(1)Puhja vallas on järgmised kaugküttepiirkonnad:11) Puhja aleviku kaugküttepiirkond;22) Ulila aleviku kaugküttepiirkond.2(2)Kaugküttepiirkondade piirid on määratud määruse lisades märgitud kujul järgmiselt:11) Puhja aleviku kaugküttepiirkonna piirid on määratud määruse lisal 1;22) Ulila aleviku kaugküttepiirkonna piirid on määratud määruse lisal 2.3(3)Kaugküttepiirkonna hulka arvatakse ka kaugküttepiirkonna piiriga vahetult külgnevad krundid.
(1)Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omanduses või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega (soojusenergiaga) varustamiseks, välja arvatud § 3 nimetatud erandjuhtudel.2(2)Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.3(3)Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.4(4)Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.5(5)Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(1)Erandid, mille esinemise korral lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:11) ajutised ehitised;22) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile on alla 40 kW;33) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,8 kW;44) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;55) ehitised, ehitiste, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult tehnoloogilist jääksoojust või ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, tuuleenergia biogaas jne);66) kaugküttepiirkonda jäävad eramud.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud erisuste kasutamine määratakse kas detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või muude ehitamise aluseks olevate dokumentidega.
(1)Võrgust eraldumine on võrguühenduse alaline likvideerimine. Võrgust eraldumiseks loetakse ka soojuse müügilepingu ülesütlemist ning soojatarbimise lõpetamist.2(2)Soojavarustuse katkestamise ja taastamise üldtingimused ning kord võrguettevõtjale on sätestatud kaugkütteseaduses.3(3)Soojavarustuse katkestamine ja taastamine tarbija (käesolevas määruses ei käsitleta mõistet tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses) taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga.4(4)Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.5(5)Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:11) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel;22) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, tuuleenergia, biogaas jne);33) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmisel rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu.6(6)Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse kolme kuulise etteteatamisega.7(7)Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.8(8)Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:11) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates;22) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.9(9)Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.10(10)Omavolilise eraldumise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi endises ulatuses ja hüvitama võrguettevõtjale kõik sellega tekitatud kahjud.
(1)Võrguettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate püsiva varustamise vajalikus koguses soojusega ning hoidma kaugküttevõrgus stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut milles on tarbijaga kokku lepitud.2(2)Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse võrguettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügilepingus.
(1)Võrguettevõtja peab arendama võrke lähtudes Puhja valla soojusmajanduse arengukavast, valla üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest.2(2)Võrguettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
Tunnistada kehtetuks Puhja Vallavolikogu 27. jaanuari 2010 määrus nr 2 „Puhja valla kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.