Määrus reguleerib tasandus- ja toetusfondist raske ja sügava puudega lapsele lapsehoiuteenuse ja muu sotsiaalteenuse osutamise ning selle eest tasumise.
(1) Lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lapsele on raske ja sügava puudega lapse hooldusõigust omava isiku või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel puudega lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse tegevusluba omav lapsehoiuteenuse osutaja. (2) Muu sotsiaalteenus on teenus, mis aitab vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi. Muu sotsiaalteenus võib olla tugiisikuteenus, transporditeenus, perenõustamine, perelepitusteenus, terapeuditeenus, psühholoogi teenus, lapse eluruumi kohandamine, puudest tingitud vajamineva abivahendi soetamise omaosaluse tasumine, seminaride või koolituste või teabepäevade korraldamisega seotud kulude katmine, muude vajalike teenuste osutamine ning puudega laste ja nende perekondade toimetulekut toetavate teenuste väljaarendamine. (3) Lapsehoiuteenuse osutajaks võib olla füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellel on kehtiv tegevusluba. (4) Sotsiaalkindlustusameti otsus on otsus lapse puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta. (5) Puudega lapse rehabilitatsiooniplaan on hooldusõigust omava isiku või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, mis sätestab hooldusõigust omava isiku või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja ja spetsialistide koostöö tulemusena puudega lapse jaoks olulist eesmärki, erinevate eriala spetsialistide hinnanguid ja soovitusi lähtuvalt puudega lapse eesmärgist ning tegevuskava, mis sisaldab nii rehabilitatsiooni raames kui ka väljaspool seda pakutavaid teenuseid puudega lapse eesmärgi saavutamiseks. (6) Lapsehoiuteenusele kohaldatakse sotsiaalhoolekande seaduse §-des 453 ja 454 sätestatud nõudeid.
(1) Lapsehoiuteenust saama õigustatud isikuks on raske või sügava puudega lapse hooldusõigust omav isik või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tõrva linn ja lapse, kelle jaoks teenust taotletakse, rahvastikuregistri järgne elukoht on Tõrva linn ning laps ei viibi samal ajal haridusasutuses või koolieelses lasteasutuses. (2) Muud sotsiaalteenust saama õigustatud isikuks on raske või sügava puudega lapse hooldusõigust omav isik või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja, kelle lapse rehabilitatsiooniplaanis või hindamisvahendis on taotletav teenus fikseeritud.
(1) Teenust taotlev isik esitab Tõrva Linna Sotsiaalabiametile (edaspidi: sotsiaalabiamet) kirjaliku vormikohase taotluse (Lisa 1) koos järgmiste dokumentide koopiatega: 1) lapse rehabilitatsiooniplaan; 2) sotsiaalkindlustusameti otsus lapsele puude raskusastme määramise kohta; 3) eestkostjaks määramise otsus, kui taotluse esitab eestkostja või peres hooldamise leping, kui taotluse esitab last hooldav isik. (2) Sotsiaalabiametil on õigus peale taotluse esitamist küsida taotlejalt vajadusel täiendavaid dokumente või muud lapse kohta käivat täiendavat infot.
(1) Teenuse osutamise eest tasumine ei ole sõltuv peresissetulekust. (2) Tasu suuruse teenuse osutamise eest määrab sotsiaalabiameti juhataja Tõrva Linnavolikogu sotsiaalkomisjoni (edaspidi: sotsiaalkomisjon) ettepanekul 30 tööpäeva jooksul. (3) Taotluse menetlemisel tuleb järgida haldusmenetluse põhimõtteid, rakendades kohustuslikku uurimispõhimõtet ja kasutades kaalutlusõigust. (4) Sotsiaalabiamet edastab taotlejale kirjaliku põhjendatud otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (5) Sotsiaalabiameti juhataja koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks teenuse toimingud ja tingimused. (6) Tasu teenuse osutamise eest kantakse 10 tööpäeva jooksul lepingus või arvel märgitud teenuse osutaja või taotleja poolt märgitud pangakontole. (7) Õigus saada tasandus- ja toetusfondi vahenditest lapsehoiuteenust ja muud sotsiaalteenust on lapse hooldusõigust omaval isikul või hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks. (8) Raske ja sügava puudega lapsele osutatava lapsehoiuteenuse või muu sotsiaalteenuse eest hüvitatavaks piirmääraks on üldjuhul raske ja sügava puudega lapse puhul 402 eurot kalendriaasta jooksul. Vahendite piisavuse korral võib kalendriaasta neljandas kvartalis piirmäära lapse kohta suurendada. Vastava otsuse teeb sotsiaalabiameti juhataja sotsiaalkomisjoni ettepanekul.
(1) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite kasutamist korraldab ja kasutamise üle peab arvestust sotsiaalabiamet. (2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise eelarveaasta linnaeelarvesse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks.
Tõrva Linnavolikogu 18.10.2016 määrus nr 17 “Riigi poolt rahastatava raske või sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. (2) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 01.jaanuarist 2017.