(1) Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus, olles ainus kohtuvõimu kandja. (2) Õigust mõistavad esimeses astmes maa-, linna- ning halduskohtud, teises astmes ringkonnakohtud ja kõrgeimas astmes Riigikohus. (3) Seadusega võib moodustada erikohtuid mõnda liiki kohtuasjade jaoks. (4) Erakorraliste kohtute moodustamine ei ole lubatud.
Eesti Vabariigis sätestatakse kohtukorraldus põhiseaduse ja käesoleva seadusega.
Kohtu ülesanne on kaitsta igaühe õigusi ning vabadusi vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.
(1) Kodanikul on õigus kohtulikule kaitsele elu, tervise, isikliku vabaduse, vara, au ja väärikuse, samuti teiste põhiseadusega tagatud õiguste ja vabaduste vastu suunatud rikkumiste korral. Õigust mõistetakse põhimõttel, et kodanikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed. (2) Välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti Vabariigi territooriumil Eesti kodanikega võrdne õigus kohtulikule kaitsele, kui Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti. (3) Juriidilistel isikutel on õigus vastavalt põhiseadusele pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks.
(1) Kohtumenetlus toimub eesti keeles. Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja asjaosalised seda valdavad. (2) Asjaosalistele isikutele, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtumenetlusest tõlgi vahendusel. Neil on õigus esineda kohtus emakeeles või oma valikul mõnes muus keeles, mida nad valdavad.
(1) Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib oma istungi või selle osa kohtumenetluse normidega sätestatud korras kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise põhjendatud huvid. (2) Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud alaealise, abielupoole või kannatanu põhjendatud huvidest tulenevad erandid.
Esimese ja teise astme kohtutes, kus õigusemõistmisega tegeleb rohkem kui üks kohtunik, jaotatakse tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjad kohtunike ning kohtukoosseisude vahel juhuslikkuse printsiibil, arvestades vajadusel kohtunike spetsialiseerumist. Kohtuasjade jaotamise korra kinnitab vastava kohtu kohtunike üldkoosolek.
Kohtunikuabi täidab seaduses sätestatud ülesandeid.
(1) Igaüks võib kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks õigusabi kõigis kohtumenetluse staadiumides. (2) Kriminaalkohtumenetluses on kaitsjaiks Eesti Vabariigi vandeadvokaadid, nende vanemabid ja abid ning teised isikud kohtu loal.
(1) Kohtualune ei pea oma süütust tõendama. (2) Kedagi ei või kuriteos süüdi tunnistada enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
(1) Prokurör võib seaduses ettenähtud korras osa võtta tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade läbivaatamisest kohtus. (2) Kriminaalkohtumenetluses esindab riiklikku süüdistust prokurör.
(1) Sekkumine kohtunike, kohtunikuabide või kohtukaasistujate tegevusse õigusemõistmisel ja muude seadusest tulenevate ülesannete lahendamisel on keelatud. (2) Kohtunike, kohtunikuabide või kohtukaasistujate mõjutamine eesmärgiga takistada kohtuasja igakülgset, täielikku ja objektiivset arutamist või otsuse tegemist toob kaasa haldus- või kriminaalvastutuse. (3) Kohtutes ja teistes ruumides, kus toimub kohtuistung, on keelatud igasugused meeleavaldused ja muud õigusemõistmist häirivad toimingud.
(1) Õigusemõistmist finantseeritakse riigi eelarvest. (2) Kohtupraktika süstemaatilise trükis avaldamise tagab riik. (3) Kohtukulud sätestatakse seaduses. (4) Kohtuveast või õigusemõistmisel aset leidnud kohtu ebaseaduslikust toimingust tingitud kahju hüvitab riik seaduses ettenähtud alustel ja korras.
(1) Õigusmõistmine toimub tööpäevadel. (2) Ajavahemikel 1. juunist kuni 1. septembrini ja 24. detsembrist kuni 6. jaanuarini võivad kohtud töötada osalise koormusega.
(1) Kõik otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. (2) Hääletamisest keeldumine või erapooletuks jäämine ei ole lubatud. (3) Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab asja eesistuja hääl.
(1) Maa- ja linnakohtute ning kohtunike üldarvu määrab kindlaks Riigikogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga. (2) Maa- ja linnakohtute tööpiirkonna, asukoha ja neis töötavate kohtunike arvu määrab kindlaks justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga. (3) Maa- ja linnakohtute kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. (4) Mitme kohtunikuga maa- või linnakohtu esimehe määrab justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga. (5) Kui maa- või linnakohtu esimees ei ole oma äraoleku ajaks määranud kohusetäitjat, asendab teda ameti poolest vanim kohalolev kohtunik. (5.1) Maa- ja linnakohtu kohtunikuabide arvu määrab kindlaks justiitsminister, kuulates ära vastava kohtu esimehe arvamuse. (5.2) Kohtunikuabi nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister, kuulates ära vastava kohtu esimehe arvamuse. (6) Maa- ja linnakohtu ning nende koosseisus oleva kinnistusameti ja registriosakonna reglemendi kinnitab justiitsminister.
(1) Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. (2) Maa- ja linnakohus otsustab oma koosseisus oleva kinnistusameti tööpiirkonnas seadusega kinnistusameti pidada antud registrite kannete tegemise ja muud ülesanded. (3) Maa- või linnakohtu esimees või tema määramisel üks või mitu kohtunikku otsustavad kohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta äriregistri kannete tegemise ja trahvi määramise ning kohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kannete tegemise ja trahvi määramise. (4) [Kehtetu]
(1) [Kehtetu] (2) Halduskohtute ja kohtunike üldarvu määrab kindlaks Riigikogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga. (3) Halduskohtute tööpiirkonna, asukoha ja neis töötavate kohtunike arvu määrab kindlaks justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga. (4) Halduskohtu kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. (5) Halduskohtu esimehe määrab justiitsminister, kooskõlastanud kandidatuuri Riigikohtuga. (6) Kui halduskohtu esimees ei ole oma äraoleku ajaks määranud kohusetäitjat, asendab teda ameti poolest vanim kohalolev kohtunik. (7) Halduskohtu reglemendi kinnitab justiitsminister.
(1) Halduskohtud arutavad kõiki haldusasju, mis on antud seadusega nende pädevusse. (2) [Kehtetu]
(1) Ringkonnakohtute ja kohtunike üldarvu määrab kindlaks Riigikogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga. (2) Ringkonnakohtute tööpiirkonna, asukoha ja neis töötavate kohtunike arvu määrab kindlaks justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga. (3) Ringkonnakohtu kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. (4) Ringkonnakohtu esimehe määrab Riigikogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga. (5) Ringkonnakohtu reglemendi kinnitab justiitsminister.
Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ning halduskohtu lahendeid.
(1) Ringkonnakohus jaguneb arutatavate asjade liikide järgi kolleegiumideks. Kolleegiumid, samuti igasse kolleegiumi kuuluvate kohtunike arvu ja kohtunikud ning kolleegiumi esimehe määrab Riigikohus. (2) Ringkonnakohtu esimehe äraolekul asendab teda ameti poolest vanim kohalolev kolleegiumi esimees, kolleegiumi esimehe äraolekul aga ameti poolest vanim kohalolev sama kolleegiumi liige, kui nimetatud esimehed ei ole oma äraoleku ajaks määranud kohusetäitjaid.
(1) Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. (2) Riigikohus vaatab läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus läbi kohtulahendite teistimisavaldused ja parandab kohtuvigu. (3) Riigikohus on ka põhiseadusliku järelevalve kohus.
(1) Riigikohus tegutseb järgmises koosseisus: 1) tsiviilkohtukolleegium; 2) kriminaalkohtukolleegium; 3) halduskohtukolleegium; 4) põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegium; 5) Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu liikmed. (2) Vajadusel moodustatakse tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtukolleegiumi vahelised erikogud seaduse kohaldamisel tekkinud erimeelsuste lahendamiseks. (3) Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul." (4) Riigikohtu esimehe äraolekul asendab teda ameti poolest vanim kohalolev kolleegiumi esimees. Kolleegiumi esimehe äraolekul asendab teda ameti poolest vanim kohalolev sama kolleegiumi liige, kui nimetatud esimees ei ole oma äraoleku ajaks määranud kohusetäitjat.
(1) Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtukolleegiumide esimehed ja liikmed kinnitab ametisse Riigikohtu üldkogu oma liikmete hulgast Riigikohtu esimehe ettepanekul. (2) Riigikohtu esimehel on vajadusel õigus kaasata asjade läbivaatamiseks käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud ühe kolleegiumi liikmeid teise kolleegiumi koosseisu.
(1) Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegium koosneb viiest kohtunikust ja selle valib Riigikohtu üldkogu viieks aastaks. (2) Põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegiumi esimees ja eesistuja on Riigikohtu esimees. (3) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi liikmed valitakse Riigikohtu esimehe ettepanekul tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtukolleegiumist - igast vähemalt üks liige. (4) Põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegiumi liikmeid ei või valida kauemaks kui kaheks volituste tähtajaks.
(1) Riigikohtu üldkogu koosneb Riigikohtu esimehest ja Riigikohtu liikmetest. Riigikohtu üldkogu istungitest võib võtta osa justiitsminister, kellel on sõnaõigus. (2) Riigikohtu üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 11 Riigikohtu liiget. Üldkogu määrused võetakse vastu kohalolevate üldkogu liikmete häälteenamusega ning neile kirjutab alla Riigikohtu esimees. (3) Riigikohtu üldkogu: 1) vaatab seaduses ettenähtud juhtudel uuesti läbi Riigikohtu kohtulahendid; 2) kinnitab Riigikohtu kohtukolleegiumide koosseisu; 3) määrab ringkonnakohtute kolleegiumid, kolleegiumiliikmete arvu ja neisse kuuluvad kohtunikud, samuti kolleegiumide esimehed ning kooskõlastab ringkonnakohtute esimeeste, esimese astme kohtute esimeeste ja kohtunike ametisse nimetamise ning kohtute tööpiirkonnad; 4) algatab ja arutab distsiplinaarasja Riigikohtu esimehe vastu, kui seda nõuab vähemalt 11 Riigikohtu liiget; 5) teeb Riigikogule või Vabariigi Presidendile esildise kohtuniku ametist tagandamiseks; 6) vaatab läbi kohtunike kandideerimisavaldused ning annab soovitusi kohtunikuks kandideerimiseks; 7) kinnitab kohtunikueksami komisjoni töö- ja juhtimise korra; 8) kooskõlastab justiitsministriga maa- ja linnakohtute kaasistujate arvu kohtute tööpiirkondade järgi; 9) kinnitab kohtunike distsiplinaarmenetluse korra; 10) kinnitab Riigikohtu reglemendi; 11) otsustab Riigikohtu liikmetele erakorralise puhkuse andmise; 12) teeb õiguskantsleri taotlusel otsuse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. (4) Riigikohtu esimees kutsub kokku Riigikohtu üldkogu ning on selle eesistujaks. (5) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 4 ettenähtud juhul kutsub Riigikohtu üldkogu kokku ja on selle eesistujaks ameti poolest vanim kohalolev kolleegiumi esimees.
(1) Kui kohtuasja lahendamisel tsiviil-, kriminaal- või halduskohtukolleegiumi koosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada sellele kohtukolleegiumile täiskoosseisus. (2) Kui tsiviil-, kriminaal- või halduskohtukolleegiumi täiskoosseis tahab asja läbi vaadates asuda seaduse kohaldamisel teisele seisukohale, kui seda on teinud mõni teine Riigikohtu kolleegium või erikogu oma viimases otsuses, annab ta asja lahendada erikogule. (3) Erikogusse valib iga kohtukolleegium kaks oma liiget. Erikogu istungeid juhatab Riigikohtu esimees. (4) Kahe kohtukolleegiumi vaheline erikogu lahendab asja, kui üks kolleegium ei nõustu teise kolleegiumi seisukohaga. Kolme kohtukolleegiumi vaheline erikogu lahendab asja, kui kolmas kolleegium ei nõustu kahe teise kolleegiumi vahelise erikogu seisukohaga. (5) Riigikohtu üldkogule antakse kohtuasi lahendada, kui: 1) tsiviil-, kriminaal- või halduskohtukolleegium täiskoosseisus asub oma enamuses seisukohale, mis läheb lahku Riigikohtu üldkogus seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel; 2) asja lahendamine üldkogus on ühe kohtukolleegiumi täiskoosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. (6) Riigikohtu üldkogule määrusega lahendamiseks antud asja kannab üldkogule ette vaidluse algatanud kohtukolleegiumi liige kolleegiumi esimehe korraldusel. (7) Riigikohtu üldkogu seisukoht seaduse kohaldamisel on kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kui üldkogu ise ei ole seda muutnud.
[Kehtetu]
(1) Kohtu asjaajamise õigusemõistmisel, kohtupraktika üldistamisel, kohtustatistika analüüsimisel, samuti teiste ülesannete täitmisel tagavad kantselei töötajad. (2) Maa-, linna- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu kantselei struktuuri ja töötajate koosseisu määrab kindlaks justiitsminister. (3) Riigikohtu kantselei struktuuri ja töötajate koosseisu määrab kindlaks Riigikohtu esimees vastavalt Riigikogu poolt kinnitatud eelarvele. (4) Kohtu töötajate töölevõtmine ja nende töölt vabastamine kuulub vastava kohtu esimehe kompetentsi.
(1) Kohtutes töötavad kohtukordnikud. (2) Kohtukordnik toimetab kätte teated ja kutsed asjaosalistele, tunnistajatele, võlgnikele ja teistele isikutele, peab kohtuistungil korda ja täidab teisi õigusemõistmisega seotud kohtu esimehe poolt antud ülesandeid. (3) Lisaks palgale saavad kohtukordnikud tasu kutsete ja teadete kättetoimetamise eest.
[Kehtetu]
(1) Kohtu pädevusse kuuluvad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjad vaadatakse seaduses sätestatud juhtudel läbi kohtuistungi sekretäri osavõtul. (2) Kohtuistungi sekretäri tööalased kohustused ning tema osavõtu kord tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade läbivaatamisest kindlaks kohtumenetluse seadustes ja kohtu reglemendis.
Kõik vabariigi kohtud esitavad kaks korda aastas justiitsministeeriumile aruande kohtuasjade liikumise ja süüdimõistetute kohta aruandeperioodil vastavalt justiitsministri poolt kinnitatud juhenditele.
(1) Madalamal seisvate kohtute lahendeid võivad revideerida ainult kõrgemalseisvad kohtud seadusega ettenähtud korras. (2) Revisjoni käigus avastatud seaduserikkumiste kõrvaldamise korra määrab seadus. (3) Justiitsministeerium võib revideerida maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute organisatsioonilist ja finantstegevust juhendi alusel, mille kinnitab justiitsminister.
(1) Kohtulahendite register asutatakse ringkonnakohtute ja Riigikohtu lahendite kogumiseks, süstematiseerimiseks ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks. (2) Kohtulahendite registri riigiasutuse andmekoguna asutab Riigikohtu esimees kooskõlastatult justiitsministriga. Kohtulahendite registrit peab ja selles sisalduvaid andmeid töötleb Riigikohus. (3) Registriandmete esitajad on: 1) Riigikohus, kes esitab Riigikohtu lahendid; 2) ringkonnakohtud, kes esitavad ringkonnakohtute lahendid. (4) Ringkonnakohtute lahendite esitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga.
(1) Kriminaalhooldusosakonna koosseisu kuuluvad kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametnikud. Kriminaalhooldusosakonna koosseisu kinnitab justiitsminister. (2) Kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametnikud nimetab ametisse kohtu esimees.
(1) Käesoleva seaduse rakendamisel moodustatava Riigikohtu volitused algavad pärast Riigikohtu 11 liikme ametisse nimetamist ja ametivande andmist. (2) Riigikohus alustab tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjadeasjade läbivaatamist pärast kõigi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse seaduste jõustumist. (3) Kuni käesoleva paragrahvi 2. lõikes tähendatud volituste tekkimiseni täidavad ametisse nimetatud Riigikohtu liikmed teisi seaduses ettenähtud ülesandeid. Riigikohtu liikmeks nimetatud Ülemkohtu liikmed jätkavad kohtuasjade kassatsiooni ja järelevalve korras läbivaatamist vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 41.
Ülemkohtu volitused lõpevad tema liikmete volituste lõppemisel "Kohtuniku staatuse seadust" täiendava paragrahv 40 2.lõikes sätestatud alustel.
(1) Ringkonnakohtu volitused algavad pärast Tallinna Ringkonnakohtus 6, teistes ringkonnakohtutes 3 kohtuniku ametisse nimetamist ja ametivande andmist. (2) Ringkonnakohtud alustavad kohtuasjade apellatsiooni korras läbivaatamist pärast kõigi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse seaduste jõustumist.
Kuni kõigi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse seaduste jõustumiseni ning apellatsioonikohtute moodustamiseni vaatab esimese astme kohtute lahendeid kassatsiooni ja järelevalve korras läbi Ülemkohus seni kehtivate protsessiseaduste alusel.
Kuni halduskohtute moodustamiseni või halduskohtunike ametisse nimetamiseni arutavad haldusasju maa- ja linnakohtud.
Kuni kohtunikuabide kohtade täitmiseni vastavatele nõuetele vastavate isikutega võib neid kohti täita justiitsministri poolt ametisse määratud kinnistus- ja registrisekretäridega, kellel säilib pädevus, mis neil oli enne käesoleva seaduse jõustumist, ning senisele ametikohale vastav astmepalk.