(1)Käesoleva määruse eesmärgiks on sätestada Vändra alevis kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise, kaugküttevõrgust eraldumise ja kaugkütte korraldamise tingimused ja kord ning kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustused.
(2)Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos kaugkütteseadusega.
(3)Käesolevas määruses kasutatakse kaugkütteseaduses toodud mõisteid.
Kaugküttepiirkond on Vändra alevi üldplaneeringu kaardimaterjali alusel piiritletud maa-ala, millise asukoht ja välispiir on määratletud ja märgistatud määruse lisades 1 ja 2 toodud skeemidel Vändra alevi kaugküttepiirkonnana.
(1)Võrguga liitumine on kohustuslik kõigile isikutele, kelle omandis või valduses on kaugküttepiirkonnas asuv olemasolev, ehitatav või rekonstrueeritav ehitis v.a käesoleva peatüki § 3 lõikes 4 ja § 4 nimetatud erandjuhtudel.
(2)Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud ehitised.
(3)Soojusettevõtja ei ole kohustatud ühendama võrguga ehitisi, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 kW või aastane tarbimine võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 MWh või käesoleva määruse § 4 nimetatud erandjuhud.
(4)Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
(5)Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(1)Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks võrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.
(2)Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas olemasolevate, ehitatavate või rekonstru-eeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 1) ehitised, mis kaugküttepiirkonna määramise ajal või üldplaneeringu või selle täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud detailplaneeringu kohaselt ei kasuta kaugkütet; 2) ajutised ehitised; 3) ehitised, mille projekteeritud soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile on alla 30 kW; 4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse kütusevabadest taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.
(3)Loa käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 loetletud erisuste kasutamiseks kooskõlastatakse soojusettevõtjaga ja selle annab Vändra Alevivalitsus ning see peab olema kinnitatud Vändra Alevivolikogu üldplaneeringu või selle täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud detailplaneeringu kehtestamisega või Vändra Alevivalitsuse projekteerimistingimuste määramisega ja ehitusloa väljaandmisega.
(1)Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega.
(2)Kahe ja enama korteriga ehitise puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist ega võrgust lubatud.
(3)Ehitise võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) ehitise lammutamisel või konserveerimisel; 2) ehitise rekonstrueerimise tagajärjel muutub selle soojuse vajadus selliselt, et selle varustamist ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu või selle soojusega varustamine soojusega seaks ohtu teiste ehitiste soojusvarustuse kindluse; 3) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama üksnes kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.
(4)Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab soojusettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse. Kui võrgust eraldumist taotlevaks tarbijaks on kahe- ja enama korteriga ehitis, peab võrgust eraldumise taotlus olema põhjendatud ja vormistatud kõigi ehitises asuvate korteriomanike ühisotsusena.
(5)Soojusettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saa-misest arvates.
(6)Võrgust eraldumise tingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul võrgust eraldumise taotluse esitamisest; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ning soojusettevõtja ja tarbija kohustused võrgust eraldumisel; 3) põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(7)Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab tasuma soojusettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(8)Juhul kui tarbija on soojusettevõtjaga ja alevivalitsusega kooskõlastamata muutnud ehitise küttesüsteemi selliselt, et lisaks kaugküttele kasutatakse teisi soojusallikaid (v.a määruse § 4 lg 2 p 5 viidatud taastuvad kütusevabad allikad), mis muudavad võrgust tarbitava soojuse vajaduse prognoosimatuks, seades sellega ohtu võrgu säilivuse või teiste tarbijate varustuskindluse, siis on soojusettevõtjal õigus selle ehitise soojusvarustus lõpetada ja võrguühendus katkestada. Enne soojusvarustuse katkestamist on soojusettevõtja kohustatud andma tarbijale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning teda kirjalikult hoiatama, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral katkestatakse võrguühendus vastavalt kaugkütteseadusele § 17.
(1)Kaugküttepiirkonnas tegutsevad ja soojust müüvad soojusettevõtjad on kohustatud tagama nende omandis või valduses oleva kaugküttesüsteemiga ühendatud tarbijate varustamise soojusega, mis vastab kaugkütteseadusele, tegevusloa tingimustele ja sõlmitud lepingutega ettenähtud tingimustele.
(2)Soojusettevõtja, kelle omandis või valduses oleva võrguga on ühendatud tarbijapaigaldis, peab tarbijapaigaldise liitumispunktis tagama kaugkütte kvaliteediga, mis on vastavuses nii tarbijapaigaldise liitumislepingus ja soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud tingimustele.
(1)Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja arendab oma võrgupiirkonnas ja tema omanduses või valduses olevaid kaugküttesüsteeme selliselt, et kaugküttes saaks maksimaalselt ära kasutada kütuseid, milliste kaugküttesüsteemita kasutamine iga üksiku ehitise soojusega varustamiseks ei ole tarbijal võimalik või ka majanduslikult otstarbekas.
(2)Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja peab oma võrgupiirkonnas arendama võrke selliselt, et oleks tagatud nende kuluefektiivne kasutamine ja mis tagaks kaugküttepiirkonnas uute liitujate võrku ühendamise ja võrguga liitunutele kaugkütteseaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepingute kohase kaugkütte soojavarustuse.
Soojusettevõtja peab soojuse hinna kooskõlastama vastavalt kaugkütteseadusele.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas ilmumist.