(1) Leisi Keskkooli (edaspidi kool) hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Kooli hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(1) Hoolekogu on vähemalt 13-liikmeline. (2) Kooli hoolekogu moodustatakse lähtuvalt järgmistest põhimõtetest: 1) hoolekogu koosseisu kuulub üks kooli pidaja, kaks õppenõukogu (kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid), üks õpilasesinduse ning lastevanemate, kooli toetavate organisatsioonide ja/või vilistlaste esindajad; 2) hoolekogu koosseisu kuuluvate lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.
Hoolekogu liikmete valimise algatab kooli direktor.
Volikogu esindaja määratakse hoolekogusse volikogu otsusega.
(1) Õpetajate esindajate valimine toimub õppenõukogu koosolekul. (2) Hoolekogusse valitakse kaks õpetajate esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid. (3) Kandidaadid kooli hoolekogusse seatakse üles õppenõukogu liikmete poolt. Kandidaadid peavad andma kandideerimiseks nõusoleku, mis protokollitakse. (4) Esindajate valimine toimub avaliku hääletamise teel. (5) Kõik kandidaadid hääletatakse läbi ühekaupa ning õpetajate esindajateks kooli hoolekokku loetakse enim hääli saanud kandidaadid.
(1) Koolis valivad iga klassi laste vanemad hoolekogusse oma esindaja (vanemate esindaja). Vanemate esindaja valitakse klassi lastevanemate koosolekul hääletamise teel (erakordsel juhtumil ka e-valimised e-kooli vahendusel). Kandidaadi võib üles seada iga koosolekust osavõttev vanem ja kandidaadiks võib olla üles seatud iga vanem. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. (2) Vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajate nimetamine toimub lastevanemate koosolekul, mille kutsub kokku direktor. Kool avaldab lastevanemate koosoleku kohta teate vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumist e-kooli kaudu ja/või kooli veebilehel. Klassijuhatajad teavitavad lastevanemaid koosoleku toimumisest õpilaste kaudu. Teatesse märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Lastevanemate koosolekut juhatab kooli direktor. (3) Hoolekogu moodustab ja selle koosseisu kinnitab vallavalitsus kooli direktori ettepanekul, igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks. (4) Lastevanemate koosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik kooli õpilaste vanemad/eestkostjad. (5) Vallavalitsusele hoolekogu liikmete kandidaatide esitamisel lähtub kooli direktor järgmistest põhimõtetest: 1) vilistlaste ja toetavate organisatsioonide esindajate nimetamine toimub lastevanemate üldkoosolekul; 2) õppenõukogu esindajad valitakse õppenõukogu koosolekul; 3) õpilaste esindaja nimetatakse õpilasesinduse poolt või õpilasesinduse puudumisel valitakse õpilaste esindaja õpilaste poolt või kooskõlastatakse õpilastega; 4) lastevanemate koosolek ja otsused protokollitakse. (6) Kandidaatideks võivad olla lapsevanemad ja vilistlased ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kes on andnud eelnevalt nõusoleku kandideerimiseks. (7) Esindajate valimine toimub avaliku hääletamise teel. (8) Kõik kandidaadid hääletatakse läbi ühekaupa ning lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajateks kooli hoolekokku loetakse enim hääli saanud kandidaadid. (9) Lastevanemate koosolek ja otsused protokollitakse.
(1) Õpilaste esindaja valimine toimub õpilasesinduse koosolekul, mille kutsub kokku õpilasesinduse juht. (2) Kandidaadid kooli hoolekogusse seatakse üles õpilasesinduse liikmete poolt. Kandidaadid peavad andma kandideerimiseks nõusoleku, mis protokollitakse. (3) Esindajate valimine toimub avaliku hääletamise teel. (4) Kõik kandidaadid hääletatakse läbi ühekaupa ning õpilaste esindajateks kooli hoolekokku loetakse enim hääli saanud kandidaadid. (5) Õpilasesinduse koosolek ja otsused protokollitakse.
(1) Kooli direktor esitab ühe kuu jooksul õppeaasta algusest arvates vallavalitsusele hoolekogu kinnitamiseks taotluse, milles on märgitud hoolekogusse valitud isikud ja esindamise alus. (2) Vallavalitsus kinnitab kooli direktori poolt esitatud taotluse alusel kooli hoolekogu.
(1) Hoolekogu koosseis kinnitatakse kolmeks aastaks. (2) Hoolekogu volitused kehtivad hoolekogu koosseisu kinnitamise päevast kuni uue hoolekogu koosseisu kinnitamiseni. (3) Kõikidel hoolekogu koosseisu valitud esindajatel on õigus oma volitusest loobuda. (4) Hoolekogu liikmete osalusest hoolekogu töös informeeritakse neid valinud subjekte, kes vajadusel võivad oma esindajad ennetähtaegselt ümber valida. (5) Muudatused hoolekogu koosseisus kinnitab vallavalitsus.
(1) Otsuse vastuvõtmiseks võib hoolekogu esimehe ettepanekul korraldada hoolekogu koosoleku elektrooniliselt. (2) Koosoleku elektroonilisel korraldamisel saadetakse hoolekogu liikmetele e-kirjaga päevakorda kavandatud küsimused ja asjakohased materjalid. (3) Esimees määrab saadetud päevakorras hääletamise tähtaja. (4) Hoolekogu liige edastab seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) e-kirjaga esimehele ning esimees säilitab kirja elektrooniliselt. Hoolekogu liikme seisukoht trükitakse vajadusel välja ning lisatakse hoolekogu protokollile. Hoolekogu liige, kes tähtajaks e-kirja ei saada, loetakse koosolekul mitteosalenuks. (5) Hoolekogu liikmete hääletuse põhjal koostatakse e-koosoleku protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, päevakorda, osalejaid, hääletuse kokkuvõtet ja tulemust.
(1) Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, vastavalt vajadusele. Hoolekogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku kooli direktor. (2) Korralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos korralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui neli tööpäeva enne koosoleku toimumist
(1) Kiirete ja edasilükkamatute küsimuste otsustamiseks kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, omal initsiatiivil või vähemalt kolme hoolekogu liikme nõudmisel või kooli direktori või vallavalitsuse ettepanekul kokku erakorralise koosoleku hiljemalt viie tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest. (2) Erakorralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos erakorralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui üks tööpäev enne koosoleku toimumist.
(1) Koosoleku päevakorda kavandatud küsimuste ja asjakohaste materjalide eelnevalt ettevalmistamist ning tutvustamist hoolekogu liikmetele korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (2) Igal hoolekogu liikmel on õigus avaldada koosolekul oma arvamust, esineda arutatavates küsimustes selgitustega ning teha otsuse suhtes ettepanekuid. (3) Arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks võib hoolekogu oma töösse kaasata vastava ala eksperte, moodustada komisjone või töörühmi. (4) Hoolekogu koosolekust võtab sõnaõigusega osa kooli direktor. (5) Hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe, kutsel või loal võivad hoolekogu koosolekust osa võtta teised isikud.
(1) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Koosoleku protokolli märgitakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosoleku toimumise algus- ja lõpuaeg; 3) koosoleku juhataja ja protokollija ees- ja perekonnanimi; 4) koosolekust osavõtnud ning koosolekult puudunud hoolekogu liikmete ees- ja perekonnanimed; 5) koosolekule kutsutud isikute ees- ja perekonnanimed; 6) kinnitatud päevakord; 7) koosolekul sõnavõtnud isikute nimed ja ettepanekud; 8) vastuvõetud otsused; 9) hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe ja protokollija allkirjad. (3) Protokoll saadetakse hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast hoolekogu koosoleku toimumist hoolekogu liikmetele. (4) Hoolekogu protokollid koos muude hoolekogu tööd puudutavate dokumentidega säilitatakse vastavalt kooli asjaajamiskorrale ja avalikustatakse kooli kodulehel hiljemalt viiendal tööpäeval pärast hoolekogu koosoleku toimumist.
(1) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole hoolekogu koosseisust, sealhulgas esimees, tema äraolekul aseesimees. (2) Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
(1) Hoolekogu otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Hääletamine on hoolekogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. (2) Hoolekogu otsused tehakse adressaatidele teatavaks koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul. (3) Hoolekogu ettepanekutega arvestamist korraldab ja kontrollib hoolekogu esimees, tema äraolekul hoolekogu aseesimees, ning teavitab sellest järgmistel koosolekutel hoolekogu liikmeid.
(1) Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata. (2) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoolekogu liikmetele otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. (3) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab üle poole hoolekogu liikmetest. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Hoolekogu liige saadab vastuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Hääletustulemused protokollib hoolekogu protokollija. Protokollile kirjutavad alla hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees ja protokollija.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.