(1) Vaivara vald kohaliku omavalitsusüksusena kui avaliku sektori raamatupidamiskohustuslane korraldab Vaivara Vallavalitsuse, Menetlusteenistuse asutuse ja valla hallatavate asutuste raamatupidamist ning finantsaruandlust tsentraliseeritult.2(2)Vaivara Vallavalituse (edaspidi vallavalitsus) hallatavad asutused on:11) Vaivara Huvikeskus;22) Sinimäe Põhikool;33) Vaivara Lasteaed.
(1) Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Vaivara valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud ka omavalitsus) raamatupidamisarvestuse korra ja finantsaruandluse kehtestamine ning raamatupidamise ja eelarve täitmise aruandluse tagamine.2(2)Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast, raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna Juhenditest (RTJ), riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri), kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (KOFS) ning vallavalitsuse õigusaktidest.
(1) Sise-eeskirja kohaldatakse vallavalitsusele ja hallatavatele asutustele ning vallavalitsus konsolideerimisgruppi kuuluvatele valitseva mõju all olevatele äriühingutele ja sihtasutustele, kes lähtuvalt sellest võivad koostada oma raamatupidamise sise-eeskirjad.2(2)Vallavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtted:11) AS KA Vaiko;22) SA Sinimägede Sihtasutus;33) MTÜ Virumaa Tööstuspark;44) MTÜ Narva Lennujaam OÜ.3(3)Sise-eeskiri reguleerib vallavalitsuse ja hallatavate asutuste (edaspidi asutused) majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.
(1) Vallavalitsuse raamatupidamises on kasutusel riigiraamatupidamise kohuslastele üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan, mida vajadusel liigendatakse täiendavate alamkontodega. Vastavalt vajadusele kasutatakse 7-kohalisi kontosid, millest konto esimesed 6 kohta tulenevad riigi raamatupidamise üldeeskirjast ja viimase kohaga tagatakse asutusepõhine täiendav konto tasemel analüütiline arvestus.2(2)Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks kontoplaani järgmiselt:11) kontod – tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansi aktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning bilansivälisteks kontodeks;22) tehingupartneri koodid – Rahandusministeeriumi poolt antud tunnused igale iseseisval bilansil olevale üksusele või üksuste grupile;33) tegevusala koodid – tunnused, mida kasutatakse kulude, põhivara soetuse ning saadud ja antud toetuste liigendamiseks tegevusvaldkondade lõikes;44) allika koodid – tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida nõudeid-kohustusi ning tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes;55) rahavoo koodid – tunnused, mis võimaldavad koostada rahakäibe ja põhivara liikumise aruandeid.3(3)Lisaks raamatupidamise kontoplaanile kasutatakse finantsinfo liigendamiseks järgmisi täiendavaid tunnuseid:11) tunnused eelarve liigendamiseks (tulu-kulu liigid, osakonnad, projektid vms);22) tunnused rahakäibe liigendamiseks;33) muud tunnused majandusinformatsiooni liigendamiseks (projekti koodid, lepingu numbrid jms).
(1) Vallavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses, RTJ-des ja KOFS-is ning üldeeskirjas toodud nõuetest ja esitatud arvestuspõhimõtetest ja tähtaegadest.2(2)Kui erinevate juhendmaterjalide arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.3(3)Tütar- ja sidusettevõtted esitavad vallavalitsuse korraldusega määratud tähtajal oma majandusaasta aruanded, millede põhjal koostatakse konsolideeritud majandusaasta aruanne.4(4)Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja vallavanema poolt allkirjastatud konsolideeritud majandusaasta aruande Vaivara Vallavolikogule (edaspidi volikogu) hiljemalt 31. maiks (KOFS § 29 lõige 11). Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.5(5)Vallavanema poolt allkirjastatud majandusaasta aruanne esitatakse koos vandeaudiitori aruandega esimesel võimalusel Rahandusministeeriumile.6(6)Volikogu kinnitab otsusega valla konsolideeritud majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks.7(7)Vallavalitsus avaldab nõuetekohaselt kinnitatud konsolideeritud majandusaasta aruande koos kõikide selle lisade ja osadega oma veebilehel 7 päeva jooksul aruande kinnitamisest.
(1) Saldoandmik on pearaamatu käivetekogum, mille alusel formeeritakse vallavalitsuse eelarve täitmise aruanne (tekkepõhine osa), bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, materiaalse põhivara liikumise aruanne, laenude tagasimaksete aruanne, töötasude ja tööjõu aruanne, finantsdistsipliini täitmise aruanne ning majandustehingute käivete võrdlused kõigi riigiraamatupidamiskohuslastega. Saldoandmikud koostab ja esitab vanemraamatupidaja Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks.2(2)Eelarve täitmise aruanded koostatakse kassapõhiselt ja kord kvartalis esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt tema poolt kehtestatud korras ja tähtajaks. Eelarve täitmise aruande koostab ja esitab vanemraamatupidaja.3(3)Vallavalitsuse koondmaksudeklaratsioonid (töötasu-ja sotsiaalmaksete deklaratsioon, erisoodustuste deklaratsioon, isiklike autode ametialase kasutamise kompenseerimise deklaratsioon, lastevanemate poolt tasutud koolituskulude deklaratsioon jm seadusega nõutud deklaratsioonid) koostatakse ja esitatakse Maksu-ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. Maksudeklaratsioonid esitab raamatupidaja.4(4)Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel. Statistikaaruanded koostab ja esitab lähtuvalt statistika aruande sisust kas raamatupidaja või vastava valdkonna eest vastutav isik.
(1) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse tsentraliseeritud korras.2(2)Vallavalitsuse igapäevast tegevust juhib vallavanem, kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.3(3)Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist koordineerib ja korraldab vallavalitsuse finantsjuht, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis ning kes allub vallavanemale.4(4)Raamatupidamisarvestuses kasutatakse finantstarkvara PMen. Programmis olevad andmed salvestatakse valla serveris. Programmis olevatest andmetest tehakse koopiad igal ööl. Koopiad tehakse automaatselt.
(1) Vara kajastatakse ametiasutuse bilansis raamatupidamistarkvara PMen varade menüüs selle hallatava asutuse tegevusala koodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist). Valitseva mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.2(2)Nõuded kajastatakse üldjuhul vallavalitsuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsust nõude sissenõudmisel.3(3)Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises.4(4)Kohustused kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud.5(5)Laenud kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises korrigeeritud soetusmaksumuses. Kapitalirendi kohustused kajastatakse laenukohustusena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitustele, juhindudes RTJ 9 põhimõtetest.6(6)Vallavalitsuse bilansis moodustatakse bilansipäeva seisuga eraldised lubadustest, garantiidest ja muudest kohustustest, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust ja kogemustest.7(7)Vallavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse vallavalitsuse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandes.
(1) Tulusid ja kulusid kajastatakse vallavalitsuse tulemiaruandes selle asutuse finantsarvestuses, kelle majandustegevuse tulemusel tulu tekib või kelle tegevuseks kulu kasutati.2(2)Tulud riiklikest maksudest (füüsilise isiku tulumaks, maamaks, loodusressursside kasutamise- ja jäätmetasud) kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt maksuhalduri esitatud teatisele vallavalitsuse kui ametiasutuse tuludes.3(3)Tulu kogutud kohalikest maksudest, trahvidest ja lõivudest võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastatavatele dokumentidele.4(4)Tulu majandustegevusest (toodete ja teenuste müügist) kajastatakse teenuse osutamisel vastavalt majanduslikule sisule selle asutuse tuludes, kes teenust osutas või toodet müüs. Rendi-, üüri-, kohatasude-, õppekulude jm lepinguliste püsiteenuste eest, arvestatakse tulu ja esitatakse müügiarve lepingulistest tingimustest tulenevalt. Teenuse saamisega seotud mõõdetavate muutuvkulude (rendi-ja üüripindade kommunaalkulud, toiduraha jms) arvestatakse tulu ja esitatakse müügiarve peale teenuse osutamist.5(5)Kulud kajastatakse tulemiaruandes tekkepõhiselt vastavates kontogruppides 4, 5 ja 6, eristades neid kulu liigi ja tegevusala koodiga. Tulevate perioodide kulusid ehk ettemakseid (konto 103990) ja varude (konto 108400) soetamist kajastatakse ilma käibemaksuta, käibemaks eraldatakse koheselt kulukontole 601000.6(6)Algdokumentidel kajastatud kuludesse kantavat käibemaksukulu kajastatakse kontogrupis 601, sh tegevuskulude käibemaksukulu kontol 601000, põhivara soetusega seotud käibemaksukulu kontol 601002, riigieelarvelisest haridustoetusest oma töötajate koolituskulude käibemaks kontol 601003 ja riigieelarvelisest haridustoetusest õppevahendite kulude käibemaks kontol 601004.7(7)Kulude edasiandmise kajastamisel lähtutakse üldeeskirja põhimõtetest ja rahandusministeeriumi juhenditest. Kolmandate isikute eest tasutud ja nende poolt samas summas hüvitatavad kulud kajastatakse esmalt kohustusena arve esitaja vastu ja tema TP koodiga. Nõue kolmandate isikute vastu võetakse arvele selle TP koodiga, kellele kulu edasi antakse, vähendades kajastatud kulu. Vastava informatsiooni kulude hüvitamise kohta märgib arve aktsepteerija kommentaariks arvele.8(8)Lähetus hõlmab töö-, teenistus- ja koolituslähetusi ning lähetuskulude arvestamise ning väljamaksmise aluseks on asutuse juhi käskkiri, vallavalitsuse korraldus või volikogu otsus. Lähetuse päevarahad ning lähetusega kaasnevad kulud hüvitatakse seaduses ettenähtud korras ja -tingimustel. Lähetuskulude avansilise väljamakse aluseks olevas dokumendis näidatakse lähetatu nimi, lähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne, hüvitatavate kulude ja välislähetuse päevaraha määrad ning avansiline makse kajastatakse kontol 103920 deebetis. Lähetusse saatja poolt kinnitatud aruanne esitatakse raamatupidajale hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale lähetuse lõppemist. Töö- ja teenistuslähetuse kulud kajastatakse kontogrupis 5503 jaotatuna vastavatel kontodel ja koolituslähetused kontogrupis 5504 jaotatuna vastavatel kontodel. Riigieelarvelisest haridustoetusest kaetud koolitus- ja lähetuskulud kajastatakse kontogrupis 5505 jaotatuna vastavatel kulukontodel.9(9)Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulud hüvitatakse seaduses ettenähtud korras. Isikliku sõiduauto hüvitise arvestamise ja maksmise aluseks on volitatud asutuse juhi käskkiri või volikogu otsus/määrus, milles näidatakse hüvitist saava isiku ees- ja perekonnanimi, hüvitise suurus, sõidu periood ning sõiduki registreerimisnumber. Käskkirja vormistamise aluseks on isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kohta arvestuse pidamine (edaspidi sõidupäevik), milles märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed, sõiduauto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga sõidu kohta, kuupäev ja sõidu eesmärk sihtkohtadega. Sõidupäevikule lisatakse sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia, allkirjastatakse ning esitatakse hiljemalt järgmise kuu viieks tööpäevaks kinnitamiseks asutuse juhile. Kinnitatud sõidupäevikud esitatakse alusdokumendina raamatupidajale. Kulud kajastatakse tekkepõhiselt kohustusena kontol 202050 ja kulud kontogrupis 5513. Lähetusega seotud isikliku sõiduauto kasutamise kulud kajastatakse kontogrupis 5503, 5504 või 5505 ja hüvitatakse kuludokumentide alusel.
(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7):11) dokumendi nimetus ja number;22) koostamise kuupäev;33) tehingu majanduslik sisu;44) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);55) tehingu osapoolte nimed;66) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;77) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri, mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;88) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.2(2)Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:11) omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil;22) digitaalallkiri;33) dokumendi menetlemisel infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektroonselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.3(3)Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.4(4)Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud raamatupidaja ja volitatud isiku poolt. Volitatud isik on isik, kes on volitatud tegema tehinguid eelarves määratud summade piires ja eelarveartiklite ning tegevusalade lõikes. Volitatud isikud on vallavalitsuse osakondade juhid, hallatavate asutuste juhid ja Menetlusteenistuse juht ning vallavanema käskkirjaga või halduslepinguga määratud isik.5(5)Volitatud isikud kuludokumentide kontrollimisel kinnitatud eelarve piirsummade ulatuses peavad tagama dokumentide kontrolli nõuded ja raamatupidamise üksuse töötaja isiku lahususe.6(6)Hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult volitatud isik.7(7)Volitatud isik vastutab, et:11) dokument kajastab majandustehingut õigesti;22) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;33) tehing on seaduspärane ja vajalik;44) tehing on kooskõlas eelarvega;55) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;66) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;77) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.8(8)Volitatud isiku kinnitus vormistatakse algdokumendile kulu liigi ja tegevusala, vajadusel projekti koodi ning lepingu numbri väljakirjutamise ning allkirjaga, mille juurde lisatakse paberkandjal oleva arve korral volitatud isiku nimi ja allkirjastamise kuupäev. Kui algdokumendi pealt ei ole võimalik aru saada kulu sisu, peab volitatud isik lahti kirjutama, millise kuluga tegemist on ja missuguse lepingu alusel tehing on toimunud.9(9)Raamatupidajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:11) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus;22) tekkepõhine periood ja maksetähtpäev (v.a. juhul, kui arve ei ole esitatud raamatupidamisele tähtajaliselt);33) saaja andmed, sh. juhul, kui ostudokumendil on esitatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohuslane ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;44) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;55) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.10(10)Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks isikut. Sularahakassa väljamineku orderi kinnitab lisaksraamatupidaja finantsjuht või vanemraamatupidaja.11(11)Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist, kuna ülekandjal peab jääma aega alusdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks ning rahavoogude planeerimiseks. Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse. Rahalisi ülekandeid teostatakse maksetähtpäevadel.
(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.2(2)Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid, milleks võivad olla:11) arved (ostu-ja müügiarved);22) sularaha kviitungid, tšekid;33) avansi- ja töölähetusaruanded;44) vallavanema käskkirjad ja korraldused;55) hallatavate asutuste juhtide käskkirjad ja avaldused (sh. laste/õpilaste nimekirjade kinnitamise, nende muutmise ja väljaarvamise kohta);66) toetuste esildised;77) esildised või muud teatised müügiarvete koostamiseks;88) palgaarvestuse dokumendid (tööajatabelid, vastavad käskkirjad, palgalehed, töövõtu- võikäsunduslepingud);99) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, inventuurid);1010) kassadokumendid (kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid);1111) pangakontode väljavõtted;1212) lepingud ja lepingute alusel esitatud dokumendid;1313) lasteaias viibimise päevatabelid;1414) raamatupidamisõiendid reguleerimis- või paranduskannete tegemiseks.3(3)Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:11) majandustehingu kuupäev;22) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;33) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning vastavad summad;44) majandustehingu lühikirjeldus, tehingupartneri- ja tegevusala kood, kulu/tulu artikkel, vajadusel projekti,objekti, osakonna vms kood;55) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.4(4)Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse ning paberkandjal esitatud algdokumendid sisestatakse käsitsi finantstarkvarasse – raamatupidamisprogrammi PMen. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).5(5)Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.6(6)Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust hallatavate asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad:11) Bilanss – kajastatakse pearaamatu kanded;22) Võlad – kajastatakse nõuded, kohustused ja ettemaksed;33) Raha – kajastatakse panga- ja kassakanded;44) Palk – kajastatakse palgakanded;55) Arved – koostatakse arved;66) Varad – kajastatakse põhivarad;77) Eelarve – kajastatakse kinnitatud eelarve;.7(7)Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid:11) pearaamatu koond;22) panga kanded;33) kassa kanded;44) hankijate kanded;55) ostjate kanded;66) palgalehed;77) TSD koos lisadega.8(8)Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid:11) põhivarade nimekiri;22) bilansiväliste varade nimekiri;33) pearaamatu koond;44) arvelduste koondid;55) puhkusereservi arvestus.
Algdokumentide käive ja esitamise tähtajadDokumendi nimetusRaamatupidamisele esitamise tähtaegDokumendi esitajaTööaja arvestuse tabeliga kuu viimaseks tööpäevakspersonalitöö eest vastutav isik, hallatavate asutuse juhid, MET juhtTööettevõtu- ja käsunduslepingud palga maksmiseksiga kuu viimaseks tööpäevakspersonalitöö eest vastutav isik, hallatavate asutuse juhid, MET juhtKäskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta3 tööpäeva enne tasude väljamaksmistpersonalitöö eest vastutav isik, hallatavate asutuse juhid, MET juhtMajandus-, ostu-müügi-, laenu-, notariaalsed jms lepingud3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimistvallasekretär, hallatavate asutuste juhid või lepingu sõlmimise eest vastutav isikLähetuskulude aruanded5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumistlähetatuAvansiaruandedkuu viimaseks tööpäevaksavansi saajaSularaha arved ja kassatšekidkohe pärast dokumendi saamist ja aktsepteerimistvolitatud isikHankijate arvedpärast arve kinnitamist e-arvekeskusesvolitatud isik, kinnitajaTeenuste- ja müügi arvete koostamiseks vajalikud algandmedhiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaksvolitatud isik, hallatava asutuse juhtPõhi- ja bilansivälise vara arvelevõtmine3 tööpäeva jooksul peale vara kättesaamist või notariaalse lepingu sõlmimistvolitatud isikVara mahakandmise aktid3 tööpäeva jooksul pärast akti kinnitamistkomisjoni esimeesKassa dokumendidiga kuu 1. tööpäevaksraamatupidajaSotsiaaltoetuste väljamaksu lehed1 tööpäev enne toetuste väljamaksmistSotsiaalosakonna juhatajaVallavalitsuse protokollilised otsused ja korraldused1 tööpäeva jooksul peale allkirjastamistvallasekretärVolikogu otsused1 tööpäeva jooksul peale allkirjastamistvallasekretärTeekonnalehed ja sõidupäevakudiga kuu 5. tööpäevakspersonalitöö eest vastutav isik, hallatavate asutuse juhidLasteaias viibimise päevatabelidiga kuu 1. kuupäevakshallatava asutuse juhtHallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt kirjalikult volitatud isik.
(1) Tarnijatega sõlmitud lepingute ja operatiivselt tellitavate tööde, teenuste ning kaupade arvete koostamiseks edastatakse tarnijale järgmine informatsioon:11) arvete saatmise kontaktaadress on PDF formaadis arvetel [email protected] ja XML-formaadis arvete operaator on e-Arvekeskus ( www.omniva.ee ) ( [email protected] );22) ostja ehk arve saaja on vallavalitsus või hallatav asutus, kelle eelarvest antud kulu kaetakse, arve maksjaks on Vaivara Vallavalitsus;33) riigiraamatupidamiskohuslaselt kaupu või teenuseid soetades on vallavalitsuse tehingupartneri kood 192101;44) kauba või teenuse tellinud kontaktisiku nimi.2(2)Kui ostuarve edastatakse tarnija poolt mõnele muule Vaivara valla hallatava asutusega seotud aadressile, peab arve saaja selle viivitamatult edastama e-arvete operaatori e-Arvekeskus ( www.omniva.ee ) arvete kogumisaadressile [email protected](3)Ostuarved digitaliseeritakse, kinnitatakse ja klassifitseeritakse vastavalt finantsinfo liigendusele e-Arvekeskuses ja imporditakse peale lõppkinnitaja aktsepteerimist finantstarkvarasse.4(4)Ostuarvete menetlemisel ja kinnitamisel juhindutakse alljärgnevatest põhimõtetest:11) arveid saadab kinnitusringile vanemraamatupidaja või raamatupidaja;22) hallatava asutuse arved saadetakse kinnitamiseks vastava hallatava asutuse juhile või eelnevale kinnitusele tema poolt kirjalikult määratud isiku(te)le.5(5)Vallavalitsuse kui ametiasutuse arvete kinnitajate valikul lähtutakse vallavalitsuse korraldusest valla aasta eelarve kontode järgi kinnitamise kohta, mis kajastab vastutavate osakondade aasta eelarve tegevuskulude täitmise eest. Volikogu ostuarvete menetlemisel järgitakse valla põhimääruses või muus volikogu õigusaktis sätestatut.6(6)Ostuarveid kinnitatakse läbi ametliku e-posti aadressi või arvete halduskeskkonnas www.omniva.ee.7(7)Arvete kinnitusringile saatja suunab arve kinnitamisele ning arvele märgib vajalikud tunnused (tegevusala kood, kulu liik) kinnitaja, vajadusel kommenteerib arve sisu. Seejärel suunatakse arve järgmis(t)ele kinnitaja(te)le olenevalt eelarve tegevuskulude täitmise eest vastutajatest ning arve summast. Lõpuks suunatakse arve kinnitusringi alustajale, kes lisab majanduslikku sisu kajastavad puuduolevad tunnused vastavalt kontoplaanile ning vajadusel finantsinfo liigendamiseks vajalikud rahavoo-, allika- ja projektikoodid jms.8(8)Kinnitaja lisab vajadusel e-Arvekeskuses oleva arve juurde programmi käskluse „Lisa manus“ kaudu täiendavaid dokumente (nt leping, tööde vastuvõtu akt).9(9)Ostuarve aktsepteerimisega kinnitaja:11) kinnitab, et kulutus on põhjendatud ning vajalik, et kulutus on tehtud kinnitatud eelarve vahendite piires ja kooskõlas eelarveaasta eesmärkidega ning et tehtud kulutuse suurus on tasakaalus kulutuse kaudu saavutatava tulemusega;22) vastutab, et ostuarve vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele ja kajastab majandustehingut õigesti, ostuarvel kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, majandustehingu mõistmiseks vajalik lisainfo lisatud arve manusesse;33) annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamises, eelarve täitmises ning tarnijale ülekande tegemiseks vastavalt ostuarve maksetähtajale ja makse saaja andmetele.10(10)Kui ostuarve ei vasta kokkulepitud tingimustele, lükatakse dokument koos selgitustega tagasi (programmi käsklus „Lükka tagasi“). Tagasilükatud ostuarve tagastavad vanemraamatupidaja või raamatupidaja arve esitajale (programmi käsklus „Tagasta arve saatjale“).11(11)Kui ostuarve on suunatud kinnitajale, kelle vastutusvaldkonda arve ei kuulu, siis suunab ta arve tagasi kinnitusringi alustajale või suunab arve edasi õigele kinnitajale.12(12)Kinnitaja peab ostuarve kinnitama, edasi suunama või tagasi lükkama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale kinnitusteate või koheselt peale teistkordse kinnitusteate (meeldetuletuse) saabumist. Kui kinnitaja on puhkusel, töölähetuses või muudel põhjustel töölt eemal, peab ta selleks perioodiks e-Arvekeskuses määrama asendaja.13(13)Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse e-Arvekeskusest finantstarkvarasse PMen.
(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassas raamatupidaja kontrolli all olevas seifis.2(2)Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse internetipanga maksekorraldusi, mis allkirjastatakse vallavanema poolt volitatud vallavalitsuse finantsjuht või tema äraolekul vanemraamatupidaja.3(3)Allkirjastamisel kasutatakse digitaalallkirja.4(4)Maksekorraldused valmistab internetipangas ette raamatupidaja või tema äraolekul vanemraamatupidaja.5(5)Teleteenuse või internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.6(6)Igal hommikul trükitakse välja eelmise päeva pangaväljavõte arvelduskontode kaupa, mis kontrollitakseraamatupidajate poolt ja mille alusel teostatakse vajalikud raamatupidamiskanded.
(1) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja, kelle ametijuhendis on kirjas tema tööülesanded ja materiaalne vastutus.2(2)Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:11) kassa sissetuleku order;22) kassa väljamineku order;33) kassaraamat.3(3)Kassaorderid ja kassaraamat trükitakse välja raamatupidamisprogrammist.4(4)Sularahakassa väljamineku orderi kinnitab lisaks raamatupidaja vallavalitsuse finantsjuht või vanemraamatupidaja.5(5)Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.6(6)Hallatavates asutuses pileti alusel omatuluna laekuv raha tuuakse vähemalt kord kuus vallavalitsuse kassasse koos väljastatud pileti kasutamise aruandega (pileti väljastamise õigus on hallatava asutuse juhil või tema poolt kirjalikult volitatud isikul). Vallavalitsuse kassapidaja sisestab tehingud raamatupidamisprogrammi ning trükib välja kassa sissetulekuorderi.7(7)Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda aruandja pangaarvele, sealjuures peavad aruanne ja kulu algdokumendid olema kinnitatud vastava kulueelarverea eest vastutava isiku poolt.
(1) Pangakaartide kasutamise õigus on vanemal või tema poolt kirjalikult volitatud isikutel. Pangaga sõlmitud lepingus kinnitatakse ainult sularaha sissemakset. Vallavanem võib pangakaartide kasutamise õiguse anda hallatava asutuse juhile, sõlmides pangaga vastava lepingu.2(2)Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest.3(3)Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.4(4)Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.5(5)Kaardi valdaja esitab pangakaardiga sooritatud tehingu algdokumendid esimesel võimalusel peale tehingu sooritamist, kuid mitte hiljem, kui järgmise kuu 1.kuupäevaks.
(1) Nõuded ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem, lähtudes RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 nõuetest.2(2)Nõuded ja kohustused kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamisprogrammis, Võlad menüüs erinevate kontodega seotud objektide all, mis täpsustatakse tegevusalade koodidega.3(3)Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse vallavalitsuses iga aruandeaasta lõpus. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.4(4)Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:11) 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;22) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.5(5)Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla vallavanem või tema poolt volitatud isik ja vanemraamatupidaja.6(6)Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludes, olenevalt nõude liigist (kontogrupis 6012 ebatõenäoliselt laekuvad maksu-, lõivu- ja trahvinõuded, kontorühmas 605 ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded, kontogrupis 6580 ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded) ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.7(7)Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.8(8)Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.9(9)Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Vaivara vallavara eeskirjas sätestatud korras.
(1) Üldeeskirja kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata) kontogruppides 1038 ja 1039.2(2)Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse ettemaksu kontol käibemaksuta, käibemaks eraldatakse koheselt kontogruppi 601. Ettemakse kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.
(1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontodel 103920 ja 202050.2(2)Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes.
(1) Toetustena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.2(2)Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:11) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, v.a. toetused ettevõtluseks;22) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel ja lisaks muudel tingimustel saadud ja antud toetused, mis jagunevad:a) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud või neile antud sihtfinantseerimine (v.a. nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine), samuti välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine, mida Eesti avaliku sektori üksus annab lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;b) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sh rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine ning residentide, sh teiste avaliku sektori üksuste kaudu vahendatav välismaine sihtfinantseerimine;33) mittesihtotstarbeline finantseerimine – ilma sihtotstarvet määramata ja tingimustega sidumata juriidilistele isikutele antavad toetused, mida toetuse saaja kasutab oma äranägemisel.3(3)Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.4(4)Toetus kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lõige 2), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev). Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (nt sotsiaaltoetused), võetakse toetus kuluna või tuluna arvele selles kuus, mille eest oli ta ette nähtud. Sotsiaaltoetuste arvestamise aluseks on vallavalitsuse korraldused ja kajastatakse kuludes kontogrupi 413 deebetis.5(5)Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksetena kontogrupis 20385. Antud sihtfinantseerimise korral kajastatakse tasumine ettemaksena kontogrupis 10385 ja kantakse kuludesse kontogrupi 450 deebetis pärast toetuse kasutamise aruande laekumist vallavalitsuse raamatupidamisse.6(6)Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse seda tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena kontogrupis 10355.7(7)Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna kontogrupis 3500 hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.8(8)Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Avalikku sektorisse kuuluvat toetuse andjat või vahendajat informeeritakse sihtfinantseerimise teatise kaudu lepingus ettenähtud aegadel või iga kvartali lõpus raamatupidamises kajastatud sihtfinantseerimise nõuetest ja kohustustest ning tuludest ja kuludest.9(9)Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist, milleks on 2 000 eurot (üldeeskirja § 26 lõige 3). Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.10(10)Kui põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara veel ei ole soetatud, kajastatakse saadud vahendeid lühiajalise (bilansikontol 203856 või 203857) või pikaajalise (kontogrupp 257) kohustusena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).11(11)Vastavalt üldeeskirjale (§ 27) kajastatakse avaliku sektori üksustelt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna kontogrupis 3502 ning ei kasutata sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul. Antud toetused põhivara soetamiseks kajastatakse kuluna kontogrupis 4502.12(12)Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna kontogrupis 352 ja sihtfinantseerimise andja poolt kontogrupis 452.
(1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varudena kajastatakse selliseid kaupu või materjale, mis on ostetud edasimüügi eesmärgil või kasutatakse järgmistel perioodidel. Erinõudena kajastatakse varude soetamisel lisanduvad mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes kontogrupis 6010. Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest.2(2)Varud ja varude soetamiseks tehtud ettemakseid kajastatakse kontogrupis 108.3(3)Materjalid võib kanda kohe kuludesse, kui ostuarve summa ei ületa 2 000 eurot ilma käibemaksuta.4(4)Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja inventuuriandmikus tehtud märkuste tulemusena teostatakse allahindlused. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Varude allahindlust kajastatakse selle perioodi kuluna (konto 608020), millal varude väärtuse langus tuvastati.5(5)Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise jäägi arvutamisel kasutatakse FIFO (first in, first out – esimesena sisse, esimesena välja) meetodit.6(6)Varude kohta peab vallavalitsuses arvestust raamatupidaja.
(1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontogrupis 5000-5008 tegevusalade kaupa perioodis, mille eest kulu arvestati.2(2)Tööjõukuludest kinnipeetud maksud kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustus, st deklareeritud maksukohustus. Kui arvestatud töötasu makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinnipeetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 2020 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti.3(3)Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid. Puhkusetasu ja kasutamata puhkusepäevade hüvitust arvutatakse Vaiavara Vallavalitsuse palgajuhendiga kehtestatud korras. Õppepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel.4(4)Tööajatabelid ja töötasu puudutavad käskkirjad jm dokumendid peavad laekuma vallavalitsuse raamatupidamisse arvestuskuu viimaseks kuupäevaks.5(5)Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole arvestuskuule järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks.6(6)Puhkusetasud sh õppepuhkuste tasud makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või poolte kokkuleppel, kuid mitte hiljem, kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.7(7)Puhkusegraafikud kinnitatakse hiljemalt 31. märtsiks. Puhkusegraafiku kinnitab vallavanem ja hallatava asutuse osas selle juht. Puhkusele minek toimub puhkusegraafiku alusel. Kui puhkuse aeg muutub, siis vastav käskkiri peab vallavalitsuse raamatupidamisse jõudma vähemalt 3 tööpäeva enne puhkuse algust.8(8)Haigushüvitise arvestamise algdokument on haigusleht. Haigushüvitist arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel.9(9)Volikogu hüvitised ja liikmetasud arvestatakse volikogu esimehe poolt koostatud ja kinnitatud esildiste alusel. Hüvitised ja liikmetasud makstakse välja volikogu esimehe poolt määratud tähtajal. Määratud tähtaja puudumisel tehakse väljamaksed arvestuskuule järgneva kuu 5-ndaks kuupäevaks.10(10)Töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitise arvutamise algdokument on käskkiri või esildis, mis on kinnitatud vallavanema, või hallatava asutuse juhi poolt. Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.11(11)Maksud peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakseMaksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastataksedeklaratsiooni koostaja ja vallavanema või tema poolt volitatud isiku poolt. Deklaratsioonid koostab ja esitab raamatupidaja.12(12)Palgalehed koostatakse hallatavate asutuste lõikes ning allkirjastatakse raamatupidaja poolt. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt tasuliikide jaotus ja tasuliikide tabel. Töötaja palgalipik saadetakse tema poolt teatatud e-posti aadressile igakuiselt.13(13)Aruandeaasta kohta säilitatakse raamatupidamisprogrammis iga töötaja kohta elektroonne isikukonto kaart.14(14)Vallavalitsuses peavad palgaarvestust vanemraamatupidaja või raamatupidaja.
(1) Erisoodustuste mõistet kasutatakse tulumaksuseaduses sätestatu alusel. Erisoodustusi ja nendelt arvestatud maksukulusid kajastatakse personalikulude kontogruppides 505 ja 506.2(2)Erisoodustusena käsitlevatel kuludokumentidel peab olema volitatud isiku selgitus selle kohta, mis eesmärgil ja kellele on kaup või teenus ette nähtud ning kui suur osa arvest tuleb kajastada erisoodustusena.3(3)Kui kuludokumentidel ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuste osa, määrab erisoodustuse kulude arvutamiseks vajaliku proportsiooni kuludokumendi kinnitaja lähtudes oma hinnangust kulude jaotuse kohta.4(4)Erisoodustuse kulud aktsepteeritakse kuludokumendil, erisoodustusele lisanduvad maksukulud arvestatakse raamatupidaja poolt.5(5)Kui erisoodustuse tekkepõhine moment eelneb erisoodustuse kulude eest tasumisele, kajastatakse ja deklareeritakse erisoodustuse maksude kohustus kontogrupis 2030 erisoodustuse eest tasumise perioodis.
(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest, arvestades üldeeskirjas toodud erinõudeid.2(2)Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.3(3)Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse õiglasest väärtusest. Väärtuse muutused kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Parendused ja remont, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele.4(4)Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kehtestatakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Rakendatakse amortisatsioonimäärade vahemikku 3-10%.5(5)Kinnisvarainvesteeringu objekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.
(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetaks soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.2(2)Materiaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive (va. tööjõukuludelt arvestatud maksud).3(3)Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2 000 euro, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.4(4)Materiaalset põhivara kajastatakse kontorühmas 155. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust, põhivara jääkväärtuse mahakandmiste kajastatakse kontorühmas 611.5(5)Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.6(6)Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja - asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).
(1) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust asutuste ja hallatavate asutuste lõikes põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta:11) kasutuselevõtmise aeg;22) soetusmaksumus;33) vastutav isik – vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;44) inventarinumber;55) täpsustav informatsioon – maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne;66) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või komplektiga on seotud iseseisvad varad);77) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;88) amortisatsiooni arvestamise alguse aeg ja kehtiv amortisatsiooninorm;99) eelnevatel perioodidel arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.2(2)Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates 2 000 eurot (ilma käibemaksuta). Juhul, kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.3(3)Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes.4(4)Lõpetamata ehitised võetakse arvele alles siis, kui need on lõplikult valmis ning ehitise valmimist tõendav dokument on jõudnud vallavalitsuse rahandusametisse.5(5)Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.6(6)Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.7(7)Põhivara arvelevõtmiseks peab vara tundev spetsialist tooma vallavalitsuse raamatupidamisse dokumendi (tööde vastuvõtmise akt, arve, ostu-müügi leping, jms.), kuhu on peale märgitud antud vara eest vastutav isik, eeldatav kasutusiga ja amortisatsiooninorm. Dokumendile peab märkima ka eesmärgi, milleks põhivara on soetatud.8(8)Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivara kaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid raamatupidamises on elektroonilised ja kättesaadavad raamatupidamisprogrammist.9(9)Põhivara kaardil säilitatakse põhivara kohta järgnev informatsioon:11) kasutuselevõtmise aeg;22) soetusmaksumus;33) vastutav isik;44) inventari number;55) täpsustav informatsioon – maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhulregistreerimisnumber jne;66) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või komplektiga on seotud iseseisvad varad);77) parendusest (renoveerimisest) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;88) amortisatsiooni arvestamise alguse aeg ja amortisatsiooninorm;99) eelnevatel perioodidel arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.10(10)Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.11(11)Amortisatsioonimäärad aastas materiaalsetele põhivaradele on järgmised:11) hooned 2 - 5%;22) rajatised 2,5 - 10 %;33) masinad ja seadmed 10 - 30%;44) infotehnoloogia seadmed 20 - 50%;55) muu inventar, sisseseade 20 - 50%.12(12)Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.13(13)Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.14(14)Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatuste tegemiseks.15(15)Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga kontogrupis 611. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus.16(16)Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirjast.17(17)Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Vaivara vallavara eeskirjas sätestatud korras.
(1) Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (ilma käibemaksuta).2(2)Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.3(3)Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu ja nende arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.4(4)Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, igale objektile määratakse eraldi amortisatsioonimäär sõltuvalt selle kasulikust tööeast.5(5)Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalse põhivara gruppidele on 5-50%.
(1) Tütarettevõteteks loetakse kõiki ettevõtteid, mida kontrollitakse teise ettevõtte (emaettevõtte) poolt. Kontrolli (valitseva mõju) olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtte omanduses on vähemalt 50% tütarettevõtte hääleõigusest.2(2)Valitseva mõju all olevateks üksusteks loetakse sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, milles vallavalitsus omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat.3(3)Vallavalitsuse ja tema konsolideerimisgrupis olevate tütarettevõtete vahelised koordineerivad isikuid määrab vallavalitsus oma korraldusega. Koordineerivad isikud annavad ülevaate vallavalitsusele tütarettevõtete tegevuse ja finantsseisundi kohta jooksvalt, kuid mitte harvem, kui üks kord kvartalis. Konsolideerimisgrupi sisese finantsalase informatsiooni koordineerimise ja vahendamisega tegeleb finantsjuht.4(4)Sidusettevõteteks loetakse ettevõtted, milles emaettevõte omab osaliselt või kaudselt 20-50% hääleõigusest ja ei oma selle ettevõtte üle kontrolli.5(5)Kuni 31.12.2003 omandatud osalusi valitseva mõju all olevates üksustes kajastatakse vallavalitsuse aruannetes tuletatud soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlustega. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse osalust nende üksuste netovaras seisuga 31.12.2003.6(6)Alates 01.01.2004 omandatud osalusi valitseva mõju all olevates üksustes kajastatakse vallavalitsuse aruannetes soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlusega.7(7)Konsolideeritud aruandes kajastub tütar- ja sidusettevõtete tegevus alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni.8(8)Konsolideeritud aruandes liidetakse ema- ja tütarettevõtete finantsnäitajad rida-realt, elimineerides kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontsernisisesed tehingud ning nende tulemusel tekkinud kasumid/ kahjumid. Vallavalitsus konsolideerib rida-realt:11) AS KA Vaiko;22) SA Sinimägede Sihtasutus;33) MTÜ Virumaa Tööstuspark;44) MTÜ Narva Lennujaam OÜ.9(9)Konsolideeritud aruannet koostades veendutakse, et kõikide tütarettevõtete aruanded oleksid koostatud samadel põhimõtetel kui emaettevõtte aruanded.10(10)Osalusi kajastatakse kontorühmas 150. Konsolideerimisel ja osaluste kajastamisel lähtutakse RTJ 11 põhimõtetest.
(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus käibemaksuta on kuni 2 000 eurot ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.2(2)Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel.3(3)Raamatupidamises peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Bilansivälise vara arvestust peavad raamatupidaja.4(4)Väheväärtusliku vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Vaivara Vallavalitsuse vallavara eeskirjaga sätestatud korras.
(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku käivet ja jääki kassas ning pangakontodel raamatupidamises kajastatuga, aasta lõpul toimub pangasaldode võrdlus panga kinnituskirjade alusel.2(2)Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.3(3)Kord kuus tehakse maksunõuete- ja kohustuste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.4(4)Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel.5(5)Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi vallavalitsuse ja hallatavate asutuste kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu.6(6)Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad:11) materiaalse ja immateriaalse põhivara inventuur;22) varude inventuur;33) nõuete ja ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;44) kohustuste ja saadud ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur;55) sularahakassa inventuur;66) pangakontode saldode võrdlus;77) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;88) bilansivälise vara inventuur;99) muude varade inventuur.7(7)Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, panga kinnituskirjad, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.8(8)Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.9(9)Vallavanem moodustab oma käskkirjaga varude ja varade aastainventuuri komisjoni ning annab juhised aastainventuuride läbiviimiseks asutustes. Inventuurikomisjon peab koosnema vähemalt kolmest liikmest, sh inventuuri eest vastutav isik (edaspidi inventuurikomisjoni esimees). Inventuurikomisjoni liikmed ei tohi olla inventeeritavate varade eest vastutavad isikud. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.10(10)Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas ja inventuur aasta lõpul.11(11)Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel peab läbi viima erakorralise inventuuri.
(1) Kassa inventuuri viib läbi ametiasutuse töötajatest moodustatud komisjon.2(2)Kassa inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:11) inventuuri läbiviimise kuupäev;22) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;33) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;44) komisjoni liikmete allkirjad.3(3)Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega. Aasta lõpul väljastavad pangad audiitorpäringu aruande, mis sisaldab seisuga 31. detsember arveldus-, hoiuse- ja väärtpaberikontode jääke, kohustusi, antud tagatisi ja käendusi, allkirjaõiguslike isikute andmeid jms.4(4)Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:11) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;22) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;33) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;44) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;55) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;66) saldokinnituste saatmine aastalõpu seisuga hiljemalt 25. jaanuaril ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.5(5)Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:11) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;22) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;33) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata eeltäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;44) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;55) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);66) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse inventuurikomisjoni liikmete ja materiaalselt vastutava isiku poolt.6(6)Põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid eeltäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:11) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;22) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;33) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;44) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri.7(7)Bilansivälise vara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kajastades ettetäidetud inventeerimisnimestikes vara kogused ja maksumused.8(8)Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab inventuurikomisjoni esimees varude ja varade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid ning seletuskirjad. Valla vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise komisjoni moodustab vallavalitsus oma korraldusega, komisjon peab koosnema vähemalt kolmest liikmest. Komisjoni liikmete ja vastutava isiku poolt allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse. Leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele.9(9)Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha:11) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;22) süüdlase mitteavastamisel – Vaivara vallavara eeskirjas sätestatud korras.10(10)Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Maksude saldosid võrreldakse igakuiselt Keskkonnaameti ning Maksu-ja Tolliameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. Saldoteatise saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.
(1) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel arhiveeritakse dokumendid vallavalitsuse arhiivis vastavalt dokumentide loetelule.2(2)Raamatupidamisdokumente säilitatakse vastavalt raamatupidamise seadusele.
(1) Raamatupidamise aastaaruannet ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollakte säilitatakse alatiselt.2(2)Isikukontokaarte säilitatakse 50 aastat.3(3)Muid raamatupidamisdokumente säilitatakse raamatupidamise seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. e-Arvekeskuses olevate elektrooniliste ostuarvete 7-aasta pikkuse säilitamise eest vastutab operaatorfirma.4(4)Struktuurfondide kaudu rahastatavate projektidega aastatel 2007- 2013 seotud originaaldokumente säilitatakse iga projekti kohta eraldi aastani 2025. Aastatel 2014-2020 struktuurfondide kaudu rahastatavate projektidega seotud originaaldokumente säilitatakse vastavalt kehtestatud regulatsioonile, kuid mitte vähem, kui raamatupidamise seadus sätestab.
Raamatupidamise dokumentides kasutatavad lühendid:11) D - deebet;22) K - kreedit;33) TP - tehingupartneri kood;44) TT - tegevusala;55) A - allikas;66) RV - rahavoo kood;77) Art - artikkel.
(1) Tunnistada kehtetuks Vaivara Vallavalitsuse 18. jaanuari 2005 määrus nr 9 “Vaivara Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine”.2(2)E-arvete haldusteenusele üleminekuperiood kestab kuni 1. septembrini 2016.3(3)Määrus rakendatakse alates 1. septembrist 2016.4(4)Enne määruse rakendamist Vaivara Vallavalitsus edastab kõikidele partnerile teavituse e-arve haldusteenuse kasutamisest.5(5)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.