(1) Lõhkematerjal ja iga lõhkematerjali pakkeühik tuleb jälgitavuse tagamiseks märgistada unikaalsete identifitseerimisandmetega vastavalt Komisjoni direktiivile 2008/43/EÜ nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta (ELT L 94, 05.04.2008, lk 8–12). (2) Kui lõhkematerjal valmistatakse ekspordiks Euroopa Majanduspiirkonna välisesse riiki, ei pea lõhkematerjal olema märgistatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tingimusel, et lõhkematerjal märgistatakse importiva riigi nõuete kohaselt ja see märgistus võimaldab lõhkematerjali identifitseerida. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet omistab igale lõhkematerjali tootmiskohale Eestis unikaalse koodi, milles Eesti tunnustähed on EE.
Lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele esitatavate nõuete järgimise üle teeb turujärelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused: 1) majandus- ja taristuministri 15[Käesolevast tekstist välja jäetud. aprilli 2015. a määrus nr 30 „Pürotehnilisele tootele, selle pakendile, pürotehnilise tootega kaasnevale teabele ja märgistusele ning pürotehnilise toote nõuetele vastavuse tõendamisele esitatavad nõuded”; 2) majandus- ja taristuministri 5. mai 2016. a määrus nr 37 „Lõhkematerjalile, selle märgistusele ja vastavushindamisele esitatavad nõuded”.]