva taksomeetri või selle plommide tahtliku rikkumise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja trahviühiku ulatuses.

Lennuteeninduse eeskirjade rikkumise eest õhusõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

Mootorsõidukijuhile, kes osutab sõidukikaardita tasulist autoveoteenust või teeb oma kulul korraldatavat autovedu sõidukikaardita - määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Veeremi, konteinerite, ujuvvahendite või veoste vedamiseks määratud muude transpordivahendite, samuti vedamisseadiste rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Kaubavagunite, autode, autohaagiste, konteinerite, trümmide või ujuvvahendite muude kaubaruumide plommide ja sulgurite rikkumise, nendelt plommide ärakiskumise, veosekohtade ja nende pakendi ning pakmete rikkumise; kaubahoovide, raudteejaamade, lennujaamade, autoveojaamade, konteineripunktide või -väljakute, sadamate või kaide või veostega seotud operatsioonideks kasutatavate ladude piirete rikkumise, samuti kaubahoovide, konteineripunktide või -väljakute, sadamate ja kaide kaubarajoonide või -jaoskondade, lüüside või ülalmainitud ladude territooriumil loata viibimise eest - määratakse rahatrahv kuni kolmekümne trahviühiku ulatuses.

Tee omaniku või haldaja loata: 1) tee kasutamise eest mis tahes muuks otstarbeks peale liiklemise (kaasa arvatud spordi- ning muud üritused); 2) normidele mittevastavate gabariitide või teljekoormusega või teetarindite ja -elementide püsivust muul viisil ohustava sõiduki juhtimise eest; 3) selleks mitte ette nähtud teetarindil või -elemendil või liiklusele suletud teel sõiduki juhtimise eest; 4) mootorsõiduki omaniku või valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt normidele mittevastavate gabariitide või teljekoormusega või teetarindite ja -elementide püsivust muul viisil ohustavat sõidukit juhtima lubamise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Teel (sealhulgas teemaal) teehoiuväliste tööde tegemisel tee omaniku või haldaja poolt väljaantud loal näidatud tähtaegadest mittekinnipidamise või ettekirjutuste täitmata jätmise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Tee omaniku või haldaja loata teel (sealhulgas teemaal) teehoiuväliste tööde tegemise või sinna töövahendite paigutamise, samuti teemaale hoonete, rajatiste, istandike ja muude objektide paigutamise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (3) Tee omaniku või haldaja kooskõlastuseta tee kaitsetsoonis maapõuevarade kaevandamise, metsa lageraide või muude looduskeskkonda ümberkujundavate tööde tegemise, samuti kaitsetsooni hoonete, rajatiste, istandike ja muude objektide paigutamise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses.

Teega külgneva maa omaniku või kasutaja poolt tee kaitsetsooni piires kuni teemaani juurdesõiduteede korrashoiu nõuete täitmata jätmise või nendele normide kohaste liiklusmärkide paigaldamata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne trahviühiku ulatuses.

(1) Tee, raudteeülesõidukoha või muu teerajatise liiklusele ohutus seisundis hoidmise nõuete rikkumise eest või üksikutel teelõikudel liikluse õigeaegseks keelamiseks või piiramiseks abinõude rakendamata või liiklusohtlike kohtade korrastamata jätmise eest või liikluskorraldusvahendite nõuetevastase paigaldamise, paigaldamata või õigeaegselt kõrvaldamata jätmise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Tee, raudteeülesõidukoha, muu teerajatise või liikluskorraldusvahendi kahjustamise, liikluskorralduse omavolilise muutmise või liiklusohtliku takistuse tekitamise eest - määratakse rahatrahv kolmekümne kuni saja trahviühiku ulatuses. (3) Tee, raudteeülesõidukoha või muu teerajatise risustamise või saastamise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

[kehtetu]

Telekommunikatsioonivõrgu opereerimise või telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest tegevust registreerimata või tegevusluba omamata - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Vale või ebatäpse raadiokutsungi kasutamise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (2) Raadiohäirete tekitamise eest, mis ohustavad raadionavigatsiooniteenistuse või teiste ohutussüsteemide tööd või moonutavad, katkestavad või takistavad muud seaduslikult toimivat raadiosidet, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastava telekommunikatsioonivõrgu lõppseadme tarnimise või kasutamise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (2) Eriotstarbelistele raadiosagedusseadmetele kehtestatud nõuete järgimata jätmise või kehtestatud nõuetele mittevastava eriotstarbelise raadiosagedusseadme kasutamise või tarnimise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Kaabellevivõrgu opereerimise või opereerimisele andmise eest ilma vastava loata - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Postisaadetiste kogumise vahendite või postimaksevahendite automaatide rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

(1) Kauplemise eest: 1) kui selleks tegevuseks puudub tegutsemisluba (kauplemisluba, teenindusluba), välja arvatud käesoleva seadustiku § 133 3. lõikes nimetatud juhul, või 2) kaubaga, mille kohta puudub nõuetekohane saate- või päritolu tõendav dokument, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (2) Kauplemisel müügidokumendi või kauba nõuetekohase saate- või päritolu tõendava dokumendi kontrollimomendil mitteesitamise, samuti kauba või teenuse kvaliteeti tõendava dokumendi või hinnakalkulatsiooni puudumise või kontrollimomendil mitteesitamise eest, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (3) Müüja või teenindaja poolt kaubale või teenusele kehtestatud kohustuslike nõuete (ohutuse, eesmärgivastavuse, ühtesobivuse, vahetatavuse, garantii, realiseerimistähtaja, markeeringu, kasutamisjuhendi, pakendi sertifitseerimise ja eestikeelse teabe) või muude kaubale või teenusele õigusaktidega kehtestatud kohustuslike nõuete eiramise eest kauba või teenuse tarbijale müümisel, välja arvatud käesoleva seadustiku § 169 punktides 1 ja 2 loetletud juhud, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. 3 (3¹) Alaealise tubakatoote või alkohoolse joogiga kauplema lubamise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (4) Kauplemise eest, kui müügikoht või müüja ei ole nõuetekohaselt tähistatud, - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

(1) Turu või tänavakaubanduse müügikohtade müügidokumentide väljaandmisel kehtivate nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud müügikohas pakkumiseks või müümiseks mittelubatud kauba selles müügikohas hoidmise eest - määratakse rahatrahv kuni saja kahekümne trahviühiku ulatuses. (3) Selleks mitteettenähtud kohas või ilma vastava loata või selles müügikohas pakkumiseks või müümiseks mittelubatud kauba või teenusega kauplemise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva.

(1) Tarbija petmise eest müüja või teenindaja poolt alakaalumise, alamõõtmise või valearvutamisega või retseptuuri või kvaliteedinõuete rikkumisega või kehtestatud, kooskõlastatud, kokkulepitud või teavitatud hindadest mittekinnipidamisega või muul viisil - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Tarbija petmise eest müüja või teenindaja poolt pakutava kauba või teenuse omaduste, päritolu või kasutamistingimuste kohta vajaliku ja tõese eestikeelse teabe mitteandmise või varjamisega - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Õigusakti alusel tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale ohtlikuks tunnistatud kauba või teenusega kauplemise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Sama tegevuse eest aasta jooksul vähemalt teistkordselt - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (3) Ettevõtja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale, vastava teabe saamisel kohe tarbijakaitse riikliku järelevalve asutusele või massiteabevahenditele mitteteatamise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Müüja või teenindaja keeldumise korral kauba või tellimuse eest tasumisel vastu võtta arveldustšekk - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses.

(1) Kindlustustegevuse seaduses ettenähtud kohustusliku informatsiooni, aruande või muu dokumendi Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, esitamisest keeldumise või sellise informatsiooni, aruande või muu dokumendi puuduliku või eksitava sisuga esitamise või avaldamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise eest - määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses. (2) Kindlustustegevuse seaduses ettenähtud kohustuslikus informatsioonis, aruandes või muus dokumendis teadvalt valeandmete esitamise või avaldamise eest - määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses. (3) Kindlustustegevuse seaduse alusel tehtud ettekirjutuse eiramise, tähtajaks täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest - määratakse rahatrahv kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses. (4) Kindlustusandja või -vahendaja poolt tegelikkusele mittevastavate või eksitavate andmete, informatsiooni või reklaami avaldamise eest - määratakse rahatrahv kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses. (5) Füüsilise isiku poolt seadusega kehtestatud kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse täitmata jätmise, välja arvatud käesoleva seadustiku § 1061 2. lõikes ettenähtud haldusõiguserikkumise eest - määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Väärtpaberite pakkuja, tema ametniku või töötaja poolt väärtpaberite avalikul pakkumisel väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti või noteerimisprospekti inspektsioonis eelnevalt registreerimata jätmise eest, väärtpaberite pakkumisel ilma prospektita, prospekti avalikkusele kättesaadavaks tegemata jätmise eest pakkumise väljakuulutamisel või prospekti eest tasu võtmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (2) Väärtpaberite pakkuja, tema ametniku või töötaja poolt väärtpaberite avaliku pakkumise perioodil prospektis esitatud teabes toimuvate oluliste muudatuste registreerimata jätmise eest inspektsioonis või nendest teatamata jätmise eest või väärtpaberite hinda mõjutada võivate asjaolude, mis ilmnevad pärast prospekti registreerimist või selle trükkimise või pakkumise lõppemise vahelisel ajal, prospekti lisana inspektsioonile esitamata jätmise või investoritele kättesaadavaks tegemata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (3) Väärtpaberite pakkuja, tema ametniku või töötaja poolt väärtpaberite avaliku pakkumise kohta enne selle väljakuulutamist reklaami avaldamise või selle kohta eksitava reklaami avaldamise või prospektis kajastamata teabe esitamise eest reklaamis - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (4) Väärtpaberite pakkuja poolt väärtpaberite avaliku pakkumise perioodil pakkumise tingimuste olulisel muutmisel väärtpaberite tagasiostmise kohustuse rikkumise korral - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (5) Väärtpaberite pakkuja, tema ametniku või töötaja poolt väärtpaberite avaliku pakkumise käigus kõigi võimalike investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (6) Emitendi, kelle väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul, samuti selle emitendi ametniku või töötaja poolt inspektsioonile insaideritest ja nendega seotud isikutest teatamata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (7) Isiku poolt investeerimisühingus olulise osaluse omandamise või selle suurendamise tehingu inspektsioonis eelnevalt kooskõlastamata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva.

(1) Eesti Proovikojas registreerimisele kuuluvate väärismetallist ja vääriskividest toodete ebaseadusliku valmistamise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Proovimärgisteta väärismetallist toodete ebaseadusliku müümise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

[kehtetu]

Metsamaterjali veo või kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute ning kasvava metsa raieks andmise nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Avaliku korra eeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Politseiametniku või abipolitseiniku poolt oma kohustuse täitmisel avalikku korda kaitstes antud seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 103 loetletud juhud, - määratakse rahatrahv kahekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

Võõras hoones, ruumis, sõidukis või piirdega territooriumil omavolilise viibimise ja selle omaniku, valdaja või nende poolt volitatud isiku esitatud lahkumisnõude eiramise eest - määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva.

(1) Isikute, sealhulgas perekonnaliikmete rahu tahtliku rikkumise eest eluruumides - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellele aasta jooksul on määratud halduskaristus rahu rikkumise eest eluruumides, - määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.

Relvasoetamisloa, relvaloa või paralleelrelvaloa, mille kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele või omanikule tagastamata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses.

Tubakatoote ostmise eest alaealisele - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Puskari, meski või muu kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi valmistamise või hoidmise eest turustamise eesmärgita või selle ajamiseks kasutatava aparaadi valmistamise või hoidmise eest turustamise eesmärgita - määratakse rahatrahv kuni kuuekümne trahviühiku ulatuses.

[kehtetu]

(1) Alkohoolsete jookide pruukimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kaubandus- ja toitlustusettevõtted, kus alkohoolsete jookide lahtise müügi on lubanud kohaliku omavalitsuse organ, või avalikesse kohtadesse joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, - määratakse rahatrahv kuni kolmekümne trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni viis ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest, mille on toime pannud isik, kellele selle eest aasta jooksul on kaks korda kohaldatud halduskaristust, - määratakse rahatrahv kümne kuni saja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.

(1) Alaealise joobeseisundisse viimise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Alaealise viimise eest joobeseisundisse vanemate, neid asendavate isikute või isiku poolt, kellest alaealine oli teenistuslikus sõltuvuses, - määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja trahviühiku ulatuses.

Alaealisele alkohoolse joogi või tubakatoote müügi eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuste täitmata jätmise eest vanemate või neid asendavate isikute poolt - määratakse vanematele või neid asendavatele isikutele rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Sama teo eest, kui see tõi kaasa lapse järelevalvetuse, hulkumise või ühiskonnaohtliku teo toimepanemise, - määratakse vanematele või neid asendavatele isikutele rahatrahv viie kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Alaealise lubamise eest spetsialiseeritud tegevuskoha ruumidesse - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Väljaspool spetsialiseeritud tegevuskohta pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose väljapanemise eest nähtavale kohale või niisuguse teose või selle koopiate pakkumise eest viisil, mis võimaldab alaealisel teosega tutvuda - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (3) Pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose reklaami eest väljaspool spetsialiseeritud tegevuskoha siseruume - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses.

Keelatud avalikust koosolekust osavõtu üleskutse eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni 10 ööpäeva.

(1) Raudtee- või meretranspordi tuleohutusnõude rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Siseveetranspordi tuleohutusnõude rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kolmekümne trahviühiku ulatuses. (3) Lennutranspordi tuleohutusnõude rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (4) Metsa või muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõude rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (5) Muu tuleohutusnõude rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Üksiku punase signaalraketi ebaseadusliku laskmise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

Ametiisiku poolt teenuse osutamise eest seaduses või muus õigusaktis määratud tasust suurema tasu võtmise eest või tasuta teenuste eest tasuvõtmise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.

(1) Riigilipu heiskamata jätmise või mitteõigeaegse heiskamise või mitteõigeaegse langetamise eest mõjuva põhjuseta vastutava isiku poolt riigilipu kasutamise korras nimetatud lipupäevadel või Vabariigi Valitsuse või maavanema korralduse alusel, samuti riigilipu õigusvastase heiskamise eest, - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses. (2) Riigilipu, mis silmanähtavalt ei vasta riigilipu seaduses sätestatud nõuetele, heiskamise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (3) Riigilipu heiskamise eest lipuvardasse või lipumasti, mis silmanähtavalt ei vasta riigilipu kasutamise korras sätestatud nõuetele, - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses. (4) Riigilipu kasutamise korras sätestatud lippude paiknemise nõuete rikkumise eest lippude koosheiskamisel - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatud õiguserikkumise eest isiku poolt, kelle suhtes on aasta jooksul sama tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - määratakse rahatrahv kümne kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Kohtutäituri, politseiametniku või prokuröri korduva kutse peale mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses.

[kehtetu]

Eesti riikliku teenetemärgi või riiklikult kehtestatud vormiriietuse või ametitunnuste kandmise või muu kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.

Oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui sellega ei põhjustatud olulist kahju seadusega kaitstud isiku õigustele ja huvidele või ettevõtte, organisatsiooni, riigi või kohaliku omavalitsuse huvidele, - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Riigireservis olevate julgeoleku-, ettevõtja tegevus-, munitsipaal- või mobilisatsioonivarude ebaseadusliku kasutamise või ettevõtja tegevusvaru moodustamata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

Eluruumide kasutamise ning trepikoja, lifti, maja sissepääsu ja territooriumi sanitaarseisundi eeskirjade rikkumise, elamute, eluruumide ja tehnoseadmete ekspluateerimiseeskirjade rikkumise või nende ebaperemeheliku hoidmise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

(1) Heakorraeeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses. (2) Kaevetööde eeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kolmekümne kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (3) Koormise täitmata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Väljasaadetava põgenemise eest väljasaatmislaagrist või eelvangistusmaja, vangla või politsei arestimaja selleks eraldatud osakonnast - määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

(1) Toote müümise või muul viisil üleandmise või kasutusele võtmise korral vastavusdeklaratsiooni, vastavusmärgi või vastavussertifikaadita, kui vastavusdeklaratsiooni, vastavusmärgi või vastavussertifikaadi olemasolu on kohustuslik, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses. (2) Volitatud asutuse töötajale, kes on toote nõuetele vastavuse tõendamisel teadlikult kasutanud ebaõigeid või moonutatud andmeid vastavussertifikaadi koostamiseks, - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses. (3) Isikule, kes on rikkunud toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses sätestatud konfidentsiaalsuse nõuet, - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses.

Riigi- ja omavalitsusorganite dokumentides, maakaartidel, teabelevis, avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustes, samuti juriidiliste isikute aadressides ametliku kohanime kasutamise nõuete rikkumise eest ametiisiku poolt - määratakse rahatrahv kuni viiekümne trahviühiku ulatuses.

Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest, kui see ei too kaasa kriminaalvastutust rikkuja suhtes, - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

Piirirežiimi rikkumise eest - määratakse rahatrahv kümne kuni saja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.

Territoriaalvetes või piiriveekogul sõitmise ja viibimise eeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Piirivalveametniku poolt piirirežiimi tagamiseks antud seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest - määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Sõiduki mittepeatamise eest vormiriietuses piirivalveametniku poolt käe, saua, helkurketta, vile või helisignaaliga antud peatumismärguande või -nõude korral - määratakse rahatrahv kolmekümne kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.

[kehtetu]

Pädeva ametiisiku poolt pandud pitseri või plommi tahtliku rikkumise või ebaseadusliku eemaldamise eest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-des 113 ja 121 2. lõikes ning tollieeskirjadega ettenähtud juhtumid, - määratakse rahatrahv kuni kolmekümne trahviühiku ulatuses.

Reservväelase poolt põhjendatud takistuseta kogunemiskohta ilmumata jätmise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.

Isikule määratud ja teatavaks tehtud sundkoormise täitmise võimatusest teatamata jätmise eest selle täitmiseks kohustatud isiku poolt organile, kes oli sundkoormise määranud tingituna vara hävimisest, selle kasutuskõlbmatuks muutumisest või muust põhjusest, - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses.

Tuletõrje ja pääste, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadlikult vale väljakutse eest - määratakse rahatrahv kuni kolmekümne trahviühiku ulatuses.

Sünnist või surmast seadusega ettenähtud tähtaja jooksul sünni- ja surmaakti koostavale ametnikule teatamata jätmise eest seda tegema kohustatud isiku poolt - määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses.

Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samuti valimiskomisjoni otsuste mittetäitmise või muude Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse sätete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahekümne trahviühiku ulatuses.

Riigisaladuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest, kui see ei too kaasa kriminaalvastutust, - määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne trahviühiku ulatuses.

Isikult tema kohta riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudes hoitavate andmete nõudmise eest, mille nõudmine on seadusega keelatud, - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

(1) Ametiühingute seaduse §-de 19 lg 2, 20 lg 1 p 3, 4 ja 5, 22 lg 1 ja 2 rikkumise eest tööandja esindaja või muu vastutava isiku poolt - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (2) Ametiühingute seaduse § 21 lg 1 p 3 ja 6 rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses. (3) Ametiühingu asutamise ja selle seadusliku tegevuse takistamise eest - määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

(1) Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib käesoleva seadustiku eriosas ettenähtud halduskaristuse määrata temale antud volituse piires käesoleva seadustiku §-des 21, 22 ja 23 ettenähtud ulatuses. Ametiisik saab oma pädevuse piires halduskaristust kohaldada ka neil juhtudel, kui kohaldatava sätte sanktsioonis ettenähtud karistuse liikidest või karistusmäärast osa on maa- või linnakohtu kohtuniku ainupädevuses. 1 (1¹) Isiku poolt mitme haldusõiguserikkumise toimepanemisel käesoleva seadustiku § 27 2. lõike tunnustel arutab haldusõiguserikkumise asja ametiisik, kelle pädevusse kuulub raskeima haldusõiguserikkumise arutamine, või maa- või linnakohtu kohtunik. 1 (1²) Ametiisik võib arutada haldusõiguserikkumise asja, kui tema seadusega või seaduse alusel muu õigusaktiga kehtestatud järelevalve pädevus laieneb käesoleva seadustiku §-s 252 määratud haldusõiguserikkumise asja arutamise kohale, välja arvatud õiguserikkuja karistamisel §-de 231 ja 338 järgi kohapeal sissenõutava rahatrahviga. (2) Kui haldusõiguserikkumise asjaoludest nähtub, et halduskaristuse määramine kuulub maa- või linnakohtu kohtuniku pädevusse vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 21-23, peab ametiisik esitama haldusõiguserikkumise asja materjalid arutamiseks maa- või linnakohtu kohtunikule rangemate sanktsioonide rakendamiseks.

(1) Maa- või linnakohtu kohtuniku ainupädevuses on käesoleva seadustiku eriosa §-des 35 lg 2, 37 lg 1, 38 lg 4, 51, 611, 67, 69, 72, 926, 927, 1161, 127, 130, 1301, 1302, 1311, 1315, 1371, 1372, 1374, 1375, 1376, 1377, 138 lg 1 ja 3, 1381, 143, 1461, 154 lg 1, 1581, 1582, 1583, 1584, 1585, 1586, 159, 160, 162, 1621, 163, 164, 168 lg 2, 1681, 1701, 1782, 180, 181, 182, 1822, 183, 1842 ja 1848 lg 3 loetletud haldusõiguserikkumiste arutamine. (2) Maa- või linnakohtu kohtunik võib arutada ka käesoleva seadustiku eriosaga määratletud haldusõiguserikkumiste asju, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi 1. lõikes. Seejuures on maa- või linnakohtu kohtunikul õigus kohaldada kõiki sanktsioonis ettenähtud karistusliike.

[kehtetu]

Kohaliku omavalitsuse volikogu volitab arutama käesoleva seadustiku §-des 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 52, 54, 56, 58, 581, 59, 60, 62, 63, 64, 65, 73, 74, 75, 76 lg 2, 77, 81, 951, 123 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas), 125 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas), 131, 132, 133, 134, 135, 136, 137, 140, 141, 1411, 142, 1521, 1522, 153, 1593, 165, 166, 167, 169, 177, 1771, 1781 loetletud haldusõiguserikkumiste asju täiendavalt §-des 189-2166 loetletud haldusõiguserikkumiste asjadele ametiisikuid, kes teostavad kontrolli või järelevalvet vastava volikogu haldusterritooriumil.

[Lõikes 1 nimetatud § 1062 ja § 141 lg 10 osas jõustub 1.01.2003] (1) Politseiametnikud, välja arvatud kaitsepolitseiametnikud, arutavad käesoleva seadustiku §-des 53, 531, 56, 60 lg 2, 62, 63, 64, 65, 81, 82 lg 1, 2, 3 ja 5, 83, 84, 89, 90 lg 1 ja 2, 92, 921, 922, 923, 924, 925, 928, 94, 95, 951, 96, 961, 98 lg 1, 2, 3, 4, 41 ja 42, 99, 101, 103, 1031, 1032, 104, 1041, 105, 106, 1061, 1062, 107, 1071, 109, 110, 1101, 1103, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 1181, 120, 1201, 1202, 1203, 121, 122, 123, 124, 125, 128, 129, 131, 132, 133, 135, 137, 138 lg 2, 141 lg 10, 1411, 142, 144, 1441, 1442, 1443, 1444, 145, 146, 1462, 1463, 1464, 1465, 1466, 1467, 1471 lg 1 ja 2, 1472, 1473, 148, 150, 151, 152, 1521, 1522, 153, 154 lg 2-5, 1541, 155, 1551, 156 lg 4, 1571, 158, 1591, 1593, 167, 168 lg 1, 171, 176, 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) kõrgemal politseiametnikul ja vanempolitseiametnikul (politseiasutuse struktuuri- või allüksuse juht ning politseijuhtivinspektor) käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; [Punktis 2 nimetatud § 1062 ja § 141 lg 10 osas jõustub 1.01.2003] 2) vanempolitseiametnikul - käesoleva seadustiku §-des 60 lg 2, 62, 65, 81, 82 lg 1, 2, 3 ja 5, 83, 92, 921, 922, 923, 924, 925, 928, 94 lg 1, 951, 101 lg 1, 1032, 105, 106 lg 1, 1061 lg 1, 1062, 110, 113, 114, 115, 117, 118, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 131, 132, 133, 137, 141 lg 10, 142, 144, 1471 lg 1 ja 2, 1472, 1473, 150 lg 1, 151, 152, 1521, 1522, 1551 ja 167 loetletud haldusõiguserikkumiste asju; [Punktis 3 nimetatud § 1062 ja § 141 lg 10 osas jõustub 1.01.2003] 3) noorempolitseiametnikul - käesoleva seadustiku §-des 60 lg 2, 81, 94 lg 1, 951 lg 1, 105, 106 lg 1, 1062, 125 lg 3, 141 lg 10, 142, 1471 lg 1 ja 2, 1472, 1473, 150 lg 1, 151, 152, 1521, 1522 ning 167 lg 1 loetletud haldusõiguserikkumiste eest.

(1) Riigikaitseosakondade ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 177, 1771 ja 178 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on reservväelase või kutsealuse elukohajärgse riigikaitse osakonna juhatajal või tema asetäitjal.

(1) Kodakondsus- ja migratsiooniametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 171 ja 1847 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt volitatud ametiisikutel.

(1) Piirivalveametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 63, 64, 89, 90, 901 - 904, 171, 1711, 172, 173 ja 174 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on piirivalvepiirkonna ülemal ja staabiülemal, piiripunkti ülemal ja vahetuse ülemal, piirivalvekordoni ülemal ning piirivalvelaeva komandöril.

(1) Tuletõrje- ja päästeametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 53 lg 1 ja 2, 135 lg 1 ja 2, 156, 1781 ja 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuse juhil ja tema asetäitjal ning päästeasutuse juhi poolt volitatud ametiisikutel.

(1) Raudteeameti ametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 82, 83, 831, 961, 98 lg 41 ja 42, 991, 1012, 1041, 1103, 114 lg 1, 115, 116 lg 1 p 1, 121, 125 (raudteeülesõidukohtade osas) ja 156 lg 1 (raudteetranspordi osas) loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Raudteeameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt volitatud ametiisikul.

(1) Veeteede Ameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 87, 88, 89 (välja arvatud väikelaevade juhtide osas), 90, 901-904, 91, 911, 912, 114 lg 1 ja 2, 116 lg 1 p 2, 121, 128 ja 156 lg 1 ja 2 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Veeteede Ameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning Veeteede Ameti sadamate järelevalveinspektoril ja laevakontrolli inspektoril.

[kehtetu]

(1) Lennundusasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 84, 85, 86, 93, 97, 98 lg 5 ja 6, 100, 102, 108, 111, 114 lg 3, 116 lg 2, 119, 121 ja 156 lg 3 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Lennuameti peadirektoril, lennuohutusdirektoril, järelevalvepädevusega osakonnajuhatajal ja inspektoril, lennujaama ülemal, lennuvälja ülemal ning õhusõiduki kaptenil.

(1) Auto- ja elektertranspordi üle kontrolli- ja järelevalveülesandeid täitvad ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 113, 114 lg 31 ja 4, 115, 116 lg 3, 117, 118, 1181, 120, 1201 ning 121 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on teede- ja sideministri või maa- või vallavanema või linnapea poolt volitatud auto- ja elektertranspordi üle kontrolli- ja järelevalveülesandeid täitvatel ametiisikutel.

(1) Maanteeameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 122, 123, 124 ja 125 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Maanteeameti peadirektoril, tema asetäitjal, järelevalve pädevusega osakonnajuhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril ning Maanteeameti järelevalve pädevusega kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja teemeistril.

(1) Töövaidluskomisjoni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 341 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on töövaidluskomisjoni juhatajal.

(1) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 40, 50, 53 lg 1 ja 2, 61, 68, 71, 741, 157, 169 p-d 3 ja 4 ning §-s 1691 lg 2 ja 3 loetletud haldusõiguserikkumiste asju ja Energiaturu Inspektsiooni ametiisikud §-s 741 nimetatud haldusõiguserikkumise asja. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-des 40, 50, 53 lg 1 ja 2, 61, 68, 71, 741, 157, 169 p-d 3 ja 4 ning §-s 1691 lg 2 ja 3 loetletud haldusõiguserikkumiste asjades; 2) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal käesoleva seadustiku §-des 68, 71 ja 157 loetletud haldusõiguserikkumiste asjades; 3) Energiaturu Inspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-s 741 nimetatud haldusõiguserikkumise asjas.

(1) Ehitusjärelevalve ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 73 ja 74 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on maavalitsuse ehitusjärelevalvepädevusega osakonnajuhatajal ja järelevalveinseneril ning vallavanema või linnapea poolt volitatud ehitusjärelevalve eest vastutaval kohaliku omavalitsuse ametiisikul.

-204 § 203-204. [kehtetud]

(1) Tervishoiu- ja tervisekaitse järelevalveasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 34 lg 2 (kutsehaiguse osas), 35 lg 1, 351, 36, 37 lg 2, 38 lg 1, 2, 3 ja 5, 53 lg 1, 58, 581, 60, 751, 754, 132 (ravimite osas), 134 (ravimite osas), 135, 1471, 169 p 1 ja 2 (ravimite osas) ning 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) maakonna-, valla- ja linnaarstil, tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-de 37 lg 2, 38 lg l ja 2 ning 179 järgi; 2) Ravimiameti peadirektoril ja tema poolt volitatud Ravimiameti ametnikel käesoleva seadustiku §-de 38 lg 3 ja 5, 132 (ravimite osas), 134 (ravimite osas), 135 (ravimite osas) ning 169 p 1 ja 2 (ravimite osas) järgi. (3) Halduskaristuse määramise õigus käesoleva seadustiku §-des 34 lg 2 (kutsehaiguste osas), 35 lg l, 351, 36, 53 lg l, 58, 581, 60, 751, 754, 135 ja 1471 loetletud haldusõiguserikkumise asjades on Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal ja tema asetäitjal ning Eesti Sanitaarkarantiinitalituse juhatajal ja tema asetäitjal ning riikliku järelevalve inspektoril.

-206 § 206-206². [Kehtetud]

(1) Finantsinspektsiooni töötajad arutavad käesoleva seadustiku § 137 lõikes 1 ning §-des 1373 ja 1378 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Finantsinspektsiooni juhatusel.

¹. [kehtetu]

(1) Tõuaretusinspektsiooni ametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 801 sätestatud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Tõuaretusinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt volitatud ametiisikul.

(1) Keskkonnajärelevalve asutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 481, 49, 50, 52, 53, 531, 532, 54, 541, 56, 57, 58, 581, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 661, 73, 74, 75, 76, 762, 77, 79, 89 lg 2 (väikelaevade juhtide osas), 91, 925, 98 lg 3 ja 4, 1071, 1411, 156 lg 4 ning 167 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) riigi keskkonnakaitseinspektoril käesoleva seadustiku §-des 40-45, 50, 52, 53, 531, 532, 54, 56-64, 65, 66, 661, 73-75, 77, 79, 91, 925, § 98 lõikes 3, §-des 1071 ja 1411 , § 156 lõikes 4 ja §-s 167 loetletud haldusõiguserikkumiste eest. 2) [kehtetu] 3) Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ametiisikul käesoleva seadustiku §-des 76 ja 762 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 4) Maa-ameti ametiisikul käesoleva seadustiku §-des 39, 46, 47, 48, 481, 49 ja 61 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 5) kohaliku omavalitsuse keskkonnajärelevalve asutuse ametiisikul käesoleva seadustiku §-des 40, 41, 43, 44, 45, 50, 52, 53, 532, 54, 541, 58, 581, 59, 60, 61, 62, 65, 66, 661, 73, 74, 75, 76, 77, 79, 925, 1071 ja 167 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 6) Põllumajandusministeeriumi ja maavalitsuse maaparanduse järelevalve inspektoril käesoleva seadustiku §-des 45, 52, 54, 77 ja 79 loetletud haldusõiguserikkumiste eest, kui need on toime pandud maaparandussüsteemil.

(1) Muinsuskaitseasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 165 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Muinsuskaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal ja inspektoril, Muinsuskaitseameti järelevalvepädevusega kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril.

(1) Sideameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 1271, 128, 1281, 129, 1303, 1304, 131, 1312, 1313, 1314, 1316, § 132 lõigetes 2 ja 3, § 137 lõikes 1 ja § 169 punktides 1 ja 2 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Sideameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori volitatud ametiisikutel.

[kehtetu]

(1) Eesti Proovikoja ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 139 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Proovikoja direktoril ja tema asetäitjal.

(1) Tolliameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 928 nimetatud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Asja arutamise ja karistuse määramise õigus on Tolliameti peadirektoril, tema asetäitjal ning piirkondliku tolliinspektuuri juhatajal või nendest ühe poolt volitatud tolliametnikul.

(1) Keeleinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku § 132 3. lõikes (eestikeelse teabe osas), § 134 2. lõikes ja §-s 170 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Keeleinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja inspektoril.

(1) Arhiiviametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 1846 nimetatud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on riigiarhivaaril, arhiiviinspektoril, maa-arhivaaril, eriarhiivi direktoril ja kohaliku omavalitsuse arhiivi direktoril.

Menetluse kord haldusõiguserikkumise asjas kehtestatakse käesoleva seadustiku ja muude seadustega ning nendes otseselt ettenähtud juhtudel muude õigusaktidega.

(1) Haldusõiguserikkumise asja menetlust ei või algatada ja algatatud menetlus tuleb lõpetada järgmistel asjaoludel: 1) kui puudub haldusõiguserikkumise sündmus või koosseis; 2) kui isik ei ole haldusõiguserikkumise tunnustega teo toimepanemise momendiks jõudnud vanusesse, mille saabumisel seaduse kohaselt on võimalik haldusvastutus; 3) kui mõne haldusõiguserikkumise tunnustega teo on toime pannud süüdimatu isik; 4) kui isik on tegutsenud hädaseisundis või hädakaitseseisundis; 5) kui on antud amnestiaakt, mis kõrvaldab halduskaristuse kohaldamise; 6) kui on tühistatud akt, millega kehtestati haldusvastutus; 7) kui haldusõiguserikkumise asja arutamise momendiks on möödunud käesoleva seadustiku §-s 30 ettenähtud tähtajad; 8) kui haldusvastutusele võetava isiku suhtes on sama fakti kohta tehtud haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamise otsus, samuti kui antud fakti kohta on algatatud kriminaalasi. (2) Haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamine käesoleva paragrahvi 1. lõikes või käesoleva seadustiku §-s 219 sätestatud alustel ei välista erikonfiskeerimise kohaldamist.

Kolmeteistkümne- kuni kaheksateistkümneaastase alaealise poolt toimepandud haldusõiguserikkumise asja arutav ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus võib menetluse lõpetada ja materjalid üle anda alaealiste komisjonile, kui haldusõiguserikkuja isikut arvestades on tema suhtes otstarbekas kohaldada alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid.

(1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. (2) Menetluses osaleval isikul on õigus juurdepääsuks riigisaladusele põhjendatud teadmisvajadusel vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral või «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele kohtu põhistatud määruse alusel, kui see on haldusõiguserikkumise asja lahendamisel vältimatult vajalik. (3) Kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele.

(1) Haldusõiguserikkumise asja menetlus toimub eesti keeles. Menetlus võib toimuda ka muus keeles, mida haldusõiguserikkuja, protokolli koostav ja asja arutav ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik, kohus ning teised menetluses osalevad isikud valdavad. (2) Asjaosalisele isikule, kes ei saa aru haldusõiguserikkumise asja menetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjaliga ja võtta osa menetlusest tõlgi vahendusel. Tal on õigus anda seletusi emakeeles või omal valikul mõnes muus keeles, mida ta valdab.

(1) Haldusõiguserikkumise asjas on tõenditeks igasugused faktilised andmed, mille alusel tehakse seadusega määratud korras kindlaks haldusõiguserikkumine või selle puudumine, antud isiku süü selle toimepanemises ja muud asjaolud, millel on tähtsust asja õigeks lahendamiseks. (2) Need andmed tuvastatakse järgmiste vahenditega: haldusõiguserikkumise protokoll, haldusõiguserikkuja seletused, kannatanu ja tunnistajate ütlused, eksperdiarvamus, asitõendid, asjade ja dokumentide äravõtmise protokoll, samuti muud dokumendid. (3) Kui puudub võimalus tagada manukate osavõtt, loetakse asitõenditeks haldusõiguserikkujalt sündmuskohal või halduskinnipidamise või isikliku läbivaatuse käigus äravõetud esemed või avastatud asjad ja dokumendid, kui äravõtmine on vormistatud käesoleva seadustiku §-des 237-239 ettenähtud korras.

(1) Tunnistajana võib haldusõiguserikkumise asjas välja kutsuda isiku, kelle kohta on andmeid, et ta teab haldusõiguserikkumise kohta käivaid asjaolusid. (2) Ametiisiku, maa- või linnakohtu kohtuniku või kohtu kutse peale, kelle menetluses on haldusõiguserikkumise asi, on tunnistaja kohustatud kindlaksmääratud ajal kohale ilmuma, avaldades kõik, mida ta haldusõiguserikkumise kohta teab, ning esitatud küsimustele vastama. (3) Kannatanut ei või üle kuulata tunnistajana. (4) Kui tunnistaja ei ilmu kohtu kutse peale, võib kohus talle määrata rahatrahvi kuni kahe trahviühiku suuruses, teistkordselt kohtu kutse peale mitteilmumisel võib kohus määrata tunnistajale rahatrahvi kuni kahekümne trahviühiku suuruses või kohaldada politseiga sundtoomist, kui tunnistaja asub kohtuga samas asulas.

(1) Kui haldusõiguserikkumise asjaolude selgitamiseks on vaja mitteõiguslikke eriteadmisi, määrab ametiisik, kohtunik või kohus ekspertiisi. Ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või muu vajalike mitteõiguslike eriteadmistega isik. Eksperdiks määratud isiku nimi tehakse teatavaks haldusõiguserikkujale ja kannatanule. (2) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, tuleb selgitada, kas eksperdiks määratav isik on erapooletu ja nõus tegema ekspertiisi. Ametiisik, kohtunik või kohus määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja. (3) Ekspert on kohustatud andma temale esitatud küsimuste ja uuritud materjali põhjal objektiivse ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Ekspert on kohustatud ilmuma ametiisiku, kohtuniku või halduskohtu kutsel ülekuulamisele. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses temale ekspertiisi tegemisel teatavaks saanud asjaolusid. Neid võib avaldada üksnes ametiisiku, kohtuniku või kohtu kirjalikul loal. (4) Eksperdil on õigus: 1) tutvuda ekspertiisi tegemiseks vajalike haldusõiguserikkumise asja materjalidega; 2) esitada taotlusi talle lisamaterjali esitamiseks; 3) ametiisiku, kohtuniku või kohtu loal, kelle menetluses on haldusõiguserikkumise asi, esitada küsimusi haldusõiguserikkujale, kannatanule ja tunnistajale ning tutvuda kirjalike tõenditega; 4) seada ja lahendada oma algatusel ekspertiisimääruses esitamata ekspertiisiülesanne. (5) Ekspert võib ekspertiisist keelduda, kui tal ei ole eksperdiarvamuse andmiseks vajalikke eriteadmisi või kui temale esitatud ekspertiisimaterjal on puudulik ja seda pole võimalik täiendada või kui lisamaterjali saamise taotlust ei rahuldata. Sellisel juhul koostab ekspert ekspertiisist keeldumise akti. (6) Eksperdi vastu võib esitada taanduse käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alusel.

Ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus hindavad tõendeid seaduse alusel ja oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ning objektiivsel uurimisel nende kogumis.

Kui ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus tuleb asja arutamisel järeldusele, et rikkumises on kuriteo tunnused, annab ta materjali üle uurimisorganile.

Haldusõiguserikkumise kohta koostatakse protokoll. Isiku poolt mitme haldusõiguserikkumise toimepanemisel käesoleva seadustiku § 27 2. lõike tunnustel koostatakse nende haldusõiguserikkumiste kohta üks protokoll. Protokolli ei koostata käesoleva seadustiku §-s 231 loetletud juhtudel.

(1) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub käesoleva seadustiku § 186 1. lõike järgi maa- või linnakohtu kohtuniku pädevusse, on õigus koostada haldusõiguserikkumiste protokolle järgmiste asutuste ametiisikutel, samuti vastavaid riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid täitvatel ühiskondlike organisatsioonide esindajatel järgmiste paragrahvide järgi: 1) politseiasutused - § 67, 926, 927, 1161, 1371, 1374, 1376, 1377, 138 lg 1 ja 3, 143, 1461, 154 lg 1, 1581, 1582, 1583, 1584, 1585, 1586, 162, 1621, 163, 164, 1681, 181, 182, 1822, 183 lg 3, 1842; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu - § 67, 1621, 1782, 181, 182; 3) tervishoiu- ja tervisekaitse asutused - § 35 lg 2, 37 lg 1, 38 lg 4, 1376, 1621; 4) keskkonnajärelevalve asutused - § 51, 611, 67, 1621; 5) elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrkude valdajad - § 69; 6) [kehtetu] 7) Sideamet - §-d 127, 130, 1301, 1302, 1311, 1315; 8) Tarbijakaitseamet - § 1374, 1376; 9) Justiitsministeerium ja vanglad - § 1621, 168 lg 2, 1681; 10) [kehtetu] 11) riikliku statistilise vaatluse korraldajad - § 183 lg 1 ja 2; 12) -14) [kehtetud] 15) paragrahvides 188-213; 215-2163 , 2165 ja 2166 osutatud isikud - § 159 lg 1; 16) Konkurentsiamet - § 159 lg 1; 17) täitevbürood - § 160; 18) Teede- ja Sideministeeriumi asutused - § 1371; 19) Majandusministeeriumi asutused - § 1371; 20) Tolliamet - § 1371, 1621; 21) Piirivalveamet - § 1371, 162, 1621; 22) [kehtetu] 23) võrgugaasi, kütuse või energia müügiga tegelev ettevõtja; 24) Finantsinspektsioon - § 1376, 1377 lg 1, 2 ja 6, 1381; 25) Riigikontroll - § 159 lõige 1; 26) [kehtetu] 27) riigikaitseliste sundkoormiste määramiseks pädevad ministeeriumid - § 1782; 28) riigikaitseosakonnad - § 1782; 29) valla- ja linnavalitsused - § 1374, 1376, 1782; 29¹) maavalitsused - § 1701; 30) sõjaseisukorra ajal riigikaitseliseks vajaduseks vara sundvõõrandamiseks ja sundkasutamisele võtmiseks pädevad volinikud - § 1782; 31) hasartmängu järelevalveasutus - § 154 lg 1; 32) [kehtetu]; 33) Rahandusministeerium - § 1375, 159 lg 1; 34) sünni- ja surmaakti koostavad ametnikud - § 180; 35) maksuametnikud - § 1374, 154 lg 1; 36) [kehtetu] 37) prokuratuur - § 159 lg 3; 38) Kaitsejõudude Peastaap - § 1822; 39) -40) [kehtetud] 41) Tööinspektsioon - § 1848 lg 3. (2) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub maa- või linnakohtu kohtuniku pädevusse käesoleva seadustiku § 186 2. lõike järgi, ning haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub käesoleva seadustiku §-des 189-2166 osutatud ametiisikute pädevusse, on õigus koostada haldusõiguserikkumiste protokolle käesoleva seadustiku §-des 189-2166 osutatud ametiisikutel endil, samuti teistel sama ametkonna poolt selleks volitatud ametiisikutel. Peale selle on nende haldusõiguserikkumiste kohta õigus koostada protokolle järgmiste asutuste ametiisikutel, samuti vastavaid riiklikke ülesandeid täitvatel ühiskondlike organisatsioonide esindajatel järgmiste paragrahvide järgi: 1) politseiasutused - § 39, 40, 41, 42, 43, 45, 48, 50, 52, 54, 58, 59, 60 lg 1 ja 3, 61, 66; 2) [kehtetu]; 3) maanteeamet - § 92, 921, 922, 923, 924, 925, 926, 927, 107, 110, 1101, 114 lg 4; 4) taimekaitseasutused - § 53; 5) -6) [kehtetud] 7) Justiitsministeerium - § 1462 (teenistusrelvade osas); 8) Kaitseministeerium - § 1462 (sõjaväerelvade osas); 9) Keskkonnaministeerium - § 1462 (teenistusrelvade osas); 10) Rahandusministeerium - § 1462 (teenistusrelvade osas). 2 (2¹) Protokolli koostamise õigust omavad ametiisikud määrab käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud asutuse juht, kui seadusest või Vabariigi Valitsuse määrusest ei tulene teisiti. (3) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud isikute pädevusse käesoleva seadustiku § 188 järgi, määrab vastav volikogu oma otsusega volitatud isikud, kes koostavad protokolli. Nende isikute hulka võib kuuluda ametiisik, kes teostab järelevalvet vastava volikogu haldusterritooriumil. (4) Seaduse ja Vabariigi Valitsuse otsusega võib haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õiguse anda ka teistele käesolevas paragrahvis loetlemata isikutele.

(1) Haldusõiguserikkumise protokollis märgitakse ära: 1) koostamise aeg ja koht; 2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; 3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus; 4) haldusõiguserikkuja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, aadress ja töökoht; 5) haldusõiguserikkumise koht (valla või linna nimetus), aeg, kirjeldus, seaduse või muu õigusakti sätted, mida isik rikkus, samuti käesoleva seadustiku või muu seaduse sätted, mis näevad ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest; 6) tunnistajate ja kannatanute (nende olemasolu korral) ees- ja perekonnanimed ning aadressid; 7) haldusõiguserikkuja seletus; 8) andmed haldusõiguserikkuja halduskorras kinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise kohta; 9) kui koos haldusõiguserikkumise protokolliga koostatakse akt haldusõiguserikkumisega põhjustatud kahju ja selle suuruse kohta, tehakse akti koostamise kohta märkus haldusõiguserikkumise protokollis; 10) muud andmed, mis on haldusõiguserikkumise asja lahendamiseks vajalikud. (2) Protokolli koostamisel selgitatakse haldusõiguserikkujale tema õigusi ja kohustusi, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 243, ja selle kohta tehakse protokolli märkus. (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja; kui on tunnistajaid ja kannatanuid, siis võivad protokollile alla kirjutada ka nemad. (4) Kui haldusõiguserikkuja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid. (5) Haldusõiguserikkumise protokolli ärakiri antakse pärast sellele allakirjutamist isikule, kelle kohta protokoll on koostatud.

Protokoll esitatakse hiljemalt kolme päeva jooksul ametiisikule või maa- või linnakohtu kohtunikule, kes on volitatud arutama haldusõiguserikkumise asja.

(1) Rahatrahvi kuni kümne trahviühiku ulatuses võib määrata protokolli koostamata ja sisse nõuda haldusõiguserikkumise kohas käesoleva seadustiku §-des 190-2166 loetletud ja §-de 188 ja 228 kohaselt volitatud ametiisikute poolt. (2) Kui haldusõiguserikkuja vaidlustab temale käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt määratava karistuse või on teisi asjaolusid, mis ei võimalda ametiisikul määrata trahvi haldusõiguserikkumise kohas, siis koostatakse protokoll. (3) Politseiametnik võib haldusõiguserikkumise kohas määrata rahatrahvi kuni kümne trahviühiku ulatuses, koostades rahatrahvi määramise otsuse. Otsus koostatakse vastaval plangil kahes eksemplaris, millest üks antakse haldusõiguserikkujale allkirja vastu. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud otsuses märgitakse otsuse teinud isiku ametikoht ning ees- ja perekonnanimi, asutuse nimetus ja aadress; andmed isiku kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, elukoht); õiguserikkumise koht, aeg ja lühikokkuvõte; viide seadusele ja selle sättele, mida kohaldati, ning asjas tehtud otsus; otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg; rahatrahvi tasumise kord ja asutuse nimetus ning arveldusarve number, millele rahatrahv kantakse. (5) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud otsuste blanketid on rangelt arvel ja ühtse numeratsiooniga. (6) Käesoleva seadustiku § 951 alusel määratud rahatrahvi korral haldusõiguserikkumiste protokolli ei koostata. Parkimiskorra rikkumise kohta koostab ametnik trahvinõude, mis peab sisaldama: 1) trahvinõude koostaja ametikohta, ees- ja perekonnanime; 2) asutuse nimetust, kelle nimel trahvinõue koostatakse, aadressi, pangakonto numbrit ja kontakttelefoni; 3) parkimiskorra rikkumise kohta, kuupäeva ja kellaaega; 4) parkimiskorda rikkunud sõiduki tüüpi, marki ja registreerimisnumbrit; 5) parkimiskorra rikkumise lühikest kirjeldust; 6) rahatrahvi suurust. (7) Trahvinõude koostab ametiisik kahes eksemplaris, millest üks jääb trahvinõude koostajale, teine esitatakse parkimiskorda rikkunud sõiduki juhile või kinnitatakse sõiduki külge nähtavale kohale. Sõiduki külge kinnitatud trahvinõue peab olema ilmastikukindlas ümbrises.

Kui protokolli haldusõiguserikkumise kohta ei ole võimalik haldusõiguserikkuja tegevuse või halbade ilmastikutingimuste tõttu kohapeal koostada ja protokolli koostamine on kohustuslik, on protokolli koostamise õigust omaval isikul õigus haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkuja isiku kindlakstegemiseks ja protokolli koostamiseks toimetada haldusõiguserikkuja politseisse, piirivalveasutusse, valla- või linnavalitsusse.

(1) Haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkumise protokolli koostamiseks, kui seda ei ole võimalik kohapeal koostada ja protokolli koostamine on kohustuslik ning kui on ära kasutatud teised vahendid isiku kindlakstegemiseks, asjade õigeaegse ja õige arutamise tagamiseks ja haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse täitmise tagamiseks, samuti väljasaatmise ning riigipiirilt tagasisaatmise otsuse täideviimiseks, on lubatud isiku halduskinnipidamine, isiku läbivaatus, asjade läbivaatus ning asjade ja dokumentide äravõtmine. (2) Politseiametnikul on õigus haldusõiguserikkuja kinni pidada ka sel juhul, kui õiguserikkumine on politsei saabudes lõppenud, ent on alust arvata, et õiguserikkuja on oma seisundi tõttu ohtlik iseendale või teistele isikutele või nende varale. (3) Joobeseisundis haldusõiguserikkuja, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse või politsei arestimajja või arestikambrisse. (4) Avalikus kohas joobeseisundis viibiva isiku, kelle isik on tuvastatud ja kelle elukoht on samas asustusüksuses või linnaosas, võib juhul, kui ta ei käitu agressiivselt, toimetada koju täiskasvanud perekonnaliikme hoole alla.

(1) Kainenemisele paigutatud isik hoitakse kainenemisel kuni kainestumiseni, kuid mitte üle 24 tunni. Kui isik selle aja möödumisel ei ole sel määral kainenenud, et teda võiks lasta iseseisvalt lahkuda, kutsutakse arst tema tervisliku seisundi kindlakstegemiseks. (2) Kui isik saab kaineks öisel ajal ja tal puudub (ei soovi) kojuminekuvõimalus, võib ta omal soovil jääda kainestuskambrisse kuni hommikuni, mille kohta tehakse vastav kanne kainenemisele paigutamise protokolli. (3) Kainenemiselt vabastatule ei tagastata ainet või eset, mida võib omada või kanda ainult eriloaga ning see luba puudub.

(1) Haldusõiguserikkuja halduskinnipidamist võivad käesoleva seadustiku §-s 234 loetletud juhtudel kohaldada politsei-, piirivalve- ja tolliametnikud, lennunduse, jahi, kalapüügi ja metsa järelevalve ning traktorite ja liikurmasinate tehnilist järelevalvet teostavad ametiisikud, kes on volitatud koostama haldusõiguserikkumise protokolli. (2) [kehtetu]

(1) Haldusõiguserikkumise toime pannud isiku halduskinnipidamine ei või üldjuhul ületada kolme tundi. (2) Üle kolme tunni võib haldusõiguserikkumise toime pannud isikut kinni pidada: 1) kuni kakskümmend neli tundi: - politseiprefektuuri või -jaoskonna operatiivkorrapidaja (vanempolitseinike hulgast) otsusel nendes haldusõiguserikkumiste asjades, mis kuuluvad läbivaatamisele kõrgema politseiametniku poolt, juhul kui haldusõiguserikkuja ei oma kindlat elukohta või kui tema isik on kindlaks tegemata, samuti käesoleva seadustiku § 12 2. lõikes loetletud juhtudel; 2) kuni nelikümmend kaheksa tundi: - piirirežiimi rikkumise puhul isiku kindlakstegemiseks või haldusõiguserikkumise asjaolude tuvastamiseks; - asja arutamiseni maa- või linnakohtu kohtuniku poolt, kui haldusõiguserikkumise eest on ette nähtud haldusarest; - Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibivaid või vabariiki ebaseaduslikult saabunud välismaalasi. Üle 48 tunni võib neid isikuid kinni pidada maa- või linnakohtu kohtuniku otsuse alusel, kuid mitte rohkem kui kolm ööpäeva. 2 (2¹) Käesoleva seadustiku § 233 2. lõikes nimetatud õiguserikkujat võib kinni pidada kuni ohu möödumiseni, kuid mitte üle kahekümne nelja tunni. 2 (2²) Kainenemiselt vabastatud haldusõiguserikkuja suhtes rakendatakse halduskinnipidamist üldistel alustel, kusjuures tema halduskinnipidamise tähtaeg koos kainenemisel viibitud ajaga ei tohi ületada 48 tundi. (3) Halduskinnipidamise tähtaega arvutatakse protokolli koostamiseks haldusõiguserikkuja kohaletoimetamise momendist, joobnud isiku suhtes aga tema kainenemise ajast. §-d 2361-2366 [kehtetud]

(1) Isikut ja tema asju võivad läbi vaadata käesoleva seadustiku §-s 235 loetletud ametiisikud. (2) Isikut võib läbi vaadata selleks volitatud temaga samast soost isik vähemalt ühe samast soost manuka juuresolekul. (3) Asjade läbivaatus toimub üldjuhul isiku juuresolekul, kelle omanduses või valduses need on. Edasilükkamatutel juhtudel võib nimetatud asjad ja esemed läbi vaadata kahe manuka osavõtul ilma omaniku või valdaja juuresolekuta. Manukateks ei või olla haldusõiguserikkumise asja arutamise osalised, nende sugulased ja tunnistajad. (4) Isiku ja asjade läbivaatuse kohta koostatakse protokoll või tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise või -kinnipidamise protokollis. Protokollile kirjutavad alla selle koostaja, isik, keda või kelle asju läbi vaadati, ning manukad. (5) Reisija ja isiklike asjade läbivaatus tolliasutuses toimub tolliseadustikus sätestatud korras.

(1) Erikonfiskeerimisele kuuluvad: 1) haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend ja riist; 2) haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara; 3) haldusõiguserikkumise asja menetlemisel avastatud aine või ese, mida võib omandada vaid eriloaga, aga see luba puudub; 4) kontrollialase tegevuse käigus avastatud võltsitud dokumendid (sealhulgas võltsitud sõidupilet ja -kaart); 5) tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud veok, millega, mille sees või mille abil toimetati edasi või kavatseti edasi toimetada tollieeskirjade rikkumise vahetu objektina käsitatavat kaupa; 6) keelatud külmrelv; 7) ebaseaduslikult korraldatava hasartmängu inventar; 8) korraldusloata korraldatava loterii pilet; 9) maksumärgiga märgistamata või teistele kohustuslikele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoode; 10) Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkohol; 11) võltsitud alkohol; 12) intellektuaalset omandit rikkuv kaup; 13) ebaseaduslikult kasutatav erisignaalseade; 14) kiirusemõõteseadet avastav või häiriv seade; 15) ebaseaduslikult külvatud või kasvatatav unimagun või kanep. (2) Haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud väärtuse erikonfiskeerimist võib kohaldada käesoleva seadustiku § 351 2. lõikes (toidutoore ja toit), § 753 1. lõikes (sööt, mis ohustab inimese või looma tervist või keskkonda), § 80 91. lõikes (loom ja loomsed saadused), §-s 127 (nõuetele mittevastav telekommunikatsioonivõrgu lõppseade või muu seade), § 128 1. lõikes (raadiosaateseade, mille paigaldamiseks või kasutamiseks on vajalik tehniline luba), § 1281 2. lõikes (seade, millega tekitatakse raadiohäireid), § 1313 (postimaksevahendite või nimeliste templite valmistamiseks kasutatud seade või vahend), § 132 1. lõikes, § 133 3. lõikes, §-des 135, 137 (kaubad, mille tootmiseks, kokkuostmiseks või müümiseks on erikeeld või vajalik tegevusluba või -litsents), 1371, 138, 146, 148, § 1541 2. lõikes, §-des 158, 168 ja tolliseadustikus loetletud haldusõiguserikkumiste asjades. (3) Haldusõiguserikkumise asja, mis on seotud erikonfiskeerimisega, arutab maa- või linnakohtu kohtunik. Tolliseadustikus ettenähtud haldusõiguserikkumise asja arutamisel võib erikonfiskeerimist kohaldada ka tolliametnik. Käesoleva seadustiku § 351 2. lõikes ja § 80 91. lõikes ettenähtud haldusõiguserikkumise asja arutamisel võib erikonfiskeerimist kohaldada ka Veterinaar- ja Toiduameti ametnik. Käesoleva seadustiku § 753 1. lõikes ettenähtud haldusõiguserikkumise asja arutamisel võib erikonfiskeerimist kohaldada ka Taimetoodangu Inspektsiooni ametnik. (4) Erikonfiskeerimise küsimus lahendatakse sama otsusega, mis tehakse käesoleva seadustiku § 265 1. lõikes sätestatud korras. (5) Erikonfiskeerimist võib kohaldada, sõltumata asjaolust, kellele erikonfiskeeritav ese, aine või muu väärtus kuulus või kas selle seaduslik valdaja oli tuvastatud.

(1) Kinnipidamisel, isiku või asjade läbivaatusel avastatud erikonfiskeerimisele kuuluvaid asju, samuti dokumente võtavad ära käesoleva seadustiku §-des 235 ja 237 loetletud ametiisikud. Äravõetud asju ja dokumente hoitakse kuni haldusõiguserikkumise asja arutamiseni kohtades, mille määravad ametiisikud, kellel on asjade ja dokumentide äravõtmise õigus. 1 (1¹) Isikutel, kellel on õigus koostada haldusõiguserikkumise protokolli, on õigus võtta oma kontrollialase tegevuse piires ära: 1) asjad, mis kuuluvad või võivad kuuluda erikonfiskeerimisele; 2) dokumendid, mis omavad tähtsust asja õigeks lahendamiseks. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi 11. lõikes sätestatud korras äravõetud asju ja dokumente hoitakse kuni haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse jõustumiseni need asjad või dokumendid äravõtnud isiku asutuse asitõendite hoidlas või muus selle asutuse valduses olevas ruumis. 1 (1³) Äravõetud asjade hoidmine väljaspool käesoleva paragrahvi 12. lõikes nimetatud paika on lubatud vaid juhul, kui see on õigusakti alusel korraldatud. (2) Asjade ja dokumentide äravõtmise korral koostatakse selle kohta protokoll või tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise, asjade läbivaatuse, isiku läbivaatuse või kinnipidamise protokollis. Tulirelva ja laskemoona äravõtmisel tehakse protokolli kanne relva margi või mudeli, kaliibri, seeria, väljalaske aasta ja numbri ning laskemoona nimetuse ja koguse kohta. (3) Haldusõiguserikkumise toimepanemise korral, mille eest vastavalt käesolevale seadustikule võib kohaldada karistusena eriõiguse äravõtmist, võetakse haldusõiguserikkujalt enne asja arutamist ära vastav juhitunnistus, -luba, pilet või kaart ning tehakse selle kohta kanne haldusõiguserikkumise protokolli. (4) Isikule, kellelt võeti ära dokumendid ja asjad, antakse selle kohta tõend. (5) Äravõetud juhiloa asemele antakse sõiduki juhtimise ajutine luba, mis kehtib üksnes Eestis kolmekümne päeva jooksul. Ajutise loa vormi kinnitab politseipeadirektor. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise korral ajutise loa välja andnud asutus pikendab loa kehtivust kuni kaebuse lahendamiseni.

(1) Mootorsõiduki, veduri, laeva, sealhulgas väikelaeva, õhusõiduki või muu sõiduki juht kõrvaldatakse selle sõiduki juhtimiselt: 1) kui on küllaldane alus arvata, et ta on joobeseisundis; 2) kui tal puudub vastava sõiduki juhtimist või kasutamist õigustav dokument; 3) kui sõiduki rikke, heitmete saasteaine sisalduse, müra taseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud isik suunatakse kehtestatud korras läbivaatusele tema joobeseisundi tuvastamiseks. (3) Mootorsõiduk, mille juht on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtumil kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse. 3 (3¹) Sõidukit võib paigutada lähemasse valvega hoiukohta ka siis, kui: 1) sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) sõiduk on pargitud nii, et kahjustab teed või haljasala; 3) sõiduk on pargitud selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale. 3 (3²) Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt, mis peab sisaldama: 1) valvega hoiukohta paigutatava sõiduki tüüpi, marki, riiklikku registreerimismärki ja eritunnuseid, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu; 2) paigutamisotsuse teinud ja paigutamist korraldanud ametiisiku ametikohta, ees- ja perekonnanime ning allkirja; 3) sõiduki valvega hoiukohta paigutanud ettevõtja nime, aadressi ja telefoninumbrit ning paigutamist teostanud isiku ees- ja perekonnanime; 4) hoiukoha aadressi, kuhu sõiduk paigaldati; 5) akti koostamise kuupäeva ja kellaaega; 6) hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikohta, ees- ja perekonnanime, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu; 7) sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkirja. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest esimene eksemplar jääb sõiduki hoiukohta paigutamise otsuse teinud ametiisikule, teine eksemplar jääb sõiduki paigutamist korraldanud ettevõtjale ning kolmas eksemplar jääb sõiduki hoiukohta. 3 (3³) Sõiduk tagastatakse omanikule või tema volitatud isikule viivitamatult pärast sõiduki ümberpaigutamise ja hoidmise kulude tasumist. (34) Sõiduki ümberpaigutamisel või hoidmisel sõidukile tekitatud vigastuste eest vastutab sõidukit ümber paigutanud või hoidnud ettevõtja. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 märgitud juhtudel võidakse mootorsõiduki kasutamine keelustada selle registreerimismärkide kinnipidamisega. (5) Mootorsõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Mootorsõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe politsei korrapidamisteenistusele ja kirjalikult mootorsõiduki omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale. (6) Mootorsõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus käesoleva paragrahvi 1. ja 31. lõikes nimetatud õiguserikkumise koosseis.

(1) Halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise peale võib edasi kaevata maa- või linnakohtu kohtunikule. (2) Maa- või linnakohtu kohtunik vaatab kaebuse läbi neljakümne kaheksa tunni jooksul, arvates kaebuse saabumisest, ja teeb otsuse halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise seaduslikkuse kohta. (3) Maa- või linnakohtu kohtuniku poolt halduskinnipidamise pikendamise peale üle neljakümne kaheksa tunni võib edasi kaevata ringkonnakohtule. (4) Erikonfiskeerimise kohaldamise või mittekohaldamise peale edasikaebamine ja selle kaebuse arutamine ning lahendamine maa- või linnakohtu kohtuniku või kohtu poolt toimub protsessiõiguse samade normide kohaselt, mis kehtivad halduskaristuse kohaldamise või haldusõiguserikkumise asjas menetluse lõpetamise otsuse vaidlustamisega seotud kohtumenetluses.

Haldusõiguserikkumise asja menetluses osalevateks isikuteks on: 1) haldusvastutusele võetav isik, tema seaduslik esindaja ja tema poolt volitatud vandeadvokaat või muu esindaja; 2) kannatanu, tema seaduslik esindaja ja tema poolt volitatud vandeadvokaat või muu esindaja; 3) haldusõiguserikkumise asja arutamisel maa- või linnakohtu kohtuniku poolt - haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisik või protokolli koostajaga samast asutusest selle asutuse poolt volitatud ning antud haldusõiguserikkumise asjas protokolli koostamise õigust omav muu ametiisik.

Haldusvastutusele võetaval isikul on õigus tutvuda asja materjaliga, anda selgitusi, esitada tõendeid ja avaldada taotlusi; kasutada advokaadi õigusabi, alates protokolli koostamisest või kinnipidamisest; esineda emakeeles ja kasutada tõlgi teeneid, kui ta ei valda keelt, milles menetlus toimub; edasi kaevata asjas tehtud otsuse peale. Haldusõiguserikkumise asja arutatakse vastutusele võetava isiku juuresolekul. Selle isiku või tema esindaja juuresolekuta võib asja arutada ainult juhtudel, kui on andmeid, et teda on õigeaegselt informeeritud asja arutamise kohast ja ajast ning kui temalt ei ole tulnud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks.

(1) Kannatanu on füüsiline isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju, samuti juriidiline isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud varalist kahju. (2) Kannatanul on õigus tutvuda asja kogu materjaliga, avaldada taotlusi ning esitada kaebus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale.

(1) Haldusvastutusele võetavat isikut ja kannatanut, kes on alaealine või oma füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei suuda ise teostada oma õigusi haldusõiguserikkumise asjas, on õigus esindada tema seaduslikul esindajal (vanemad, eestkostjad, hooldajad). (2) Haldusvastutusele võetavat isikut või kannatanut võib haldusõiguserikkumise asja menetluses esindada vandeadvokaat või muu isik, kellele ta on selleks andnud volikirja. (3) Kannatanuks oleva juriidilise isiku esindamine toimub tema põhikirjast või seadusest tulenevas korras. (4) Asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise asjas protokolli koostas, võib asja arutamisel vastava ministri loal maa- või linnakohtus kasutada advokaadi õigusabi.

(1) Advokaadil on õigus osaleda haldusõiguserikkumise menetluses, alates protokolli koostamisest või haldusvastutusele võetava isiku kinnipidamisest, tutvuda asja kogu materjaliga, avaldada taotlusi ning teda kutsunud isiku volitusel esitada tema nimel kaebus asjas tehtud otsuse peale. (2) Menetlusest osavõtuks esitab advokaat orderi.

(1) Haldusõiguserikkumise asja osalistel on asja arutava ametiisiku, maa- või linnakohtu kohtuniku või kohtu ees võrdsed õigused. Nad võivad ametiisikule, maa- või linnakohtu kohtunikule või kohtule esitada taotlusi, täiendavaid tõendeid, võtta osa tõendite uurimisest. (2) Haldusõiguserikkuja või kannatanu võivad haldusõiguserikkumise asja arutamisest osa võtta isiklikult või oma esindaja kaudu. (3) Protokolli koostanud ametiisik või käesoleva seadustiku § 242 punkti 3 alusel volitatud muu ametiisik võtab asja arutamisest osa isiklikult.

(1) Haldusõiguserikkumise asja arutamise osalised kutsutakse asja arutamisele kutsega, milles on märgitud asja arutamise aeg ja koht ning kutsumise põhjus. (2) Haldusvastutusele võetava isiku ja kannatanu või nende esindajate mitteilmumine haldusõiguserikkumise asja arutamisele, kui nendele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning kui nende poolt ei ole esitatud taotlust asja edasilükkamiseks, ei takista asja arutamist. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutamine on seotud haldusvastutusele võetava isiku juuresolekuga vaid juhul, kui haldusõiguserikkumise asja arutab maa- või linnakohtu kohtunik ja selle haldusõiguserikkumise eest on karistuse ühe liigina nähtud ette haldusarest. Kui haldusvastutusele võetav isik hoiab kõrvale haldusõiguserikkumise asja arutamisest, teeb maa- või linnakohtu kohtunik määruse tema sundtoomise kohta. Sundtoomise teostab kohtu asukoha järgne politseiasutus. (4) Maa- või linnakohtu kohtunik arutab haldusõiguserikkumise asja haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisiku või protokolli koostaja asutuse poolt volitatud ning antud haldusõiguserikkumise asjas protokolli koostamise õigust omava muu ametiisiku kohustuslikul juuresolekul.

(1) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamine toimub keeles, mida haldusvastutusele võetav isik või kannatanu ei valda, kutsub ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus tõlgi, kes valdab nii haldusõiguserikkumise asja arutamise keelt kui ka keelt, mida valdab haldusvastutusele võetav või kannatanu. (2) Tõlk on kohustatud kutse peale kohale ilmuma ning täielikult ja täpselt tõlkima. (3) Tõlgi vastu võidakse avaldada taandust käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alustel.

(1) Haldusõiguserikkumise asja arutab maa- või linnakohtu kohtunik või politseiametnik, riiklik inspektor või muu ametiisik, kes on selleks volitatud käesoleva seadustikuga või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. (2) Kui käesolev seadustik sätestab mitme ametiisiku pädevuse sama eriosa sätte arutamiseks, siis arutab haldusõiguserikkumise asja pädev ametiisik protokolli koostajaga samast ametkonnast või maa- või linnakohtu kohtunik. Käesoleva seadustiku § 228 2. lõike punktides 1-5 nimetatud haldusõiguserikkumise asju arutab maa- või linnakohtu kohtunik. (3) [välja jäetud]

(1) Haldusõiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamisel selgitab ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik järgmised küsimused: 1) kas selle asja arutamine kuulub tema pädevusse; 2) kas protokoll ja muu materjal haldusõiguserikkumise kohta on koostatud õigesti; 3) kas asjas osalevatele isikutele on teatatud selle arutamise aeg ja koht; 4) kas on välja nõutud vajalik täiendav materjal; 5) vastutusele võetava isiku, kannatanu, seaduslike esindajate ja advokaadi taotlused. (2) Kui haldusõiguserikkumisega on isikule tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju, teeb ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik määruse tema kannatanuks tunnistamise kohta.

(1) Haldusõiguserikkumise asja arutatakse selle toimepanemise koha järgi. (2) Käesoleva seadustiku §-des 91-104, 106-111 loetletud haldusõiguserikkumiste asju võib arutada ka mootorsõiduki või mis tahes siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva või õhusõiduki arvelevõtmise koha või haldusõiguserikkuja elukoha järgi. (3) Käesoleva seadustiku §-des 1411, 150 loetletud haldusõiguserikkumiste asju arutatakse kas nende toimepanemise koha või haldusõiguserikkuja elukoha järgi. (4) Konkurentsiseaduses loetletud haldusõiguserikkumise asju arutatakse Tallinna Linnakohtus.

(1) Haldusõiguserikkumise asja arutatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil asja arutama pädev ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik sai haldusõiguserikkumise protokolli ja asja muu materjali. (2) Kui haldusõiguserikkuja suhtes on eelnevalt kohaldatud halduskinnipidamist, arutatakse haldusõiguserikkumise asja neljakümne kaheksa tunni jooksul arvates halduskinnipidamisest.

(1) Kui haldusõiguserikkumise asja ei arutata haldusõiguserikkumise kohas, kutsutakse haldusõiguserikkuja ja teised haldusõiguserikkumise asja osalised ametiisiku või maa- või linnakohtu kohtuniku juurde kohtukutsega (kutsega), milles on märgitud asja arutamise aeg ja koht ning arutatava asja nimetus. (2) Kui haldusõiguserikkuja või tema esindaja ei vaidlusta haldusõiguserikkumise toimepanemist, võib ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik tema soovil tunnistajaid asja arutamisele mitte kutsuda.

(1) Asja arutamine algab seda arutava ametiisiku või maa- või linnakohtu kohtuniku esitlemisega. (2) Asja arutav ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik teatab, milline asi tuleb arutusele, keda ja mille eest vastutusele võetakse ning selgitab asja arutamisest osavõtvatele isikutele nende õigusi ja kohustusi. Pärast seda avaldatakse haldusõiguserikkumise protokoll. Istungil kuulatakse ära asja arutamises osalevad isikud, uuritakse tõendeid ja lahendatakse taotlused. Kui asja arutamisest võtab osa advokaat, siis kuulatakse ära tema arvamus. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutamisel osalevad isikud on kohustatud täitma ametiisiku või maa- või linnakohtu kohtuniku korraldusi. Ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik võib korralduse eiraja eemaldada ruumist, kus toimub asja arutamine.

(1) Haldusõiguserikkumise asja arutav ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik, sekretär, tõlk ja ekspert ei või osa võtta asja arutamisest ja nad kuuluvad taandamisele, kui nad on otseselt või kaudselt isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest või kui esinevad muud asjaolud, mis tekitavad kahtlust nende erapooletuses. (2) Asja arutav ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik ei või osa võtta asja arutamisest ja nad kuuluvad taandamisele: 1) kui nad on omavahel või asja arutamise osalisega sugulased (vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad, õed, vanavanemad, lapselapsed, abikaasa); 2) kui nad võtsid antud haldusõiguserikkumise asjast osa otsuse tegijana, tõlgina, eksperdina, tunnistajana või manukana; 3) kui nende vastu esitati asjaolusid, mis äratavad kahtlusi nende erapooletuses. (3) Sekretär, tõlk ja ekspert ei või osa võtta asja arutamisest ja kuuluvad taandamisele käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel. Peale selle ei või ekspert osa võtta asja arutamisest, kui ta oli või on teenistuslikus või muus sõltuvuses mõnest asja arutamise osalisest.

Ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik teeb kindlaks kannatanu ja ilmunud tunnistaja isiku ja selgitab neile nende õigusi ning kohustusi. Pärast seda eemaldatakse tunnistajad asja arutamise kohast ning takistatakse ülekuulatud tunnistajate suhtlemist ülekuulamata tunnistajatega.

(1) Enne tunnistaja ülekuulamist küsitleb ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik tunnistajat tema isiku kindlakstegemiseks, selgitab välja tema ning asja arutamise osaliste suhted ning põhjendab vajadust anda objektiivseid ja tõepäraseid ütlusi. (2) Iga tunnistaja kuulatakse üle üksikult. Ülekuulatud tunnistaja jääb arutamise kohta asja arutamise lõpetamiseni, kui ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik ei luba tal lahkuda varem. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutamise osalistel on õigus tunnistajatele esitada küsimusi, kusjuures esimesena küsitleb tunnistajat isik, kelle taotlusel tunnistaja asja arutamisele kutsuti. Ametiisiku või maa- või linnakohtu kohtuniku algatusel kutsutud tunnistajat küsitleb esimesena haldusõiguserikkuja. (4) Ametiisikul või maa- või linnakohtu kohtunikul on õigus küsitleda tunnistajat mis tahes ülekuulamise momendil. (5) Kui asja arutamine oli edasi lükatud, siis varem ülekuulatud tunnistajat teistkordselt enam ei kutsuta.

(1) Nooremaid kui viieteistkümneaastaseid isikuid kuulatakse üle pedagoogi, vajaduse korral ka vanemate või neid asendavate isikute juuresolekul, kes ametiisiku või maa- või linnakohtu kohtuniku loal võivad alaealist tunnistajat küsitleda. (2) Pärast alla viieteistkümne aasta vanuse tunnistaja ülekuulamist võidakse ta asja arutamise kohast eemaldada.

Kirjalikud tõendid, sealhulgas haldusõiguserikkumise protokoll tehakse asja arutamisel avalikult teatavaks ja esitatakse asja arutamise osalistele, vajalikel juhtudel ka ekspertidele ja tunnistajatele. Pärast seda võivad asja arutamise osalised anda nende tõendite kohta seletusi.

(1) Ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik vaatleb asitõendeid ja esitab need asja arutamise osalistele, vajaduse korral ka ekspertidele ja tunnistajatele. (2) Isikud, kellele esitati asitõendid, võivad osutada asitõendite vaatlusega seonduvatele asjaoludele. Nende avaldused kantakse asja arutamise protokolli.

Asitõendeid ja kirjalikke tõendeid, mida ei saa asja arutamisele tuua, vaatleb ja uurib ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik kohapeal. Paikliku vaatluse tulemused kantakse asja arutamise protokolli.

Haldusõiguserikkumise asja arutamisel on ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik kohustatud välja selgitama, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud, kas antud isik on süüdi selle toimepanemises, kas ta kuulub haldusvastutusele võtmisele, kas on tema vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, millise seaduse paragrahvi järgi kuulub haldusõiguserikkumine kvalifitseerimisele, kas on tekitatud varalist kahju, ning ka muud asjaolud, millel on tähtsust asja õigeks lahendamiseks.

(1) Haldusõiguserikkumise asja arutamisel koostatakse protokoll, kui asja arutamisel kuulatakse kannatanut, tunnistajaid, eksperti, samuti juhul, kui seda nõuab isik (või tema esindaja), kelle asja arutatakse. Protokollile kirjutab alla asja arutanud ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik, samuti sekretär, kui tema abi kasutati. (2) Protokolli märgitakse: 1) asja arutamise aeg ja koht; 2) asja arutava ametiisiku või maa- või linnakohtu kohtuniku nimi; 3) arutatava asja sisu; 4) andmed asjas osalevate isikute kohaleilmumise kohta; 5) asja arutamises osalevate isikute seletused, nende taotlused ja taotluste läbivaatamise tulemused; 6) asja arutamisel uuritud dokumendid ja asitõendid; 7) andmed tehtud otsuse kuulutamise ning selle peale edasikaebamise korra ja tähtaegade selgitamise kohta; 8) märge tõlgi osavõtu kohta, kui viimane osales asja arutamisel; 9) märge otsuse ärakirja postitamise kohta.

(1) Arutanud läbi haldusõiguserikkumise asja, teeb ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik ühe järgmistest lahenditest: 1) halduskaristuse otsuse; 2) asja menetluse lõpetamise otsuse. (2) Asja menetluse lõpetamise otsus tehakse materjali üleandmisel uurimisorganile, samuti käesoleva seadustiku §-des 218 või 219 loetletud asjaoludel.

Kui maa- või linnakohtu kohtunik või ametiisik vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 10 ja 219 teeb põhjendatud otsuse jätta halduskaristus kohaldamata ja anda haldusõiguserikkumise materjalid üle alaealiste komisjonile alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendite kohaldamiseks, saadab ta otsuse koopia viivitamatult alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile.

(1) Otsus tehakse teatavaks viivitamatult pärast asja arutamise lõppemist. Ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik loeb ette otsuse resolutiivosa, selgitades ühtlasi sisuliselt otsuse motiive. (2) Otsuse ärakiri antakse või saadetakse kolme päeva jooksul isikule, kelle suhtes see on tehtud, samuti kannatanule tema palvel. (3) Otsuse ärakiri antakse kätte allkirja vastu. Kui otsuse ärakiri saadetakse posti teel, tuleb seda teha väljastusteatega ning sellekohane kanne tehakse asja arutamise protokolli. (4) Käesoleva seadustiku §-s 147 loetletud haldusõiguserikkumiste eest isiku suhtes, kellele on tulirelv ja laskemoon antud seoses teenistuskohuste täitmisega või antud ajutiseks kasutamiseks ettevõtte, asutuse või organisatsiooni poolt, saadetakse otsuse ärakiri teadmiseks vastavale ettevõttele, asutusele või organisatsioonile ja politseiasutusele, et vaadataks läbi sellel isikul tulirelva kasutamise keelamise küsimus.

(1) Haldusõiguserikkumise asja arutanud maa- või linnakohtu kohtunik teatab haldusaresti määramisest haldusõiguserikkuja soovil tema töö- või elukohta. (2) Haldusaresti kandmine ei saa olla aluseks isiku töölt vallandamisele. (3) Alaealise haldusõiguserikkumist arutanud ametiisik või maa- või linnakohtu kohtunik teatab halduskaristuse määramisest alaealise vanematele või neid asendavatele isikutele, tema soovil ka töö- või õppimiskohta.

(1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale võivad kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast, edasi kaevata: 1) isik, kelle kohta on antud otsus tehtud, või tema poolt volitatud esindaja; 2) kannatanu või tema poolt volitatud esindaja. (2) Juhul kui haldusõiguserikkumise asja arutas käesoleva seadustiku §-de 185 2. lõikes, 186 1. lõikes, 238 3. lõikes või 250 2. lõikes sätestatud alustel maa- või linnakohtu kohtunik, võib lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikutele edasikaebuse esitada asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, samuti selle asutuse volitatud esindaja.

(1) Käesoleva seadustiku §-des 188-2166 märgitud ametiisiku poolt tehtud otsuse peale võib esitada kaebuse maa- või linnakohtule (maa- või linnakohtu kohtunikule). (2) Maa- või linnakohtu poolt tehtud otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule. (3) Kaebus või apellatsioonkaebus esitatakse kaebuse esitaja elukoha järgi. Kui kaebuse esitaja ei ela Eesti Vabariigis, esitatakse kaebus ametiisiku või maa- või linnakohtu asukoha järgi. (4) Kaebus ametiisiku otsuse peale, samuti apellatsioonkaebus maa- või linnakohtu otsuse peale esitatakse vahetult vastavale maa- või linnakohtule. (5) Kaebuse esitaja on riigilõivu tasumisest vabastatud.

(1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuses peab olema märgitud kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, tema vanus, alaline elu- ning töökoht, otsuse teinud ametiisik, otsuse kuupäev, edasikaebamise motiivid ja kaebuse esitaja taotlus. (2) Kaebusele lisatakse kaebuse motiive kinnitavad tõendid või viited nendele tõenditele. (3) Kui kaebuse esitab selleks volitatud isik, lisatakse kaebusele volitusi tõendav dokument.

Kui käesoleva seadustiku §-s 269 kehtestatud kaebuse esitamise tähtaeg lasti mööda mõjuvatel põhjustel, võib kaebust läbivaatav maa- või linnakohus tähtaja ennistada.

Halduskaristuse vaidlustamine seaduses ettenähtud korras peatab otsuse täitmise kuni vaidluse lahendamiseni, välja arvatud täitmisele pööratud aresti kohaldamisel, samuti haldusõiguserikkumise kohas sissenõutava rahatrahvi määramise korral.

Haldusõiguserikkumise asjas ametiisiku poolt tehtud otsuse peale esitatud kaebuse vaatab maa- või linnakohtus läbi maa- või linnakohtu kohtunik ainuisikuliselt käesolevas peatükis sätestatud korras.

Maa- või linnakohus vaatab haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbi kümne päeva jooksul, arvates kaebuse saabumisest.

Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise korras maa- või linnakohtu kohtunik: 1) teeb kindlaks kohtuliku arutamise osalised ja teatab nendele kohtu menetluses olevast asjast ning selle arutamise ajast; 2) teeb kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel, ja võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil; 3) nõuab viivitamatult välja haldusõiguserikkumise protokolli koos selle juurde kuuluvate dokumentide ja asitõenditega; 4) selgitab välja, kes on haldusõiguserikkumises kannatanu, ning kutsub ta kohtuistungile; 5) teatab haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisikule kaebuse läbivaatamise aja ning koha; 6) lahendab tunnistajate kohtuistungile kutsumise küsimuse või nende erinõude korras ülekuulamise teises Eesti Vabariigi maa- või linnakohtus; 7) lahendab ekspertiisi tegemise küsimuse, arvestades kohtuliku arutamise osaliste arvamust; 8) lahendab asja kohtuliku arutamise osaliste esitatud taotlused.

(1) Kui maa- või linnakohtu kohtunik tegi kindlaks, etkaebushaldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale ei vasta käesoleva seadustiku § 271 nõuetele, teeb ta määruse kaebuse käiguta jätmise kohta ja määrab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui maa- või linnakohtu kohtuniku poolt määratud tähtajaks puudused kõrvaldatakse, loetakse kaebus esitatuks puuduste kõrvaldamise päevast. (3) Kui maa- või linnakohtu kohtuniku poolt määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, tagastab maa- või linnakohus kaebuse seda läbi vaatamata viie päeva möödumisel puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajast. (4) Maa- või linnakohtu kohtuniku määruse peale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise või kaebuse tagastamise kohta võib kaebuse esitanud isik kümne päeva jooksul määruse saamisest esitada kaebuse ringkonnakohtule.

Maa- või linnakohtu kohtunik juhib kohtuliku asja arutamist kõigi asjaolude täieliku, igakülgse ja objektiivse uurimise suunas ning kõrvaldab kohtulikul arutamisel kõik, mis ei käi arutatava haldusõiguserikkumise asja kohta.

Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel peab maa- või linnakohus vahetult uurima kõiki asjas leiduvaid tõendeid: kuulama ära selle isiku seletuse, kelle suhtes on otsus tehtud, kannatanu seletuse, tunnistajate ütlused ja eksperdiarvamuse, vaatlema asitõendeid, avaldama protokolle ja muid dokumente.

(1) Kohtuliku arutamise osalisteks haldusõiguserikkumise asjas on käesoleva seadustiku §-s 242 loetletud isikud. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud kohtuliku arutamise osalised võivad kohtuistungist osa võtta isiklikult või oma esindaja kaudu.

(1) Haldusõiguserikkuja või kannatanu esindajaks maa- või linnakohtus võib olla advokaat või maa- või linnakohtu loal muu isik, kellel on maa- või linnakohtus esinemiseks volikiri. Kannatanuks olevat juriidilist isikut esindab maa- või linnakohtus advokaat või muu isik vastavalt käesoleva seadustiku § 245 3. lõikele. (2) Haldusõiguserikkuja või kannatanu seaduslikuks esindajaks maa- või linnakohus on käesoleva seadustiku § 245 1. lõikes märgitud isikud. (3) Haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisiku esindajaks võib olla advokaat või muu isik, kelle on selleks volitanud asutus, kus otsuse teinud ametiisik töötab.

Kaebust haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale arutab maa- või linnakohus vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsuses antud õiguslik hinnang.

(1) Kaebuse esitanud isiku põhjendatud palvel võib maa- või linnakohus kaebuse arutamise edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui viieks päevaks. Samaks tähtajaks võib maa- või linnakohus kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebuse arutamisel ilmneb vajadus välja nõuda täiendavaid tõendeid. (2) Kohus võib lükata kaebuse arutamise menetlusosalise taotlusel või oma algatusel edasi Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada antud haldusõiguserikkumise asjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.

(1) Kui kaebuse esitanud isik, kannatanu või haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisik või nende esindajad rikuvad kohtuistungi korda ega täida maa- või linnakohtu kohtuniku korraldusi, võib maa- või linnakohus määrata süüdlasele rahatrahvi kuni viie trahviühiku suuruses, korduva rikkumise korral aga kuni kahekümne trahviühiku suuruses ning lisaks sellele eemaldada ta kohtusaalist osa või kogu kohtuistungi ajaks. Selle isiku tagasikutsumisel istungisaali tutvustab maa- või linnakohtu kohtunik teda tema äraolekul tehtud protsessuaalsete toimingutega. (2) Kui kohtuistungi korda rikuvad ja maa- või linnakohtu kohtuniku korraldustele ei allu teised maa- või linnakohtusse kutsutud või saalis viibivad isikud, võib maa- või linnakohus määrata süüdlasele rahatrahvi kuni kümne trahviühiku suuruses ja eemaldada ta kohtusaalist.

(1) Maa- või linnakohtu kohtuniku, kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja eksperdi vastu võib avaldada taanduse käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alustel. (2) Taandusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määrus edasikaebamisele ei kuulu. Kohtuotsuse peale esitatud kaebuses aga võib viidata asjaoludele, mis tingisid taandusavalduse esitamise.

(1) Maa- või linnakohtu kohtunik küsib kohtuliku arutamise osalistelt, kas nendel on taotlusi uute tunnistajate või ekspertide väljakutsumiseks, uute tõendite väljanõudmiseks ja asja juurde võtmiseks. (2) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus esitada taotlusi kõigis antud haldusõiguserikkumise asja puutuvates küsimustes, olenemata sellest, kas neid varem esitati. (3) Iga taotluse kohta küsib maa- või linnakohtu kohtunik teiste kohtuliku arutamise osaliste arvamust, misjärel teeb määruse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (4) Taotluse rahuldamata jätmine ei võta taotluse esitanud isikult õigust esitada sama taotlus kohtuliku arutamise käigus uuesti. (5) Taotluse läbivaatamise kohta tehtud määruse võib teha kohtusaalis ja sel juhul kantakse see kohtuistungi protokolli. Maa- või linnakohtu kohtunik võib taotluse läbi vaadata ja määruse selle kohta teha ka kirjalikult nõupidamistoas. (6) Taotluse kohta tehtud kohtumäärus eraldi edasikaebamisele ei kuulu, kuid kohtuotsuse peale esitatud kaebuses võib esitada vastuväiteid taotluse rahuldamata jätmise motiividele.

(1) Isik, kes esitas maa- või linnakohtule kaebuse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale, võib oma kaebusest loobuda igas kohtuliku arutamise staadiumis. (2) Kaebusest loobumise avaldus esitatakse maa- või linnakohtule kirjalikult või suuliselt. Kirjalik avaldus lisatakse kohtuistungi protokollile, suuline avaldus kantakse kohtuistungi protokolli ja sellele võetakse kaebuse esitanud isiku allkiri. (3) Kaebusest loobumine võtab selle esitanud isikult õiguse uuesti esitada samale maa- või linnakohtule samasugune kaebus. Enne kaebusest loobumist selgitab maa- või linnakohtu kohtunik kaebuse esitanud isikule neid tagajärgi ning selle kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli. (4) Kui kaebuse esitanud isik kaebusest loobub, teeb maa- või linnakohus loobumise vastuvõtmise kohta määruse ja lõpetab menetluse kaebuse läbivaatamise kohta.

(1) Kohtulik arutamine algab maa- või linnakohtu kohtuniku ettekandega haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse sisu ja kaebuse motiivide kohta. (2) Pärast ettekannet küsib maa- või linnakohtu kohtunik kaebuse esitanud isikult, kas ta toetab oma kaebust või loobub sellest.

(1) Kuulanud ära kohtuliku arutamise osaliste arvamuse, määrab maa- või linnakohtu kohtunik kindlaks tunnistajate ja ekspertide ülekuulamise ning teiste tõendite uurimise korra. (2) Kohtuistungil uuritakse kõiki antud asjasse puutuvaid tõendeid, sealhulgas haldusõiguserikkumise protokolli, kirjalikke tõendeid, mis on esitatud nii enne haldusõiguserikkumise asjas otsuse tegemist kui ka pärast seda kas koos kaebusega või kohtuliku arutamise käigus.

(1) Pärast ettekannet asja kohta kuulab maa- või linnakohus ära kaebuse esitanud isiku või tema esindaja seletused. Seejärel kuulatakse ära haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisiku või tema esindaja ning kannatanu seletused. Kohtuliku arutamise osalised võivad esitada üksteisele küsimusi. (2) Kohtuistungile ilmunud kannatanu kuulatakse üle käesoleva seadustiku § 289 eeskirju järgides. (3) Kohtuliku arutamise osalised võivad anda oma seletuse kirjalikult nii kohtuistungil kui ka enne asja kohtulikku arutamist, juhul kui nad kohtuistungile ilmuda ei saa. (4) Kohtuliku arutamise osaliste kirjalikud seletused teeb maa- või linnakohtu kohtunik avalikult teatavaks ja need lisatakse kohtuistungi protokollile.

Tunnistaja ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine toimub käesoleva seadustiku §-dega 257-260 sätestatud korras.

(1) Juhul kui esitati avaldus selle kohta, etasjasolev dokument on võltsitud, võib dokumendi esitanud isik paluda see tõendite hulgast välja jätta ja asi muude tõendite alusel lahendada. (2) Dokumendi võltsituse kohta esitatud avalduse kontrollimiseks võib maa- või linnakohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muid tõendeid. (3) Kui maa- või linnakohtu kohtunik tuleb järeldusele, et dokument on võltsitud, teeb ta määruse selle dokumendi tõendite hulgast kõrvaldamise ja uurimisasutusele kriminaalasja algatamise küsimuse otsustamiseks edastamise kohta. (4) [kehtetu]

Asitõendite uurimine toimub käesoleva seadustiku §-s 261 sätestatud korras.

(1) Kohtunik või kohus võib ekspertiisi määrata asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ajal või asja läbivaatamise ajal. (2) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus kohtule esitada küsimusi, mida tuleb ekspertiisiga selgitada. Lõpliku küsimuste ringi määrab kohtunik. Kohtuliku arutamise osaliste küsimuste tagasilükkamist peab kohus motiveerima. (3) Ekspertiisiakt või ekspertiisi tegemisest keeldumise akt avaldatakse kohtuistungil. (4) Eksperdi võib üle kuulata ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks või täiendamiseks. (5) Kohtunik võib esitada eksperdile küsimusi kohtuliku arutamise mis tahes momendil.

(1) Pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist küsib maa- või linnakohtu kohtunik kohtuliku arutamise osalistelt, kas nad soovivad asja materjale millegagi täiendada. (2) Esitatud taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb maa- või linnakohus määruse. (3) Taotluste puudumisel kuulutab maa- või linnakohtu kohtunik asja kohtuliku arutamise lõppenuks ja annab sõna kohtuliku arutamise osalistele järgmiselt: esmalt kaebuse esitanud isikule, seejärel kannatanule ning lõpuks haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisikule või nende esindajatele.

Pärast kohtuliku arutamise osaliste lõppsõna eemaldub maa- või linnakohus otsuse tegemiseks nõupidamistuppa. Maa- või linnakohtu kohtunik teatab sellest kohtusaalis viibijaile.

(1) Maa- või linnakohtu lahend, millega sisuliselt otsustatakse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise tulemused, vormistatakse otsusena. (2) Otsus tehakse viivitamatult pärast asja kohtulikku arutamist.

Kohtuotsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult maa- või linnakohtu kohtunik ja kohtuistungi sekretär, kelle ülesandeks on kohtuotsuse vormistamine. Maa- või linnakohtu kohtunik võib kohtuotsuse kirjutada ka ise.

(1) Kohtuotsus tehakse kirjalikult ja sellele kirjutab alla maa- või linnakohtu kohtunik. (2) Kohtuotsuses tehtud parandused peavad olema õiendatud enne maa- või linnakohtu kohtuniku allkirja.

(1) Kohtuotsuses peab kohus õigusliku hinnangu andma järgmistele küsimustele: kas halduskaristus määrati seaduse alusel ja selleks volitatud ametiisiku poolt; kas isikule halduskaristuse määramisel peeti kinni käesoleva seadustikuga kehtestatud korrast; kas halduskorras karistatud isik pani toime haldusõiguserikkumise, mille eest on halduskaristus seadusega ette nähtud, ja kas ta on selle haldusõiguserikkumise toimepanemises süüdi; kas karistuse määramisel on arvestatud toimepandud haldusõiguserikkumise astet, süüdlase isikut ja tema varalist seisundit; kas halduskaristuse määramise tähtaeg ei ole aegunud; kas haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamise otsus on tehtud õigesti. (2) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamisel võtab maa- või linnakohus vastu ühe järgmistest otsustest: 1) jätab kaebuse rahuldamata ning asjas tehtud otsuse muutmata; 2) tühistab otsuse ja saadab asja uuesti arutamiseks, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg; 3) tühistab otsuse ja lõpetab asja menetluse; 4) muudab karistusmäära ja kergendab määratud karistust. (3) Kui maa- või linnakohus tuvastab, et halduskaristuse on määranud ametiisik, kes ei ole pädev seda haldusõiguserikkumise asja otsustama, tühistab ta otsuse ja saadab asja arutamiseks pädevale ametiisikule, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg. Tähtaja möödumisel lõpetab maa- või linnakohus asja menetluse.

(1) Kohtuotsus koosneb sissejuhatavast, kirjeldavast, motiveerivast ja resolutiivosast. (2) Kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud kohtu nimetus, maa- või linnakohtu kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri nimi, kohtuliku arutamise osaliste nimed, kaebuse esitaja nimi ja otsuse teinud ametiisik, kelle otsuse kohta kaebus oli esitatud. (3) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse sisu koos viitega seadusele, mille alusel on otsus tehtud, otsuse tegemise kuupäev ja kaebuse esitaja taotlus. (4) Otsuse motiveerivas osas peavad olema kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtu järeldus kaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud, motiivid, mille järgi kohus ühed või teised tõendid tagasi lükkas, ja sätted, millest kohus juhindus. (5) Otsuse resolutiivosas peab olema üks käesoleva seadustiku § 300 2. või 3. lõikes loetletud lahend.

(1) Pärast kohtuotsuse allakirjutamist tuleb maa- või linnakohtu kohtunik tagasi kohtuistungisaali ja teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks. Seejärel selgitab maa- või linnakohtu kohtunik otsust, selle edasikaebamise korda ja tähtaega. (2) Kui kohtuotsus on tehtud keeles, mida mõni kohtuliku arutamise osaline ei valda, tõlgib tõlk neile kohtuotsuse pärast selle teatavakstegemist.

(1) Kohtuistungi kohta koostab kohtuistungi sekretär protokolli vahetult kohtuistungil. (2) Kohtuistungi protokollis on kohustuslik märkida: 1) kohtuistungi toimumise aasta, kuu, kuupäev ja koht; 2) kohtuistungi alguse ja lõpu kellaaeg; 3) asja arutava kohtu nimetus, maa- või linnakohtu kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri nimi; 4) kaebuse esitaja ja otsus, mille kohta kaebus on esitatud; 5) andmed kohtuliku arutamise osaliste, samuti tunnistajate, ekspertide ja tõlkide ilmumise kohta; 6) andmed kutsete kätteandmise ning kohtuliku arutamise osaliste, tunnistajate, ekspertide ja tõlkide mitteilmumise põhjuste kohta; 7) maa- või linnakohtu kohtuniku korraldused ja määrused, mille ta tegi nõupidamistuppa eemaldumata; 8) kohtuliku arutamise osaliste avaldused ja taotlused; 9) märkus kohtuliku arutamise osalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamise kohta; 10) kohtuliku arutamise osaliste seletuste sisu, tunnistajate ütlused, küsimused ekspertidele ja ekspertide vastused, märkused kohtus asitõendite ja kirjalike tõendite vaatluse kohta ning vaatluste tulemused; 11) asja kohtuliku arutamise osaliste lõppsõna lühikokkuvõte; 12) andmed maa- või linnakohtu nõupidamistuppa eemaldumise kohta, märkus kohtumääruste ja -otsuste avaldamise ning nende peale edasikaebamise korra ja tähtaegade selgitamise kohta. (3) Protokollile kirjutavad maa- või linnakohtu kohtunik ja kohtuistungi sekretär alla vähemalt kolme päeva jooksul. Kõik muudatused, parandused ja täiendused peavad protokollis olema tõestatud maa- või linnakohtu kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjaga.

(1) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus tutvuda kohtuistungi protokolliga kolme päeva jooksul, arvates protokollile allakirjutamise päevast, ja esitada oma kirjalikud märkused selle puuduste kohta. (2) Märkused protokolli kohta vaatab läbi maa- või linnakohtu kohtunik ja märkustega nõustumise korral tõestab nende õigsust. (3) Kui maa- või linnakohtu kohtunik esitatud märkustega ei nõustu, kuuluvad need läbivaatamisele kohtuistungil, kuhu vajadusel kutsutakse välja isikud, kes protokolli kohta märkused tegid. Märkuste läbivaatamise tulemuste kohta (märkuste õigsuse tõestamine, nende tagasilükkamine) teeb maa- või linnakohus määruse. Märkused võetakse toimikusse igal juhul.

Kohtuliku arutamise osalistele saadetakse kohtuotsuse ärakiri viie päeva jooksul, arvates kohtuotsuse teatavakstegemisest.

(1) Maa- või linnakohtu otsus haldusõiguserikkumise asjas jõustub selle kättesaamise päevast, kuid see ei võta asja menetluses osalenud isikutelt õigust kaevata otsus apellatsiooni korras edasi kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast. Apellatsioonkaebus esitatakse käesoleva seadustiku 211. peatükis sätestatud korras. (2) Kui kohus tunnistas haldusõiguserikkumise asja lahendamisel kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, esitatakse apellatsioonkaebus käesoleva seadustiku 211. peatükis sätestatud korras kümne päeva jooksul kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast arvates.

Ringkonnakohtul on õigus: 1) jätta oma otsusega kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata; 2) muuta kohtuotsus või tühistada see ja teha uus otsus; 3) tühistada kohtuotsus ja saata haldusõiguserikkumise asi uueks arutamiseks maa- või linnakohtule teises koosseisus, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg; 4) tühistada kohtuotsus ja lõpetada asjas menetlus käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatud alustel, samuti siis, kui on möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg.

(1) Ringkonnakohtu otsuse, mis on tehtud haldusõiguserikkumise asjas, võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule. (2) Kassatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule, kes selle koos toimikuga vähemalt viie päeva jooksul kaebuse saamise päevast edasi saadab Riigikohtule ning sellest kaebuse esitajale teatab. (3) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud kohtuotsuse kassatsioonikorras edasikaebamise õigus on käesoleva seadustiku § 30710 2. lõikes loetletud isikutel.

(1) Kassatsioonkaebuse võib esitada ühe kuu jooksul, arvates ringkonnakohtu otsuse avaliku kuulutamise päevast. (2) Kassatsioonkaebus, mis on esitatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja möödumisel, ei kuulu läbivaatamisele.

(1) Kohtuotsuse võib kassatsiooni korras edasi kaevata ainult juhul, kui kaebuse esitaja leiab, etkohtuotsusei tugine seadusele või et kohtuotsuse tegemisel on rikutud protsessinorme. (2) Kaebuse esitajal ei ole õigust kaebuses esitada uusi tõendeid kohtuotsuse põhjendatuse vaidlustamiseks. (3) Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamine ei peata kohtuotsuse täitmist.

(1) Kassatsioonkaebuse esitaja peab tasuma kautsjoni Vabariigi Valitsuse poolt määratud kaebuse esitamise ajal kehtiva poole miinimumpalga suuruses. (2) Kaebuse osalisel või täielikul rahuldamisel kautsjon tagastatakse. (3) Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel läheb kautsjon riigituludesse. (4) Kautsjon tagastatakse Riigikohtu määruse alusel riigilõivu tagastamiseks ettenähtud korras.

(1) Kassatsioonkaebuse esitamisel otsustab kassatsiooniks menetlusloa andmise Riigikohtu loakogu. (2) Menetlusloa andmisel arvestab loakogu käesoleva seadustiku §-de 308-310 nõuetest kinnipidamist kassatsioonkaebuse esitamisel. (3) Menetlusloa taotluse kassatsiooniks lahendab loakogu ilma asja kohtuliku arutamise osaliste väljakutsumiseta pärast nõutud dokumentide saabumist või enne seda, kui loakogule on ilma täiendavate dokumentideta selge menetlusloa taotluse põhjendamatus. (4) Menetlusluba ei anta, kui loakogu on üksmeelsel arvamusel, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. (5) Menetlusluba antakse, kui Riigikohtu lahend on oluline seaduse kohaldamisel kohtupraktika suunamiseks. (6) Menetlusloa taotluse lahendab loakogu oma resolutsiooniga, mille põhjendusi ega motiive ei pea märkima. (7) Kui menetlusluba ei anta, tagastatakse kohtutoimik vastavale kohtule, kaebus koos resolutsiooniga jääb Riigikohtule. Resolutsiooni ärakiri saadetakse kassatsioonkaebuse esitajale teadmiseks.

(1) Kui kriminaalkolleegium ei nõustu seaduse kohaldamisel teiste kohtukolleegiumide seisukohaga, moodustatakse asja lahendamiseks erikogu, millesse iga lahkarvamusel olev kohtukolleegium valib oma liikmetest kaks riigikohtunikku. (2) Erikogu istungeid juhatab Riigikohtu esimees. Ettekandjaks on kriminaalkolleegiumi liige. (3) Erikogu lahendab asja kohtukolleegiumide esindajate kokkuleppel. Kui kokkuleppele ei jõuta, antakse asi lahendada Riigikohtu üldkogule. (4) Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kohustuslik kõigile kohtukolleegiumidele niikaua, kuni seda pole muutnud erikogu ise või Riigikohtu üldkogu.

(1) Haldusõiguserikkumise asi antakse kassatsiooni korras Riigikohtu üldkogule arutamiseks, kui: 1) kriminaalkolleegium oma enamuses asub seaduse kohaldamisel teistsugusele seisukohale, kui seda on Riigikohtu üldkogu poolt enne selle asja arutamist omaksvõetud seisukoht; 2) haldusõiguserikkumise asja arutamine üldkogus on tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast; 3) erikogu ei jõua kokkuleppele. (2) Haldusõiguserikkumise asi antakse asja läbivaatava kohtukoosseisu poolt Riigikohtu üldkogule arutamiseks, kui haldusõiguserikkumise asja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.

(1) Asja kassatsiooni korras läbivaatamise aeg Riigikohtus tehakse teatavaks kaebuse esitanud isikule. Tema mitteilmumine aga ei takista asja kassatsiooni korras läbivaatamist. (2) Vajadusel võib kohus kohtuistungile kutsuda ka teisi isikuid, kes osalesid asja läbivaatamisel ringkonnakohtus.

Asja kassatsiooni korras läbivaatamisel kontrollib kohus asjas olemasoleva materjali põhjal kohtuotsuse seaduslikkust: kas kohtuotsus tugineb seadusele ja kas asja arutamisel ei ole rikutud protsessinorme, millise rikkumine käesoleva seadustiku järgi toob tingimata kaasa kohtuotsuse tühistamise.

(1) Kohtuotsusele esitatud kassatsioonkaebuse vaatab Riigikohus läbi kohtuistungil vähemalt kolme kohtuniku osavõtul, välja arvatud §-des 3131 ja 314 loetletud juhud. (2) Kohtuistungi eesistujaks on Riigikohtu esimees, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees või mõni nende määratud Riigikohtu liige. (3) Eesistuja võtab kohtuistungil nõutava korra tagamiseks tarvitusele vajalikud abinõud. Kohtuistungil korda rikkunud isikute suhtes võib kohus rakendada käesoleva seadustiku §-s 284 sätestatud abinõusid.

Eesistuja avab kohtuistungi ja teatab, milline asi, kelle kaebuse alusel ja millise kohtu otsuse peale läbivaatamisele kuulub. Eesistuja selgitab välja kohtuistungile ilmunud isikud, teeb kindlaks nende isikusamasuse ning kontrollib ametiisikute ja esindajate volitusi.

(1) Eesistuja teeb teatavaks kohtu koosseisu ja tõlgi nime ning selgitab asjast osavõtvatele isikutele nende õigust avaldada taandusi. (2) Alused kohtunike ja tõlgi taandamiseks määratakse kindlaks käesoleva seadustiku §-s 256. Täiendavalt võib esitada taanduse Riigikohtu liikme vastu ja ta asja arutamiselt taandada, kui Riigikohtu liige võttis kohtunikuna osa selle asja läbivaatamisest maa- või linnakohtus või ringkonnakohtus.

Eesistuja selgitab asjast osavõtvatele isikutele nende õigust anda kassatsiooniastme kohtule seletusi, samuti selgitab neile nende kohustusi.

(1) Asja läbivaatamine kassatsiooniastme kohtus algab eesistuja või ühe kohtuliikme ettekandega. (2) Ettekandja esitab asja tehiolud, kaevatava kohtuotsuse sisu, kassatsioonkaebuse põhjendused ja muud andmed, mille kohus otsuse õigsuse kontrollimiseks läbi peab vaatama.

(1) Pärast asja ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud asjast osavõtvate isikute seletused. Neil on õigus esitada ka põhjendusi, mis ei ole kassatsioonkaebuses märgitud, kuid mis ei välju käesoleva seadustiku §-s 310 sätestatud piiridest. (2) Esimesena annab seletuse isik, kes kassatsioonkaebuse esitas. Seejärel annavad seletuse teised isikud.

(1) Pärast asjast osavõtvate isikute seletuste ärakuulamist eemaldub kohus määruse tegemiseks nõupidamistuppa. (2) Kohtunike nõupidamine, määruse tegemine ja selle teatavakstegemine toimub käesoleva seadustiku §-des 297-299 ja 302 sätestatud korras.

(1) Asja kassatsiooni korras läbivaatamisel on kohtul õigus: 1) jätta kaebus rahuldamata, kaevatud kohtuotsus aga muutmata; 2) tühistada kohtuotsus ja saata asi uuesti läbivaatamiseks maa- või linnakohtule või ringkonnakohtule; 3) tühistada kohtuotsus ja menetlus asjas lõpetada või teha asjas uus kohtuotsus haldusõiguserikkujale määratud karistust karmistamata. (2) Kassatsiooniastme kohtul ei ole õigust tuvastada faktilisi asjaolusid.

(1) Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks on protsessiõiguse normide oluline rikkumine ja seaduse ebaõige kohaldamine. Sisuliselt õiget kohtuotsust ei tohi tühistada üksnes vormilistel kaalutlustel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud juhtudel. (2) Kohtuotsus kuulub igal juhul tühistamisele: 1) kui asja vaatas läbi ebaseaduslik kohtukoosseis; 2) kui otsuse tegemisel rikuti kohtunike nõupidamise saladust; 3) kui otsusele ei ole alla kirjutanud mõni kohtunikest või kui otsusele on alla kirjutanud mitte selles märgitud kohtunikud; 4) kui otsust ei teinud asja läbivaatava kohtu koosseisu kuulunud kohtunikud; 5) kui asjas puudub kohtuistungi protokoll.

(1) Kassatsiooniastme kohtu lahend, millega otsustatakse küsimus kohtuotsuse seaduslikkusest, vormistatakse määrusena. (2) Kassatsiooniastme kohus võib teha määruse ka resolutsioonina, esitamata selles motiive.

(1) Kui kassatsiooniastme kohus vormistab määruse resolutsioonina, peab resolutsioonis olema: 1) otsuse teinud kohtu nimetus; 2) resolutsiooni tegemise aeg ja koht; 3) resolutsiooni teinud kohtu koosseis; 4) asja läbivaatamise esemeks olnud otsus haldusõiguserikkumise asjas, selle kohta tehtud kohtuotsus; 5) viited seadusele; 6) kassatsiooniastme kohtu lahend. (2) Kui kassatsiooniastme kohus peab motiveeritud määruse tegemist vajalikuks, märgitakse selles peale käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud andmete ka motiivid.

Kassatsiooniastme kohtu määrus jõustub tegemise momendist ja ei kuulu edasikaebamisele.

Haldusõiguserikkumise asja läbivaatamine kohtuvea parandamiseks toimub käesoleva seadustiku §-des 313-329 sätestatud korras.

(1) Halduskaristuse otsus kuulub täitmisele selle tegemise momendist. (2) Halduskaristuse otsuse peale edasikaebamisel kuulub otsus täitmisele pärast kaebuse rahuldamata jätmist, välja arvatud otsus karistuse kohaldamiseks arestina, samuti rahatrahvi määramisel, mis nõutakse sisse haldusõiguse rikkumise toimepanemise kohas. (3) Rahatrahvi kohaldamise otsus kuulub sundtäitmisele pärast käesoleva seadustiku § 336 1. lõikes kehtestatud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. (4) Halduskaristuse otsuse pöörab täitmisele selle teinud ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus.

Kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita halduskaristusena aresti või rahatrahvi (välja arvatud rahatrahvi sissenõudmine haldusõiguserikkumise toimepanemise kohas) otsust, võib selle teinud ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus otsuse täitmise edasi lükata.

Halduskaristuse otsuse teinud ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus võib: 1) vähendada halduskaristusena määratud rahatrahvi suurust või vabastada haldusõiguserikkuja rahatrahvi edasisest maksmisest, arvestades pärast karistuse määramist tekkinud muudatusi haldusõiguserikkuja tervislikus või varalises seisundis; 2) erandjuhul lühendada halduskaristusena määratud eriõiguse äravõtmise tähtaega või vabastada haldusõiguserikkuja edasisest karistuse kandmisest, kui karistusest on kantud vähemalt üks kolmandik; 3) ennetähtaegselt lõpetada halduskaristusena määratud haldusaresti, kui haldusõiguserikkuja tervislik olukord ei võimalda aresti edasist kandmist või arvestades erakordseid perekondlikke asjaolusid.

Halduskaristuse otsuse teinud ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus lõpetab otsuse täitmise järgmistel juhtudel: 1) amnestiaakti korral, kui see lõpetab halduskaristuse kohaldamise; 2) akti tühistamise korral, millega oli kehtestatud haldusvastutus; 3) isiku surma korral, kelle suhtes otsus oli tehtud.

Halduskaristuse otsus ei kuulu täitmisele, kui seda ei ole täitmisele pööratud kolme kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. Kui otsuse täitmine on peatatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 330, peatub aegumistähtaja kulg kuni kaebuse läbiarutamiseni. Kui otsuse täitmine on edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 331, peatub aegumistähtaja kulg kuni edasilükkamistähtaja möödumiseni.

Halduskaristuse otsuse täitmisega seotud küsimused lahendatakse täitemenetlust käsitleva seadusega kehtestatud korras.

(1) Haldusõiguserikkuja poolt rahatrahvi tähtajaks ilma mõjuva põhjuseta mittetasumise korral võidakse asendada rahatrahv haldusaresti või eriõiguse äravõtmisega, juhul kui selle õiguserikkumise eest oli karistusena ette nähtud ka haldusarest või eriõiguse äravõtmine. (2) Rahatrahvi asendamisel vastab seitsmele rahatrahvi trahviühikule üks ööpäev haldusaresti ning ühele rahatrahvi trahviühikule eriõiguse äravõtmine viieks päevaks, kusjuures asendamisel eitohihaldusaresti kestus ületada kolmekümmend ööpäeva ning eriõiguse äravõtmise tähtaeg ei tohi ületada kolme aastat. (3) Tähtajaks tasumata rahatrahv asendatakse maa- või linnakohtu kohtuniku otsusega rahatrahvi määranud ametiisiku või rahatrahvi sissenõudmist teostava asutuse või ettevõtte esildusel. (4) Tasumata rahatrahv ei kuulu asendamisele muu halduskaristusega, juhul kui trahvi määramisest on möödunud üle ühe aasta. (5) Osaliselt tasutud rahatrahvi arvestatakse asenduskaristuse määramisel.

Kui haldusõiguserikkuja ei tasu rahatrahvi käesoleva seadustiku §-s 336 kehtestatud tähtajaks, saadab rahatrahvi määranud ametiisik, maa- või linnakohtu kohtunik või kohus otsuse trahvisumma sissenõudmiseks sundkorras täitmisele täitemenetlust käsitleva seadusega ettenähtud korras.

(1) Kui vastavalt käesoleva seadustiku §-le 231 nõutakse rahatrahv sisse haldusõiguserikkumise kohas, antakse haldusõiguserikkujale kehtestatud vormi kohane kviitung. (2) Ametiisik märgib kviitungile haldusõiguserikkumise sisu, rahatrahvi suuruse, kuupäeva, oma perekonnanime ja ametinimetuse ning kinnitab kõik oma allkirjaga. (3) Kui rahatrahvi ei tasuta haldusõiguserikkumise kohas, järgneb asja menetlus ja seejärel otsuse täitmine käesoleva seadustiku §-s 336 ja täitemenetlust käsitlevas seaduses ettenähtud korras.

Rahatrahvi määramise otsus, mille järgi rahatrahv on täielikult sisse nõutud, tagastatakse märkega tagastamise kohta otsuse teinud ametiisikule, maa- või linnakohtu kohtunikule või kohtule.

(1) Haldusõiguserikkumise asja menetluse käigus tehtud erikonfiskeerimise otsus täidetakse selle eseme või aine riigi omandisse sunniviisilise tasuta pööramisega, kui sellel esemel või ainel on mingi väärtus ja kui see ei olnud otseselt kohandatud haldusõiguserikkumise toimepanemiseks. Esemed ja ained, mis olid kohandatud ainult haldusõiguserikkumise toimepanemiseks või millel ei ole mingit väärtust või mida ei saa realiseerida, hävitatakse. Erikonfiskeeritud intellektuaalset omandit rikkuv kaup hävitatakse, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Erikonfiskeerimise otsus viiakse täide ühe kuu jooksul erikonfiskeerimise otsuse jõustumise päevast arvates. (3) Erikonfiskeeritud eseme või aine riigi omandisse pööramine toimub eseme või aine asukoha järgse maavalitsuse kaudu tolliseadustikus, toiduseaduses ja loomatauditõrje seaduses sätestatud erisustega. (4) Erikonfiskeeritud eseme või aine hävitamise viib täide komisjon koosseisus: 1) käesoleva seadustiku §-s 238 sätestatuga seonduva haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisik või selle asutuse, mille ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, muu ametiisik; 2) eseme või aine asukoha järgse kohtu täitur; 3) eseme või aine asukoha järgse maavalitsuse rahandusala ametiisik. (5) Ese või aine hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ja keskkonnale ning välistab selle eseme või aine taaskasutuselevõtu. (6) Hävitamisele kuuluva eseme või aine osas erikonfiskeerimise otsuse täideviimiseks on, sõltuvalt eseme või aine eripärast, seisundist, kogusest jm, lubatud kaasata kolmandaid isikuid. Eseme või aine hävitamises osalevate juriidiliste või füüsiliste isikute kaasamisega seonduvad küsimused korraldab käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 2 nimetatud ametiisik, kusjuures kompenseerimise küsimused eseme või aine hävitamises osalevatele juriidilistele või füüsilistele isikutele korraldab käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 3 nimetatud ametiisik. Seejuures on lubatud võimalikke kulusid katta mõne teise eseme või aine realiseerimisest käesoleval eelarveaastal saadud tulu arvel. (7) Erikonfiskeerimise otsuse täideviimise kohta koostatakse akt, mille üks eksemplar edastatakse viivitamatult erikonfiskeerimise otsuse teinud tolliametnikule, Veterinaar- ja Toiduameti ametnikule, Taimetoodangu Inspektsiooni ametnikule, kohtunikule või kohtule.

[kehtetu]

(1) Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku § 189 2. lõike punktides 1 ja 3 loetletud politseiametnikud, väikelaeva juhtimise õiguse äravõtmise osas ka käesoleva seadustiku § 209 2. lõike punktis 2 loetletud ametiisikud ning raudteeveeremi juhtimise õiguse äravõtmise osas ka käesoleva seadustiku § 194 2. lõikes loetletud ametiisikud. (2) Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku § 209 2. lõikes loetletud jahipidamis- ja kalapüügieeskirjade järgimise riikliku järelevalve asutuste ametiisikud. (3) Õhusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku §-s 197 loetletud ametiisikud.

Mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsus täidetakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(1) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise õiguse äravõtmise otsuse täitmiseks võetakse ära juhitunnistus. (2) Kui juhilt on ära võetud siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise õigus, kuid ta hoiab kõrvale juhitunnistuse loovutamisest, võetakse juhitunnistus ära kehtestatud korras.

(1) Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmise otsuse täitmiseks võetakse ära vastavalt jahipilet või kalastuskaart ja kalastusluba. (2) Kui isikult on ära võetud jahipidamis- või kalapüügiõigus, kuid ta hoiab kõrvale jahi- või kalapüügieeskirjade järgimise riikliku järelevalve asutusele jahipileti või kalastuskaardi ja kalastusloa loovutamisest, võetakse jahipilet või kalastuskaart ja kalastusluba ära kehtestatud korras.

(1) Mootorsõiduki või raudteeveeremi või õhusõiduki või siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juht, samuti jahipidamis- või kalapüügieeskirju rikkunud isik loetakse eriõiguse kaotanuks päevast, mil tehti otsus temalt selle õiguse äravõtmise kohta. (2) Pärast eriõiguse äravõtmise tähtaja möödumist, samuti selle lühendamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-le 332, tagastatakse isikule temalt äravõetud dokumendid kehtestatud korras.

(1) Haldusaresti otsus viiakse täide viivitamatult pärast selle tegemist. (2) Haldusarest kantakse otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses arestimajas.

[kehtetu]

(1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus viiakse varalise kahju hüvitamisel täide seadusega kehtestatud korras. (2) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus on varalise kahju hüvitamisel täitedokumendiks. (3) Haldusõiguserikkuja peab varalise kahju hüvitama hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul talle otsuse andmise päevast arvates, selle otsuse vaidlustamise korral aga hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil talle teatati kaebuse rahuldamata jätmisest.

Kui otsus varalise kahju hüvitamisel jäetakse käesoleva seadustiku § 349 3. lõikes kehtestatud tähtajaks täitmata, saadetakse otsus kahju sissenõudmiseks seadusega ettenähtud korras.

(1) Kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks või kui haldusõiguserikkumise asja menetlus lõpetatakse § 218 1. lõike punktides 1-4 sätestatud alustel ja kui asja arutamisest võttis haldusvastutusele võetava isiku esindajana osa õigusabi osutav esindaja, võib kohus isiku taotlusel teha määruse õigusabi osutavale esindajale õigusabi eest makstud tasu temale hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. (2) Kohtul on õigus füüsilise isiku maksujõuetusest lähtudes vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda advokaadikulud riigi arvele. Kohtu sellekohane määrus saadetakse täitmiseks advokaadibüroole ja Justiitsministeeriumile. Advokaadibüroole riigi arvelt väljamakstavate summade määrad kehtestab seadus.

(1) Kehtestada Haldusõiguserikkumiste seadustik 1992. aasta 1. augustist. 1 (1¹) Kuni haldusõiguserikkumiste seadustiku § 3511 2. lõikes tähendatud seaduse jõustumiseni määrab advokaadibüroole riigi arvelt väljamakstavate summade piirmäärad justiitsminister. 1 (1²) Halduskaristusena määratud rahatrahv laekub riigieelarvesse või käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel kohaliku omavalitsuse eelarvesse. 1 (1³) Halduskaristusena määratud rahatrahv laekub haldusõiguserikkumise koha järgse omavalitsuse eelarvesse: 1) halduskaristusena kohaliku omavalitsuse poolt seaduse alusel kehtestatud õigusakti rikkumise eest; 2) halduskaristusena sõidukite parkimiskorra rikkumise või reisija piletita sõidu eest linna- või vallaliini ühissõidukis; 3) muudel seaduses sätestatud juhtudel. (14) Kohaliku omavalitsuse eelarvesse halduskaristusena määratud rahatrahvi laekumise korra kehtestab rahandusminister. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]