Määrus reguleerib riigieelarvest puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamist: 1) töölepingu seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud alaealise ja osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest; 2) töölepingu seaduse § 63 lõikes 1 ettenähtud lapsepuhkuse ja lõikes 2 ettenähtud puudega lapse vanema lapsepuhkuse ning §-s 651 ettenähtud hoolduspuhkuse eest; 3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõikes 5 ettenähtud lapse rinnaga toitmiseks antud vaheaegade eest.
(1) Puhkusetasu alaealise ja osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest arvutatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” §-s 4 sätestatud korras.
(2) Keskmine töötasu puudega lapse lapsepuhkuse ning lapse rinnaga toitmiseks antud vaheaegade eest arvutatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” §-s 3 sätestatud korras.
(3) Lapsepuhkuse ja hoolduspuhkuseHoolduspuhkuse puhkusetasu arvutamisel korrutatakse töötaja kasutatud lapsepuhkuse või hoolduspuhkuse tööpäevade arv töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määraga. Ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määra leidmiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta tööpäevade arvu ja arvu 12 jagatisega.
(4) Puhkusetasu ja keskmise töötasu arvutamisel on tööandjal õigus nõuda dokumente, mis tõendavad töötaja õigust alaealise või osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkusele, lapsepuhkusele, puudega lapse vanema lapsepuhkusele, hoolduspuhkusele või lapse rinnaga toitmiseks antud vaheaegadele.
(5) Hoolduspuhkuse õigust tõendavate dokumentide esitamiseks tööandjale, peab töötajal olema selleks täisealise sügava puudega isiku või tema eestkostja nõusolek, kelle hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse. Hoolduspuhkuse õigust tõendavateks dokumentideks on: 1) kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus; 2) väljavõte rahvastikuregistrist, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on isiku, kelle hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse, otsejoones ülenev või alanev sugulane, vend, õde, poolvend, poolõde või abikaasa; 3) notariaalne kooseluleping, kui isik, kelle hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse, on töötaja registreeritud elukaaslane; 4) otsus eestkostja või hooldaja määramise kohta.
(1) Käesoleva määruse §-s 1 ettenähtud juhtudel arvutab ja maksab töötajale puhkusetasu ja keskmise töötasu tööandja.
(2) Tööandjal on õigus nõuda kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega lapse teine vanem ei ole kasutanud ega soovi kasutada lapsepuhkust või puudega lapse vanema lapsepuhkust teise tööandja juures. Kui töötaja või lapse teine vanem on kasutanud või soovib kasutada lapsepuhkust või puudega lapse vanema lapsepuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate puhkuse päevade arv ja periood.3
(3) 4
(4) Tööandjal on õigus nõuda kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega teised selleks õigust omavad isikud ei ole kasutanud ega soovi kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures. Kui töötaja või teised selleks õigust omavad isikud on kasutanud või soovivad kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate hoolduspuhkuse päevade arv ja periood.
(1) Hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitab tööandja Sotsiaalkindlustusametile järgmised andmed: 1) tööandja nimi, registri- või isikukood, kontaktandmed; 2) hüvitise taotlemise alus; 3) töötaja nimi ja isikukood; 4) lapse nimi ja isikukood; 4¹) sügava puudega isiku nimi ja isikukood; 5) arvelduskonto ja hüvitisena taotletav summa; 6) kalendriaasta, mille eest hüvitist taotletakse; 7) puhkuse kasutamise kuu ja aasta; 8) puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja hoolduspuhkuse korral ka puhkuse kasutamise kuupäevad.
(2) 3
(3) Asutused, kelle teenistujate koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud andmeid. Hüvitamise taotlus esitatakse vastavalt Sotsiaalkindlustusameti ja asutuse kokkuleppele.
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlustele kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud riigieelarvest puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamise korda. (2) Kui isa kasutab isapuhkust töölepingu seaduse kuni 30. juunini 2020. a kehtinud §-s 60 sätestatud korras, siis arvutatakse ja hüvitatakse keskmine töötasu riigieelarvest kuni 30. juunini 2020. a kehtinud määruse redaktsiooni kohaselt. (3) Kui lapsevanem kasutab lapsepuhkust või puudega lapse vanema lapsepuhkust töölepingu seaduse 31. märtsini 2022. a kehtinud §-s 63 sätestatud korras, arvutatakse ja hüvitatakse puhkusetasu riigieelarvest käesoleva määruse kuni 31. märtsini 2022. a kehtinud redaktsiooni alusel.