(1) Määrus sätestab Anija valla sotsiaalteenuste loetelu, nende osutamise tingimused ja korra. (2) Sotsiaalteenust osutatakse isikutele, kelle registrijärgne ja tegelik elukoht on Anija valla territooriumil. Väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule osutatakse vältimatut sotsiaalabi (3) Sotsiaalteenuste eesmärgiks on aidata kaasa isikute toimetulekuvõime toetamisele ning nende elukvaliteedi paranemisele ja säilimisele. (4) Anija Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) võib halduslepingu alusel volitada teenuste osutamist eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele. (5) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Käesoleva määruse alusel osutatakse Anija vallas järgmiseid sotsiaalteenuseid: 1) koduteenus; 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 3) täisealise isiku hooldus; 4) tugiisikuteenus; 5) isikliku abistaja teenus; 6) varjupaigateenus; 7) turvakoduteenus; 8) sotsiaaltransporditeenus; 9) eluruumi tagamine; 10) võlanõustamiseteenus; 11) puudega lapse hooldus; 12) teenused puudega lapsele; 13) vältimatu sotsiaalabi; 13¹) vaimse tervise teenused. 14) muud sotsiaalteenused.
(1) Koduteenus on täisealise isiku abistamine kodustes tingimustes, mis aitab isikul harjumuspärases keskkonnas oma elu korraldamisega toime tulla parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenuse osutaja abistab isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks. (3) Isikut abistatakse vajadusel järgmistes toimingutes: 1) toiduainete, esmatarbe- ja majapidamiskaupadega varustamisel; 2) toiduvalmistamisel; 3) küttematerjaliga varustamisel, kütte toomisel eluruumi ja tuha väljaviimisel eluruumist; 4) eluruumi kütmisel; 5) veevärgi puudumisel veega varustamisel ja heitvee väljaviimisel eluruumist; 6) esmase arstiabi korraldamisel ja isiku saatmisel arsti juurde; 7) ravimite ja abivahenditega varustamisel; 8) eluruumi ja riiete korrastamisel; 9) pesupesemise korraldamisel; 10) enese eest hooldamisel, sh isiku pesemisvõimaluste korraldamisel; 11) kommunaal- ja muude maksete eest tasumisel; 12) asjaajamisel; 13) muude vajalike tugiteenuste osutamise korraldamisel.
(1) Teenuse saaja on isik, kelle igapäevast toimetulekut kodustes tingimustes on võimalik tagada koduteenuse osutamisega. (2) Teenust osutab vallavalitsuse sotsiaalhooldaja. (3) Sotsiaalhooldaja lähtub oma töös iga konkreetse isiku vajadustest, tööjuhistest ja koduteenuse lepingust.
(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab vajatava abi ulatust ja lisab vajadusel tõendid teenuse saamise põhjendamiseks. (2) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, tervishoiutöötaja jt isikud. (3) Pärast avalduse või teate saamist külastab sotsiaaltöö spetsialist (edaspidi spetsialist) ühe nädala jooksul teenust vajavat isikut ja selgitab välja tema tegeliku olukorra, hindab abivajadust ja täpsustab osutatavate teenuste loetelu.
(1) Spetsialist koostab koostöös teenust saava isiku ja sotsiaalhooldajaga teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse. (2) Korralduse alusel sõlmitakse kirjalik leping, milles määratakse kindlaks teenusena tehtavad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes ning lepitakse kokku teenuse maht, tingimused, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. Lepingu allkirjastavad abivallavanem, teenuse saaja või tema esindaja ja sotsiaalhooldaja. (3) Lepingu kohustuslikuks lisaks on hoolduskava, milles lepitakse kokku osutatavate teenuste loetelu, kestvus ja sagedus. Hoolduskava allkirjastavad abivallavanem, teenuse saaja või tema esindaja ja sotsiaalhooldaja. (4) Spetsialisti ettepaneku alusel määrab teenust osutava sotsiaalhooldaja abivallavanem. (5) Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib spetsialist läbi korduva hindamise.
(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline. (2) Tasu suurust, selle vähendamist või vabastamist hinnatakse iga isiku puhul eraldi. (3) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud: 1) puudega psüühilise erivajadusega isikud; 2) paljulapselised pered; 3) toimetulekutoetuse saaja; 4) seadusjärgsete ülalpidajateta isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu; 5) isik, kelle enda ja tema perekonna majanduslik olukord ei võimalda teenuse eest täies ulatuses tasuda. (4) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.
Teenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
Teenuse saajaks on eakad ja/või puudega isikud, kes vajavad ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelevalvet ning kelle hoolduse korraldamine kodustes tingimustes ei ole võimalik.
(1) Teenust korraldab vallavalitsus. (2) Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. (3) Teenuse osutamisel tagab teenuse osutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. (4) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuse osutaja teenuse saajale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise.
(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab teenuse vajadust ja lisab vajadusel tõendid teenuse saamise põhjendamiseks. (2) Kui avaldus abi saamiseks esitatakse suuliselt, tuleb avaldaja ütlused protokollida. (3) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, tervishoiutöötaja jt isikud. (4) Ülalpidamiskohustuslane on perekonnaseadusest tulenevalt abivajava isiku täisealised esimese astme ülenejad (vanemad) ja alanejad (lapsed) sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. (5) Avaldus peab sisaldama: 1) taotleja kinnitust teenuse eest tasumise kohta käesoleva määruse § 14 lõikes 4 nimetatud määral. 2) andmeid isiku kogumispensioni ja väärtpaberite olemasolu ja nende suuruse kohta või nende puudumise kohta; 3) ülalpidamiskohustuslas(t)e olemasolul nende nimed ja kontaktandmed. (6) Avaldusele lisatakse: 1) varalist seisu (mh pangakonto(de) jääki) kirjeldavad dokumendid; 2) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid. (7) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.
(1) Spetsialist kontrollib avalduses märgitud asjaolusid, esitatud dokumentide õigsust, selgitab välja isiku tegeliku olukorra ja vajadused, veendub hooldamist vajava isiku nõusolekus teenusele paigutamiseks ning kogub asja menetlemiseks vajadusel täiendavaid tõendeid ja dokumente. (2) Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub spetsialist ühe nädala jooksul teenust vajava isikuga või kui teenuse saaja pole kontaktne, tema esindajaga, selgitab välja tema tegeliku olukorra ja hindab abivajadust. (3) Spetsialist hindab isiku hooldusvajadust, mille väljaselgitamiseks on tal õigus külastada isiku kodu, küsitleda tema lähedasi, kontrollida isiku majanduslikku olukorda ja teha päringuid elatusvahendite (pensionid, toetused, hüvitised, väärtpaberid, kinnis- ja vallasvara jms) hindamiseks. (4) Spetsialist selgitab välja menetluse käigus: 1) teenuse saaja ülalpidamiskohustuslas(t)e (nende olemasolul) soovi ja võimalust tasuda hoolduskulusid, mis ületavad vallavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude piirmäära ning teenuse saaja eest täiendavat hüvitist; 2) esitatud dokumentide alusel, kui suures osas on taotleja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslane(sed) võimelised teenuse eest tasuma hoolduskulusid, mis ületavad vallavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude piirmäära ning teenuse saaja eest täiendavat hüvitist kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist; 3) valla eelarvest makstava osa suuruse teenuse eest; 4) teenuse osutaja ja hinna. Teenuse osutaja valikul arvestatakse võimaluse piires isiku enda ja tema lähedaste soovidega, arvestades soodsaimat hinda.
(1) Spetsialist koostab: 1) abivajaduse hindamistulemuste alusel teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse; 2) koostöös teenust saava isiku või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, tema esindajaga ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal. (2) Teenuse osutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. (3) Teenuse osutaja vaatab hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas. Vajaduse korral korrigeerib teenuse osutaja ülevaatamise tulemusel hooldusplaani.
(1) Teenuse hinna kinnitab teenuse osutaja. (2) Teenust rahastatakse valla eelarvest ja isikult võetavast tasust. Isik tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud. Kulud, mis ületavad vallavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäära tasub isik omavahenditest või ülalpidajate abiga. (3) Juhul, kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või ülalpidamiskohustuslas(t)e soovi ja võimaluste väljaselgitamiseni. (4) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. (5) Teenuse kulude tasumisel võivad soovi korral osaleda teenuse saaja ülalpidamiskohustuslane(sed) ulatuses, milles on eelnevalt vallavalitsusega kirjalikult kokku lepitud. (6) Teenuse saaja ülalpidamiskohustuslane(sed), kes on soovi avaldanud ja on oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline ülalpidamiskohustust täitma, annab selleks vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku, milles märgitakse: 1) hoolduskulude tasumise, mis ületavad vallavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude piirmäära ja teenuse saaja täiendava hüvitise suuruse tasumise; 2) kohustus tasuda käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud kulud igakuiselt kuni teenuse saamise lõpuni; 3) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 4) nõusolek isikuandmete töötlemise kohta. (7) Teenuse osutamise rahastamine toimub üldjuhul teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel. (8) Vallavalitsus kehtestab hoolduskulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse. Vallavalitsus rahastab hoolduskulusid tegelike kulude alusel, kuid mitte üle hoolduskulude tasumise piirmäära. (9) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab vald teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe (väiksema sissetuleku hüvitis), kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses. (10) Kui teenuse saaja vajab lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele täiendavat hüvitist (käiberaha), siis spetsialist viib läbi teenuse saaja ja tema ülalpidajate maksevõime hindamise.
Enne uut eelarveaastat vaatab spetsialist hiljemalt 1. detsembriks läbi teenuse rahastamise korraldused, selgitab välja teenuse saaja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslas(t)e majanduslikku seisu. Juhul, kui teenust saava või ülalpidamiskohustuslas(t)e või mõlemate majanduslik ja/või varanduslik olukord on: 1) muutunud, nii et nad on võimelised teenuse eest täiendavat hüvitist tasuma, muudab vallavalitsus valla eelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma korraldusega; 2) oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised teenuse eest täiendavat hüvitist tasuma, on teenuse saajal ja ülalpidamiskohustuslas(t)el õigus taotleda valla eelarvest makstava osa suurendamist.
Hooldus seatakse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
Hooldus seatakse 18-aastastele ja vanematele puudega isikutele, kes pole võimelised ise kõrvalise abita toime tulema.
(1) Teenust osutab hooldajaks sobiv täisealine isik, kes on määratud vallavalitsuse korraldusega. (2) Hooldaja registrijärgne ja tegelik elukoht on Anija valla territooriumil. (3) Hooldajaks ei või määrata puudega isikut, kes pole ise võimeline kõrvalise abita toime tulema. (4) Hooldaja võib hooldatavat esindada üksnes hooldatavalt saadud sellekohase volituse alusel.
(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab vajatava abi ulatust ja isikut tõendava dokumendi. (2) Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub spetsialist ühe nädala jooksul teenust vajava isikuga ja selgitab välja tema tegeliku olukorra, hindab abivajadust ja täpsustab osutatavate teenuste loetelu. (3) Hooldusvajaduse hindamist läbi viinud spetsialist annab hinnangu isiku hooldusvajaduse ja vajalike teenuste kohta ning teeb vallavalitsusele ettepaneku hooldaja määramiseks või määramisest keeldumiseks hiljemalt 10 tööpäeva jooksul avalduse registreerimisest.
(1) Hooldajaks sobiv isik esitab kirjaliku avalduse vallavalitsusele. Avaldusele lisatakse isikut tõendav dokument ja taotleja omakäeline kinnitus töötamise või mittetöötamise kohta. (2) Teenus määratakse juhul, kui hooldusvajadusega isiku iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada teiste sotsiaalteenuste või –toetustega. (3) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks hooldaja ülesanded. (4) Hooldaja tagab hooldatavale kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt.
(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta. (2) Täisealise isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust.
(1) Teenuse eesmärgiks on isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. (2) Teenusega osutatakse kõrvalabi isiku juhendamisel, motiveerimisel ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamisel. (3) Teenuse liigid on järgmised: 1) Lapse tugiisik - abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. Koostöös last kasvatava isikuga tegeleb tugiisik lapse arengu toetamise, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamisega. 2) Last kasvatava isiku tugiisik - tagab lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna koostöös last kasvatava isikuga. 3) Täisealise isiku tugiisik - juhendab, motiveerib ning arendab isiku suuremat iseseisvust ja omavastutuse võimet. (4) Teenuse sisuks lapse puhul on lapse: 1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine; 2) toetamine suhtlemisel pereliikmetega või tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel; 3) abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel; 4) huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuste järjepidevuse tagamiseks; 5) seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega; 6) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides; 7) saatmine vajadusel spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel; 8) turvalisuse jälgimine kodus ja haridusasutuses; 9) toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel tuginedes lapse sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele; 10) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine; 11) spetsialisti teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest. (5) Teenuse sisuks täisealise isiku puhul on isiku: 1) juhendamine ja motiveerimine; 2) toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel; 3) toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas; 4) seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega; 5) saatmine vajadusel spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel; 6) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel; 7) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides; 8) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine; 9) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine; 10) spetsialisti teavitamine isikuga toimuvatest muudatustest.
Teenust on õigus saada sotsiaalhoolekande seaduse §-s 23 toodud tingimustele vastaval isikul, kellel on tuvastatud oluline kõrvalabi vajadus.
(1) Teenuse osutaja on nõuetele vastav füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellelt tellitakse teenust vastavalt kokkulepitud tingimustele. (2) Vahetult tugiisikuteenust osutav isik (tugiisik) peab vastama järgmistele nõuetele: 1) täisealine täieliku teovõimega isik; 2) on läbinud tugiisiku tööks vajaliku koolituse või omab valmisolekut tugiisiku koolituse läbimiseks; 3) on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv (elu- ja töökogemused, teadmised, füüsiline ja vaimne tervis); 4) ei ole teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 5) ei ela alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga; 6) sobib teenuse saajaga. (3) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. (4) Tugiisikul on õigus keelduda isiku või perekonnaliikmetega suhtlemisest ja ajutiselt teenuse osutamisest kui isik või pereliikmed on alkoholi- või narkojoobes, samuti kui isik või pereliikmed on agressiivsed või muul viisil ohtlikud.
(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab vajatava abi ulatust ja soovi korral lisab tõendid teenuse saamise põhjendamiseks. (2) Lapse tugiisiku teenuse taotlemisel võib avaldusele lisada: 1) õppenõustamiskomisjoni soovitused; 2) lapse iseloomustus haridusasutusest; 3) lapse individuaalse arengu jälgimise kaart; 4) lapse ravimiskeem. (3) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, haridus- ja tervishoiutöötaja jt isikud. (4) Erandjuhul otsustab spetsialist teenuse osutamise vajaduse isiku avalduseta (kui peres ilmnevad selged märgid, et lapse/laste heaolu ei ole tagatud ja/või täiskasvanud pereliikmete igapäevaelus hakkama saamine on halvenenud nii, et peret ohustab elukohast ja sissetulekust ilma jäämine). (5) Pärast avalduse või teate saamist võtab spetsialist ühe nädala jooksul ühendust teenust vajava isikuga ja selgitab välja tema tegeliku olukorra ja vajadused.
(1) Teenust osutab tugiisik, kes lähtub oma töös iga konkreetse isiku vajadustest, tööjuhistest ja teenuse lepingust. (2) Alaealisele teenuse saajale osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ning arvestatakse lapse soovi. (3) Teenust vajava isiku abivajadust hindab spetsialist klienditöö raames kogutud teabe (kodukülastused, arvamused, teiste spetsialistide ja/või ametkondade arvamused jmt) alusel. Kogutud teabe alusel määrab spetsialist abivajadusest tuleneva teenuse mahu. Otsuse tegemisel lähtub spetsialist isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest. Lapse tugiisiku teenuse vajadus tuleb ära hinnata STAR-is koostatud juhtumiplaanis, mille tegevuskavas peab olema välja toodud teenuse vajadus ja sagedus. (4) Spetsialist abistab teenuse saajat soovi korral tugiisiku valikul. (5) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks tugiisikuga, kes teenust osutama hakkab. (6) Spetsialist koostab koostöös teenust saava isiku ja tugiisikuga teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse. (7) Korralduse alusel sõlmitakse tähtajaline kirjalik leping, milles määratakse kindlaks teenusena tehtavad toimingud, lepitakse kokku teenuse maht, sisu, tingimused, teenuse osutamise koht, teenuse eest tasumise kord, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. Lepingu allkirjastavad abivallavanem, teenuse saaja ja tugiisik. (8) Teenust osutatakse vastavalt vajadusele teenuse saaja juures kodus ja/või väljaspool kodu. Teenuse osutamise koht lepitakse kokku sõlmitavas lepingus teenuse osapoolte vahel. (9) Teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muid teenuse osutamisega seotudinformatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides. (10) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib spetsialist läbi korduva hindamise.
(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline. (2) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud: 1) puudega psüühilise erivajadusega täisealised isikud; 2) paljulapselised pered; 3) toimetulekutoetuse saaja; 4) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu; 5) isik, kellele on teenus otseselt vajalik spetsialisti poolt määratud juhtudel. 6) puudega lapsed. (3) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.
(1) Tugiisik on kohustatud esitama spetsialistile igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks. (2) Tugiisik on kohustatud kord kvartalis esitama spetsialistile kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud eesmärgist ja tulemustest. (3) Arvestust teenuse osutamise üle peab spetsialist.
(1) Teenuse eesmärk on täisealise puudega isikule kõrvalabi osutamine, et soodustada isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. (2) Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu juhendamist ja/või füüsilist kõrvalabi. (3) Teenuse saajat abistatakse järgmistes tegevustes: liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes, suhtlemisel, kirjutamisel, lugemisel, kodu ja tööpaiga korrastamisel ning muudes toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab. (4) Isiklik abistaja ei osuta koduteenuseid, vaid abistab teenuse saajat nende teostamisel.
Teenuse saajaks on puudega täisealine isik, kes on võimeline: 1) vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid; 2) selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt juhendama isiklikku abistajat asjaajamise korraldamisel.
(1) Teenuse osutaja on nõuetele vastav füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellelt tellitakse teenust vastavalt kokkulepitud tingimustele. (2) Vahetult isikliku abistaja teenust osutav isik (isiklik abistaja) peab vastama järgmistele nõuetele: 1) täisealine täieliku teovõimega isik; 2) on läbinud isikliku abistaja tööks vajaliku koolituse või omab valmisolekut isikliku abistaja koolituse läbimiseks; 3) on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv (elu- ja töökogemused, teadmised, füüsiline ja vaimne tervis); 4) ei ole teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 5) ei ela alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga; 6) sobib teenuse saajaga. (3) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles kirjeldab vajatava abi ulatust ja lisab tõendid teenuse saamise põhjendamiseks. (2) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, haridus- ja tervishoiutöötaja jt isikud. (3) Erandjuhul otsustab spetsialist teenuse osutamise vajaduse isiku avalduseta (kui ilmnevad selged märgid, et täiskasvanud pereliikmete igapäevaelus hakkama saamine on halvenenud nii, et peret ohustab elukohast või sissetulekust ilma jäämine). (4) Pärast avalduse või teate saamist võtab spetsialist ühe nädala jooksul ühendust teenust vajava isikuga ja selgitab välja tema tegeliku olukorra ja vajadused.
(1) Teenust osutab isiklik abistaja, kes lähtub oma töös iga konkreetse isiku vajadustest, tööjuhistest ja teenuse lepingust. (2) Teenust vajava isiku abivajadust hindab spetsialist klienditöö raames kogutud teabe (kodukülastused, arvamused, teiste spetsialistide ja/või ametkondade arvamused jmt) alusel. Kogutud teabe alusel määrab spetsialist abivajadusest tuleneva teenuse mahu. Otsuse tegemisel lähtub spetsialist isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest. (3) Spetsialist abistab teenuse saajat soovi korral isikliku abistaja valikul. (4) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks isikliku abistajaga, kes teenust osutama hakkab. (5) Spetsialist koostab koostöös teenust saava isiku ja isikliku abistajaga teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse. (6) Korralduse alusel sõlmitakse tähtajaline kirjalik leping, milles määratakse kindlaks teenusena tehtavad toimingud, lepitakse kokku teenuse maht, sisu, tingimused, teenuse osutamise koht, teenuse eest tasumise kord, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. Lepingu allkirjastavad abivallavanema, teenuse saaja ja isiklik abistaja. (7) Teenust osutatakse vastavalt vajadusele teenuse saaja juures kodus ja/või väljaspool kodu. Teenuse osutamise koht lepitakse kokku sõlmitavas lepingus teenuse osapoolte vahel. (8) Teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muid teenuse osutamisega seotudinformatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides. (9) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viib spetsialist läbi korduva hindamise.
(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline. (2) Tasu suurust, selle vähendamist või vabastamist hinnatakse iga isiku puhul eraldi. (3) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud: 1) puudega psüühilise erivajadusega täisealised isikud; 2) paljulapselised pered; 3) toimetulekutoetuse saaja; 4) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu; 5) isik, kellele on teenus otseselt vajalik spetsialisti poolt määratud juhtudel. (4) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.
(1) Isiklik abistaja on kohustatud esitama spetsialistile igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks. (2) Isiklik abistaja on kohustatud kord kvartalis esitama spetsialistile kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud eesmärgist ja tulemustest. (3) Arvestust teenuse osutamise üle peab spetsialist.
Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.
Varjupaigateenust osutatakse isikule, kes teenuse vajaduse tekkimise ajal viibib Anija valla territooriumil.
(1) Anija vallas osutab teenust Kehra Sotsiaalkeskus sotsiaalelamus aadressiga Kose mnt 22, Kehra linn, Anija vald, Harjumaa. (2) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
(1) Teenuse saamiseks võib isik esitada avalduse vallavalitsusele, kuid vallavalitsus on kohustatud teenuse korraldama ka avaldust esitamata. (2) Spetsialist selgitab välja isiku abivajaduse ja selle põhjendatuse, teenuse osutamise sageduse ja mahu. (3) Teenust osutatakse isiku nõusolekul. (4) Vältimatu abi korral osutatakse isikule teenust koheselt ning Kehra Sotsiaalkeskus osutab teenust kooskõlastades selle eelnevalt spetsialistiga.
(1) Teenuse määramisel võetakse arvesse isiku tervislikku seisundit, iseseisva toimetuleku võimet ning muid isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolusid. (2) Teenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) vallavalitsusele ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente või muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise osutamisel; 2) taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida; 3) teenust saama õigustatud isik ei osale aktiivselt talle teenuse määramisel; 4) taotleja ei ole teavitanud vallavalitsust teenuse määramist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 5) teenuse vajadust on võimalik ja otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga; 6) teenuse vajaduse katavad riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused; 7) teenuse saaja käitumine (ebaviisakas käitumine, agressiivsus, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) või teenuse saaja isikust tulenev muu objektiivne põhjus muudab teenuse osutamise võimatuks.
(1) Teenus on isikutele, kes vastavad käesoleva määruse § 1 lõike 2 tingimustele, tasuta. (2) Juhul kui teenust vajab isik, kes ei vasta käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud tingimustele, kannab teenuse osutamisega seotud kulud isiku rahvastikuregistrijärgne omavalitsus.
(1) Teenuse eesmärk on tagada isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi: 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks. (2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. (3) Lapse või täisealise isiku turvakoduteenuse osutaja juurde toonud isik on kohustatud andma teenuseosutajale talle teadaolevat teenuse osutamiseks vajalikku teavet.
(1) Teenust osutatakse: 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamisel esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. (2) Juhul kui isiku tegelik elukoht on Anija vallas, kuid rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses, kooskõlastatakse teenuse osutamine ja selle rahastamine eelnevalt vastava omavalitsusega.
Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus.
(1) Teenuse saamiseks võib isik esitada avalduse vallavalitsusele, kuid vallavalitsus on kohustatud teenuse korraldama ka avaldust esitamata. (2) Spetsialist selgitab välja isiku abivajaduse ja selle põhjendatuse, teenuse osutamise sageduse ja mahu. (3) Teenust osutatakse isiku nõusolekul, va lastekaitseseaduses sätestatud juhtudel. (4) Vältimatu abi korral osutatakse isikule teenust koheselt.
(1) Teenuse määramisel võetakse arvesse isiku tervislikku seisundit, iseseisva toimetuleku võimet ning muid isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolusid. (2) Teenuse määramisest võib keelduda juhtudel, mis on sätestatud käesoleva määruse § 40 lõikes 2. (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.
(1) Teenus on isikutele, kes vastavad käesoleva määruse § 1 lõike 2 tingimustele, tasuta. (2) Juhul kui teenust vajab isik, kes ei vasta käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud tingimustele, kannab teenuse osutamisega seotud kulud isiku rahvastikuregistrijärgne omavalitsus.
Teenuse eesmärk on võimaldada puudega isikutele, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, vähekindlustatud või mittetoimetuleva leibkonna liikmele või muule abivajavale isikule kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
Teenuse saajaks on: 1) puudega isik; 2) vähekindlustatud või mittetoimetuleva leibkonna liige; 3) puuduva või ebasobiva ühistranspordiühendusega asulas elav isik; 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isikuga koos reisiv isik; 5) isik, kelle transpordi on tellinud vallavalitsus.
(1) Teenust korraldab vallavalitsus. (2) Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik.
(1) Teenust vajav isik esitab vallavalitsusele kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega ning märgib ära sõidu otstarbe, marsruudi ja aja. Avaldusele lisatakse vajadusel isiku sissetulekut tõendavad dokumendid. (2) Teenus määratakse spetsialisti poolt vormistatud korraldusega. (3) Teenust vajava isiku abivajadust hindab spetsialist klienditöö raames kogutud teabe (kodukülastused, arvamused, teiste spetsialistide ja/või ametkondade arvamused jmt) alusel. Kogutud teabe alusel määrab spetsialist abivajadusest tuleneva teenuse mahu. Otsuse tegemisel lähtub spetsialist isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest. Lapse sotsiaaltransporditeenuse vajadus tuleb ära hinnata STAR-is koostatud juhtumiplaanis, mille tegevuskavas peab olema välja toodud teenuse vajadus ja sagedus.
(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline. (2) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud: 1) puudega psüühilise erivajadusega täisealised isikud; 2) paljulapselised pered; 3) toimetulekutoetuse saaja; 4) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu. 5) puudega lapsed. (3) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.
(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on kindlustada eluruumi kasutamise võimalus isikule, kes ei ole võimeline tagama enda või oma perekonna/leibkonna põhjendatud vajadustele ja perekonna/leibkonna suurusele vastava eluruumi kasutamise võimalust. (2) Kohandatud eluruum on vallale kuuluv eluruum, mis on kohandatud inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel kõrvalabi (abistamine toidu ostmisel, arstiabi korraldamisel, asjaajamisel jne) ja kes on õigustatud eluruumi taotlema käesoleva määruse §-s 56 sätestatud alusel.
(1) Eluruum tagatakse järgmiste meetmetega: 1) eelistatavalt eluruumi võimaldamine Anija valla sotsiaalelamus (Kose mnt 22, Kehra linn); 2) vallavalitsus annab isiku kasutusse endale või kolmandale isikule kuuluva eluruumi (vajaduse korral kohandatud eluruumi) koos muu põhjendatud abiga, lähtudes vallavalitsuse korraldusest isiku abivajaduse kohta; 3) isiku abistamine sobiva eluruumi leidmisel eelkõige järgmiste tegevustega: a) teavitamine toimetulekutoetuse võimalustest ja muust sotsiaalabist, mida on võimalik taotleda üüritava eluruumi kulude katmiseks; b) abistamine sobiva eluruumi leidmisel ja üürileandjaga ühenduse võtmine, kui isik ei ole ise võimeline seda tegema; c) üürimise nõustamine ja vajadusel abistamine eluruumi kasutamise lepingu (edaspidi üürileping) sõlmimisega seotud asjaajamises. (2) Üürilepingu tagatisraha või esmase üürimakse tasumiseks võib anda ühekordset sotsiaaltoetust Anija vallavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras. (3) Üürimise nõustamine ja toetamine lõpeb ühekordse toetuse maksmisega juhul, kui inimene: 1) on läbinud tervikliku hindamise, majandamisnõustamise ja üürimise nõustamise ning 2) on hindamise tulemusel võimeline vabaturul toime tulema ja 3) on leidnud sobiva elamispinna ja sõlminud üürilepingu. (4) Toetust makstakse üürimisega seotud kulude osaliseks katmiseks üürileandjale, põhjendatud juhtudel toetuse taotlejale. (5) Toetust makstakse vallavalitsuse korralduse alusel kord kolme kalendriaasta jooksul.
Vallavalitsusele kuuluva eluruumi kasutusse andmise põhimõtted on järgmised: 1) sama eluruumi kasutamise võimalust võib vallavalitsus pakkuda ainult isikutele, kes soovivad ühes eluruumis elada; 2) eluruumis võivad elada isikud, kelle abivajadus on hinnatud; 3) eluruum antakse taotleja kasutusse sotsiaaleluruumina. Eluruumi kasutamise sihtotstarve märgitakse eluruumi kasutamise lepingusse. Eluruumi sihtotstarbelist kasutamist kontrollib eluruumi üürileandja; 4) eluruum antakse kasutusse tähtajaliselt, kuid mitte pikemalt kui kolm aastat. Teenuse saaja põhjendatud avalduse alusel võib üürilepingut pikendada; 5) eluruumi üürileping sõlmitakse kirjalikus vormis; 6) eluruumi allkasutusse andmine ei ole lubatud.
Teenust osutatakse isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
Sotsiaaleluruumi ja kohandatud eluruumi teenust osutatakse aadressil Kose mnt 22, Kehra linn ning eluruumi kasutamise lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab Kehra Sotsiaalkeskus kooskõlas vallavalitsuse korraldusega.
(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse. Avaldusele kirjutavad alla kõik taotlejaga ühist eluruumi taotlevad täisealised perekonna- või leibkonnaliikmed või nende seaduslikud esindajad. (2) Avalduses märgitakse: 1) taotleja ja taotlejaga ühist eluruumi taotlevate perekonna- või leibkonnaliikmete (edaspidi kaastaotlejad) isiku- ja kontaktandmed; 2) andmed taotleja ja kaastaotlejate viimati kasutatud eluruumi kohta; 3) iga taotleja kohta põhjenduse eluruumi vajaduse kohta; 4) vajadusel olulised andmed tervisliku seisundi või puude kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile; 5) andmed taotleja või tema perekonna või leibkonna majandusliku seisu kohta (kinnisvara, sõidukid, väärtpaberid, arvelduskontol olevad rahalised vahendid jms); 6) minimaalsed nõuded taotletavale eluruumile, mis lahendaksid taotleja ja tema perekonna või leibkonna eluasemeprobleemi (tubade arv, ligipääsetavus, taotleja või tema perekonnaliikmete erivajadused jne); 7) eluruumi kasutamise aeg, kui isik vajab seda kindlaks ajaperioodiks.
(1) Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub spetsialist ühe nädala jooksul teenuse taotlejaga ja selgitab välja tema tegeliku olukorra, hindab abivajadust terviklikult ja täpsustab vajalike osutatavate teenuste või toetuste võimalusi. (2) Avaldusi koos isiku abivajaduse hinnanguga menetleb vallavalitsuse korterikomisjon. (3) Avalduse ja abivajaduse hinnangu alusel valib korterikomisjon taotleja jaoks sobivaima meetme või muu teenuse. Meetme valik peab olema põhjendatud. (4) Eluruumi kasutusse andmise otsustamisel arvestatakse inimese põhjendatud vajadustega ja valla omandis olevate eluruumide võimalustega. (5) Enne eluruumi kasutusse andmise otsustamist teavitatakse taotlejat eluruumi asukohast, suurusest ja kirjeldatakse eluruumi ning võimaldatakse taotlejal eluruumiga tutvuda. (6) Taotleja peab eluruumi sobivusest või mittesobivusest teavitama spetsialisti viie tööpäeva jooksul eluruumiga tutvumisest.
(1) Eluruumi mittesobivust peab taotleja kirjalikult põhjendama. Kui isik ei esita tähtajaks mõjuvaid põhjendusi eluruumist loobumiseks või keeldub põhjendamisest, võib vallavalitsus jätta eluruumi tema kasutusse andmata ja lugeda isik teenusest loobunuks. (2) Kui inimene loobub eluruumist põhjendatult, jääb ta eluruumi vajajana ootele ja talle tehakse uus ettepanek üürilepingu sõlmimiseks, pakkudes teist, inimese vajadustele vastavat eluruumi. (3) Eluruumist loobumine on põhjendatud eelkõige juhul, kui eluruum ei sobi inimesele tema füüsilise või psüühilise erivajaduse tõttu, mida on võimalik dokumentaalselt tõendada. (4) Inimese põhjendatud vajadustele vastava eluruumi puudumisel võetakse inimene eluruumi vajajana ootele ja temaga sõlmitakse üürileping esimesel võimalusel.
(1) Kui taotleja on kinnitanud eluruumi sobivust, siis majandusspetsialist koostab korralduse eelnõu. (2) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu võib spetsialist läbi viia korduva hindamise. (3) Eluruumi kasutusse andmise otsustab vallavalitsus korraldusega. (4) Isik on kohustatud sõlmima üürilepingu hiljemalt 30 päeva jooksul arvates eluruumi kasutusse andmise otsusest teadasaamisest. Juhul, kui isik ei sõlmi nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingut, võib vallavalitsus kasutusse andmise otsuse kehtetuks tunnistada ja isik loetakse teenusest loobunuks. (5) Üürilepingu sõlmimisel teavitatakse eluruumi kasutajat võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust lähtudes sellest, et kasutusse antud eluruumile ei kohaldata võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatut. Eluruumi kasutaja peab tasuma üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulud. (6) Kui pere või leibkonna koosseis muutub, on isikul kohustus teavitada spetsialisti, kes vajadusel hindab uuesti pere või leibkonna abivajadust.
(1) Üürilepingu pikendamiseks tuleb esitada vallavalitsusele taotlus ning dokumendid hiljemalt kaks kuud enne kehtiva üürilepingu tähtaja möödumist. Taotluse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse eluruumi kasutusse andmise sätteid. (2) Üürilepingu pikendamise otsuse tegemisel arvestatakse isiku jätkuva teenuse vajadusega ja lepinguliste kohustuste täitmisega teenuse saaja poolt. (3) Kui abivajaduse hindamise tulemusena selgub, et inimesel on jätkuv teenuse vajadus, kuid pere või leibkonna koosseis või inimese abivajadus on olulisel määral muutunud, võib vallavalitsus otsustada anda inimese kasutusse teise, tema vajadusele sobivama eluruumi. (4) Üürilepingu pikendamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, mille valmistab ette majandusspetsialist. (5) Üürilepingu pikendamisel on õigus muuta üürilepingu tingimusi.
(1) Üürilepingud lõppevad tähtaja möödumisel. (2) Enne üürilepingu tähtaja möödumist selgitab spetsialist, kas teenuse saaja vajab jätkuvalt sotsiaaleluruumi. (3) Üürileping lõpeb teenuse saaja surma korral, kuid teenuse saajaga koos elanud täisealisel pereliikmel, kellel on jätkuv teenusevajadus, on õigus ühe kuu jooksul alates teenuse saaja surmast esitada spetsialistile sotsiaalhoolekandelise abi taotlus. Spetsialist hindab teenuse saajaga koos elanud pereliikme(te) jätkuvat teenusevajadust. Kui pereliikmed vajavad jätkuvalt eluruumi, sõlmitakse nendega üürileping sama eluruumi või põhjendatud juhul muu eluruumi kasutamiseks. (4) Üürileping lõpetatakse ennetähtaegselt, kui inimese teenusevajadus on ära langenud või inimene või tema pereliige on oluliselt rikkunud üürilepingu tingimusi. (5) Vallavalitsusel on õigus lõpetada üürileping ennetähtaegselt võlaõigusseaduses eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise alustel, käesolevas määruses ja lepingus sätestatud alustel. Lepingu erakorralise ülesütlemise otsustab vallavalitsus. (6) Juhul, kui isik ei asu mõjuva põhjuseta 30 päeva jooksul arvates üürilepingu sõlmimisest kasutusse antud eluruumi elama, on see aluseks lepingu erakorralisele ülesütlemisele. (7) Kui üürnik ise ja temaga koos elavad isikud üürilepingu kehtivuse ajal eluruumi ei kasuta, loetakse see oluliseks üürilepingu rikkumiseks ning see on üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.
(1) Teenuse saaja tasub üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulude (vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu jne) eest. (2) Vähekindlustatud teenuse saajal on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Teenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
Teenust saab isik, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
(1) Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus. (2) Teenust vajav isik esitab vallavalitsusele avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega. Vajadusel lisatakse avaldusele dokumendid, mis näitavad abivajadust. (3) Teenus määratakse spetsialisti poolt vormistatud vallavalitsuse korraldusega. (4) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta.
Hooldus seatakse puudega lapsele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi igapäevaelu toimingutes ja oma õiguste teostamiseks.
Hooldus seatakse 3 kuni 18-aastastele puudega lastele.
(1) Teenust osutab lapsevanem, võõrasvanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last kasvatav isik, kes ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu. (2) Hooldaja registrijärgne ja tegelik elukoht on Anija valla territooriumil. (3) Hooldajaks ei või määrata isikut: 1) kellel on puue ja kes pole võimeline kõrvalise abita toime tulema; 2) kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest.
(1) Puudega lapse lapsevanem või eestkostja esitab hoolduse seadmiseks kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab isikut tõendava dokumendi ning taotleja omakäelise kinnituse töötamise või mittetöötamise kohta. (2) Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub spetsialist ühe nädala jooksul teenust vajava lapse perega ja selgitab välja tema tegeliku olukorra, hindab abivajadust ja täpsustab osutatavate teenuste loetelu. (3) Hooldusvajaduse hindamist läbi viinud spetsialist annab hinnangu lapse hooldusvajaduse ja vajalike teenuste kohta ning teeb vallavalitsusele ettepaneku hooldaja määramiseks või määramisest keeldumiseks hiljemalt 10. tööpäeva jooksul avalduse registreerimisest.
(1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks hooldaja ülesanded. (2) Hooldaja tagab puudega lapsele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt.
(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta. (2) Puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust.
(1) Teenuse eesmärk on toetada lapsevanema või lapse hooldusõigust omava isiku igapäevast toimetulekut või töötamist. (2) Teenused aitavad vähendada puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. (3) Puudega lastele ja nende peredele osutatakse ja arendatakse vastavalt vajadusele järgmisi sotsiaalteenuseid: 1) sotsiaaltransporditeenus; 2) tugiisiku teenus; 3) rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste ja sellega seotud kulude eest tasumine; 4) nõustamisteenus (psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia jmt); 5) eluruumi kohandamine; 6) lastele koolivaheaegadel laagrite või päevahoiu korraldamine; 7) koolitus pere toimetuleku suurendamiseks; 8) lapsehoiuteenus; 9) muud sotsiaalteenused.
(1) Teenuse saajaks on kuni 18-aastane puudega laps. (2) Teenuse osutaja sõltub lapsele määratud teenuse liigist ning sellest tulenevalt käesolevas määruses sätestatud teenuse osutajatest. (3) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab vajatava abi ulatust ja lisab soovi korral tõendid teenuse saamise põhjendamiseks. (2) Tõenditeks võivad olla: 1) õppenõustamiskomisjoni soovitused; 2) lapse iseloomustus haridusasutusest; 3) lapse individuaalse arengu jälgimise kaart; 4) lapse ravimiskeem. (3) Pärast avalduse saamist selgitab spetsialist ühe nädala jooksul välja lapse tegeliku olukorra, hindab lapse abivajadust ja määrab osutatavad teenused käesoleva määruse § 74 lõike 3 alusel.
(1) Spetsialist hindab lapse abivajadust igal lapsel eraldi. (2) Hindamistulemustest ja vajadustest lähtuvalt määrab spetsialist vajalikud teenused lapsele ja perele. Teenuse vajadus tuleb ära hinnata STAR-is koostatud juhtumiplaanis, mille tegevuskavas peab olema välja toodud teenuse vajadus ja sagedus. (3) Soovi korral nõustab spetsialist teenuse saajat teenuse liigi ja teenuse osutaja valikul. (4) Lapsehoiuteenuse osutamisel koostab spetsialist koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht. (5) Teenuse osutamine määratakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses võib määrata aja, millal tuleb korrata puudega lapse teenuste vajaduse hindamist.
(1) Käesoleva määruse § 74 lõikes 3 punktides 1 ja 2 loetletud teenuste osutamisel toimub rahastamine vastavalt käesolevas määruses § 27 või § 52 sätestatule. (2) Käesoleva määruse § 74 lõike 3 punktides 3-9 on teenus teenuse saajale üldjuhul tasuline. (3) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud: 1) paljulapselised pered; 2) toimetulekutoetuse saaja pere laps(ed); 3) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu; 4) puudega laps. (4) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega. (5) Halduslepingu alusel teenuste osutamisel toimub rahastamine teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.
(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
Vältimatut sotsiaalabi osutatakse Anija valla haldusterritooriumil viibivale abi vajavale isikule sõltumata isiku registreeritud elukohast.
(1) Vältimatu sotsiaalabi saamiseks peab isik esitama vallavalitsusele andmed, mis on vajalikud vältimatu sotsiaalabi osutamiseks. (2) Vältimatut sotsiaalabi korraldab vallavalitsuse spetsialist ja abi osutab Kehra Sotsiaalkeskus, kuni abi vajaja ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. (3) Vältimatu sotsiaalabi on teenuse saajale tasuta.
(1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest. (2) Teenuste osutamisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadustest. (3) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on: 1) nõustamine, 2) eripedagoogi teenus; 3) logopeedi teenus; 4) rehabilitatsiooniteenusel osalemine; 5) erihoolekandeteenus (toetatud elamine, toetatud töötamine, igapäevaelu toetamine); 6) sõltuvusravi; 7) toiduabi; 8) viipekeele teenus; 9) omasteta surnud isiku matmise korraldamine; 10) häirenuputeenus; 11) päevakeskuse teenus eakatele ja puuetega inimestele; 12) päevahoiuteenus täisealistele puuetega inimestele; 13) muud toetavad teenused.
(1) Teenusele suunatakse spetsialisti ettepanekul või isiku põhjendatud avalduse alusel. (2) Spetsialisti ettepanekul korraldatakse teenuste osutamist juhtudel, kui abi vajava isiku olukord ei võimalda tal oma tahet väljendada ning talle pole määratud eestkostjat. (3) Isiku avaldusele lisatakse teenuse määramise otsustamiseks vajalikud dokumendid.
(1) Vaimse tervise teenuse eesmärk on psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavuse tagamine, millega toetatakse abivajadusega isiku või perekonna psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. (2) Vaimse tervise teenused on psühholoogiline nõustamine, perenõustamine, kriisinõustamine, leinanõustamine, loovteraapia, tugirühmades osalemine ja muud vaimse tervise teenused. (3) Vaimse tervise teenuseid osutab teenusepakkuja, kellel on konkreetse teenuse pakkumiseks asjakohane ettevalmistus. (4) Vallavalitsus sõlmib pädeva teenusepakkujaga lepingu. (5) Info teenusepakkuja ja teenuse saamise tingimuste kohta avaldatakse Anija valla kodulehel. (6) Vaimse tervise teenuseid osutatakse teenuseosutaja poolt kehtestatud tingimustel (asukoht, nõustamise viis). (7) Vaimse tervise teenuseid osutatakse üldjuhul isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Anija vald. (8) Isikul on õigus saada vaimse tervise teenuseid kuni 5 korda kalendriaasta jooksul. Jätkuva teenuse vajaduse korral hindab Anija valla haridus- ja sotsiaalteenistus isiku abivajadust, mille alusel otsustatakse täiendava teenuse vajaduse ja mahu üle. (9) Vaimse tervise teenuseid osutatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest ja omavalitsusele eraldatud vahendite piires riigieelarvest määratud toetusest vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lg 39.
(1) Teenust on õigus taotleda isikul, kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi. (2) Teenust võib taotleda ka kõrvalabi vajava isiku pereliige, lähedane või muu isik. (3) Teenuse taotlemiseks või teenuse rahaliseks hüvitamiseks esitab taotleja kirjaliku või suulise avalduse vallavalitsusele. Avalduses märgitakse taotleja nimi, isikukood, elukoht ning teenuse taotlemise põhjus. Vajadusel esitatakse andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta. (4) Vajadusel tuleb avaldusele lisada teenuse saamist põhjendavad täiendavad dokumendid. (5) Vajadusel külastab spetsialist teenust vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse ulatuse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks. Vajaduse ilmnemisel kaasatakse abivajadusel hindamisel teisi erialaspetsialiste.
(1) Teenuse taotlejate avaldused vaatab spetsialist läbi nädala jooksul ning hindab kaalutlusõiguse alusel avalduse põhjendatust, taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ning lisatud dokumente. (2) Spetsialistil on põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida teenuse saamise õiguse olemasolu või teenuse ulatust, teenuse andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas teenuse taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. (3) Spetsialist teeb ettepanekud vallavalitsusele teenuse määramise või mittemääramise kohta. Vallavalitsus teeb otsuse 10. tööpäeva jooksul avalduse saabumisest vallavalitsusse. (4) Teenuse määramisel tugineb vallavalitsus korralduse tegemisel spetsialisti ettepanekule. (5) Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud uurimis-ja kaalutlusõiguse põhimõtetest. (6) Tekkinud vaidlused teenuse taotleja ja spetsialisti vahel lahendatakse vallavalitsuse istungil, vaidemenetlusega või kohtus. (7) Otsus teenuse andmise või sellest keeldumise kohta peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele või muudele õigusaktidele.
(1) Sotsiaalteenuse osutamisest võib keelduda kui: 1) taotleja on esitanud valeandmeid; 2) taotleja ei esita spetsialisti ja vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni poolt küsitud täiendavaid dokumente; 3) soovitud teenuse osutamine ei ole põhjendatud ning taotlejale saab pakkuda teisi sotsiaalteenuseid. (2) Sotsiaalteenuse või teenuse osutamisest keeldumise haldusakt tehakse vastavalt avalduses märgitud valikule isikule teatavaks: 1) avalduses märgitud e-posti aadressil; 2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu; 3) vastava valdkonna spetsialisti juures; 4) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil; 5) haldusakti lihtkirjaga teatavakstegemisel loetakse kätte toimetatuks, kui on möödunud viis kalendripäeva selle Eesti piires saatmisest või 30 kalendripäeva välismaale saatmisest.
Teenuse osutamine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega järgmistel juhtudel: 1) teenuse vajaduse ära langemisel; 2) teenuse täieliku ja nõuetekohase osutamisega; 3) teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel teenusest loobumiseks; 4) kui teenuse saaja ei vasta teenuse saamise tingimustele; 5) teenuse saaja surma korral; 6) kui teenuse saaja asub elama teise omavalitsusse; 7) kui teenuse saaja on esitanud teenuse saamiseks teadlikult valeandmeid; 8) kui teenuse saaja rikub pahauskselt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud põhikohustust või teenuse saamise kõrvaltingimusi, mille korral seadus sätestab õiguse lõppemise; 9) kui teenuse saajal tekib õigus muule teenusele või muu teenuse andmise algusega; 10) teenuse andmise korralduse tühistamise või kehtetuks tunnistamisega; 11) muudel asjaoludel, mis takistavad teenuse osutamist.
(1) Vallavalitsus nõuab teenuse taotlejalt talle alusetult osutatud teenuste eest tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi: 1) kui isikul puudus õigus teenusele, kuna õigust ei olnud tekkinud; 2) kui isikul puudus õigus teenusele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud; (2) Kui isik keeldub alusetult talle määratud teenuse eest raha tagasi maksmast, võib vallavalitsus teha teenuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vallavalitsus anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (3) Vallavalitsusel on teenuse määramiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse alusel.
(1) Sotsiaalkindlustusamet teostab haldusjärelevalvet osutatavate sotsiaalteenuste ja muu kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle. (2) Sotsiaalteenuste määramise otsusega mittenõustumise korral on teenuse taotlejal õigus esitada vaie Anija Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvestades korralduse teatavakstegemisest.
(1) Teenuseid osutatakse valla eelarvelistest vahenditest, sihtfinantseeritavatest vahenditest ja/või isiku omaosalusest. (2) Teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus, väljaarvatud § 84 lõige 1. (3) Vallavalitsus võib teenuse saajat omaosalusest täielikult või osaliselt vabastada erandjuhtudel korralduse alusel lähtudes vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni või spetsialisti ettepanekust. (4) Teenust saav isik tasub osutatud teenuse eest igakuiselt sularahas või arve alusel vallavalitsuse raamatupidamisele.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.