Käesolev määrus reguleerib Lääne- Nigula valla rahvastikuregistri andmetel alaliselt elavatele isikutele tugiisiku teenuse osutamise tingimused ja korra.
(1) Tugiisikuteenus – isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga tema igapäevases elukeskkonnas (edaspidi teenus).2(2)Tugiisik – teenust vahetult osutav isik.3(3)Teenuse taotleja – isik, kes soovib saada tugiisikuteenust.4(4)Teenuse saaja – isik, kes saab tugiisikuteenust.5(5)Teenuse osutaja – võib olla eraisik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus.
Teenuse osutamise sihtgrupiks on:11) lapsevanem, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ja lapsele turvalise ning toetava kasvukeskkonna loomisel;22) isik, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;33) isik, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt;44) laps, kes vajab abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel;55) pere, kes vajab abi puudega lapse eest hoolitsemisel ja talle toetava ning arengut soodustava kasvukeskkonna loomisel;66) laps, kelle vanemad on raskustes nende eest hoolitsemisel ja neile turvalise ning toetava kasvukeskkonna loomisel.
(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus teenuse saaja vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Tugiisikuteenuse kasutamise tulemusena säilib või suureneb teenuse saaja iseseisev toimetulek ja talle tagatakse võimalus aktiivselt ühiskonnaelus osalemine.2(2)Tugiisikuteenus on ennetava iseloomuga teenus, mis aitab vältida vajadust osutada kulukamaid teenuseid (hooldamine hoolekandeasutuses, viibimine kinnipidamisasutuses) ja ennetada eemalejäämist või väljakukkumist tööturult.3(3)Lapsele osutatava tugiisikuteenuse eesmärk on koos last kasvatatava isikuga lapse arengu toetamine, sh vajadusel puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine, abistamine arendavates tegevustes, juhendamine ja motiveerimine igapäevaelus toime tulemisel ning abistamine suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.4(4)Kui teenuse saajaks on last kasvatav täiskasvanu, on eesmärgiks tagada lapsele hooldamine ning turvaline ja toetav kasvukeskkond.
(1) Teenuse sisuks on:11) motiveerimine, jõustamine ja juhendamine igapäevaelu toiminguteks vajalike oskuste ning harjumuste kujundamisel ja säilitamisel, igapäevaelu toimingute korraldamisel ja toetamisel ning ühiskonnaelus osalemiseks vajalike rollide ja kohustuste täitmisel, millega inimene oma erivajadusest tulenevalt iseseisvalt toime ei tule;22) juhendamine ja abistamine kodus ning väljaspool kodu asjaajamisel ja suhtlemisel (näiteks saatmine töökohas, ametiasutustes, haiglas, kaupluses vms asutuses) ning probleemolukordade lahendamisel ja sotsiaalsete suhete loomisel ning säilitamisel;33) teenuse saaja või eestkostja loal tugivõrgustiku nõustamine ja regulaarse tagasiside andmine teenuse saaja taastumise, toimetuleku toetamise ning võimalike teenuste osutamist takistavate asjaolude kohta;44) vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning teenuse saaja abistamine transporditeenuse kasutamise raames;55) abistamine arendavate tegevuste läbiviimisel.2(2)Tugiisik võib teenuse saajat aidata oma sarnaseid elukogemusi jagades või olla kontaktisik teenuse saaja ja teiste abiosutajate vahel.3(3)Tugiisik ei ole hooldaja ja hooldustoimingud hooldamise eesmärgil ei kuulu tugiisiku töö hulka.4(4)Erijuhtudel (nt puudega isikud või lapsed), kui ei ole mõistlik teenuse saajale pakkuda kahte eraldiseisvat teenust, võib kokkuleppel teenuse saaja, teenuse rahastaja ja teenuse osutajaga teostada tugiisik ka hooldustoiminguid.5(5)Tugiisikuteenust osutatakse teenuse saaja või tema pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ja teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
(1) Teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja kirjaliku taotluse Lääne-Nigula Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). Taotluse võib esitada elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult.2(2)Teenuse määramise võivad algatada ka vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnik või haridusasutuse juhtkond, milles laps õpib.3(3)Teenuse vajaduse hindamisel kasutab sotsiaalvaldkonna ametnik hindamisinstrumenti (Lisa 1) ning klienditöö käigus kogunenud teavet (kodukülastused, hinnangud, arvamused, soovitused erinevatelt ametkondadelt jms).4(4)Vajadusel on vallavalitsusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.5(5)Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel teenuse saaja terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.6(6)Sotsiaalvaldkonna ametnik esitab teenuse taotluse koos hindamise tulemuste, täiendavate dokumentidega ja omapoolse ettepanekuga vallavalitsusele.7(7)Vallavalitsus otsustab teenuse määramise ja selle osutamise tingimused oma haldusaktiga 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.8(8)Juhul, kui nimetatud otsuse tegemiseks on vajalik pikem tähtaeg, informeerib vallavalitsus sellest teenuse taotlejat kirjalikult.9(9)Sotsiaalvaldkonna ametnik teavitab teenuse taotlejat või tema seaduslikku esindajat teenuse määramisest arusaadaval viisil 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. Teenuse osutamisest keeldumisest teavitatakse teenuse taotlejat või tema seaduslikku esindajat arusaadaval viisil kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.10(10)Kui hindamise käigusteenuse taotleja teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalvaldkonna ametnik tal toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid ning sotsiaalteenuseid.11(11)Kui teenuse taotleja on võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teda teenuse osutamise alustamisel suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast vastavalt teenuse osutamise lepingus sätestatule. Kui teenuse taotleja ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teenuse taotleja õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast, tema seaduslikku esindajat.12(12)Teenuse taotlejal on õigus kohtuda enne teenuse saamist tugiisikuga omavahelise sobivuse hindamise eesmärgil.13(13)Teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja lepib sotsiaalvaldkonna ametniku ja teenuse osutajaga kokku teenuse osutamise algusaja, koha, mahu ja tugiisiku töökohustused.
Kui teenuse saaja või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse osutaja poole pöörduda ilma kohaliku omavalitsuse üksust kaasamata.
(1) Teenuse saajale on osutatav teenus tasuline, osalise tasu eest või tasuta. Tugiisikuteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse kinnitab vallavalitsus oma korraldusega.2(2)Vallavalitsus arvestab tasu määramisel või määramata jätmisel kaalutlusõiguse alusel teenuse saaja majanduslikku olukorda, seadusjärgset ülalpidamiskohustust omavate isikute olemasolu ning nende majanduslikku olukorda.3(3)Tugiisikuteenuse eest tasu arvestamise aluseks on kalendrikuu. Teenust saav isik tasub teenustasu järgneva kuu 10. kuupäevaks.
(1) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja ja teenuse osutaja vaheline leping, milles märgitakse teenuse osutamise periood, maht, tegevuste loetelu, teenuse osutamise koht, teenuse eest tasumise kord ning teenuse saaja õigused ja piirangud teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalused ning kord.2(2)Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel või teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel.3(3)Kõik vaidlused, mis tulenevad tugiisikuteenuse lepingu täitmisest, samuti küsimused, mis on lepingus reguleerimata, lahendatakse lepingu poolte vahelisel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(1) Tugiisik on täisealine füüsiline isik, kes toetab teenuse saaja iseseisvat toimetulekut olukordades, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.2(2)Vallavalitsus võib teatud juhtudel rakendada ka vabatahtlikke tugiisikuid.3(3)Tugiisiku tööülesanded ja tööaeg sätestatakse osapoolte vahelises lepingus, mille sõlmivad teenuse saaja, tugiisik ning vallavalitsus. Juhul, kui teenust osutab juriidiline isik, sõlmitakse lisaks teenuse osutamise leping teenuse osutaja ja vallavalitsuse vahel.4(4)Tugiisik peab olema teenuse saajale vastuvõetav ning peavad teenuse tulemuslikkuse huvides omavahel sobima.5(5)Lapsele tugiisiku valimisel küsitakse lapse arvamust tema arengutaset arvestaval viisil.6(6)Teenust ei tohi osutada:11) isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;22) teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;33) isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.7(7)Üldjuhul ei määrata tugiisikuks teenuse saaja jaoks lähedast inimest rollikonflikti võimalikkuse tõttu.
(1) Tugiisik esitab sotsiaalvaldkonna ametnikule igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande vastavalt sõlmitud halduslepingule hiljemalt 5. kuupäevaks.2(2)Tugiisik esitab üks kord kvartalis sotsiaalvaldkonna ametnikule kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning saavutatud eesmärgi täitmisest.3(3)Arvestust teenuse osutamise üle peab sotsiaalvaldkonna ametnik.
(1) Tugiisikuteenuse väljunditeks on käesolev kord ning analüüs, mis koostatakse teenuse saajalt saadud tagasiside (lisa 2) ning teenuse osutaja tagasiside põhjal.2(2)Teenuse tulemuslikkust hindavad teenuse saaja, teenuse osutaja ja sotsiaalvaldkonna ametnik.
(1) Kaebuste käsitlemisel lähtutakse käesolevast korrast ning teenuse osutamise lepingust.2(2)Teenuse osutamisega seotud kaebuste ilmnemisel informeerivad teenuse saaja või tugiisik koheselt sotsiaalvaldkonna ametnikku.3(3)Sotsiaalvaldkonna ametnik kontrollib pretensioonide õigustatust, kuulab ära kõik osapooled, kogub täiendavaid andmeid ja kaasab vajadusel vastava teenuse ala asjatundjaid.4(4)Kui teenuse saajal on pretensioone teenuse osutaja vastu, kontrollib sotsiaalvaldkonna ametnik kaebuste õigustatust ja teeb vajadusel teenuse osutajale kirjalikud ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.5(5)Valla eelarvest osutatava teenuse rahastamise üle teostab järelevalvet vallavolikogu revisjonikomisjon.6(6)Riiklikku järelevalvet käesolevas õigusaktis sätestatud nõuete täitmise üle teostab kuni 31.12.2017 Lääne maavanem. Alates 01.01.2018 teostab järelevalvet Sotsiaalkindlustusamet.
(1) Tunnistatakse kehtetuks Lääne- Nigula Vallavolikogu 15.06.2015 määrus nr 11 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“.2(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.