(1) Koolidevaheliste karikavõistluste toetus on toetus Tartu linna koolidevahelisi karikavõistlusi korraldavale juriidilisele isikule.
(2) Koolidevaheliste karikavõistluste korraldamist toetatakse spordialadel, mis on jõukohased üldhariduskooli kehalise kasvatuse tunnis keskmisel tasemel hakkama saavale õpilasele ega eelda spetsiifilisi õppekava väliseid treeninguid või varustust ning tingimusel, et karikavõistlustel osalevad vähemalt viie Tartu linna põhikooli või kolme Tartu linna gümnaasiumi õpilased.
(3) Ühes kalendriaastas toetatakse kuni viieteistkümne koolidevahelise karikavõistluse elluviimist.4
(4) Toetuse määr koolidevaheliste karikavõistluste korraldamiseks ja elluviimiseks on: 1) 300 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on kuni 100 õpilast; 2) 400 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on 101-250 õpilast; 3) 600 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on 251-400 õpilast; 4) 800 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on üle 401 õpilase.
(5) Koolidevaheliste karikavõistluste korraldamisel ja elluviimisel jalgpallis ja jäähokis korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse määr kahega.
(1) Koolidevaheliste karikavõistluste toetuse taotluste põhjal teeb kultuuriosakonna spordivaldkonna juht linnavalitsusele ettepaneku toetuse andmiseks.
(2) Kui koolidevaheliste karikavõistluste korraldamiseks esitatakse rohkem kui viisteist taotlust arvestades eelarveliste võimalustega ning põhimõttega,
Koolidevaheliste karikavõistluste toetuse saaja kohustub esitama Tartu linnaportaalis hiljemalt koolidevahelise karikavõistluse elluviimise kuule järgneva teise kuu lõpuks aruande, milles esitatakse koolidevahelise karikavõistluse kohta järgmine teave: 1) osalejate (sealhulgas koolide) arv ja erinevus võrreldes kavandatuga; 2) ülevaade tegevustest; 3) ülevaade keskkonnahoidlike meetmete rakendamisest koos nende rakendamist tõendavate materjalidega.
(1) Esindusvõistkonna toetus on toetus Tartu linnas tegutsevale juriidilisele isikule, kelle koosseisus on sportmänguvõistkond või muu võistkonnana võistlev sportlaste ühendus kõrgetasemeliste sportlike eesmärkide saavutamiseks. Võistkond peab ennast ühemõtteliselt nimetama Tartu linna võistkonnaks.
(2) Esindusvõistkonna toetust antakse ühel kalendriaastal kuni kuuele võistkonnale.
(3) Ühelt spordialalt antakse toetust ühele võistkonnale, välja arvatud juhul, kui spordialal on Tartus kõrgetasemeline võistkond nii naiste kui meeste arvestuses.
(4) Ühelt spordialalt esindusvõistkonnaEsindusvõistkonna väljaselgitamiseks hinnatakse võistkonna potentsiaali ja senist panust Tartu linnale tuntuse toomisel, sealhulgas võistkonna tegevuste kajastatust avalikkuses, ning võrreldakse: 1) võistkondade saavutusi Eesti meistriliigas ning teistes liigades, võistkonna kodumängude pealtvaatajate arvu või 2) võistkonna saavutusi Eesti meistrivõistlustel või muudel Eesti tiitlivõistlustel ja rahvusvahelistel kõrgetasemelistel võistlustel.
(5) Toetuse saamise eeldus on sportmänguvõistkonna osalemine Eesti meistriliigas ning võistkonna kodumängude toimumine Tartus, muu võistkond peab osalema Eesti meistrivõistlustel.
(1) Arvestades käesoleva määruse paragrahvis 26 sätestatut, teeb linnavalitsus võistkonnale ettepaneku esindusvõistkonna toetuse taotlemiseks hiljemalt 1. juuliks.2
(2) Esindusvõistkonna toetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt 1. septembriks.
(3) Esindusvõistkonna toetuse taotluses peavad olema järgmised andmed: 1) esindusvõistkonna nimi; 2) taotletav toetussumma; 3) esindusvõistkonna positsiooni kirjeldus ja ambitsioon Tartu ja Eesti spordimaastikul; 4) võistlusliigad või -sarjad, kus võistkond hakkab uuel hooajal osalema; 5) sportmänguvõistkonna puhul minimaalne mängude arv igas liigas või sarjas eraldi; 6) muu võistkonna puhul võistlussarja võistluspäevade arv, kus minimaalselt osaletakse; 7) eelmise hooaja tulemused igas osaletud võistlusliigas või -sarjas või muul võistlusel; 8) esindusvõistkonna kogu aasta eelarve (aasta eelarve peab kajastama oma- ja kaasfinantseeringut); 9) ülevaade, kuidas plaanitakse Tartu linna oma tegevusega turundada; 10) kavandatud tegevused keskkonnahoidliku tegevuse põhimõtete järgimiseks; 11) vajadusel muud olulised andmed.
(1) Esindusvõistkonna toetuse suurus sõltub võistkonna ambitsioonist, edukusesttaotluste põhjal koostab kultuuriosakonna spordivaldkonna juht taotluste paremusjärjestuse arvestades käesoleva määruse paragrahvis 26 sätestatut ja kujuneb järgmistest komponentidest: 1) võistkonna osalemine Eesti meistrivõistlustel või meistriliigas (sealhulgas arvestatakse osalevate võistkondade arvu, liigas minimaalselt mängitavate mängude arvu, publiku- ja meediahuvi, eelmise hooaja tulemust); 2) võistkonna osalemine regionaalses liigas (Balti liiga, Põhjamaade liiga vms) (sealhulgas arvestatakse liigas osalevate võistkondade ning riikide arvu, liigas minimaalselt mängitavate mängude arvu, publiku- ja meediahuvi liiga vastu, eelmise hooaja tulemust liigas); 3) võistkonna osalemine Euroopa või maailma või mõnes muus sarnases tunnustatud liigas (sealhulgas arvestatakse liigas osalevate võistkondade ning riikide arvu, liigas minimaalselt mängitavate mängude arvu, publiku- ja meediahuvi liiga vastu, eelmise hooaja tulemust liigas); 4) võistkonna osalemine rahvusvahelistel tunnustatud võistlustel või võistlussarjades (sealhulgas arvestatakse publiku- ja meediahuvi võistluse vastu, eelmise hooaja tulemust).
(2) Esindusvõistkonna toetus sportmänguvõistkonnale koosneb kahest osast: üldtoetusest ja preemiast Eesti meistritiitli eest (5000 eurot).
(3) Esindusvõistkonna toetuse suuruse kohta teeb ettepaneku linnavalitsusele kultuuriosakond,toetuse andmiseks arvestades eelarve võimalusi ja käesolevaskäesoleva määruse paragrahvis 29 sätestatut ning eelarvelisi võimalusi.
(1) Spordi väikeprojekti ja spordi suurprojekti toetuse taotluste hindamiseks ja toetuse suuruse kohta linnavalitsusele ettepaneku tegemiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni. (2) Hindamiskomisjon kinnitab hiljemalt kaks kuud enne toetuse taotlemise tähtaega hindamisjuhendi ja iga hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arvu, arvestades käesolevas määruses sätestatud piiranguid. (3) Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid vastavalt oma äranägemisele ja hindamisjuhendile. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumile antud punktide liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga. Prioriteedi punktide andmine otsustatakse hindamiskomisjoni koosolekul konsensuslikult. 3 (3¹) Spordi väikeprojekti ja spordi suurprojekti hindamisel võib hindamiskomisjon sõltumata taotluses kirjeldatud projekti eesmärgi kirjelduse selgusest hinnata projekti kõrgemalt arvestades spordi väikeprojekti või suurprojekti olulisust Tartu spordimaastikul ning anda projekti eesmärgi kirjelduse eest täiendavalt punkte kuni maksimaalse vastava kriteeriumi hindeni. (4) Hinnatud taotlustest moodustatakse vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning hindamiskomisjon teeb ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks taotletud mahus või taotletust väiksemas mahus. (5) Toetuse suuruse määramisel võrdleb hindamiskomisjon kõiki samaks tähtajaks esitatud spordi väikeprojektide ja spordi suurprojektide toetuse taotlusi, arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte, võimalusel võrreldakse varasemat sama juriidilise isiku sarnasele projektile antud toetuse suurust (sealhulgas võrreldakse sündmuse toimumise kohta, osalejate arvu, sündmuse pikkust jms) ning eelarveliste vahendite olemasolu.