(1) Palamuse vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma ametiasutuse ja ameti-asutuse hallatavate asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Palamuse vallavalitsuse kaudu. (2) Palamuse vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) hallatavateks asutusteks, kes ei oma iseseisvat raamatupidamist on: 1) Palamuse valla Lasteaed „Nukitsamees“; 2) O. Lutsu Palamuse Gümnaasium; 3) Palamuse Vallavara; 4) Palamuse Kultuur; 5) Palamuse Raamatukogu; 6) Palamuse Raamatukogu;
(1) Palamuse valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Palamuse valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. (3) Sise-eeskirja muudetakse või täiendatakse Palamuse Vallavolikogu määruste ja otsuste, Palamuse Vallavalitsuse määruste ja korralduste alusel.
(1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele. (2) Sise-eeskiri reguleerib Palamuse valla majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustiste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda. (3) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamisseadusest, Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri), Raamatupidamise toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ja Rahandusministeeriumi poolsetest juhenditest.
Ametiasutuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan, mis koosneb järgmistest koodidest: 1) kontode koodid (üldeeskirja lisa 1); 2) tegevusalade koodid (üldeeskirja lisa 2); 3) allikate koodid (üldeeskirja lisa 3); 4) rahavoo koodid (üldeeskirja lisa 4).Kontoplaan on üleval Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel, samuti esitab Riigi Tugiteenuste Keskus oma veebilehel jooksvat informatsiooni üldeeskirja või selle muudatuste kohta. Täpsema informatsiooni saamiseks võib tegevusalade koode, kulu- ja tuluartikleid laiendada.
(1) Ametiasutus koostab konsolideerimata majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest ja Rahandusministeeriumi poolt koostatud kohaliku omavalitsuse majandusaasta aruande koostamise juhendist. (2) Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne ja reservfondi kasutamise aruanne. (3) Majandusaasta aruande audiitorkontroll on kohustuslik. (4) Majandusaasta aruanne avaldatakse valla kodulehel.
(1) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks. (2) Eelarve täitmise aruanded koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile tema kehtestatud korras ja tähtajaks. (3) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. (4) Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel.
(1) Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuse tsentraliseeritud raamatupidamise korras. (2) Raamatupidamist korraldatakse PMen raamatupidamistarkvara abil. (3) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, direktor, juhataja), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest. (4) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (5) Raamatupidamise korraldamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatust. (6) Arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab Eesti finantsaruandluse standard või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate ettevõtte finantsseisundist ja majandustulemustest. Arvestusmeetodite muutus kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestusmeetodite muutus on tingitud uuest RTJ-st ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid.
(1) Vara kajastatakse PMen raamatupidamistarkvara varade menüüs eraldi ametiasutuse ja iga hallatava asutuse vastutava isiku ja asutuse tegevusala koodiga ning kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st. kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu. (2) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Palamuse Vallavolikogu 20.06.2013 määruse nr 62 “Palamuse vallavara valitsemise kord” alusel. (3) Nõuded kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil. Nõuete sissenõudmisel esindab asutusi ametiasutus. (4) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid) kajastatakse ameti-asutuse raamatupidamises. (5) Laenukohustisena kajastatakse ametiasutuse raamatupidamise bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustised, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu. (6) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustisi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustiste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse ametiasutuse raamatupidamise aastaaruandes.
(1) Tulude ja kulude arvestust peetakse nii kassa- kui tekkepõhiselt. (2) Tekkepõhiste tulude ja kulude liigendamisel kasutatakse kontoplaani jaotust: 1) tulud kontoklass 3; 2) toetused füüsilistele isikutele kontoklass 41; 3) toetused teistele institutsioonidele kontoklass 45; 4) tööjõukulud kontoklass 50; 5) majandamiskulud kontoklass 55; 6) muud tegevuskulud kontoklass 60; 7) põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus kontoklass 61; 8) finantstulud ja -kulud kontoklass 65; 9) saadud siirded kontoklass 70; 10) antud siirded kontoklass 71. (3) Maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja esitatud teatisele. (4) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja finantstulud kajastatakse selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas. (5) Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele. (6) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse käibemaksu kontol olenemata käibemaksu tagasisaamisest. (7) Kulude arvestust peetakse iga asutuse lõikes eraldi. (8) Kulude edasiandmise kajastamisel lähtutakse üldeeskirja põhimõtetest ja Rahandusministeeriumi juhenditest. (9) Edasiantud kulusid kajastatakse kuludena selles üksuses, kelle tegevusega need on seotud. (10) Kinnisvarainvesteeringute ja renditehingutega kaasnevaid kommunaalkulusid kajastatakse kuluna vastavalt kontogruppides 55112 ja 55113 ning edasiandmisest saadud tulu kontogrupis 3233.
(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (2) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatu-pidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi. (3) Raamatupidamisele esitatavaid dokumente tuleb hoida heaperemehelikult määrdumise, kortsumise ja muul moel vigastamise eest. Arve-kviitungitest tehakse koopiad ja säilitatakse originaali juures. (4) Ametiasutuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem, vastava tegevusala tegevust korraldav spetsialist või volitatud (kohustatud) ametnik ja volikogu kuludele volikogu esimees või aseesimees. Ametiasutuse kuludokumendid peavad lisaks kulusid tegema volitatud isikule kinnitama hallatava asutuse juht ja vallavanem. (5) Ametiasutus kasutab Palamuse valla hallatavate asutuste ostuarvete vastuvõtmiseks e-arvete operaatorit. (6) Ostuarvete menetlemisel ja kinnitamisel juhindutakse alljärgnevatest põhimõtetest: 1) arveid saadab kinnitusringile raamatupidaja, kes määrab kinnitusringi; 2) arved saadetakse kinnitamiseks volitatud isiku(te)le; 3) eelnevalt märgib arvele raamatupidaja majanduslikku sisu kajastavad tunnused (tegevusala ja kulu liigi) vastavalt kontoplaanile; 4) volitatud isik lisab vajadusel finantsinfo liigendamiseks täiendavaid tunnuseid (subjektid jms) ning lisab vajadusel kommentaariks majandustehingut täpsustava selgituse; 5) kui täpsustav informatsioon eelarve klassifikaatori kohta erineb esialgsest, siis korrigeerib seda volituste piires arve kinnitaja või pearaamatupidaja; 6) peale volitatud isiku kinnitust on arve lõplikuks kinnitajaks vallavanem; 7) raamatupidaja ekspordib arve raamatupidamisprogrammi. (7) Ostuarve aktsepteerimisega volitatud isik: 1) kinnitab, et kulutus on põhjendatud ja vajalik, et kulutus on tehtud kinnitatud eelarve vahendite piires ning kooskõlas eelarves kinnitatud eelarveaasta eesmärkidega; 2) vastutab, et ostuarve vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele, kajastab majandustehingut õigesti, kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, majandustehingu mõistmiseks vajalik lisainfo on lisatud arve manusesse; 3) annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamises, eelarve täitmises ja tarnijale ülekande tegemiseks vastavalt maksetähtajale ja makse saaja andmetele. (8) Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekande-dokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi: 1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus; 2) tekkepõhine periood; 3) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele; 4) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 5) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt. (9) Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad võimalusel kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka pearaamatupidaja ja vallavanem. (10) Valla majandustehingute kirjendamise aluseks olevad sissetulekute algdokumendid liigituvad: 1) klientidele esitatud nõuetekohased arved; 2) muud tulude algdokumendid, sh lepingud; 3) pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad dokumendid, kui laekumine ei kustuta eelnevalt raamatupidamises kajastanud nõuet või kui see on vajalik väljavõttel kajastuva informatsiooni täiendavaks selgitamiseks; 4) sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid; 5) vara üleandmis-vastuvõtmisaktid; 6) vara või kohustiste ümberhindluse ja inventeerimise aktid; 7) raamatupidamisõiendid. (11) Valla majandustehingute kirjendamise aluseks olevad väljamineku- ja muude kulude algdokumendid (edaspidi: kuludokumendid) liigituvad järgmiselt: 1) hankija arve ja/või leping; 2) töövõtu- ja käsundusleping (juriidiliste ja füüsiliste isikutega); 3) sularaha kviitungid ja tšekid; 4) toetuste saajate nimekirjad (toimetulekutoetus, muud eelarvega kinnitatud toetused); 5) lähetuskulude dokumendid (käskkiri lähetuse kohta, lähetuskulude aruanne koos kulusid tõendavate dokumentidega, ühistranspordi pilet); 6) lasteaia/kooli õppevahendite, toiduraha ja osalustasu kogumise nimekirjad; 7) ettemaksude, finantstoetuste lepingud, vallavalitsuse korraldused, volikogu otsused, asutuste juhtide käskkirjad või nende alusel koostatud kulude algdokumendid; 8) ettemaksude ja lõpetamata ehituste realiseerimist või valmidust kinnitavad aktid ja vaheaktid; 9) üleandmise- ja vastuvõtmise aktid; 10) põhivara ja bilansivälise vara maha kandmise aktid; 11) põhivara amortisatsiooni kanded varaobjekti vastuvõtmisel kehtestatud amortisatsiooninormide põhjal; 12) tööaja arvestuse tabelid; 13) käskkirjad puhkuste kohta, kusjuures puhkuste aja muutmise käskkirjad esitatakse raamatupidamisele vähemalt kolm tööpäeva enne muudetud puhkuse algust; 14) raamatupidamisõiendid. (12) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse: 1) paberkandjal dokumendil omakäeline allkiri; 2) digitaalallkiri; 3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.
(1) Raamatupidamiskohuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel nende toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjestuses (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse failina. (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (3) Pearaamatupidaja koostab kõigi algdokumendile nõutud kirjete olemasolul raamatu-pidamiskirjendid vastavalt majandustehingu sisule. (4) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. (5) Majandustehingud kirjendatakse raamatupidamise arvestuses tekkepõhiselt Eesti finantsaruandluse standardi ja RTJ-de ning raamatupidamise sise-eeskirjade kohaselt. (6) Raamatupidamiskirjendite alusel sisestab raamatupidaja andmed PMen raamatupidamistarkvara programmi, koostades seega ka maksekorraldused. (7) Pearaamatupidaja kontrollib maksekorralduste vastavust raamatupidamiskirjenditele ja aktsepteerib Internetipangas ülekanded. (8) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatu-pidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peavad sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (9) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. (10) Raamatupidamisprogrammis PMen kasutatakse järgmisi mooduleid: 1) pearaamat; 2) arveldused; 3) pank/kassa; 4) palk; 5) vara. (11) Programmist tehakse väljatrükid: 1) kassa ja pank: kronoloogilises järjekorras päevakanded, kontode kaupa päeva kassaraamat; 2) pearaamat: kontode saldod kuude lõikes, kuu käibed; 3) palgalehed ja palgaarvestuse koondid; 4) isikukonto kaardid. (12) Dokumendid on koondatud kaustadesse järgmiselt: 1) kassa; 2) pank: kassaraamat, internetipanga väljavõtted; 3) tööajaarvestuse tabelid; 4) palgalehed; 5) isikukonto kaardid; 6) maksudeklaratsioonid; 7) lasteaialaste kohalkäimise tabelid; 8) lasteaedade toitlustuskulude aruanded; 9) lasteaiatasude maksulehed; 10) õpilaste sõidupiletite kompenseerimine; 11) arvelduskontod – nõuded, kohustised; 12) eelarve täitmise kuuaruanne; 13) varade inventuurid; 14) majandusaasta aruanne koos lisadega. (13) Hallatava asutuse juhile väljastatakse vastavalt asutuse juhi soovile tema juhitava asutuse raamatupidamisarvestust puudutavad väljavõtted, mida raamatupidamisprogramm võimaldab. (14) Vallavalitsuse sotsiaalosakonna poolt füüsilistele isikutele eraldatud sotsiaaltoetuste algdokumendid vormistatakse paberkandjal sotsiaalosakonnas ja allkirjastatakse rahalise tehingu tegemiseks sotsiaaltöö peaspetsialisti poolt. Sotsiaaltoetuste väljamakselehed edastab sotsiaaltöö spetsialist raamatupidamisele. Panka ülekandmiseks eraldatud toetused edastatakse vallavalitsuse sotsiaalosakonna poolt
Käesoleva määruse lisa 10 sätestab dokumentide esitamise tähtajad ja esitamise eest vastutavad isikud.
(1) Rahaliste vahendite arvestuse pidamine kajastub sularaha kassaoperatsioonides ning pangatehingutes. (2) Väljamaksete alused: 1) töötasude väljamaksmise aluseks on palgalehed; 2) toetuste (toimetulekutoetus, ühekordsed toetused) saajate nimekirjad koostatakse sotsiaaltöö spetsialisti poolt ja registripidaja poolt (lapse sünnitoetus, matusetoetus) kooskõlas nende määramist reguleerivate õigusaktidega. Matusetoetuse maksmise aluseks on matusekulude kandja poolt esitatud surmatunnistuse koopia ja avaldus; 3) õpilastele bussipiletite kompenseerimise nimekirjad koostab pearaamatupidaja kooskõlas vallavalitsuse poolt kinnitatud korrale.
(1) Pangaoperatsioone teostatakse elektrooniliselt Internetipangas. (2) Maksekorraldusi välja ei trükita, esimese allkirjaõigusega isik annab oma kinnitusega kuludokumendil õiguse raha ülekandmiseks ja teisel allkirjaõigusega isikul on raha ülekandmiseks vajaliku parooli kasutamise õigus. (3) Laekumiste ja pangateenustasu kirjendamise aluseks on elektrooniline pangaväljavõte.
(1) Sularaha arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus. (2) Sularahaoperatsioonide tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule (raamatupidaja, hallatava asutuse juht). (3) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetuleku order; 2) kassa väljamineku order; 3) kassaraamat. (4) Sularaha kassasse vastuvõtmisel vormistatava kassa sissetuleku orderi koostamise aluseks on: 1) valla ametiasutuses dokumentidest tehtavate koopiate eest tasumise nimekirjad; 2) valla ametiasutuse poolt koostatud arved; 3) nimekirjad lasteaiatasude/kooli tasude (toitlustamine, õppevahendite tasu, osalustasu) arvestuse ja kogumise kohta; (5) Osutatud teenuste eest tasutakse kehtestatud hinnakirjade alusel. (6) Kassa sissetuleku orderi allkirjastab lisaks raamatupidaja ka pearaamatupidaja. (7) Kassa väljamineku orderi kinnitavad allkirjaga lisaks kassapidajale ametiasutuses vallavanem ja pearaamatupidaja, hallatavates asutustes juhataja ja raamatupidaja. (8) Kassa sissetuleku ja väljamineku orderitel ei ole lubatud teha parandusi. (9) Ametiasutuse hallatavatest asutustest nimekirja alusel laekuv teenuse raha tuuakse kuu lõpul ametiasutuse kassasse või makstakse pangakontole. (10) Kassaraamat trükitakse programmist välja kuu lõpus, millal kassa operatsioone teostati.
(1) Kehtivate lepingute, lasteaia nimekirjade ja kohalkäimise tabelite ning muude volitatud isikute poolt esitatud algdokumentide alusel koostatakse vallavalitsuse raamatupidamises müügiarved. Arved allkirjastatakse arve koostaja poolt, arve esitatakse nõude saajale. Saaja nõusolekul esitatakse arve elektrooniliselt. Teine arve koostaja poolt allkirjastatud eksemplar säilitatakse vallavalitsuse raamatupidamises elektrooniliselt. (2) Nõuded on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas nõude eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem. (3) Iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit. (4) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. (5) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontra-konto saldot. (6) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla pearaamatupidaja ja ametiasutuse juht. (7) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontra-kontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. (8) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(1) Maksunõudena kajastatakse bilansis järgmisi nõudeid: 1) tulumaksu, mis on Maksu- ja Tolliameti poolt aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid kohalikule omavalitsusele üle kandmata; 2) maamaksu, mis on Maksu- ja Tolliameti poolt aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid kohalikule omavalitsusele üle kandmata; 3) loodusressursside kasutamise tasude nõuded (tasu vee erikasutusest, maa-ainese kaevandamiseõiguse tasu), mis on Keskkonnaministeeriumi poolt aruandeperioodi lõpuks arvestatud, kuid kohalikule omavalitsusele üle kandmata. (2) Maksunõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumus on nõude algne maksumus, mida korrigeeritakse tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti või Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatisele.
(1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksu-summa ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata). (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on ilma käibemaksuta väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir.
(1) Kohustisi kajastatakse algses soetusmaksumuses. Kohustiste kajastamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodiga seotud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis, sõltumata sellest, millal arve saadi või tasuti või kas kohustise olemasolust saadi teada alles peale aruandeperioodi lõppu. (2) Ettemaksetena saadud tulud võetakse arvele kohustisena ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla põhivarakapitaliseerimise alampiiri kanda kohe tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Lihtsustatud kajastamisviis on lubatud juhul, kui mõlemad pooled on sellega nõus. (3) Bilansis kajastatakse laenukohustised tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258. Lühiajalise kohustisena kajastatakse kuni 1 aasta jooksul tasumisele kuuluv kohustis ning ülejäänu kajastatakse pikaajalise kohustisena.
(1) Rendilepingute kajastamisel juhindutakse RTJ-st 9, mis käsitleb renditehingutekajastamist nii rendileandja kui rentniku raamatupidamises. Rendilepingud jagatakse kapitali- ja kasutusrendilepinguteks. (2) Kapitalirendi korral: (3) vara, mis omandatakse kapitalirendi lepinguga, kajastatakse bilansis varana ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam; 1) rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuse arvutamisel on diskontomääraks rendi sisemine intressimäär või kui selle määramine ei ole võimalik, siis kasutatakse rentniku alternatiivset intressimäära; 2) kapitalirendilepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad kulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus; 3) rendimakse jaotatakse finantskuluks (intressimäär) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks; 4) renditud vara kajastatakse bilansis varana ja kulumi arvestamisel lähtutakse sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest kulumiarvestamise põhimõtetest. Kui rendiperioodi lõpuks vara omandiõigus ei lähe üle rentnikule, siis arvestatakse kulumit vara rendiperioodi jooksul või kasuliku tööaja jooksul. (4) Kasutusrendi korral: 1) kasutusrendilepinguga renditud vara ei kajastata bilansis varana; 2) maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuludena.
(1) Põhivara ümberhindlusega seotud reservide saldod kantakse aruandeaasta lõpus raamatupidamiskontole akumuleerunud üle-või puudujäägina. (2) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mis on loetletud üldeeskirja § 24 lõikes 2. (3) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lõige 3). (4) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel. (5) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena. (6) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna kontoklassis 350 hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud. (7) Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks juhul, kui selle kasutamise põhi-tingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Põhivara sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel bruto-meetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetus-maksumuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna kontogrupis 3502.
(1) Ametiasutuse teenistujad ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhid suunatakse lähetusse vallavanema käskkirjaga. Päevaraha makstakse käskkirja alusel ja lähetuskulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. (2) Hallatavate asutuste töötajad suunatakse lähetusse asutuse juhi käskkirjaga. Lähetuskulude hüvitamise ja päevarahade maksmise aluseks on asutuse juhi käskkiri ja lähetatu poolt esitatud ja hallatava asutuse juhi poolt kinnitatud lähetusaruanne. (3) Lähetusega seotud kulud ja päevarahad kantakse lähetatu pangakontole hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist raamatupidamisse. (4) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise aluseks on: 1) hallatava asutuste juhtide ja ametiasutuse teenistujate puhul vallavanema käskkiri, 2) hallatava asutuste töötajate puhul hallatava asutuse juhi käskkiri. (5) Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitis kantakse hüvitist saava isiku pangakontole. (6) Ametiauto kasutamisel jooksva kuu kohta esitatakse sõidupäevik jooksvale kuule järgneva kuu 2. kuupäevaks. (7) Asutuse mobiiltelefonidele kehtestatud limiitide ületamisel koostatakse mobiiltelefoni kasutajale arve lähtudes asutusele esitatud mobiiltelefonide kuluarvest ja vallavanema poolt käskkirjaga kinnitatud limiitidest.
(1) Ühekordseid majanduskulusid võib teenistuja, asutuse juht või asutuse töötaja (aruandev isik) teha erandkorras sularahas kinnitatud eelarve piires. (2) Ühekordsete majanduskulude tegemiseks võib aruandev isik erandkorras saada majanduskulude avanssi. (3) Majanduskulude avanssi antakse teenistujatele ja asutuse juhtidele vallavanema, volikogu liikmetele volikogu esimehe ning asutuse töötajatele asutuse juhi käskkirja alusel. (4) Majanduskulude avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast sularahas. (5) Uut avanssi ei väljastata enne, kui on esitatud aruanne (lisa 9) eelneva avansi kasutamise kohta. (6) Majanduskulude aruanne esitatakse raamatupidamisele hiljemalt kuu viimasel tööpäeval. (7) Majanduskulude aruandele lisatakse kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid, mis peavad olema kinnitatud hallatava asutuse juhi või vallavanema poolt. (8) Juhul, kui aruandva isiku kulutused osutuvad saadud avansist suuremaks, kantakse tema pangakontole täiendavad rahalised vahendid vastavalt tegelikele kulutustele. Kõik tehtud lisakulud peavad olema põhjendatud, korrektselt dokumenteeritud ja asutuse juhi või vallavanema poolt kinnitatud. (9) Majanduskulude avansi kasutamata osa kohustub aruandev isik kandma tagasi valla pangakontole või maksma sularaha kassasse seitsme kalendripäeva jooksul pärast majanduskulu aruande esitamist. (10) Juhul kui majanduskulu aruannet ei ole esitatud kahe kuu jooksul pärast avansi saamist, on raamatupidamisel õigus avanssi saanud töötaja avalduse alusel makstud avanss aruandva isiku järgneva kuu palgast maha arvata.
(1) Varusid bilansis ei kajastata. (2) Toiduained, kütteõli jms materjal kantakse kuluks ostudokumendi alusel ja analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt asutustes kohapeal. (3) Toiduainete sissetuleku aluseks on arved, saatelehed, ostu-müügilepingud ja väljamineku aluseks menüülehed. (4) Toiduained inventeeritakse iga kuu viimase tööpäeva seisuga, koostatakse toiduainete liikumise kuukoondaruanne, mis allkirjastatakse koostaja ja asutuse juhi poolt. (5) Toiduainete kuukoondaruande esitab asutuse juht raamatupidamisele; selle ja laste kohalkäimise andmete alusel arvestatakse toidupäeva tegelik maksumus ja tuuakse välja iga lapse tegelik toiduraha kulu, mis võetakse arvesse lapse järgmise kuu toiduraha ettemaksu arvestamisel. (6) Bilansiväliselt arvestatavate materjalide ja toiduainete aastainventuuri tulemuste põhjal võetakse bilansiväliselt arvestatud ja kuludesse kantud materjalid ja toiduained varude kontole bilanssi arvele kui aasta lõpu jäägid ületavad põhivara kapitaliseerimise alampiiri.
(1) Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati. (2) Palga, töötasu, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on kehtiv seadusandlus, Palamuse Vallavolikogu õigusaktid, asutuse juhi käskkiri, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid. (3) Igale asutusele kinnitatakse personali koosseis ja töö- või teenistuskohale vastavad palgamäärad. (4) Töötasu arvestuse aluseks haridusasutustes on tarifikatsioonid. (5) Palka või töötasu makstakse kord kuus vastavalt töölepingus sätestatud korrale ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole. (6) Puhkusetasu makstakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusele „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Puhkusetasu arvestamisel rakendatakse töötajatele ja ametnikele soodsamat puhkusearvestuse meetodit põhimõttel, et puhkusetasu ei oleks väiksem kui määratud kuutöötasu puhkuse väljamaksmise päeval. (7) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui ei ole töötajaga teisiti kokku lepitud. (8) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ametiasutuse raamatupidamises. (9) Lepinguliste töötajate töötasu arvestuse aluseks on töövōtu- või käsunduslepingud. Nende alusel koostatakse töötasude arvestus, peetakse kinni maksud. (10) Maksud peetakse palkadelt kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksu-deklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. (11) Palgalehed koostatakse ametiasutuse raamatupidamises tegevusalade lõikes ja allkirjastatakse koostaja, vallavanema ja pearaamatupidaja poolt.Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt tasuliikide jaotus. (12) Töötajale antakse tema nõudmisel teatis temale arvutatud palga koostisosade, kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. (13) Haiguslehed täidetakse ja edastatakse elektroonselt.
(1) Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvatele üksustele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kajastatakse kontorühmas 154. (2) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 «Kinnisvarainvesteeringud» sätestatust. Kinnisvara investeering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Parendused, remont ja hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele. (3) Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varade grupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti. (4) Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus. (5) Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestus ja arvestus raamatupidamis-programmis on sama, mis põhivaral, s.o vastavalt käesoleva määruse § 29 toodud nõuetele.
(1) Materiaalse põhivara (edaspidi põhivara) arvestuses lähtutakse RTJ 5 esitatud põhimõtetest. (2) Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Põhivara kajastatakse sõltuvalt liigist kontorühmas 155, allahindlust ja põhivara jääkväärtus maha kandmisel kajastatakse kontorühmas 611. Põhivara müügist saadud kasumist või kahjumit kajastatakse kontogrupis 381. (3) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 eurot, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse. (4) Põhivara võib arvele võtta kogumina, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus on 5 000 eurot või rohkem (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (maksumus peab olema suurem kui 5 000 eurot käibemaksuta). (5) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse. Arvestus peetakse bilansivälise varana.
(1) Immateriaalse põhivara korraldamisel lähtutakse RTJ 5 sätestatust. (2) Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Kajastatakse konto-rühmas 155, allahindlust ja põhivara jääkväärtus maha kandmisel kajastatakse konto-rühmas 611. Põhivara müügist saadud kasumist või kahjumit kajastatakse kontogrupis 3811. (3) Immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Kajastatakse konto-rühmas 155, allahindlust ja põhivara jääkväärtus maha kandmisel kajastatakse konto-rühmas 611. Põhivara müügist saadud kasumist või kahjumit kajastatakse kontogrupis 381. (4) Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse ainult juhul, kui nad vastavad immateriaalse vara definitsioonile, on olemas aktid arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja on tõenäoline, et need väljaminekud osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. (5) Juhul, kui vara omab nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid, lähtutakse sellest, millistele tunnustele vara rohkem vastab. (6) Arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul, kui arvutitarkvara on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks.
(1) Põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses arvete või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. (2) Vara arvele võtmisel on vara valdaja kohustatud esitama raamatupidamisele akti põhivara arvele võtmise kohta (Lisa 1) (3) Põhivara müük, tasuta üleandmine, kasutusvaldusse andmine ja maha kandmine toimub vastavalt Palamuse vallavara valitsemise korras sätestatule. (4) Iga arvele võetud põhivara kohta peetakse arvestust elektrooniliselt PMen raamatupidamistarkvara programmi osas “Varad” põhivarakaartidel, millel säilitatakse järgmine informatsioon põhivaraga toimunu kohta: 1) soetamisaeg; 2) soetusmaksumus; 3) vastutav isik; 4) täpsustavad andmed (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber); 5) parendustest lisandunud summad ning nende kajastamise aeg; 6) amortisatsiooni kehtiv norm. (5) Põhivara rekonstrueerimise väljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. (6) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevaid demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes. (7) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. (8) Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida põhivara maksu-musse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. (9) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. (10) Ettepaneku kulunormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. (11) Teede kajastamisel ei eristata teede erinevaid komponente. (12) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised: 1) hooned, eluhooned, korterid 1,3-5%; 2) rajatised (teed, platsid, tänavavalgustusliinid, pumbamajad, jms) 2-10%; 3) masinad ja seadmed, transpordivahendid 20%; 4) tarkvara, arvutustehnika 25%; 5) kontoritehnika 25%; 6) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20%. (13) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. (14) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. (15) Uus amortisatsiooninormi protsent määratakse inventuuri tulemuste kinnitamise otsusega. (16) Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. (17) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, hävimine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Allahindlusel ei tohi eemaldada varasemat soetusmaksumust, vaid täiendava kandega korrigeeritakse kogunenud kulumit. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus. (18) Põhivara üleandmise ühelt vallavara valitsejalt teisele otsustab kinnisvara osas volikogu ning vallasvara osas vallavalitsus. (19) Põhivara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. (20) Materiaalse põhivara võõrandamine toimub vastavalt Palamuse vallavara valitsemise korras sätestatule. (21) Põhivara maha kandmine toimub Palamuse vallavara valitsemise korra sätestatud alustel. (22) Vara maha kandmise aluse tekkimisel on vara valdaja kohustatud koostama “Põhivara maha kandmise akti” (lisa 2), milles näidatakse maha kandmisele kuuluva vara koosseis, bilansiline maksumus ja kasutuskõlbmatuks muutumise põhjus. (23) Põhivara maha kandmise otsustab vallavalitsus korraldusega. (24) Põhivara bilansist maha kandmise alusdokumentideks on põhivara maha kandmise akt ja vallavalitsuse korraldus.
(1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. (2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.
(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on alates 200 eurost kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta. (2) Olenemata maksumusest peetakse bilansiväliste varade nimekirjades arvestust rahvariiete, mööbli ja rendile antud vara kohta. (3) Bilansiväline vara kantakse soetamise hetkel kuludesse ning arvestust jätkatakse bilansiväliselt. (4) Raamatupidamises peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes Exceli tabelis. (5) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. (6) Vara müük, tasuta üleandmine ja maha kandmine toimub vastavalt Palamuse vallavara valitsemise korras sätestatule. (7) Vara maha kandmise aluse tekkimisel on vara valdaja kohustatud koostama “Bilansivälise vara maha kandmise akti” (lisa 2), milles näidatakse maha kandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja maksumus. Aktile kirjutab alla hallatava asutuse juhi käskkirjaga moodustatud komisjon. (8) Alla 200 euro maksumusega ja üle ühe aastase kasutuskestvusega varad, mis enne käesolevate eeskirjade kehtestamist on kantud bilansiväliste varade registrisse, võib registrist välja kanda või arvestada seal kuni vara tegelikust kasutusest välja langemiseni.
(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga. (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. (3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete ja -kohustiste võrdlus. (4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel või Rahandusministeeriumi lehel oleva saldoandmikuga. (5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi asutuse kõigi oluliste varade ja kohustiste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. (6) Inventeeritavate varade ja kohustiste hulka kuuluvad: 1) materiaalne põhivara; 2) kinnisvarainvesteeringud; 3) nõuded ja ettemaksud, analüütiliste nimekirjade koostamine ja nõuete kohta saldo-kinnituskirjade saatmine; 4) kohustised, analüütiliste nimekirjade koostamine ja kohustiste kohta kinnituskirjade saatmine; 5) sularahakassad; 6) pangakontod; 7) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine; 8) bilansiväline vara; 9) muud varad. (7) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustise kajastamise korrektsust. (8) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks. (9) Alalise inventeerimiskomisjoni koosseisu kinnitab vallavanem käskkirjaga.Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. (10) Sularaha kassas inventeeritakse ootamatult vähemalt kaks korda aastas ja raamatupidaja-kassapidaja vahetumisel. (11) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid.
(1) Sularaha inventuuri viib läbi vallavalitsuse töötajatest moodustatud komisjon.Sularaha inventuuril osaleb vähemalt 3 inimest, sealhulgas sularaha tehingute eest vastutav isik ning pearaamatupidaja. Sularaha inventuuri käigus loetakse üle kogu ametiasutuse sularaha. (2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuuriakt, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega; 4) inventuuri osaliste allkirjad. (3) Kontrollitakse sularaha inventuuri akti vastavust raamatupidamises kajastuva sularahajäägi saldoga. Inventuuri akt kinnitatakse dokumentide ülevaataja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega. (4) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust.Aasta viimase kuupäeva seisuga võrreldakse kõikide finantsasutuste, kus asutusel panga-konto on avatud, saldosid saldokinnitusega. (5) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi: 1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine; 3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.Võrdlustulemused dokumenteeritakse inventeerimise aktis (lisa 4), kuhu märgitakse inventeerimise kuupäeval raamatupidamises kajastatud nõude summa, teise osapoole võrdlus-tulemus ning esinevate erisuste puhul nende põhjused. (6) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada; 2) varude liikumine toimub komisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi; 3) paberkandjal lugemislehtede korral (lisa 5) ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele vara ülelugemise käigus; 4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topelt lugemise vältimiseks; 5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id); 6) üle-ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse; 7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt; (7) Materiaalse põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud lugemislehtedel kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta (lisa 6). Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud: 1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust; 2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui ka moraalselt amortiseerinud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku realiseerimismaksumust; 3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses; 4) lugemislehtedel toodud märkuste põhjal koostatakse varade maha kandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri. (8) Kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud: 1) kohustiste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) kohustiste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 3) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamise andmetega; 4) eraldiste ja potentsiaalsete kohustiste hindamine ja arvele võtmine; 5) maksukohustiste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega; (9) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Kinnituskirja saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. (10) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostatakse varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakt (lisa 8), millele lisatakse ka nimekirjades (lisa 7) toodud märkuste põhjal koostatud vara maha kandmise, allahindluse ja amortisatsiooni-perioodi muutmise aktid. (11) Lõppakt esitatakse Palamuse Vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha kohta välja korralduse. Vastavalt korralduse sisule tehakse raamatupidamise andmetesse korrektuurid.
Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele. Sise-eeskirja § 10 lõigetes 12 ja 13 märgitud raamatupidamisdokumente, mis on saadetud e-arvekeskuse kaudu, säilitatakse elektrooniliselt e-arvekeskuse keskkonnas ning nende säilimise tagab e-arvekeskuse operaator.
(1) Raamatupidamise aastaaruannet säilitatakse alaliselt. (2) Isikukonto kaarte säilitatakse 50 aastat. (3) Ülejäänud dokumente säilitatakse kas 7 või 10 aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati, vastavalt Palamuse Vallavalitsuse dokumentide loetelus kinnitatud säilitustähtaegadele ning “Raamatupidamise seaduses” sätestatud nõuetele. (4) Programmperioodi 2007-2013 struktuuri-toetuste projektide puhul on see tähtaeg 31.detsember 2025.a.
(1) Valla hallatavatele asutustele või vallale tervikuna projektidest sihtfinantseerimise korras laekunud tulud ja nende kasutamisega tehtavad kulud eristatakse muudest tuludest ja kuludest. (2) Projektide eristamiseks kasutatakse lisatunnuseid. (3) Projektide kuludokumentide originaaleksemplarid paigutatakse eraldi kausta. Koopiad arhiveeritakse koos teiste raamatupidamisdokumentidega, lisades viite originaaldokumendi asukohale. (4) Dokumente säilitatakse vastavalt käesoleva määruse paragrahvis 34 sätestatule.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.