Määrus reguleerib riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite kasutamist raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamiseks ja rahastamiseks.
Teenuste eesmärk on: 1) toetada raske või sügava puudega lapse (edaspidi lapse) arengut ja igapäevaeluga toimetulekut; 2) toetada teenustega laste vanemate, last perekonnas hooldamise lepingu alusel hooldavate hooldajate (edaspidi hooldaja) või eestkostjate igapäevaeluga toimetulekut ning töötamist vähendades lapse hooldamise koormust või puudest tulenevat lisavajadust.
Teenuse sihtgrupiks on rahvastikuregistri andmetel Võhma linnas elavad raske või sügava puudega lapsed ja nende vanemad, hooldajad või eestkostjad.
(1) Lapsel on õigus järgmistele teenustele: 1) lapsehoiuteenus; 2) isikliku abistaja teenus; 3) tugiisiku teenus; 4) sotsiaaltransporditeenus; 5) laagriteenus; 6) kodukohandamise teenus;7) muu lapse arengut ja toimetulekut toetav teenus. (2) Lapsel ja tema vanemal, hooldajal või eestkostjal on õigus järgmistele teenustele: 1) nõustamisteenus (psühholoogiline nõustamine, perelepitus jne); 2) muu toimetulekut soodustav teenus.
Lapsehoiuteenus on lapsele osutatav teenus, millega tagatakse lapsehoid lapsehoiuteenuse osutaja juures või lapse kodus.
Isikliku abistaja teenus on lapsele osutatav teenus, mille raames isiklik abistaja toetab igakülgselt lapse arengut ja abistab last vajadusel hooldustoimingute sooritamisel või sooritab hooldustoiminguid.
(1) Tugiisiku teenus on erivajadusega lapsele osutatav teenus, mille raames tugiisik abistab ja juhendab last õpi- ja arendusprotsessis. (2) Vajaduse korral on tugiisik lapsele täiskasvanud saatjaks, abistab last liikumisel, üritustel osalemisel jms.
(1) Sotsiaaltransporditeenus on lapsele osutatav teenus haridus- või rehabilitatsiooniasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. (2) Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada neil lastel, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist või kellel puudub isikliku sõiduki kasutamise võimalus.
Laagriteenus on lapsele osutatav teenus, mis võimaldab lapsel ea- ja arengukaaslastega osaleda toimetulekuõppes, sotsialiseerumisprotsessis ning ühistegevustes.
Kodukohandusteenus on puudega lapse eluruumi kohandamine tema kõrvalabi vajaduse vähendamiseks, iseseisva toimetuleku ja tegevusvõime parandamiseks.
Täiendav rehabilitatsiooniteenus on teenus, mida laps vajab rehabilitatsiooni plaanis kajastatust suuremas mahus.
Nõustamisteenus on lapsele, lapsevanemale, hooldajale või eestkostjale osutatav teenus, mis toetab nende igapäevaeluga toimetulekut.
Muu teenus on lapsele, lapsevanemale, hooldajale või eestkostjale vajaduspõhiselt osutatav teenus, mis parandab abivajaja toimetulekuvõimet.
(1) Teenuse taotlemiseks tuleb lapse vanemal, hooldajal või eestkostjal esitada sotsiaaltööspetsialistile järgmised dokumendid: 1) kirjalik vormikohane taotlus (Lisa); 2) lapse isikut tõendava dokumendi koopia; 3) hooldusõigust omava isiku isikut tõendava dokumendi koopia; 4) sotsiaalkindlustusameti otsus lapse puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta; 5) lapse rehabilitatsiooniplaani koopia (olemasolu korral); 6) eriarsti hinnang abivajaduse kohta (olemasolu korral); 7) eestkostjaks määramise otsus või perekonnas hooldamise lepingu koopia, kui taotluse esitab last hooldav isik. (2) Sotsiaaltööspetsialistil on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid või dokumente. (3) Sotsiaaltööspetsialist hindab lapse teenuse vajadust juhtumikorralduse põhimõtteid järgides ning STAR-süsteemis koostatud juhtumiplaani tegevuskava alusel teeb otsuse teenuse osutamise, tasustamise või mittetasustamise kohta 10 tööpäeva jooksul peale kõikide teenuse määramiseks vajalike dokumentide esitamist. (4) Teenuse tasustamise otsusesse märgitakse vähemalt teenuse andmed lapse ja teenuse osutaja kohta, rahastamisperiood, maht ja maksumus. Vajadusel on sotsiaaltööspetsialistil õigus kaasata otsuse tegemisse linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni. (5) Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaaltööspetsialist vajaduspõhiselt teisi teenuseid. (6) Teenuse osutajale maksab tasu linnavalitsus vastavalt teenuse osutajaga sõlmitud lepingule või esitatud arvele. (7) Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse ostmiseks pöörduda otse teenuse osutaja poole. (8) Linna eelarvest rahastatakse raske ja sügava puudega laste teenuseid riiklikult kehtestatud piirsumma ulatuses.
Füüsilise isiku poolt isikliku abistaja-, tugiisiku- või sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks sõlmib linnavalitsus lepingu, milles fikseeritakse teenuse osutaja konkreetsed tööülesanded, tööaeg, teenuse osutamise koht ja tasustamise tingimused.
(1) Järelevalvet füüsilise isiku poolt osutatud teenuse kohta teostab sotsiaaltööspetsialist. (2) Riigieelarvest raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise üle peab arvestust linnavalitsus.
(1) Tunnistada kehtetuks Võhma Linnavolikogu 17.02.2016 määrus nr 8 „Riigieelarvest rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.