(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktor: 1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest; 2) kehtestab kooli õppekava; 3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses; 4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale; 5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud; 6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu; 7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis; 8) kehtestab kooli sisehindamise korra; 9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra; 10) kehtestab kooli päevakava; 11) otsustab isikute kooli nimekirja arvamise ning koolist välja arvamise vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi seaduse vastavatele paragrahvidele; 12) korraldab koostöös vallavalitsuse vastava valdkonna eest vastutava osakonnaga tugispetsialistide teenuse rakendamist; 13) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle; 14) kehtestab kooli kodukorra; 15) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid. (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju. (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab Harku vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). (5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus avaliku konkursi. (6) Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemateseaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.
(2) Hoolekogu ülesanded: 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse; 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks; 3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut; 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis; 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule; 6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks; 7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks; 8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra; 9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta; 10) annab arvamuse kooli eelarve projekti kohta; 11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta; 12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta; 13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta; 14) annab hinnangu huvitegevuse ja pikapäevarühma töökorralduse kohta; 15) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta; 16) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(3) Kooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemateseaduslike esindajate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures
(1) Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
(2) Õppe korraldamisel lähtub kool järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest; 2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole õppekavadest lähtuvaid takistusi; 3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemateseaduslike esindajate ettepanekuid ja piirkonna eripära; 4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.
(1) Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne – aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult ühiskonnas teostada.
(2) Kool on valla üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuseõppimiskohustuse täitmiseks.
(3) Kool tegutseb põhikoolina, kus õpe toimub I ja II kooliastmel.
(4) Koolis toimub statsionaarne õpe. Statsionaarne õpe on õpilastele, kelle jaoks on õppimine põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal, kui iseseisval õppimisel.
(5) Kooli õppekeel on eesti keel.
(1) KoolikohustusÕppimiskohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. KoolikohustustÕppimiskohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslikõppimiskohustuslik isik puudub õppest mõjuva põhjuseta.
(2) KoolikohustuslikÕppimiskohustus on isikEestis elavallapsel, sealhulgas välisriigi kodakondsusega lapsel ja määratlemata kodakondsusega lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. IsikLapsel on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse.
(1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava (edaspidi kooli õppekava), mis on koolis õpingute alusdokument ja milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.
(2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3) Kool võib teha õpilase õpetamiseks muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, koostatakse koolis riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava. Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanemaseadusliku esindaja taotlusel koduõppes vastavalt ministri kehtestatud tingimustele ja korrale.
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.
(2) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised: 1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine; 2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas õigusaktidega sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on õppest puudumine põhjendatud; 3) olulised perekondlikud põhjused; 4) muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused.
(3) Kool sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.
(4) Kool peab arvestust õpilase õppest puudumiste üle ning teeb sellest kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeperioodi jooksul ja teavitab sellest vanematseaduslikku esindajat.
(5) VanemSeaduslik esindaja teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Kui vanemseaduslik esindaja ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest vanematseaduslikku esindajat hiljemalt järgmisel õppepäeval. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste ära langemisest teavitab vanemseaduslik esindaja kooli puudumise kestusest.
(6) Kui vanem
(1) Direktor moodustab hoolekogu ettepanekul ja vallavalitsuse nõusolekul pikapäevarühmi õpilastele või kasutab pikapäevarühmade tegevuseks valla Huvitegevuse ja Noorsootöö Sihtasutust (edaspidi sihtasutus). Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.
(2) Kooli korraldatava pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor. Sihtasutuse korraldatavates pikapäevarühmades esitab direktor kooli soovid töökorralduse ja päevakava osas sihtasutuse juhile. Sihtasutuse töökorralduse kehtestab sihtasutuse juhataja. Pikapäevarühma päevakavas määratakse aeg koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks.
(3) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja sihtasutuse juhtaja poolt, vanemaseadusliku esindaja taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel
(1) Hädaolukorrana käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.
(2) Vallavalitsus loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras.
(3) Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte. Hädaolukorra lahendamise plaanis nähakse ette: 1) hädaolukorra lahendamise üldpõhimõtted; 2) koolis hädaolukorra lahendamisega seotud isikute ülesanded; 3) hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud; 4) hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus; 5) teabevahetuse korraldus; 6) koolitöötajate, õpilaste, vanemateseaduslike esindajate ning vajaduse korral teiste isikute teavitamise korraldus; 7) õppekorraldus hädaolukorra ajal; 8) tegevused pärast hädaolukorda.
(4) Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.
(5) Hädaolukorras tuleb koolitöötajatel võtta vastu oma pädevuse piire ületavaid otsuseid juhtudel, mis nõuavad edasilükkamatut tegutsemist ja lahendamist;
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtub kool kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis.
(2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(3) Direktor määrab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaatori 4
(HEV koordinaatori), kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel.
(4) Kooli direktor moodustab vallavalitsuse nõusolekulvajadusel erivajadustega õpilaste rühmi ja klasse.
(5) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides, rühmades, ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe ja koduõppe rakendamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(1) Õpilasel ja vanemalseaduslikul esindajal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta.
(2) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle haldusjärelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel.
(3) Õppeperioodi jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeperioodi algul. Kool loob õppivate õpilaste vanemateleseaduslikele esindajatele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.
(4) Õpilasele ja tema vanemaleseaduslikule esindajale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.
(5) Kool teavitab õpilast ja vanematseaduslikku esindajat õpilase hindamise tulemustest.
Kooli ja vanemateseaduslike esindajate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku vanemateseaduslike esindajate koosoleku arvestusega, et kõigile vanemateleseaduslikele esindajatele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemateseaduslike esindajate koosolekul. Direktor on vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemateseaduslike esindajate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemateseaduslike esindajate koosoleku.
(1) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ning mõjutusmeetmeid.
(2) Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut.
(3) Õpilase suhtes võib rakendada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tingimustel ja korras kohaldatavaid tugimeetmeid (sealhulgas arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamine, õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi) ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet: 1) õpilase käitumise arutamine vanemagaseadusliku esindajaga; 2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures; 3) direktori otsusel õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus; 4) õpilasele tugiisiku määramine; 5) kirjalik noomitus; 6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine; 7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused, arvestades koolitranspordi korraldust; 8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks; 9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemaseadusliku esindaja nõusolekul; 10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul, arvestades koolitraspordi korraldust ja teavitades vanematseaduslikku esindajat; 11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest, teavitades
Õpilase vanemaseadusliku esindaja taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta kooli õpilaspilet. Õpilaspileti väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.
(1) VanemalSeaduslikul esindajal on õigus: 1) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. 2) saada koolist teavet vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kohta; 3) kooli kodukorras kohta; 4) saada teavet õpilase hinnetest ja käitumisest; 5) pöörduda selgituste saamiseks või vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli hoolekogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õiguskantsleri, kohtu ja muude asutuste või organisatsioonide poole.
(2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmistSeaduslik esindaja tagab õppimiskohustuse täitmise, sealhulgassh: 1) looma õpilaseleloob õppimiskohustuslikule lapsele kodus õppimist soodustavadvõimaldavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustestkasutab igapäevaseks infovahetuseks kooli määratud infokanalit; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidegajälgib õppimise edenemist ja teavitab probleemide korral kooli
(1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.
(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras.
(3) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, kooli direktori kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
(4) Õpetajate tegevuse põhieesmärk on kindlustada koolis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja selle alusel vastu võetud õigusaktide nõuetele vastav õppe- ja kasvatustegevus. Õpetajate tegevus tugineb õpilase ja õpetaja vastastikusele lugupidamisele ja üksteisemõistmisele ning koostööle vanemategaseaduslike esindajatega.
(1) Koolis töötavad klassiõpetajad ja ühe või mitme õppeaine õpetajad.
(2) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.
(3) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.
(4) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ning haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavad pedagoogilised kompetentsid.
(5) Õpetajate tegevuse põhieesmärk on kindlustada koolis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses või selle alusel välja antud õigusaktidele vastav õppe- ja kasvatustegevus. Õpetajate tegevus tugineb õpilase ja õpetaja vastastikusele lugupidamisele ja üksteisemõistmisele ning koostööle vanemategaseaduslike esindajatega.
(6) Halduspersonali tegevuse põhieesmärk on kindlustada õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks vajalikud tingimused.
(1) Üldjuhul toimub õppekava toetava tegevuse rahastamine kooli eelarvest.
(2) VanemSeaduslik esindaja võib osaleda õppekava toetava tegevuse kaasrahastamisel juhul, kui ta peab lapse arengu seisukohalt oluliseks lapse osalemist koolis korraldatavas tegevuses.
Tunnistada kehtetuks Harku Vallavolikogu 28[Käesolevast tekstist välja jäetud].07.2011 määrus nr 13 „Harkujärve Põhikooli põhimääruse kehtestamine“.