Hiiu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kodukord sätestab volikogu, volikogu juhatuse, volikogu komisjonide ja fraktsioonide töökorra.
(1) Eelnõusid võivad algatada:11) volikogu liikmed;22) volikogu fraktsioonid;33) volikogu komisjonid;44) volikogu juhatus55) vallavalitsus;66) vallavanem;77) vähemalt 1 % hääleõiguslikest Hiiu valla elanikest;88) valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Umbusalduse avaldamise algatamise õigus volikogu esimehele, aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele ja aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele on vähemalt ühel neljandikul volikogu koosseisust.3(3)Volikogu avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu juhatusel ja vähemalt ühel neljandikul volikogu koosseisust.4(4)Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.
(1) Algatatud määruste, otsuste, avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eelnõud koos seletuskirjadega ning muude vajalike lisadega esitatakse volikogu esimehe nimele vallavalitsuse kantseleisse. Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algataja või tema esindaja nime ja allkirjaga.2(2)Eelnõud peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed ning vastama Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud normitehnilistele nõuetele.3(3)Eelnõu või selle seletuskiri peab sisaldama järgmisi andmeid:11) eelnõu algataja staatus, esitaja nimi, esitaja allkiri, esitamise kuupäev;22) vajadusel algatamise õigust kinnitavad materjalid ja nimekirjad;33) nimekiri istungile kutsutavate isikute kohta;44) kulutusi nõudvatele eelnõudele peab olema lisatud kuluarvutus ning kulutuste katteallikate loetelu.4(4)Eelnõu peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega.5(5)Välislepinguid käsitlevad eelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse koopiaga. Eestikeelse originaali puudumisel esitatakse lepingu eestikeelne tõlge, millel on tõlkija nimi.6(6)Kui eelnõu algataja ei ole järginud käesolevas paragrahvis sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab volikogu esimees või tema asendaja eelnõu selle algatajale.
(1) Volikogu esimees või tema asendaja määrab esitatud eelnõule reeglina juhtivkomisjoni, milleks saab olla volikogu alatine komisjon.2(2)Juhtivkomisjon kujundab eelnõu kohta oma seisukoha ning esitab selle volikogu istungil eelnõu arutelu käigus.3(3)Juhul, kui juhtivkomisjon eelnõud ei toeta, teeb ta volikogu juhatusele ettepaneku arvata eelnõu volikogu menetlusest välja.4(4)Kui vallavalitsus ei ole eelnõu algataja, esitab ta oma seisukoha eelnõu kohta juhtivkomisjonile. Seisukoht esitatakse kirjalikult hiljemalt ühe nädala jooksul, arvates eelnõu saamisest. Seisukoha andmisest loobumisel teatab vallavalitsus sellest juhtivkomisjonile ühe nädala jooksul.
(1) Volikogu arutab üldjuhul esitatud määruste eelnõusid kahel lugemisel ja otsuste eelnõusid ühel lugemisel.2(2)Arengukava kinnitamist ja muutmist ning eelarve ja lisaeelarvete kinnitamist arutab volikogu kuni kolmel lugemisel.3(3)Kolmandale lugemisele võib kodukorras ettenähtud viisil suunata ka iga muu eelnõu.
(1) Volikogu täiskogu töövorm on volikogu istung.2(2)Volikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 16.00.3(3)Muul ajal kutsutakse volikogu istungile vallavalitsuse, volikogu juhatuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul ning sellele lisatud kirjaliku põhjenduse alusel.4(4)Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi või mõne küsimuse arutamise istungil kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja.2(2)Volikogu istungi toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt avalikustatakse valla koduleheküljel ning paberkandjal vallakantseleis, valla raamatukogu tegevuskohtades ning Kõpu ja Kõrgessaare teeninduspunktides.3(3)Kutse volikogu istungile, istungi päevakorra projekt ning määruste ja otsuste eelnõud väljastatakse volikogu liikmetele elektrooniliselt vähemalt neli päeva enne istungit.
(1) Volikogu arutab ainult väljasaadetud päevakorra projektis olevaid küsimusi.2(2)Volikogu töökorraldust puudutavaid küsimusi võib arutada ka ilma eelnõusid eelnevalt esitamata.3(3)Istungi tööaeg on koos vaheaegadega kuni neli tundi. Käsitlemata jäänud päevakorrapunktid lähevad edasi järgmise istungi päevakorda.4(4)Istungi töös tehakse 10 minutiline vaheaeg iga pooleteise tunni järel ja kuni 10 minutit volikogu fraktsiooni esindaja ettepanekul.5(5)Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise eel tuleb kindlaks teha kohalviibivate volikogu liikmete arv. Hääletamisest võivad osa võtta üksnes istungil viibivad volikogu liikmed.6(6)Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.7(7)Volikogu istung salvestatakse ja protokollitakse. Protokollid ja salvestused on kättesaadavad igaühele vallakantseleis ja valla dokumendihalduskeskkonnas.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees.2(2)Kui ka aseesimees ei ole saabunud, juhatab istungit vanim kohalolev volikogu liige.3(3)Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Hiiu valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
(1) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab esitatud eelnõude ja laekunud materjalide alusel volikogu esimees või tema asendaja.2(2)Istungi esimeseks päevakorrapunktiks on reeglina vallavalitsuse infotund, viimaseks muud küsimused.3(3)Istungi päevakorra projekti võetakse vaid need määruste ja otsuste eelnõud, mis on vormistatud ning istungiks ette valmistatud vastavalt käesolevale korrale.4(4)Istungi päevakord kinnitatakse volikogu istungil. Ettepanekuid päevakorra kohta võivad teha volikogu liikmed, vallavalitsus ja vallavanem, komisjonid ja fraktsioonid.5(5)Istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb volikogu istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletusele. Päevakorrapunkt võetakse päevakorda poolthäälteenamusega.
(1) Pärast päevakorra kinnitamist ja enne vallavalitsuse infotundi on volikogu liikmetel õigus paluda istungi juhatajalt sõna avaldusteks.2(2)Avalduse sisu ei pea olema seotud kinnitatud päevakorraga.3(3)Avalduse maksimaalne pikkus on 3 minutit.
(1) Kuni 60 minutilises vallavalitsuse infotunnis annavad vallavalitsuse esindajad ülevaate volikogu istungite vahepealsel ajal toimunud vallavalitsuse olulisematest otsustest ja edastavad olulist vallaelu puudutavat informatsiooni.2(2)Vallavalitsuse ettekanded ei või ületada kokku 40 minutit.3(3)Igal volikogu liikmel on õigus esitada kuni kaks küsimust infotunnis käsitletud teemade kohta.
(1) Volikogu liige ja fraktsioon võivad esitada kirjalikke arupärimisi vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele, volikogu esimehele ja komisjonide esimeestele, esitades need kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse.2(2)Arupärija peab arupärimises ära näitama, millist vastamise vormi ta soovib.3(3)Arupärimisele tuleb vastata kirjalikult 15 kalendripäeva jooksul ja suuliselt sellele järgneval volikogu istungil, kui sooviti ka suulist vastust.4(4)Arupärija võib volikogu istungil esitada kaks täiendavat küsimust vastuse täpsustamiseks.
(1) Istungi viimane päevakorrapunkt on muud küsimused, mille all käsitletakse:11) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta, samuti ettepanekuid reeglite muutmiseks;22) töökorda käsitlevaid küsimusi volikogu esimehe või aseesimehe ettepanekul.2(2)Muude küsimuste all on igal volikogu liikmel, vallavanemal ja vallavalitsuse liikmel õigus edastada volikogu tööks vajalikke teateid.
(1) Volikogu määruse või otsuse eelnõu arutelu seisneb ettekande, kaasettekannete, sõnavõttude, repliikide ning lõppsõnade ärakuulamises.2(2)Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata mõne päevakorrapunkti arutamise aega.3(3)Ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse kuni 10 minuti jooksul eelnõu algataja või tema esindaja poolt.4(4)Kaasettekanne on küsimuse täiendav käsitlemine, mis esitatakse kuni 10 minuti jooksul.5(5)Üldjuhul esineb kaasettekandega juhtivkomisjon. Kaasettekannetega võivad esineda volikogu teiste komiskonide esindajad.6(6)Küsimusi saab esitada ettekandjale ja kaasettekandjatele ainult ettekannete lõpul. Küsimus tuleb esitada lühidalt ja arusaadavalt omapoolsete kommentaarideta. Küsimused esitatakse enne sõnavõtte ja repliike.7(7)Fraktsiooni esindaja võib esitada fraktsiooni seisukoha arutatavas küsimuses kuni 5 minuti jooksul.8(8)Sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute, seisukohtade ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses kuni 5 minuti jooksul.9(9)Repliik on omapoolne märkus või õiend arutatavas küsimuses, kestusega kuni 2 minutit.10(10)Ettekandjal, kaasettekandjatel ja fraktsioonil on enne hääletamist õigus kuni 3 minutilisele lõppsõnale.11(11)Istungil on sõnavõtu õigus volikogu liikmetel, vallavanemal, vallavalitsuse liikmetel ja vallasekretäril. Teistele vallavalitsuse töötajatele ja istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.12(12)Volikogu liikmel on igas päevakorrapunktis õigus kahele suulisele küsimusele, ühele sõnavõtule ja kahele repliigile. Sõnavõtu õigusega isikul on õigus ühele sõnavõtule.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Teistes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.2(2)Hääletamine volikogus on avalik. Nimeline või salajane hääletamine viiakse läbi siis kui seda nõuab vähemalt viiendik kohalolijaist.3(3)Volikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.4(4)Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.5(5)Seaduses ettenähtud juhtudel otsustatakse isikuvalimised salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega, (s.t poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust).6(6)Isikuvalimistel, kui ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat.7(7)Ettepanekud, mis eelnõude muutmiseks on tehtud istungi käigus, pannakse hääletusele juhul, kui need on esitatud kirjalikult istungi juhatajale enne määruse või otsuse eelnõu hääletusele panemist.
(1) Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne.2(2)Seejärel esitatakse ettekandjatele küsimusi ja kuulatakse ära vastused.3(3)Kui juhtivkomisjoni seisukoht on positiivne ja ükski fraktsioon pole esitanud eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine hääletamata.4(4)Teisele lugemisele suunatud eelnõude kohta on volikogu liikmetel, volikogu komisjonidel, fraktsioonidel ja vallavalitsusel võimalik esitada muudatusettepanekuid kahe nädala jooksul, alates esimese lugemise lõpetamisest.
(1) Eelnõu arutelul vaid ühel lugemisel on ettekannete, fraktsioonide seisukohtade, küsimuste järel volikogu liikmetel õigus sõnavõtuks ja repliikideks.2(2)Arutelu käigustekkinud muudatusettepanekud esitatakse istungi juhatajale kirjalikult.3(3)Volikogus toetuse saanud muudatusettepanekud viiakse eelnõusse enne selle lõpphääletusele panemist.
(1) Teisele lugemisele esitab juhtivkomisjon eelnõu algatajaga kooskõlastatult muudetud eelnõu teksti. Komisjon viib muudetud teksti vaid need muudatused, mida nii komisjon kui eelnõu algataja toetavad.2(2)Kõik õigeaegselt laekunud kirjalikud muudatusettepanekud, mida juhtivkomisjon või eelnõu algataja ei toetanud, esitatakse volikogule otsustamiseks koos muudetud eelnõuga.3(3)Teisel lugemisel esineb juhtivkomisjon ettekandega, milles selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga toimunud tööd ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid. Eelnõu algatajal on õigus kaasettekandeks.4(4)Ettekandjatele esitatakse küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Seejärel kuulatakse ära volikogu liikmete sõnavõtud ja repliigid. Uusi muudatusettepanekuid võib teha vaid selles osas, kus eelnõu tekst on pärast esimest lugemist muutunud.5(5)Muudatusettepanekuid, mida eelnõu algataja ei toetanud, hääletatakse juhul, kui ettepaneku esitaja või keegi volikogu liikmetest seda nõuab. Võrdsete häälte korral otsustab juhtivkomisjoni arvamus.6(6)Muudatusettepanekud, mida juhtivkomisjon ei toetanud, pannakse hääletusele juhul, kui ettepaneku esitaja seda nõuab.7(7)Volikogu istungil tehtud uued muudatusettepanekud pannakse hääletusele. Kui tegemist on üksteist välistavate ettepanekutega, pannakse need konkureerivale hääletusele. Igas hääletusvoorus langeb välja vähem hääli saanud ettepanek.8(8)Kui muudatusettepanekute hääletamise järel pole tehtud ettepanekut teise lugemise katkestamiseks või kolmandaks lugemiseks, siis pannakse teisel lugemisel, pärast muudatusettepanekute hääletamist, kogu eelnõu tervikuna hääletamisele.9(9)Ettepaneku eelnõu kolmandaks lugemiseks võib teha juhtivkomisjon või fraktsioon.
(1) Teine lugemine katkestatakse eelnõu algataja, juhtivkomisjoni ja fraktsiooni ettepanekul, või kui volikogu nii otsustab. Katkestamisel määratakse tähtaeg teise lugemise jätkamiseks.2(2)Kui teine lugemine katkestati, on volikogu liikmetel, volikogu komisjonidel, fraktsioonidel ja vallavalitsusel võimalik esitada muudatusettepanekuid eelnõu kogu teksti ulatuses kahe nädala jooksul alates katkestamisest.3(3)Teise lugemise jätkamiseks peavad muudatusettepanekud olema juhtivkomisjonis läbi arutatud ja muudetud tekst volikogu liikmetele kätte jagatud.
(1) Eelnõu tuleb kolmandale lugemisele volikogu järgmisel istungil.2(2)Teise lugemise järel võib muudatusettepanekuid esitada vallavalitsus, volikogu fraktsioon või alatine komisjon. Need ettepanekud peavad kolmanda lugemise alguseks olema kirjalikult esitatud kõigile volikogu liikmetele koos juhtivkomisjoni seisukohaga.3(3)Kolmandal lugemisel võib eelnõu kohta sõna võtta vaid fraktsiooni ja alatise komisjoni esindaja. Nende nõudmisel võib teisel lugemisel eelnõusse tehtud muudatusi uuesti hääletusele panna. Muudatusettepanekute ja kogu eelnõu hääletamine toimub analoogiliselt teise lugemisega.
Eelnõu algatajal on õigus, ükskõik millisel eelnõu menetlemise etapil, see tagasi võtta. Sellisel juhul läheb eelnõu volikogu menetlusest välja.
(1) Vallavalitsusel ja fraktsioonil on, kooskõlastatult juhatusega, õigustaotleda eelnevalt komisjonides arutamata, kuid oma olemuselt kiireloomuliste eelnõude lülitamist istungi päevakorda.2(2)Kiireloomulisi küsimusi menetletakse ainult ühel lugemisel.
(1) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist.2(2)Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse, millele on allakirjutanud kõik umbusalduse algatajad, istungi juhatajale üle.3(3)Umbusaldatav isik ei või juhatada istungit. Umbusaldust arutatakse ka juhul, kui umbusaldatav ei ole kohal.4(4)Ettekande teeb umbusalduse algatajate esindaja, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada üks küsimus.5(5)Läbirääkimisi ei alustata. Isikul, kellele avaldatakse umbusaldust, või tema esindajal, on õigus kaasettekandeks. Igal volikogu liikmel on õigus esitada umbusaldatavale või tema esindajale üks küsimus, ka juhul, kui kaasettekannet ei esitata.6(6)Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel.7(7)Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.8(8)Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega.9(9)Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa.10(10)Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või abivallavanem töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. Vallavalitsuse liige, kellele on avaldatud umbusaldust, jätkab tööd ametikohal, kuhu ta on tööle võetud.11(11)Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või aseesimehe ametist vabastamise ja komisjoni esimehe, samuti revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest vabastamise.
(1) Volikogu juhatus on volikogu töö paremaks korraldamiseks moodustatud organ. Juhatuse tööd juhib volikogu esimees.2(2)Volikogu juhatusse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja fraktsioonide esimehed.3(3)Juhatuse koosolekutel võivad osaleda sõnaõigusega ka kutsutud volikogu komisjonide esimehed ja vallavanem või tema poolt määratud vallavalitsuse liige.4(4)Volikogu juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kord kuus. Otsused protokollitakse.5(5)Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled juhatuse liikmed. Otsused tehakse lihthäälteenamusega.6(6)Volikogu juhatus vaatab läbi ja kinnitab volikogu esimehe ettepanekul volikogu päevakorra eelnõu. Juhatus teeb volikogule ettepanekud eelnõude menetlemiseks vaid ühel lugemisel.7(7)Juhatus arutab ja otsustab volikogu sisemise töökorralduse küsimusi.8(8)Juhatuse teenindamise tagab vallakantselei. Juhatuse koosoleku protokollid on kättesaadavad kõigile ja asuvad vallakantseleis.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone ning määrab nende tegevusvaldkonnad ja valib volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel komisjonide esimehed ja aseesimehed.2(2)Volikogu kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul lahtisel hääletusel komisjoni liikmed.3(3)Komisjoni esimees arvestab volikogu fraktsioonide ettepanekuid komisjonides osalemiseks.4(4)Fraktsioon ei saa nõuda suuremat esindatust komisjonis, kui on tema proportsionaalne esindatus volikogus. Igal fraktsioonil on õigus olla esindatud kõigis komisjonides. (5) Volikogu komisjon on vähemalt viieliikmeline. Vähemalt pooled komisjoni liikmed peavad olema volikogu liikmed. Erandiks on revisjonikomisjon, mille esimees ja kuni kolm liiget valitakse ainult volikogu liikmete hulgast ja ajutised komisjonid, mille koosseisus on volikogu liikmeid vähemalt üks kolmandik.
(1) Eelarve- ja majanduskomisjon:11) eelarve,22) palgakorraldus,33) kohalikud maksud, koormised,44) maksusoodustused,55) ettevõtlus,66) kinnisvara ost, müük, rentimine, munitsipaliseerimine (v.a. maa munitsipaliseerimine),valla organisatsiooniline struktuur, koosseisud, palgamäärad,77) valla arengukava.2(2)Keskkonna- ja ehituskomisjon:11) üld- ja detailplaneerimine,22) investeeringud,33) ehitus- ja kommunaalküsimused,44) elamumajandus,55) kultuurimälestiste säilitamine,66) keskkonnakaitse, keskkonnastrateegiad,77) maakorraldus, maa munitsipaliseerimine,88) valla tehnovarustus,99) liikluskorraldus,1010) heakord ja avalik kord, korrakaitse,1111) reklaam.3(3)kultuuri-, haridus- ja spordikomisjon:11) alus-, põhi-, kesk- ja kutsehariduse korraldus,22) huviharidus ja täiskasvanute koolitus,33) ühiskondlikud organisatsioonid,44) kultuuriasutused,55) meedia ja trükised,66) välissuhted, suhted sõpruspiirkondadega,77) sporditegevus,88) noorte huvidega seotud valdkonnad4(4)Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon:11) elanike sotsiaalsete huvide kaitse, toetused,22) sotsiaalabi andmise korraldus,33) lastekaitse,44) tarbijakaitse,55) tervishoid,66) tööhõive.5(5)Revisjonikomisjoni töövaldkonnad ja ülesanded on sätestatud põhimääruses.
(1) Komisjonil on õigus algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja anda arvamusi volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning kontrollida määruste ja otsuste täitmist. Komisjonil on õigusteha ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide algatamiseks. Komisjon võib informatsiooni saamiseks pöörduda arupärimisega vastavate riigi- ja omavalitsusorganite ning ametiisikute poole. Komisjon võib oma tegevuses kasutada eksperte ja konsultante.2(2)Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja juhatab komisjoni esimees (aseesimees), Erandjuhtudel võib kokkukutsujaks olla volikogu esimees, sel juhul valib komisjon koosoleku juhataja, kelleks võib olla komisjoni liige või kokkukutsuja.3(3)Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta volikogu ja vallavalitsuse liikmed. Teiste isikute kutsumise ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.4(4)Komisjon, kui ta on määratud juhtivkomisjoniks, peab temale suunatud otsuse või määruse eelnõu läbi vaatama ühe nädala jooksul alates juhtivkomisjoni määramisest. Komisjonile suunatud kirjad, avaldused ja muud materjalid, mis ei ole seotud volikogu otsuste ja määruste eelnõudega, arutab komisjon läbi ja vastab saatjale ühe kuu jooksul.5(5)Komisjon võib arutada ka neid eelnõusid, kus ta ei ole määratud juhtivkomisjoniks. Nende eelnõude komisjoni koosoleku päevakorda võtmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. Kui keegi komisjoni liikmetest nõuab küsimuse päevakorda võtmiseks hääletamist, siis tehakse seda lihthäälteenamusega. Oma ettepanekud eelnõude kohta esitatakse volikogule.6(6)Komisjon on otsustusvõimeline, kui päevakorrapunkti arutelul osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt-ja vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav koosoleku juhataja hääl. Komisjoni liige võib komisjoni koosolekul osaleda erandkorras Skype’i teel, kui ta ei saa füüsiliselt koosolekul kohal olla ning on vallakantseleile ja komisjoni esimehele sellisest osalemise soovist vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumist teada andnud.7(7)Komisjoni teenindamise tagab vallakantselei. Komisjoni koosolekud protokollitakse, protokollid on kättesaadavad igaühele vallakantseleis ja valla dokumendihalduskeskkonnas.
(1) Volikogu ajutiste komisjonide töövaldkonnad ja ülesanded sätestatakse volikogu otsuses, millega komisjon moodustatakse.2(2)Ajutine komisjon ei saa eelnõude menetluses olla juhtivkomisjon.3(3)Ajutise komisjoni teenindamise tagab vallakantselei. Komisjoni koosolekud protokollitakse, protokollid on kättesaadavad igaühele vallakantseleis ja valla dokumendihalduskeskkonnas.
(1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget.2(2)Otsus fraktsiooni moodustamise kohta, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus ja esimees ning mis on allakirjutatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, esitatakse volikogu esimehele.3(3)Fraktsioon loetakse moodustatuks vastava otsuse üleandmise hetkest.4(4)Fraktsiooni liikmeks või sealt välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samal ajal olla ainult ühe fraktsiooni liige.5(5)Volikogu istungi juhataja teavitab istungi algul uutest moodustatud fraktsioonidest ja muudatustest fraktsioonide koosseisudes.
Tunnistada kehtetuks Kärdla Linnavolikogu 19. septembri 2013 määrus nr 51 „Hiiu Vallavolikogu kodukorra kinnitamine” ja Kõrgessaare Vallavolikogu 18.oktoobri 2013määrus nr 79 „Hiiu Vallavolikogu kodukorra kinnitamine”.