(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 3 ning käesoleva määruse tingimustele.
(2) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning mille eest on toetuse saaja või partner tasunud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.3
(3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 7 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) teenuse või toote arendamise, testimise ja juurutamise kulud; 2) unikaalse tehnoloogilise lahenduse väljatöötamise ning juurutamise kulud; 3) ehitamise kulud; 4) ressursitõhususe saavutamiseks vajalikud kulud; 5) põhitegevuseks vajaliku rakendustarkvara soetamise, juurutamise ja arendamise kulud; 6) teenuse või toote arendamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara ning litsentsi soetamise ja kapitalirendi kulud; 7) patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud; 8) kampaaniapõhise turundustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud; 9) VisitEstonia turismiportaali nähtavuse tagamise kulud toetuse saaja turunduskanalites ja teenuse osutamise kohas; 10) välismessil ja -näitusel osalemisega seotud väljapanekukoha üürimise ning väljapaneku ülesseadmise ja haldamise kulud; 11) välisriigis turundustegevuse läbiviimisega seotud transpordi- ja majutuskulud; 12) toote või teenuse tutvustamiseks vajaminevate tootenäidiste ja turundusmaterjalide valmistamisega seotud ühekordsed materjali ja sisseostetava teenuse kulud; 13) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi määrus nr 146) §-st 2 tuleneva toetuse kasutamisest teavitamiskohustuse täitmisega seotud kulud; 14) projektimeeskonna personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 1 ja punktidele 4–6, välja arvatud projektijuhtimise tasu; 15) väikeprojekti puhul ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest.
(4) Suurprojekti puhul võivad § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste nõustamisteenuse ja personalikulud kokku moodustada kuni 20 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. 4 (4¹) Väikeprojekti personalikulud võivad kokku moodustada kuni 50 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.
(5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on vältimatud projekti elluviimise seisukohast.
(6) Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) suurprojekti puhul üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 5; 2) kinnisasja soetamise kulud; 3) 4) amortisatsioonikulud; 5) pangagarantii; 6) finants- ja pangakulud; 7) riigilõiv; 8) külaliste vastuvõtukulud vastavalt tulumaksuseaduse § 49 lõikele 4; 9) olmeelektroonika soetamise kulud, välja arvatud otseselt teenuse osutamiseks vajaliku seadme soetamine; 10) kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, välja arvatud ainult ärimudeli teenuse osutamiseks kasutatava arvuti soetamine; 11) äriühingu tugifunktsioone toetava kontoritarkvara soetamise ja arendamise kulud; 12) müügisüsteemi loomise, arendamise ja soetamise kulud müügiks välisturul ning müügijuhi töötasu ja sellega seotud kulud; 13) kliendi teenindamisega või klienditeekonnaga mitteseotud tehnosüsteemi rekonstrueerimistöödega seotud vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, valgus- ja küttesüsteemi tööde kulud; 14) jaotusvõrguga liitumise ja liitumiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud; 15) muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline; 16) sularahas tasutud kulud.
(7) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.
(8) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema taotluses põhjendatud, vastama käesoleva määruse tingimustele ning taotluse rahuldamise otsusele.
(9) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema vähemalt 35 eurot.
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei saa olla varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev. 2 (2¹) Suurprojekti ehituse eeltöödega seotud kulude osas võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.
(3) Projekti abikõlblik periood lõpeb taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustiloktoobril 2023. a.
(4) 5
(5) Suurprojekti maksimaalne abikõlblikkuse periood on 24 kuud. Väikeprojekti maksimaalne abikõlblikkuse periood on 9 kuud.
(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.
(7) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiksoktoobriks. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 5 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.
(2) Aruandlusperioodi pikkus vahe- ja lõpparuannete esitamiseks on 1–12 kuud.
(3) Järelaruanne esitatakse hiljemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.
(4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(5) Projekti aruannete vormid kehtestab rakendusüksus, avaldades need oma veebilehel.
(6) Toetuse saaja esitab projekti aruande ning maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.
(7) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti aruandlusperiood; 3) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund ja tulemus, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja esindusõigusliku isiku allkiri.
(8) Lõpparuandes esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele.
(9) Järelaruandes esitatakse andmed ettevõtte ja ärimudeli rakendamisega seotud majandustegevusest, projekti tulemusel tekkinud ettevõtja lisandväärtuse kasvu kohta ningmajandustegevuse andmed ja hinnang projekti tulemuslikkusele projektijärgsel perioodil. Juhul kui toetuse tulemusel loodi uusi töökohti, esitab toetuse saaja järelaruandes andmed hõivatute soo, rahvuse ja vanuse järgi. Juhul kui toetust anti suurettevõtjale, esitab kaasatud VKE projekti tulemusena tekkinud majanduslike mõjude analüüsi.
(1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmist: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale otsuse kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest alates; 2) edastama toetuse taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 3) teostama vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi registrisse; 4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel viimane toetus anti; 5) teostama projekti elluviimise kontrolli; 6) teostama kuludokumentide kontrolli; 7) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 8) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate rakendusasutusele; 9) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 esitatud tegevuse kestvuse tagamise nõudest ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust; 10) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle rakendusasutusele; 11) kinnitama projekti aruanded ning edastama need struktuuritoetuse registrisse; 12) andma toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes; 13) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated; 14) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest. (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikest 2 ning § 40 lõikest 1 ja §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuse, eesmärgi, tulemuse ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses sisalduva või taotluse rahuldamise otsuse täitmisest; 5) vähendada toetuse suurust toetuse saaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse; 6) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi; 8) pikendada toetuse saajast mitteoleneva asjaolu ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi, tingimusel et tegevus lõpetatakse hiljemalt 31.