Määrusega kehtestatakse Võnnu valla kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi võrk) liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus.
(1)Kaugküttepiirkond asub Võnnu alevikus. Kaugküttepiirkonda kuulub Võnnu aleviku katlamaja aadressiga Tartu tn 9c Võnnu alevik Võnnu vald Tartumaa.
(2)Kaugküttepiirkonna piirid on toodud määruse lisades 1-2.
(1)Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis, kaasomandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 määratud juhtudel.
(2)Isikud, kes kaugküttepiirkonna määruse jõustumise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
(3)Võrguga liitumine toimub „Kaugkütteseaduses“ sätestatud korras ja käesoleva määruse sätteid jälgides.
(4)Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
Tarbijapaigaldise omanik või valdaja ei tohi kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada, välja arvatud juhul kui:
(1)Taotleja esitab vallavalitsusele ja võrguettevõtjale läbivaatamiseks ning otsustamiseks:1) taotluse kaugküttest loobumise kohta;
(2)Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused või põhjendatud keeldumise tarbija taotluse alusel 30 kalendripäeva jooksul.
(3)Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
(4)Peale võrguettevõtja arvamuse saamist annab vallavalitsus välja korralduse Kaugküttesüsteemist eraldumiseks või mitteeraldumiseks.
(5)Peale vallavalitsuse nõusolekut kaugküttesüsteemist eraldumiseks lähtutakse ehitise tehnosüsteemide muutmisel ehitusseaduse nõuetest. Projekteerida ja töid teostada võib ainult majandustegevuse registris vastavat registreeringut omav isik.
(6)Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga katab taotleja.
(7)Korterelamus üksiku korteri eraldumine küttesüsteemist ei ole lubatud.
(8)Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju võrguettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusega ettenähtud korras.
(1)Soojusettevõtja on kohustatud tagama nii võrguettevõtja kui tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügilepingule.
(2)Kaugküttevõrgus peab võrguettevõtja hoidma stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut, milles on tarbijaga kokku lepitud.
(3)Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügilepingus.
Soojuse piirhinna kooskõlastamine toimub „Kaugkütteseadusega” sätestatud korras.
(1)Soojusettevõtja arendab kaugküttevõrku, lähtudes omavalitsuse üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga.
(2)Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevat kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud valla kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate varustamine kvaliteedinõuetele vastava soojusega.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.