(1) Käesolevat seadust kohaldatakse töövaidluskomisjonis järgmiste töövaidluste lahendamisele: 1) töötaja ja Eestis registreeritud või, Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigivõi mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus); 2) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-st 7 tulenev Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus (individuaalne töövaidlus); 3) kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli (kollektiivne töövaidlus).
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluse lahendamisele.
(3) Töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(4) Töövaidlusasi on töövaidluskomisjonis lahendatav käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaidlus.
(1) Töövaidluskomisjoni juhataja nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt valdkonna eest vastutav minister. (2) Töövaidluskomisjoni juhatajaks võib nimetada isiku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) tunneb tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist; 3) on ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega; 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises; 6) ei ole kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud; 7) ei ole advokatuurist välja heidetud. (3) Töövaidluskomisjoni juhataja põhipalk moodustab 80–100 protsenti riikliku lepitaja põhipalgast. Põhipalga kinnitab valdkonna eest vastutav minister Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul. (4) Ametikohale nimetatud töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale sobivuse, sealhulgas tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimise tundmise hindamiseks korraldatakse üks kord kolme aasta jooksul hindamine. (5) Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Hindamisel ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral vabastatakse töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel. (7) Töövaidluskomisjoni juhatajale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikeid 2–5, §-e 21 ja 22, § 23 lõike 2 punkte 2–7, §-e 24, 30, 33, 45, 46, 52–54, 57, 61, 63, 67, 91 ja 98.
(1) Kaasistujaks nimetatud töövaidluskomisjoni liikmele teatatakse istungi toimumisest mõistliku aja jooksul enne istungit ja võimaldatakse töövaidlusasjaga tutvumiseks juurdepääs menetlusdokumentidele.
(2) Kui kaasistujaks nimetatud töövaidluskomisjoni liikmel ei ole mõjuval põhjusel võimalik istungil osaleda, teavitab ta sellest viivitamata töövaidluskomisjoni juhatajat. Sellisel juhul valib töövaidluskomisjoni juhataja esitatud nimekirjast uue kaasistuja.
(3) Tööandja vabastab kaasistujaks nimetatud isiku istungil osalemise ajaks tööülesannete täitmisest. Kaasistujaks nimetatud isiku nõudmisel väljastab töövaidluskomisjoni juhataja kinnituse kaasistuja istungil osalemise kohta.
(4) Kaasistujale makstakse töövaidluskomisjoni istungil osalemise aja eest tasu Tööinspektsiooni eelarvest. Tasu istungil osalemise ajaühe tunni eest on kõrgemate riigiteenijate ametipalkadevõrdne töölepingu seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära, §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ja 0,078 korrutis. Tasu makstakse vastavalt istungi kestusele, arvestades, et ühele tunnile vastab 1/8 käesolevas lõikes sätestatud tasu29 lõike 5 alusel arvutatud päevatasustkehtestatud tunnitasu alammääraga. 4 (4¹) Kaasistujale arvestatakse toimiku materjalidega tutvumiseks ja muu töövaidlusega seotud asjaajamise jaoks töövaidlusasja kohta pool tundi tasustatud tööaega lisaks istungil osaletud ajale.
(
(1) Töövaidluskomisjoni ülesanne on menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning töövaidlus lahendada õigestiMenetlus, võimalikult lihtsaltsealhulgas protokollimine, kiirelttoimub eesti keeles. Töövaidluskomisjoni istungi võib poolte ja väikeste kuludegatöövaidluskomisjoni liikmete nõusolekul pidada ka muus keeles.
(2) Töövaidluskomisjon peab kogu menetluseMenetlusosaline võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud nõusoleku igal ajal tegema kõik endast sõltuvatagasi võtta, et töövaidlus või osa sellest lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppelkui menetlusosalise hinnangul ei ole tema keeleoskus vaidluse lahendamiseks piisav. Töövaidluskomisjoni juhataja võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti, teha ettepaneku lahendada vaidlus lepitusmenetluses
(1) Töövaidluskomisjoni võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. (2) Esindusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut. 2 (2¹) Töövaidluskomisjonis ei saa esindajaks olla piiratud teovõimega isik. (3) Töövaidluskomisjoni juhataja kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.
(1) Töövaidluskomisjon võtab töövaidluse menetlusse kirjaliku avalduse alusel. (2) Avalduses märgitakse: 1) käesoleva seaduse §-s 25 nimetatutest valitud töövaidlusasja alluvus; 2) avaldaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite andmed; 3) isiku nimi, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid; 4) avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral nõudesumma; 5) nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, millega nõuet põhjendatakse; 6) tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 7) kas pool on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist istungil; 8) kinnitus poolte kokkuleppe kohta, kui töövaidlusasja alluvusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 25 lõiget 3. (3) Avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mille loetelu märgitakse avalduses. (4) Kui avalduse esitab esindaja, lisatakse avaldusele volikiri. (5) Mitu avaldajat võivad esitada ühisavalduse sama vastaspoole vastu või mitme vastaspoole vastu, kui: 1) vaidluse esemeks on mitme isiku ühine õigus; 2) mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest; 3) vaidluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused. (6) Iga avaldaja ja vastustaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Avaldaja ja vastustaja toimingust ei tulene kaasavaldajale või -vastustajale õiguslikke tagajärgi.
(1) Avaldaja võib avalduse vastaspoole nõusolekuta tagasi võtta kuni avalduse menetlusse võtmiseni. (2) Vastaspoole nõusolekul võib avalduse tagasi võtta kuni töövaidluskomisjoni otsuse jõustumiseni. Kui vastaspool ei esita põhjendatud vastuväidet kümne kalendripäeva jooksul alates avalduse kättetoimetamisest, loetakse, et ta on nõusoleku andnud. (3) Avalduse tagasivõtmine tehakse töövaidluskomisjonile teatavaks kirjalikult või istungil suuliselt protokollituna. Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud tagasivõtmise avaldus esitatakse kirjalikult või kui vastaspool puudub istungilt, toimetatakse tagasivõtmise avaldus vastaspoolele kätte kirjalikult. (4) Avalduse tagasivõtmise korral kuni selle menetlusse võtmiseni keeldub töövaidluskomisjoni juhataja määrusega avalduse menetlusse võtmisest. (5) Avalduse tagasivõtmise korral pärast selle menetlusse võtmist jätab töövaidluskomisjoni juhataja avalduse määrusega läbi vaatamata. (6) Avalduse tagasivõtmise korral ei saa avaldaja pöörduda sama nõudega uuesti töövaidluskomisjoni, kuid see ei välista kohtusse pöördumist.
(1) Avaldaja võib pärast avalduse menetlusse võtmist taotleda avalduses: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) avaldaja nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.
(2) Töövaidluskomisjon võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse või täienduse võib avaldaja esitada ka suuliselt töövaidluskomisjoni istungil.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust või täiendust ei peeta avalduse muutmiseks.
(5) Avalduse muutmisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lõikeid 1 ja 2 ning käesolevas seaduses avalduse kohta sätestatut.
(1) Töövaidlusasi vaadatakse läbi poolteTöövaidluskomisjon võib istungi korraldada täielikult või nende esindajate juuresolekul.
(2) Kui välismaalane töötas Eestis selleks seaduslikku alust omamata ja on töövaidluse läbivaatamise ajaks Eestist välja saadetud või saadetakse Eestist välja töövaidluse läbivaatamise kestelosaliselt menetluskonverentsina selliselt, vaadatakse töövaidlusasi läbiet menetlusosalisel või tema kohalolekutaesindajal või tunnistajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha reaalajas menetlustoiminguid.
(32) Töövaidluskomisjoni istungile kutsutud pool, kes ei saa istungile ilmuda,Menetluskonverentsina korraldatud istungil peab sellest töövaidluskomisjonile teatama enneolema tehniliselt turvaliselt tagatud kõigi menetlusosaliste õigus esitada avaldusi ja taotlusi ning muud istungi algust või viivitamata pärast istungil osalemist takistava asjaolu äralangemist
(1) Töövaidluskomisjoni istungit juhatab töövaidluskomisjoni juhataja, kes teatab istungi avamisel, millist töövaidlusasja arutatakse, vaidluse olemuse ja vastavad õigusnormid.
(2) Istungi algusesEnne töövaidlusasja sisulist arutamist teeb töövaidluskomisjoni juhataja kindlaks: 1) kes kutsutud isikutest on istungile ilmunud ja nende isikusamasuse; 2) kas istungilt puuduvad isikud on seaduse kohaselt istungile kutsutud; 3) kas poolte esindajatel on olemas esindusõigus; 4) kas puuduvad alused töövaidluskomisjoni liikme taandamiseks.
(3) Enne töövaidlusasja sisulist arutamist lahendab töövaidluskomisjon poolte taotlused.
(4) Pooled võivad istungil taotleda täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamist, kui tõendi varasem esitamine ei olnud võimalik. Täiendavate tõendite esitamisel antakse vastaspoolele võimalus oma seisukoha võtmiseks. Tõendite esitamisel otsustab töövaidluskomisjon nende vastuvõtmise.
(5) Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendavad nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult või protokollitakse.
(6) Isik, kelle vastu nõuded on esitatud, kas tunnistab neid või vaidleb nendele vastu.
(7) IstungilSisulisel arutamisel toimub poolte selgituste ja tunnistajate ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ning nende hindamine ja poolte lõppseisukohtade ärakuulamine.
(8) Pärast töövaidlusasja sisulist arutamist teatab töövaidluskomisjoni juhataja pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäeva, kellaaja ja viisi.
Töövaidluskomisjoni juhataja lõpetab töövaidlusasja menetluse määrusega, kui: 1) esineb käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus; 2) avaldaja võtab avalduse tagasiloobub nõudest; 3) avaldaja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust töövaidlusasja arutamise edasilükkamiseks; 4) pooled on sõlminud kompromissi ja töövaidluskomisjon kinnitab selle; 5) pooled on avaldanud soovi asja lahendamiseks lepitusmenetluses; 6) asjas pooleks olev füüsiline isik on surnud ja vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta.
(1) Kui menetlus on lõpetatud, ei saa pool sama nõudega samal alusel uuesti pöörduda töövaidluskomisjoni sama poole vastu.
(2) Kui töövaidlusasja menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 50 punkti 3 alusel, taastab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega töövaidlusasja menetluse, kui avaldaja esitab 14 kalendripäeva jooksul pärast istungil osalemist takistava asjaolu äralangemist põhjendatud taotluse töövaidlusasja menetluse taastamiseks.
(3) Menetlus loetakse taastatuks taastamise määruse kättetoimetamisega pooltele. Menetluse taastamisel jätkab töövaidluskomisjon töövaidlusasja menetlust varem lõpetatud menetlusstaadiumist.
(4) Kui menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktides 1 ja 76 ning § 50 punktides 3 ja 5 sätestatud alusel ning lepitusmenetlust ei alustata, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud korras.
(1) Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui: 1) kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kuipöördumise tähtaja jooksul kohtusse avaldust; 2) kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või; 3) kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lõike 1 punkti 9 alusel hagi läbi vaatamata või 4) kohus lõpetas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 alusel. 1 (1¹) Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamiselosalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas.
(2) Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.
(3) Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär lisab poole või puudutatud haldusorgani taotlusel otsusele jõustumismärke.
(4) Jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär, kes varustab jõustumismärke oma digitaalallkirjaga.