(1) Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud tõuraamatu või aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks võib toetust taotleda kuni 100 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui lõigete 2 ja 21 kohaselt arvutatud maksimaalse suuruse ulatuses ühe taotleja kohta.
(2) Tõuraamatu või aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse tõuraamatu põhiosasse või aretusregistrisse kantud loomade arvu taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 1. detsembri seisuga, hobuslaste puhul taotluse esitamise aastale eelnenud aasta jooksul tõuraamatu põhiosasse kantud varssade arvu ning olenevalt loomaliigist järgmist ühikumäära ühe looma kohta: 1) veiste, välja arvatud eesti maatõugu, eesti holsteini tõugu ja eesti punast tõugu veiste tõuraamatu pidamine – 14,50 eurot; 2) eesti maatõugu veiste tõuraamatu pidamine – 99,80 eurot; 3) eesti holsteini tõugu veiste tõuraamatu pidamine – 13,80 eurot; 3¹) eesti punast tõugu veiste tõuraamatu pidamine 15,30 eurot; 4) sigade tõuraamatu või aretusregistri pidamine – 24,30 eurot; 5) lammaste, välja arvatud kihnu maalammaste, eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja eesti maatõugu lammaste tõuraamatu pidamine – 11,80 eurot; 6) kihnu maalammaste tõuraamatu pidamine – 27,50 eurot; 7) eesti valgepealiste ja eesti tumedapealiste lammaste tõuraamatu pidamine – 17,60 eurot; 7¹) eesti maatõugu lammaste tõuraamatu pidamine – 13,15 eurot; 8) hobuslaste, välja arvatud eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste tõuraamatu pidamine – 185,40 eurot; 9) eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste tõuraamatu pidamine – 199,90 eurot. 2 (2¹) Kui tõuraamatu pidamise kulude hüvitamiseks taotleb ühe looma kohta toetust mitu taotlejat, arvestatakse ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel nende loomade arvu, kelle tõu kohta peab taotleja ka tõuraamatut, mille põhiosasse on loom kantud, ning selle looma kohta on riigiabi saaja esitanud taotlejale komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse.
(3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks võib toetust taotleda kuni 70 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui lõigete 4–78 kohaselt arvutatud maksimaalse suuruse ulatuses ühe taotleja kohta.
(4) Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse tõuraamatu põhiosasse või aretusregistrisse kantud ja jõudluskontrolli all olevate loomade arvu taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 1. detsembri seisuga, välja arvatud hobuslaste puhul, ning olenevalt loomaliigist järgmist ühikumäära ühe looma kohta: 1) piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 1,80 eurot; 2) lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 9,50 eurot; 3) sigade jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 31,83 eurot; 4) lammaste, välja arvatud kihnu maalammaste, eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja eesti maatõugu lammaste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 12,80 eurot; 4¹) eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja kihnu maalammaste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 17,60 eurot; 4²) eesti maatõugu lammaste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 14,20 eurot; 5) hobuslaste, välja arvatud eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 194,75 eurot; 6) eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 223,80 eurot; 7) eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 80,00 eurot.
(5) Hobuslaste jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse taotluse esitamise aastale eelnenud aasta jooksul Eestis läbi viidud jõudluskatsel osalenud 2–6-aastaste tõuraamatu põhiosasse kantud hobuslaste arvu ning lõike 4 punktides 5 ja 6 sätestatud asjakohast ühikumäära. Nimetatud maksimaalse suuruse arvutamise aluseks oleva jõudluskatse andmed on kantud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt antud tegevusloaga aretusühingu peetavasse elektroonilisse tõuraamatusse ning iga looma puhul võetakse arvesse üksnes ühel jõudluskatsel osalemine.
(6) Kui lõikes 5 nimetatud hobuslase jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks taotleb ühe looma kohta toetust mitu taotlejat, arvestatakse ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel nende hobuslaste arvu, kelle tõu kohta peab taotleja ka tõuraamatut, mille põhiosasse on loom kantud, ja kelle kohta on riigiabi saaja esitanud taotlejale komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse.
(7) Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse üksnes individuaalse jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arvu.
(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ajavahemikus 1. veebruarist kuni 15. veebruarini elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi Amet) e-teenuse keskkonna kaudu Ametile lisas 1 toodud vormi kohase taotluse, milles märgitakse muu hulgas taotluse esitamise aastal tehtud abikõlblikud kulud ja riigiabi saajate arv. 2 (2) Taotleja lisab taotlusele avalduse oma andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kui need ei ole sellesse registrisse kantud.
(1) Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks võib aretusühing 2019. aastal taotleda toetust nende riigiabi saajate kohta, kes on esitanud § 3 lõike 3 kohaselt abitaotluse aretusühingule või 31. detsembrini 2018. aastal tegevusluba omanud jõudluskontrolli läbiviijale. (2) 2021. aastal kohaldatakse toetuse andmisel komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 1 lõike 6 punktis c sätestatud erandit raskustes olevate ettevõtjate suhtes. (3) Enne 1. jaanuari 2025. aastal antud tegevusluba ja heaks kiidetud aretusprogrammi omavale taotlejale võib toetust anda, kui see tegevusluba on antud ja aretusprogramm heaks kiidetud vähemalt üks aasta enne toetuste taotluste esitamise tähtaja algust. (4) 2026. aastal võetakse eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvesse jõudluskontrolli all olevate eesti vuttide arv 20. detsembri 2025. aasta seisuga.