(1) Määruses kasutatakse termineid struktuuritoetuse seaduse ning muude valdkondade reguleerivate õigusaktide tähenduses. (2) Käesoleva määruse tähenduses: 1) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 2) omafinantseering on toetuse saaja kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata; 3) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kogusumma; 4) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 651/2014 asutamislepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) – edaspidi üldine grupierandi määrus), lisas I sätestatud kriteeriumitele; 5) kinnituskiri on rakendusüksuse kehtestatud vormis esitatud toetuse saaja kirjalik kinnitus, et ta on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega ning valmis projekti nende tingimuste kohaselt ellu viima; 6) projekti väljundinäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite (ressursside) kasutamise tulemusena toodetud väljundit; 7) projekti tulemusnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti väljundite kasutusse võtmise tulemusena projekti järgselt saavutatud olukorda ja panust meetme tegevuste väljundnäitajasse; 8) ressursiaudit on ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes vastavalt valdkonna eest vastutava ministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral” lisale „Nõuded ressursiauditile”. Ressursiaudit jaguneb ülevaatlikuks ja detailseks auditiks; 9) detailne ressursiaudit on detailne analüütiline ülevaade, mis on ressursisäästliku projekti aluseks ja milles sisaldub hinnanguline säästupotentsiaal, projekti kirjeldus ja tasuvushinnang, soovituslik tegevuskava ning seireplaan vastavalt valdkonna eest vastutava ministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral” lisale „Nõuded ressursiauditile”; 10) ressursiauditi metoodika on valdkonna eest vastutava ministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral” lisas „Nõuded ressursiauditile” kirjeldatud metoodiline juhend; 11) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon); 12) tootmisjääk on materjal, mida ei ole tahtlikult toodetud, vaid tootmisprotsessist ülejääv materjal või muu ressurss (nt soe vesi, jääksoojus, saepuru, süsihappegaas); 13) teisene toore (sekundaartoore) on tootmise lähteaine, mida saadakse jäätmete ringlussevõtu või ümbertöötlemisega; 14) käitis on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus; 15) tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvusest tulenevalt on võimalik välja arvestada tema majanduslikud näitajad – tootmismahud, kulud ja tulud ning tehtav investeering on käsitletav terviklahendusena; 16) ressursitootlikkus (€/kg) on materjali kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, mis arvutatakse SKP ja kodumaise materjalitarbimise suhtena ja näitab, mitu lisandväärtuse eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil. Arvutamisel kasutatakse SKP aheldatud väärtust (referentsaasta 2010); 17) kodumaine materjalitarbimine (domestic material consumption, DMC) tähendab kõiki Eestis tarbitud tahkeid, vedelaid ja gaasilisi materjale, millel on majanduslik väärtus ja mida kasutatakse tootmise ja tarbimise protsessis (v.a pinnase ja maavara kaevandamise jäätmete taaskasutus); 18) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada. Tootmises mõeldakse ressursi all kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikke tootmistegureid; 19) energiatõhusus on säästetud energia hulk, mis määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise; 20) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest EMP (Euroopa Majanduspiirkond) lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti tulemusi võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele. (3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 toodud asjaolu. (4) Rakendusüksus muudab taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja avalduse alusel ja kooskõlastab selle korraldusasutuse, Rahandusministeeriumi ja rakendusasutusega. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. (2) Toetuse saaja esitab hangete läbiviimise plaani hangete osas, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot, hiljemalt 20 tööpäeva enne esimese hanke välja kuulutamist. (3) Juhul kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, esitatakse rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot ning hankelepingu koopia viivitamata pärast hankelepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui esimene maksetaotlus. (4) Toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust ei tohi funktsionaalselt koos toimiva või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde ostmisel jaotada lepingut osadeks eesmärgiga eirata struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud kohustust. (5) Toetuse saaja avaldab hanketeate hanke kohta riigihangete registris. (6) Mittetoimiva projekti puhul peab toetuse saaja: 1) lõpetama projekti kõik tegevused rakendusüksuse määratud tähtajal, mis peab olema varasem kui 31.12.2026; 2) tagama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud kestvuse nõude ja dokumentide ja tõendite säilitamise rakendusüksuse määratud tähtajal, mis on kooskõlas § 2 punktis 18 nimetatud komisjoni teatise punktiga 11; 3) esitama projekti järeltegevuste kohta aruande rakendusüksuse määratud tähtajaks.
(1) Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. Tegevuste kulusid, mis on ellu viidud pärast § 7 lõikes 1 sätestatud tähtaega, toetusest ei hüvitata. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 14 toodud korras. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetust makstes võib ühendmääruse § 14 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustel teha makse ka otse tarnijale või töövõtjale. (3) Toetust võib maksta riigiabi ettemaksena ühendmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud korras. (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid: 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind on vähemalt 20 000 eurot ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud; 2) leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud või on leitav riigihangete registrist ja lepingut ei ole muudetud; 3) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral; 4) arve või muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument, kui toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel; 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 8) garantii dokument ja laenuleping; 9) ettemakse korral kulude tasumise prognoos või ettemakse arve ning garantii, mis vastab ühendmääruse §-s 20 toodud tingimustele. (5) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses täiendada eelmises lõikes nõutud dokumentide loetelu. (6) Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (7) Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis, kui eelmisest maksetaotluse esitamisest arvates on kulu tekkinud. (8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul. (9) Riigiabi ettemakse maksetaotlust menetleb rakendusüksus ühendmääruse § 12 lõikes 1 toodud tähtaja jooksul. (10) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused elluviiduks.