Määrus reguleerib isikliku abistaja teenuse osutamist isikutele, kelle rahvastikuregistri järgseks ja tegelikuks elukohaks on Lääne-Nigula vald.
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:Isikliku abistaja teenus – täisealise puudega inimese abistamine nendes igapäevaelu tegevustes, milles inimene vajab tulenevalt oma puudest füüsilist kõrvalabi (edaspidi teenus).Isiklik abistaja – täisealine füüsiline isik, kes on abistab teenuse saajat füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega viimane oma erivajaduse tõttu iseseisvalt toime ei tule.Teenuse taotleja – isik, kes soovib saada isikliku abistaja teenust.Teenuse saaja– isik, kes saab isikliku abistaja teenust.Teenuse osutaja – võib olla eraisik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus.
(1) Teenus määratakse raske ja sügava liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega või keskmise vaimupuudega täisealistele isikutele, kes on võimeline vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid ning selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt korraldama oma asjaajamist ning juhendama isikliku abistaja tööd.2(2)Isikliku abistaja teenus ei ole suunatud alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele isikule.
Teenuse eesmärk on puudega inimese abistamine igapäevastes tegevustes, mida ta ei ole võimeline ilma kõrvalise abita sooritama, toetades seeläbi tema toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine.
(1) Teenuse saaja abistamiseks tema igapäevaelu tegevustes on:11) saatmine ühest sihtkohast teise, sh transpordivahendis;22) abistamine transpordivahendisse sisenemisel ja sealt väljumisel ning transporditeenuse tarbimise raames;33) abistamine liikumisvahendiga liikumisel;44) abistamine kirjutamisel, lugemisel ja suhtlemisel;55) abistamine söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes jt tegevustes, millega inimene erivajaduse tõttu iseseisvalt hakkama ei saa;66) muud toetavad tegevused.2(2)Teenus ei hõlma füüsilise abistamisega mitteseotud tegevusi (nt meditsiini-, tervishoiu-, tõlke-, nõustamis- ja juriidiliste teenuste, remondi- ning ehitusteenuste jmt osutamine).3(3)Teenuse sisu, osutamise sagedus ja kestus määratakse lähtuvalt iga teenuse saaja vajadustest ning fikseeritakse lepingus koostöös teenuse saaja või tema seadusliku esindajaga, isikliku abistaja ja vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnikuga.4(4)Teenuse osutamise koht lepitakse kokku lepingu osapoolte vahel.
(1) Teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja vallavalitsusele taotluse. Teenuse määramise võib algatada ka vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnik.2(2)Teenuse taotlusele tuleb lisada puude tuvastamise otsus, teenuse taotleja poolt valitud isikliku abistaja kirjalik nõusolek ja rehabilitatsiooniplaan selle olemasolu korral.3(3)Vajadusel on vallavalitsusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.4(4)Teenuse vajaduse hindamise viib läbi vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnik, kes hindab teenuse vajadust hindamisinstrumendi abil (lisa 1) ning selgitab välja teenuse saaja abivajaduse ja sellele vastava abi. Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse iga teenuse saaja puhul eraldi.5(5)Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel teenuse saaja terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.6(6)Sotsiaalvaldkonna ametnik esitab teenuse taotluse koos hindamise tulemuste, täiendavate dokumentide ja omapoolse ettepanekuga vallavalitsuse istungile otsustamiseks.7(7)Vallavalitsus otsustab teenuse määramise ja selle osutamise tingimused oma haldusaktiga 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.8(8)Juhul kui nimetatud otsuse tegemiseks on vajalik pikem tähtaeg, informeerib vallavalitsus sellest taotlejat kirjalikult.9(9)Sotsiaalvaldkonna ametnik teavitab teenuse taotlejat või tema seaduslikku esindajat teenuse määramisest 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. Teenuse osutamisest keeldumisest teavitatakse teenuse taotlejat või tema seaduslikku esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.10(10)Kui hindamise käigusteenuse taotleja teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalvaldkonna ametnik tal toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid.11(11)Teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja lepib vallavalitsuse sotsiaalametniku ja teenuse osutajaga kokku teenuse osutamise algusaja, koha, mahu ja isikliku abistaja töökohustused.12(12)Kui teenuse taotleja on võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teda teenuse osutamise alustamisel suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast vastavalt teenuse osutamise lepingus sätestatule. Kui teenuse taotleja ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teenuse taotleja õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast, tema seaduslikku esindajat.13(13)Teenuse saajal on õigus kohtuda enne teenuse saamist isikliku abistajaga omavahelise sobivuse hindamise eesmärgil.
Kui teenuse saaja või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse osutaja poole pöörduda ilma kohaliku omavalitsuse üksust kaasamata.
(1) Teenuse osutamise koht sõltub teenuse saaja vajadustest ja fikseeritakse teenuse osutamise lepingus.2(2)Teenust võib osutada teenuse saaja kodus, töökohal või asjaajamisel väljaspool teenuse saaja kodu (nt poes käimine, asjaajamine jne).
(1) Teenuse saajale on osutatav teenus tasuline, osalise tasu eest või tasuta.2(2)Teenuse eest võetava tasu võtmise otsustab vallavalitsus3(3)Vallavalitsus arvestab tasu määramisel või määramata jätmisel kaalutlusõiguse alusel teenuse saaja majanduslikku olukorda, seadusjärgset ülalpidamiskohustust omavate isikute olemasolu ning nende majanduslikku olukorda.
(1) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja ja teenuse osutaja vaheline leping, milles märgitakse teenuse osutamise periood, maht, tegevuste loetelu, teenuse osutamise koht, teenuse eest tasumise kord ning teenuse saaja õigused ja piirangud teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalused ning kord.2(2)Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel, isikliku abistaja ettepanekul kooskõlastatult sotsiaalvaldkonna ametnikuga või juhul kui teenuse saaja asub elama teise omavalitsusse.
(1) Isiklik abistaja on täisealine füüsiline isik, kes abistab teenuse saajat füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega isik oma erivajaduse tõttu iseseisvalt toime ei tule. Soovitavalt läbinud isikliku abistaja koolituse või omab valmisolekut eelpool nimetatud koolituse läbimiseks.2(2)Isikliku abistaja tööülesanded ja tööaeg sätestatakse osapoolte vahelises lepingus, mille sõlmivad teenuse saaja või tema seaduslik esindaja, isiklik abistaja ja vallavalitsus. Juhul, kui teenust osutab juriidiline isik, sõlmitakse lisaks leping teenuse osutaja ja vallavalitsuse vahel.3(3)Teenuse saajal on õigus valida endale ise sobiv isiklik abistaja. Soovi esitamise korral abistab vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnik teenuse saajat isikliku abistaja leidmisel.4(4)Teenuse saajal on õigus omavahelise sobivuse hindamiseks enne teenuse osutamist isikliku abistajaga kohtuda.5(5)Isiklik abistaja lähtub oma töös teenuse saaja erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest.6(6)Teenust ei tohi osutada:11) isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;22) teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;33) isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(1) Isiklik abistaja esitab sotsiaalvaldkonna ametnikule igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande vastavalt sõlmitud teenuse osutamise lepingule.2(2)Isiklik abistaja esitab üks kord kvartalis sotsiaalvaldkonna ametnikule kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning saavutatud eesmärgi täitmisest.
(1) Teenuse väljunditeks on käesolev kord ning analüüs, mis koostatakse teenuse saajalt saadud tagasiside (lisa 2) ning teenuse osutaja tagasiside põhjal.2(2)Teenuse kasutamise tulemusena säilib või suureneb teenuse saaja võimalikult iseseisev toimetulek ning talle võimaldatakse aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. tulemuslikkust hindavad teenuse saaja, teenuse osutaja ja sotsiaalvaldkonna ametnik.3(3)Tulemuslikkust hindavad teenuse saaja, teenuse osutaja ja sotsiaalvaldkonna ametnik.
(1) Kaebuste käsitlemisel lähtutakse käesolevast korrast ning teenuse osutamise lepingust.2(2)Teenuse osutamisega seotud kaebuste ilmnemisel informeerivad teenuse saaja või isiklik abistaja koheselt sotsiaalvaldkonna ametnikku.3(3)Sotsiaalvaldkonna ametnik kontrollib pretensioonide õigustatust, kuulab ära kõik osapooled, kogub täiendavaid andmeid ja kaasab vajadusel vastava teenuse ala asjatundjaid.4(4)Kui teenuse saajal on pretensioone teenuse osutaja vastu, kontrollib sotsiaalvaldkonna ametnik kaebuste õigustatust ja teeb vajadusel teenuse osutajale kirjalikud ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.5(5)Valla eelarvest osutatava teenuse rahastamise üle teostab järelevalvet vallavolikogu revisjonikomisjon.6(6)Riiklikku järelevalvet käesolevas õigusaktis sätestatud nõuete täitmise üle teostab kuni 31.12.2017 Lääne maavanem. Alates 01.01.2018 teostab järelevalvet Sotsiaalkindlustusamet.
(1) Tunnistatakse kehtetuks Lääne- Nigula Vallavolikogu 17.03.2016 määrus nr 6 „Isikliku abistaja teenuse osutamine kord“.2(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.