(1) Välisõhus leviva müra normtase on arvsuurus, mida kasutatakse eri müraolukordade hindamisel käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud mürakategooriasse kuuluval alal.
(2) Välisõhus leviva müra normtasemed on: 1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; 2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladelpiirväärtusest rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks. 2 (32¹) Planeeringust huvitatud isik tagab, et müraMüra sihtväärtust kohaldatakse müratundliku ala planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ületataole müra sihtväärtus ületatud. 2 (2²) Müratundlik ala käesoleva seaduse tähenduses on ala, millele on vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele käesoleva seaduse § 57 alusel määratud I–IV mürakategooria. 2 (2³) Planeeringu koostamise korraldaja võib müra sihtväärtuse asemel lähtuda müra piirväärtusest, kui müra tekitava ehitise ehitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi.
(3)
(1) MüratasemeVälisõhus leviva müra taseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid ning normtasemete hindamise asukohad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Mürataseme mõõtmisel peavad mõõtetulemused olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.
(3) Välisõhus leviva müra mõõtmist teostab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses.
(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) vedelkütuste keskkonnanõuded, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra ; 2) biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, heitkoguste vähenemise määramise metoodika, seire ja aruandmise korra. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud määrusega sätestatakse: 1) maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel, otto- ja diiselmootorites kasutatava bensiini, diislikütuse, gaasiõli, kerge kütteõli ja mootorikütustena kasutatavate biokütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded; 2) gaasiõli, kerge kütteõli, raske kütteõli ja laevakütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded; 3) 4) väikese väävlisisaldusega laevakütuse kasutamise alternatiivina heitevähendusmeetodite kasutamise lubamise korra; 5) 6) vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra; 7) laevakütuste keskkonnanõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise täpsustatud korra. (3) Biokütus käesoleva seaduse tähenduses on transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist. (4) Vedel biokütus käesoleva seaduse tähenduses on energia saamiseks, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia, välja arvatud transpordi jaoks kasutatava energia saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist. (5) Biomass käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandusest (nii taimsetest kui ka loomsetest ainetest), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest, kalandusest ja vesiviljelusest saadav bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (6) Gaaskütus käesoleva seaduse tähenduses on mootorimaagaas ja mootorivedelgaas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses ning biometaan maagaasiseaduse tähenduses. (7) Elektrienergia käesoleva seaduse tähenduses on elektrienergia, mida kasutatakse maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel. (8) Vesinik käesoleva seaduse tähenduses on energia, mida kasutatakse maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel. (9) Biomasskütus käesoleva seaduse tähenduses on biomassist toodetud gaas- või tahke kütus.
(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.