(1) Tulekahju käesoleva määruse tähenduses on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja suitsu eraldumine ning millega kaasneb oht inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale.
(2) Tulekahju oht käesoleva määruse tähenduses on väljaspool spetsiaalselt kollet toimuv põlemisprotsess, millega ei kaasne oht inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale. Selle sündmuse takistamatu arengu korral võib see areneda tulekahjuks.
(3) Eripõlemiskoormus käesoleva määruse tähenduses on ehitise põlemisel põranda pinnaühiku kohta eralduv summaarne soojushulk, mis vabaneb kõikide põlevmaterjalide põlemisel ruumis, kaasa arvatud seinte, põrandate ja lagede pinnakatted. Selle suuruse mõõtühik on megadžaul ruutmeetri kohta.
(4) Tuletundlikkus käesoleva määruse tähenduses on ehitise materjali omadus tulega kokku puutudes süttida, levitada tuld, eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või kuumi tilku.
(5) Tulepüsivus käesoleva määruse tähenduses on hoone konstruktsiooni või selle osa võime säilitada tulekahju korral ettenähtud aja jooksul nõutud kandevõime, terviklikkus ja soojusisolatsioonivõime, mis on üldjuhul määratud standardtulekatsel.
(6) Hoone konstruktsioon käesoleva määruse tähenduses on hoone kandekonstruktsioon, hoone katusekonstruktsioon ja hoone tuletõkkekonstruktsioon.
(7) Hoone jäigastav konstruktsioon käesoleva määruse tähenduses on hoone kandva konstruktsiooni osa.
(8) Hoone konstruktsiooni pealiskiht käesoleva määruse tähenduses on hoone siseseina, vahelae või põranda pinnakiht, mille ülesandeks võib olla konstruktsiooni kaitsmine süttimise, söestumise või muu tulekahjust tingitud kahjustumise eest ettenähtud aja jooksul.
(9) Tuletõkkekonstruktsioon käesoleva määruse tähenduses on hoone kandev või mittekandev konstruktsioon, mis on tuld tõkestav ja moodustab tuletõkkesektsiooni.
(10) Tuletõkkesektsioon käesoleva määruse tähenduses on hoone osa või ruum ühel korrusel või läbi mitme korruse, mis on ümbritsevatest hoone osadest eraldatud nii, et tule levik välja- või sissepoole seda hoone osa või ruumi on ettemääratud aja jooksul tõkestatud.
(11) Hoonetevaheline kuja käesoleva määruse tähenduses on hoonetevaheline kaugus, mida mõõdetakse käesoleva määruse §-s 22 sätestatu kohaselt.
(12) Evakuatsioon käesoleva määruse tähenduses on hoone kasutajate sunnitud liikumine ohutusse kohta tulekahju, selle ohu või muu ohu korral.
(13) Ohutu koht käesoleva määruse tähenduses on koht hoones või sellest väljaspool, kus inimene on kaitstud tule, suitsu ja soojuse ning muude võimalike ohtude eest kuni ohu tõrjumiseni või päästmiseni.
(14) Evakuatsiooniala käesoleva määruse tähenduses on evakueerimise seisukohast ühtne hoone osa, mille võib moodustada osa tuletõkkesektsioonist, aga ka üks või mitu tuletõkkesektsiooni ning kust algab hoonest väljumine. Evakuatsioonialaks loetakse üldjuhul ühe korruse tasapinda.
(15) Evakuatsioonipääs käesoleva määruse tähenduses on evakuatsioonialast otse hoonest välja viiv uks või hoone sees paiknev ruum, mille kaudu on tulekahju korral võimalik evakueeruda ohutusse kohta.
(16) Hädaväljapääs käesoleva määruse tähenduses on evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastav väljapääs, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi hoonest tulekahju korral.
(17) Evakuatsioonitee käesoleva määruse tähenduses on hoone evakuatsioonipääsust algav ja ohutus kohas lõppev või vabalt ja ohutult läbitav hoonesisene liikumistee ohutusse kohta.
(18) Väljumistee või väljapääsutee käesoleva määruse tähenduses on liikumiskõlblik vaba läbikäigutee hoone põranda mis tahes punktist evakuatsioonipääsuni.
(19) Pööning käesoleva määruse tähenduses on ruum katuse ja viimase korruse lae vahel.
(20) Katusekate käesoleva määruse tähenduses on katuse kattematerjal, mis kaitseb hoonet ilmastikumõjude eest. 20 (20¹) Katusetühimik käesoleva määruse tähenduses on hoone tühi osa hoone katuse ja siseruumi lae vahel.
(21) Rõdu käesoleva määruse tähenduses on hoonest eenduv osa.
(22) Lodža käesoleva määruse tähenduses on hoone fassaadiga samas tasapinnas olev orv hoones.
(23) Terrass, sealhulgas katuseterrass, käesoleva määruse tähenduses on hoonega ehituslikult seotud rajatis.
(24) Ventilatsioonisüsteem käesoleva määruse tähenduses on ruumi õhuvahetust tagav agregaatide ning kanalite kompleks õhu ruumi andmiseks või väljatõmbamiseks.
(25) Tuleohutuspaigaldis käesoleva määruse tähenduses on hooneehitise tehnosüsteem või tehniline seade, mis on mõeldud tulekahju vältimiseks, avastamiseks või kustutamiseks, tule ja suitsu leviku piiramiseks ning evakuatsiooni või päästetööde ohutuks läbiviimiseks.
(26) Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur käesoleva määruse tähenduses on tulekahjusignalisatsiooni lokaalne seade, mis sisaldab samas korpuses kõiki tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks vajalikke komponente, erandiks võib olla toiteallikas.
(27) Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem käesoleva määruse tähenduses on tulekahjuanduritest, keskseadmest ja alarmseadmetest koosnev süsteem, mis annab avastamispiirkonna täpsusega automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti tema töövalmidust ohustavast rikkest.
(28) Automaatne adresseeritud tulekahjusignalisatsioonisüsteem käesoleva määruse tähenduses on tulekahjuanduritest, keskseadmest ja alarmseadmetest koosnev süsteem, mis annab anduri või ruumi täpsusega automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti tema töövalmidust ohustavast rikkest.
(29) Märgtõusutoru käesoleva määruse tähenduses on hoone külge püsivalt paigaldatud ja veevõrguga ühendatud paikne jäik toru vee andmiseks tuletõrjevoolikutesse ning on ettenähtud päästemeeskonna jaoks.
(30) Kuivtõusutoru käesoleva määruse tähenduses on hoone külge püsivalt paigaldatud jäik toru tuletõrjevoolikute ühendamiseks ja veega täitmiseks selle kasutamise ajal ning on ettenähtud päästemeeskonna jaoks.
(31) Tuletõrje voolikusüsteem käesoleva määruse tähenduses on hoonesse paigaldatud käsitsi kasutatav kohakindel seade, mis on mõeldud tulekahju kustutamiseks selle algstaadiumis hoones viibivate inimeste poolt.
(32) Automaatne tulekustutussüsteem käesoleva määruse tähenduses on seadmete süsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks ja kustutamiseks selle varases staadiumis või tulekahju lokaliseerimiseks selleks, et täielik kustutamine oleks võimalik muude vahenditega.
(33) Piksekaitse käesoleva määruse tähenduses on tulekahju vältimiseks hoonele, hoonesse ja hoonega seotud territooriumile paigaldatud välgu otsetabamuste ja metallist tehnosüsteemide kaudu hoonesse siseneva või seal tekkiva välgu elektromagnetilise impulsi eest kaitsev seadmete kogum.
(34) Päästemeeskonna juurdepääsutee käesoleva määruse tähenduses on juurdepääs, mis võimaldab päästetehnika ja -varustusega takistamatut ligipääsu territooriumile ning seal asuvatele ehitistele.
(35) Päästemeeskonna infopunkt käesoleva määruse tähenduses on päästemeeskonna sisenemisteel asuv ruum või hoone osa, mis on vastavalt tähistatud.
(36) Tuletõrjelift käesoleva määruse tähenduses on ehitise sees omaette tuletõkkesektsioonis või ehitise fassaadil paiknev lift koos mehhanismide, eraldi energiavarustuse ja juhtimisega ning see on mõeldud päästjate ja kustutusvahendite üles toimetamiseks ning seda saab õnnetuse korral sisse lülitada ja käsutada ainult päästemeeskond.
(37) Ühiskasutusala käesoleva määruse tähenduses on hoone ruum või ruumi osa, mida hoone kasutajad saavad kasutada evakutsiooni korral.
(38) Tekstiilne sisustusmaterjal käesoleva määruse mõistes on kardinad, vaibad, madratsid, tekid, padjad, pehme mööbli, sh toolide kattematerjal ja polsterdus ning ees- ja vahekardinatena kasutatavad materjalid.
(39) Rasksüttiv tekstiilne sisustusmaterjal käesoleva määruse mõistes on raskelt süttiv, isekustuv ja põledes mittesulav materjal.
(1) Hoone tuleohutuse määravad käesoleva määruse lisas 1 nimetatud hoone kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse tuleohtlikkus.
(2) Hooned jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmistesse tuleohutusklassidesse: 1) tulekindel (tähis TP1) – hoone kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise hoone kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) – hoone kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem kui tulekindla hoone suhtes ettenähtud aeg; 3) tuldkartev (tähis TP3) – hoone kandekonstruktsiooni tulepüsivus ei ole määratud, kui see ei mõjuta tuletõkkesektsioonide tulepüsivust.
(3) Hoone osad võivad olla erineva tuleohutusklassiga tingimusel, et tule levik hoone osade vahel on piiratud tuletõkkekonstruktsiooniga, sealhulgas ei tohi alumise korruse tuleohutusklass olla madalam kui ülemise korruse oma.
(4) Kui olemasoleva hoone laiendamisel suureneb korruste arv, peab viima hoone kõik korrused määruses sätestatud oluliste tuleohutusnõuetega vastavusse või tõendama tuleohutust analüütilisel viisil käesoleva määruse § 4 kohaselt.
(5) Korruste arvu, kõrguse, pindala ja kasutajate arvu piirangud TP2- ja TP3-klassi hoonetes on sätestatud käesoleva määruse lisas 2.
(6) Kuni kümne kasutajaga hoone võib võrdsustada oluliste tuleohutusnõuete osas I kasutusviisiga hoonega, kui see ei ohusta hoones viibivaid isikuid. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata VI või VII kasutusviisiga hoonetelehoonele ega hoonetelehoonele, kus viibivad alaliselt viibivad liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega isikud või isikud, kelle liikumisvabadus on piiratud liikumisvõimega inimesed
(1) Eripõlemiskoormus määratakse usaldusväärse analoogi järgi või arvutatakse projekteerimise käigus.
(2) Kui hoones on erineva eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioone, määratakse iga tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus eraldi, et dimensioneerida selle järgi vastava tuletõkkesektsiooniga seotud konstruktsioonid.
(3) TP1-klassi kuuluvad hooned või hoone osad ning TP2-klassi kuuluvad kolme- kuni kaheksakorruselised hooned või hoone osad jagunevad eripõlemiskoormuse järgikohaselt järgmistesse rühmadesse: 1) üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks raamatukogu koos hoidlaga, laoruum ja arhiiv, kus hoiustatakse põlevmaterjale; 2) 600–1200 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks kauplus, näitusehall, raamatukogu ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuum ning eluhoone kelder, milles on hoiuruume, välja arvatud tehniline kelderhoiuruum; 3) alla 600 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks eluhoone, majutusruum, ravi- ja hoolekandeasutus, kinnipidamishoone, restoran, büroohoone, kool, spordisaal, teater ja kirik.
(4) Hoone kandekonstruktsiooni ning tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivuse nõuded määratakse vastavalt eripõlemiskoormuse rühmale.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud rühma kuuluv hoone või hoone osa on varustatud automaatse tulekustutussüsteemiga, võib kohaldada selle hoone või hoone osa kandekonstruktsiooni tulepüsivusele ühe rühma võrra madalamast eripõlemiskoormusest tulenevaid nõudeid.
(1) Tulekahju ja selle ohu vältimiseks arvestatakse hoone projekteerimise, ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust, sealjuures võetakse arvesse nii hoonesiseseid kui ka hooneväliseid mõjusid, sealhulgas hoones paiknevatest tehnosüsteemidest ja seadmetest tingitud tulekahju- ja plahvatusohtu.
(2) I–V kasutusviisiga hoones on lubatud plahvatusohtlikud ruumid juhul, kui need on vajalikud hoones toimuvateks tegevusteks. Sellised ruumid peavad asuma hoone välisseina lähedal ning olema projekteeritud selliselt, et tulekahju tekkimisel ei saa kannatada hoones viibivad isikud ega selle ruumiga külgnevad ruumid. Selliseid ruume ei tohi paigutada keldrisse.
(3) II–IV kasutusviisigaKui hoones, kus sisustusmaterjalides kasutatakse tekstiilitekstiilset sisustusmaterjali, määratakse materjalidesiis eeldatakse, et selle tuletundlikkus määratakse asjakohase standardi järgikohaselt.
(4) Rasksüttivat tekstiilset sisustusmaterjali tuleb kasutada: 1) hoone evakuatsiooniteel; 2) meelelahutushoone ja spordihoone ees- ja vahekardinates; 3) ööklubis; 4) sundraviteenuse osutamise ruumis; 5) kinnipidamishoones; 6) majutushoones; 7) hoolekandeasutuse hoones.
(1) Hoone jaotatakse tuletõkkesektsioonideks ruumide kasutusotstarbe järgi, välja arvatud juhul, kui on rakendatud meetmeid, mis tagavad ruumide võrdväärse tuleohutuse.
(2) Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ruumide kasutamisotstarbe järgi; 4) hoone kasutusviisi järgi; 5) eripõlemiskoormuse järgi ning 6) tule- ja plahvatusohu järgi.
(3) Erineva kasutamisotstarbega ruumid võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu ning eripõlemiskoormuste erinevus kõrvutiasetsevates ruumides on vähem kui 300 megadžauli ruutmeetri kohta. Käesolevas lõikes sätestatu ei kehti evakuatsiooniteele ja evakuatsioonitrepikojale.
(4) Tuletõkkesektsioon võib läbida hoone mitut korrust, välja arvatud II või III kasutusviisiga hoonete puhul.
(5) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse hoone tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas hoone tulepüsivuse ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt käesoleva määruse lisadele 4 ja 5.
(6) Hoone või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks: 1) evakuatsioonitee; 2) evakuatsioonitrepikoda; 3) korter; 4) tahkekütuse ja elektrikerisega saun, välja arvatud elu- või majutusruumis asuv saun; 5) laoruum eripõlemiskoormusega rohkem kui 600 megadžauli ruutmeetri kohta, välja arvatud laoruum, mille pindala on vähem kui 10 ruutmeetrit; 6) katlaruum, kus gaasikütteseadmete koguvõimsus on rohkem kui 35 kilovatti ning vedel- või tahkekütteseadmete koguvõimsus on rohkem kui 25 kilovatti; 7) ventilatsiooniruum, välja arvatud juhul, kui ventilatsiooniagregaat teenindab ühte tuletõkkesektsiooni; 8) päästemeeskonna infopunkt, kõrghoone tuletõrje- ja päästevahendite juhtimiskeskus ning tulekustutuse tugipunkt; 9) liftišaht ja -masinaruum, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuv liftišaht ja -masinaruum; 10) garaaž, välja arvatud ühe korteriga elamu juurde kuuluv garaaž, mille suletud netopind on vähem kui 60 ruutmeetrit; 11) lüüstambur, mis on rajatud suitsu ja tuleleviku takistamiseks; 12) evakuatsioonitee ripplagedepealne tühemik kaablitega, kus kaablite põlemisel eralduv soojushulk on rohkem kui 50 megadžauli tühemiku või koridori jooksva meetri kohta ja mis ei ole kaetud automaatse tulekustutussüsteemiga; 13) galerii, mis ühendab erinevaid hooneid; 14) pööning, välja arvatud suvila, aiamaja ja ühe korteriga elamu pööning; 15) hoone elektrikilbid või ruumid, kus asuvad elektrikilbid, mille
(1) Hoones kasutatav kaabel peab vastama käesoleva määruse lisas 10 loetletud nõuetele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata: 1) kaablile, mis sisenebon veetud hoone alajaamaruumi või elektripeajaotlasseelektrijaotlasse hoonest väljastpoolt, ega läbi elu-, majutus-, hoolekande-, kinnipidamis-, kogunemis-, tööstus-, lao- või kontoriruumi ning väljumis- või evakuatsiooniteedhoone siseruume; 2) elektrituruseaduse mõistes võrguteenust osutava võrguettevõtja elektripaigaldise ehitisele, kus ei viibi alalist personali ja kuhu pääseb juurde üksnes isik, kes teeb käidutoiminguid; 3) kaablile, mis paigaldatakse asjakohase standardi kohaselt.
(3) 4 (4)
(1) Tulemüüri eesmärk on takistada tule levikut ühelt hoonelt teisele kustutustöödest olenemata.
(2) Tulemüür peab: 1) olema ehitatud vähemalt 0,5 meetrit üle kõrgeima müüriäärse katuse, välja arvatud juhul, kui katuse tulepüsivus on vähemalt REI 60; 2) eenduma välisseinast vähemalt 0,3 meetrit kui välisseina konstruktsioonis on kasutatud materjale, mille tuletundlikkus on C kuni F; 3) koosnema tervenisti materjalidest, mis vastavad vähemalt A2 tuletundlikkusele; 4) taluma mehaanilist koormust ning 5) olema ehitatud nii, et selle kandevõime ja tulepüsivus püsivad ettenähtud aja jooksul; 6) olema tulepüsivusega vähemalt EI‑M 60, kui tegu on kahe TP 3‑klassi hoonega. Muudel juhtudel peab tulemüüri tulepüsivus olema vähemalt REI 120.
(3) Kui mehaaniline löögikindlus ei ole katseliselt tõestatud, peab tulemüüri ehitama sellistest ehitusmaterjalidest või -toodetest nagu müürikivid või betoon.
(4) Põhjendatud juhul võib tulemüüri paigaldada käiguuksena tuletõkkeukse. Tuletõkkeukse tulepüsivus peab olema sama teda ümbritseva tulemüüri tulepüsivusega, välja arvatud kandevõime ja löögikindluse osas. 5 (5)
(1) Ventilatsioonisüsteem rajatakse nii, et oleks takistatud tule ja suitsu levimine ventilatsioonikanalis või ventilatsioonikanalite ja tuletõkkekonstruktsioonide läbiviikudes või soojusülekande kaudu ventilatsiooniagregaadis. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, paigaldamisel, hooldamisel, puhastamisel ja kasutamisel lähtutakse asjakohasest standardist, tehnilisest normist või tootja juhistest.
(2) Kanal ja muu ventilatsioonisüsteemi osa kinnitatakse nii, et need ei varise ega suurenda tulekahju ja suitsu levimise ohtu.
(3) Suurköögi õhupuhasti kanal ehitatakse hoones tulepüsivusega vähemalt EI 60 ning tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0 või rajatakse see omaette eespool nimetatud tulepüsivuse ja tuletundlikkusega šahti. Suurköögi väljatõmbekanalid, ‑-mootorid, ‑-kubud ja viimaste rasvapüüdurid puhastatakse asjakohases standardis nimetatud aja taganttuleb puhastada järgides loetletud seadmete tootja ja paigaldaja hooldusjuhiseid või asjakohast standardit, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Kohas, kus toidu valmistamisel kasutatakse lahtist tuld, puhastatakse väljatõmbekanalid, ‑-mootorid, ‑-kubud ja viimaste rasvapüüdurid asjakohases standardis nimetatud aja tagant, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 3 (3¹) Kui köögikubule paigaldatakse kohtkustutussüsteem, ei tohi selles kasutatav kustutusaine tekitada või suurendada tulekahjuohtu. Kohtkustutussüsteemi valikul, projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb arvesse võtta paigaldamise koha eripära ja nõudeid. Eeldatakse, et kohtkustutussüsteem vastab nõuetele, kui on järgitud asjakohast standardit või muud tehnilist juhendit.
(
Tuleohutuspaigaldise peab hoonesseehitisse paigaldama ning seda kontrollima ja hooldama tuleohutuse seaduse kohaselt.
(1) Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema: 1) elamu või korteri vähemalt ühes eluruumis; 2) kuni kümne majutuskohaga II kasutusviisiga hoone igas majutusruumis ja seda ka juhul, kui hoone on käesoleva määruse paragrahvi 5 lõike 6 kohaselt võrdsustatud I kasutusviisiga; 3) kuni kümne voodikohaga III kasutusviisiga hoone igas ruumis, välja arvatud sanitaarruumis; 4) kuni 300-ruutmeetrise pindalaga IV kasutusviisiga hoone igas ruumis, välja arvatud sanitaarruumis; 5) kuni 750-ruutmeetrise pindalaga V kasutusviisiga hoone igas ruumis, välja arvatud sanitaarruumis. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud juhtudel ühendatakse autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur elektrisüsteemi ja varustatakse varutoitega või paigaldatakse autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur, mille aku eluiga on vähemalt viis aastat. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ei pea olema ühendatud elektrivõrku kohtades, kus see on ebaotstarbekas, näiteks kämpingus või ilma elektrita metsaonnis. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud juhtudel peab autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri häiresignaali teavitus olema tagatud kogu hoones. (4) Kui hoones, hoone osas või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb hoonesse, hoone osasse või korterisse paigaldada vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur, järgides tootja juhiseid.
(1) Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab olema: 1) käesoleva määruse § 29 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud hoones, mis ületab seal nimetatud arvulisi näitajaid; 2) VI või VII kasutusviisiga hoones, kus olenevalt hoones toimuvast tegevusest, hoone pindalast, korruselisusest või muudest põhjustest tingituna on kasutajate turvalisus väike.
(2) Automaatne adresseeritud tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab olema: 1) II kasutusviisiga hoones, kus on rohkem kui 100 majutuskohta; 2) III kasutusviisiga hoones, kus on rohkem kui 50 voodikohta; 3) IV kasutusviisiga hoones, kus on rohkem kui 500 kasutajat; 4) hoones, millel on rohkem kui kaheksa korrust; 5) TP2-klassi hoones, milles on viis kuni kaheksa korrust; 6) maa-aluses mitmekorruselises garaažis ja parkimiskeldrisvõi parklas; 7) hoones, kus on üle 20 avastamispiirkonna.
(3) Automaatse adresseeritud tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseade peab võimaldama jälgida sündmuste logi süsteemi ekraanil.
(4) Hoones või hoone osas, kus tavapärane häiresignaalide edastus ei ole tõhus, peab kasutama muid tulekahjuhäirest teavitamise viise, nagu sireen, vilkur, tekstiedastussüsteem, valjuhääldi, visuaalne signaal, vibreerimissignaal, sõnaline teade.
(5) Hoones olevaid inimesi teavitatakse tulekahjuhäirest kooskõlas tulekahju korral tegutsemise plaani või evakuatsiooni korraldusega hoones. Üldjuhul teavitatakse kõiki hoones viibivaid isikuid, kuid tulekahju korral tegutsemise plaanist lähtuvalt võib: 1) teavitada tulekahjuhäirest esmalt vastava ettevalmistuse saanud personali, kes võtab vastutuse reageerimistegevuse eest; 2) jaotada hoone häiresignaalide piirkondadeks, kus määratakse vastav käitumine.
(6) Kui tulekahjuhäirele reageerib vastava ettevalmistuse saanud personal, ei pruugi olla vajalik üldise tulekahjuhäire kohe käivitamine.
(1) Väljapääsutee valgustus on ette nähtud ohtu sattunud inimeste evakuatsiooniks vajaliku tee ning sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite ning esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks.
(2) Väljapääsutee valgustus minimaalse toimimisajaga vähemalt üks tund paigaldatakse: 1) II kasutusviisiga hoonesse, välja arvatud vähem kui 11 majutuskohaga hoonesse; 2) III kasutusviisiga hoonesse, mis ei ole ööpäevaringses kasutuses; 3) IV kasutusviisiga hoonesse, välja arvatud ühekorruselisse kuni 50 istekohaga toitlustushoonesse ning kuni 300-ruutmeetrise pindalaga kaubandushoonesse, millel on otseväljapääsud õue; 4) evakuatsiooniteele; 5) VI kasutusviisiga hoonesse, kui hoones töötab samal ajal rohkem kui 50 inimest; 6) V kasutusviisiga hoonesse, mille pindala on rohkem kui 300 ruutmeetrit; 7) mootorsõidukite boksideta garaaži ja parkimismajja, mille pindala on rohkem kui 1000 ruutmeetrit; 8) väljumistee ühiskasutuses olevale alale; 9)
(3) Väljapääsutee valgustus minimaalse toimimisajaga vähemalt 90 minutit paigaldatakse: 1) III kasutusviisiga hoonesse, mis on ööpäevaringses kasutuses; 2) rahvusvahelise reisijateterminali hoonesse; 3) hoonesse, milles on rohkem kui üheksa korrust, välja arvatud elamusse; 4) maa-alusesse mitmekorruselisse garaaži, parklasse või keldrisse ning muusse maa-alusesse ehitisesseehitisse.
(1) Automaatne tulekustutussüsteem paigaldatakse: 1) hoonesse, kus tuletõkkesektsioon asub läbi kolme või enama korruse, välja arvatud tuletõkkesektsioonina rajatud evakuatsioonitrepikotta ning ühe ja kahe korteriga elamusse; 1¹) hoonesse, millel on rohkem kui kaheksa korrust või mis on kõrgem kui 28 meetrit; 2) mitme korrusega keldrisse; 3) enam kui neljakorruselisse III kasutusviisiga hoonesse või selle osasse, kus automaatse tulekustutussüsteemi rakendamine ei põhjusta ohtu inimese elule, tervisele ega varale või ei häiri oluliselt elutähtsa teenuse osutamist; 4) hoonesse, mis ületab käesoleva määruse lisades 2 ja 5 sätestatud piirväärtusi; 5) suure pindala või suure eripõlemiskoormusega, kuid seejuures vähevalvatavasse ruumi, milles tekkinud tulekahju võib ohustada ümbrust või põhjustada suurt varalist kahju või kultuuriväärtuse hävimist; 6) TP2-klassi kolme- kuni neljakorruselise hoone trepikotta, mille tuletundlikkus on D-s2,d2; 7) TP2-klassi viie- kuni kaheksakorruselisse hoonesse, mille kandekonstruktsiooni tuletundlikkus on väiksem kui A2-s1,d0; 8) hoonesse või selle ossa, kus hoones toimuvast tegevusest, hoone korruse pindalast, korruselisusest, kasutamise otstarbest, kõrgusest või muudest põhjustest tingituna on kasutajate turvalisus väike ja päästetöö tegemine ohtlik.
(2) Automaatne tulekustutussüsteem peab tulekahju korral käivituma inimese abita.
(3) Automaatsele tulekustutussüsteemile peab olema lisavee andmise võimalus.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata hoonesse või selle osasse paigaldatakse automaatne tulekustutussüsteem, võib kasutada asjakohases standardis nimetatud mööndusi.5
(5) 6 (6)
(1) Tulekahju korral peab olema võimalik eemaldada hoone kõikidest ruumidest soojust ja suitsu. Suitsu ja soojuse eemaldamine võib põhineda sundventilatsioonil või loomulikul tõmbel. (2) Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest tagatakse kas ühel või mitmel järgmisel viisil: 1) ruumi ülemises kolmandikus paiknevate ning põrandapinnast avatavate või ohutult purustatavate luukide, akende või uste kaudu, kusjuures ohutult purustatavad aknad peavad asuma esimesel korrusel ja asuma põrandapinnast käeulatuses; 2) kasutades kaugjuhtimisega avanevaid suitsu ja kuumuse eemaldamise luuke või aknaid; 3) kasutades väljatõmbeventilaatorit või tekitades ülerõhu ruumides, kuhu ei soovita suitsu levimist. (3) Trepikojas, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, peab olema suitsu eemaldamise võimalus, tagades sinna värske õhu juurdevoolu. (4) Kahekorruselises hoones korraldatakse trepikojast suitsueemaldamine trepikoja ülaosas paikneva kergesti avatava ühe või mitme akna või luugi kaudu, mille summaarne efektiivne suitsueemaldamise pindala on vähemalt pool ruutmeetrit. (5) Kolme- kuni kaheksakorruselises hoones korraldatakse trepikojast suitsueemaldamine trepikoja ülaosas paikneva kergesti avatava ühe või mitme akna või luugi kaudu, mille summaarne efektiivne suitsueemaldamise pindala on vähemalt üks ruutmeeter. Selline aken või luuk peab olema avatav suitsukeskkonda sisenemata. (6) Keldrikorruse ruumist suitsu eemaldamisel ei tohi suitsu juhtida evakuatsiooniks kasutatavasse trepikotta või päästemeeskonna sisenemisteele. (7) Suitsueemaldussüsteemi rakendamine peab olema tagatud suitsukeskkonda sisenemata.
(1) Piksekaitse peab olema I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonel, mille kõrgeim osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 meetrit kõrgemale.
(2) Olenemata hoone kõrguse suhtest ümbruskonna hoonestusega, peab piksekaitse paigaldama: 1) TP2- ja TP3-klassi kuuluvale II või IV kasutusviisiga hoonele, kui sellise hoone kandekonstruktsioon ei ole A1 või A2 tuletundlikkusega; 2) III kasutusviisiga hoonele; 3) VI kasutusviisiga hoonele, milles toimub tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tootmisprotsess või säilitatakse sellise omadusega materjali; 4) lahtisele IV kasutusviisiga ehitisele, kus on korraga rohkem kui 200 kasutajat; 5) loomapidamishoonele, kus on rohkem kui 100 looma.
(3) PiksekaitseEeldatakse, et piksekaitse projekteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel lähtutakse asjakohasest standardisttehnilisest normist.
(4) Hoone piksekaitsesüsteemi kaitseklassi valikul peab lähtuma asjakohase standardi alusel koostatud riskianalüüsi tulemustest või järgmistest nõuetest: 1) I kaitseklassiga piksekaitse peab olema, sõltumata hoone kõrgusest, plahvatusohtlikul tööstushoonel või -laol ja lennujuhtimiskeskusel; 2) II kaitseklassiga piksekaitse peab olema, sõltumata hoone kõrgusest, kõrge tuleohuga tööstushoonel või laol, hoonel, kus on ööpäev ringi hoolealuseid, nagu haigla, hooldekodu või lastekodu, Häirekeskuse hoonel, raadio- ja televisioonimastil ning hoonel kõrgusega üle 100 meetri; 3) III kaitseklassiga piksekaitse peab olema, sõltumata hoone kõrgusest, inimeste kogunemiskohtadel, nagu kool, lasteaed, teater, kino, ujula, staadion või spordihall, milles pealtvaatajate kohtade arv on üle 200, hotellil, kus voodikohtade arv on üle 60, tööstushoonel, kus ei ole kõrget tuleohtu, büroohoonel, pangal või kauplusel, kui nende kasulik pind on üle 2000 ruutmeetri, loomapidamishoonel, kus on rohkem kui 100 looma, ning hoonel kõrgusega üle 28 meetri; 4) IV kaitseklassi kuuluvad ülejäänud hooned, kus piksekaitse on vajalik.
Tuleohutuspaigaldise toitekaabel ja selle kinnitus peavad olema tulekindlad. Toitekaabli tulepüsivusaeg peab olema selline, ettagama tuleohutuspaigaldise elektritoide on tagatudelektritoite kogu nõutud tööaja jooksul. Tuleohutuspaigaldise elektrivarustuse projekteerimisel ja paigaldamisel lähtutakseon soovitatav lähtuda asjakohasest tehnilisest normist või standardist.
(1) Evakuatsioonitee laius on: 1) üldjuhul vähemalt 1200 millimeetrit; 2) kuni kahekorruselises I kasutusviisiga hoones vähemalt 900 millimeetrit; 3) püsivate töökohtadeta tööstus- või laohoonetes või sellistes hoonetes üksikutele töökohtadele viivatel käikudel või treppidel vähemalt 800 millimeetrit. (2) Evakuatsioonitee laiuse arvestamisel võetakse arvesse ka evakuatsiooniteel olevaid avatäiteid või muid teed kitsendada võivaid püsivalt kinnitatud elemente ja nende mõõtmeid. (3) III kasutusviisiga hoones määratakse evakuatsioonitee piisav laius alati analüütiliselt või arvutuslikult, lähtudes hoone kasutusotstarbest, selles viibivate isikute arvust ja kasutatavate liikumise abivahendite või evakuatsioonivahendite mõõtmetest, kuid see ei tohi olla väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. (4) Evakuatsioonialal, mida kasutab kuni 60 inimest, võib üks evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 millimeetri laiune. (5) Evakuatsioonitee ja evakuatsioonipääsuni suunduva sisekoridori summaarse miinimumlaiuse arvutamisel arvestatakse evakuatsiooniteed kasutava 120 inimese kohta 1200 millimeetrit, millele lisandub iga järgmise 60 inimese kohta 400 millimeetrit. (6) Evakuatsioonitee vaba kõrgus peab olema vähemalt 2100 millimeetrit, kusjuures selle kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi. Kõrgus pööningul ja keldris peab olema vähemalt 1900 millimeetrit. Kui pööningu- või keldrikorrusel on püsivaid töö- või viibimiskohti, peab vaba kõrgus vastama evakuatsioonitee mõõtmetele.
(1) Päästemeeskonna sissepääs hoonesse peab tagama juurdepääsu keldri- ja pealmaakorrustele ning pööningule ja katusele. Hoonetes, kuhu on rajatud päästemeeskonna infopunkt, peab päästemeeskonna sissepääsu vastavalt tähistama. (2) Pääs keldrikorrusele tagatakse üldjuhul otse väljast ning see peab olema eraldatud pealmaakorruste evakuatsiooniteedest ja -trepikodadest tuletõkkekonstruktsiooni või -avatäitega, välja arvatud kuni kahe korteriga elamus. (3) Kui keldris on kaks või enam tuletõkkesektsiooni, peab olema vähemalt üks pääs piirpindala kohta. (4) Kortermajas ja büroohoones tähistatakse korter, muu asjakohane ruum või uks nähtava numbri või numbrivahemikuga. Rohkem kui kolmekorruselises kortermajas ja büroohoones tähistatakse ka korrus nähtava numbriga.
(1) Päästemeeskonna infopunkt rajatakse hoonesse, mis on varustatud automaatse või automaatse adresseeritud tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga võija automaatse tulekustutussüsteemiga.
(2) Päästemeeskonna infopunkt rajatakse võimaluse korral hoone välisukse kõrvale, otsepääsuga väljast. Igasse hoonesse rajatakse ainult üks päästemeeskonna infopunkt, mis tähistatakse vastavalt. 2 (2¹) Päästemeeskonna infopunktis tagatakse valgustus vähemalt valgustugevusega 5 luksi ja vähima toimimisajaga üks tund.
(3) Päästemeeskonna infopunktis peavad paiknema tuleohutuspaigaldiste infotablood ning päästetöö tegemiseks vajalikud skeemid ja joonised, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi juhtimisseadmed ning operatiivkaart. Samuti kajastatakse päästemeeskonna infopunktis teavet tulekustutussüsteemile, märgtõusutorule ja tuletõrje voolikusüsteemile lisavee andmise võimaluste kohta ning teavet hoones paikneva varugeneraatori või päikesepaneelide kohta. 3 (3¹) Päikesepaneelide olemasolul tagatakse nende paigaldus ja tähistus asjakohase standardi kohaselt.
(4) Operatiivkaardi koostab hoone omanik ning selles sisalduv teave esitatakse Päästeametile. Operatiivkaardil olevat infot uuendab hoone valdaja operatiivkaardil olevate andmete muutumisel või pärast hoones muudatuste tegemist ning sellest teavitatakse Päästeametit.
(5) Operatiivkaart koostatakse: 1) enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustusega ehitise kohta; 2) kümne- ja enamakorruselise hoone kohta; 3) kultuuriväärtusliku hoone kohta; 4) hoone kohta, milles hoitakse mälestisi.
(6) Kui operatiivkaardi koostamise kohustusega hoones ei ole päästemeeskonna infopunkti, paigutatakse operatiivkaart päästemeeskonna sisenemisteele, võimalikult sissepääsu lähedale hõlpsasti avatavasse kappi, millele kantakse sellekohane tähistus.
(7) Päästemeeskonna infopunktis olevale operatiivkaardile kantav minimaalne teave on sätestatud käesoleva määruse lisas 9.
(8) Päästemeeskonna infopunktis olevatele joonistele kantakse tuleohutuspaigaldiste paiknemisskeemid ja korruste plaanid, millel on märgitud tuletõkkesektsioonide ja avatäidete asukohad koos tulepüsivusajaga. Kõik joonised ja skeemid esitatakse selgelt ja arusaadavalt loetavalt ning korruse plaan esitatakse võimaluse korral ühel lehel.
(1) Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse tuleohutuse seaduse ja käesoleva määruse kohaselt. Tuletõrje veevajadus määratakse kindlaks olenevalt hoonestusest või ehitise kasutamisest.
(2) Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tehnilises normis, sealhulgas asjakohases standardis.
(3) Kui kustutusvee allikana kasutatakse ühisveevärki, arvestatakse tuletõrje veevarustuse projekteerimisel veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ning vajaduse korral alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Kui ehitisele ei ole tagatud vajalikku kustutusvee vooluhulka tuletõrjehüdrandist, tagatakse puuduolev veehulk loodusliku või tehisveekogu või tuletõrjeveereservuaari kustutusveega.
(4) Ehitisevälise tuletõrje veevarustuse lahenduse kohta võib käesolevas paragrahvis sätestatu osas teha mööndusi, kui nende sobivus on kindlaks määratud asjakohases standardis või tõendatud analüütiliselt.