(1) Järva-Jaani valla vara valitsemise kord (edaspidi kord) sätestab Järva-Jaani valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. (2) Korda kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, erastamisseaduse, asjaõigusseaduse, võlaõigusseaduse ja teiste vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega.
(1) Vallavaraks on valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja muud väärtpaberid kuuluvad vallasvara hulka. Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud valla teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud vallavara arvel. (2) Vallavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi lepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides ja aruannetes või muus vormis informatsioon, mille materiaalne kandja on munitsipaalomandis, on valla vara.
(1) Vallavara valitsemine on valla vara valitseja õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist (teostada tegelikku võimu asja üle), kasutamist ja käsutamist, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Vallavara valitsejad on: 1) volikogu; 2) vallavalitsus; 3) vallavalitsuse hallatavad asutused. (3) Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad. Vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus. (4) Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. (5) Vallavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. (6) Vallavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel, samuti koormamine piiratud asjaõigustega, st hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga.
(1) Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. (2) Vallavara üleandmise ühe vallavalitsuse hallatava asutuse valdusest teisele otsustab vallavalitsus. (3) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu ja seisukorra kohta ning vara bilansiline maksumus.
(1) Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus. (2) Vallavara arvestus peab sisaldama: 1) ülevaadet vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest; 2) registrites sisalduva teabe vastavust vallavara tegeliku seisundiga; 3) ülevaadet vallavara majandamise tulemustest. (3) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad vallavalitsusele esitama regulaarselt nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta. (4) Vallavalitsusel ja revisjonikomisjonil on õigus andmete õigsust kontrollida.
(1) Vallavara omandatakse valla huvides seaduse või tehingu alusel. (2) Vallavara omandamise või teenuse tellimise otsustab: 1) volikogu, kui sellega võetakse vallale rahaliselt hinnatavaid kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 2) vallavalitsus jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind on üle 6500 euro; 3) vallavanem jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind on alla 6500 euro; 4) valla ametiasutuse hallatava asutuse juht jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind on alla 2000 euro ja vallavara omandamine on vajalik asutuse põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks; (3) Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (4) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui vallavara omandamine kuulub valla ametiasutuse hallatava asutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht või tema poolt volitatud isik.
(1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. (2) Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu.
(1) Pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus. (2) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise volikogu. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb vallaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus.
(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valla nimel vallavalitsus, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise. (2) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu.
(1) Vald võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringu-kohustusi ning teisi kohustusi kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja tingimustel. (2) Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla vallale kuuluv kinnisasi ega tema ehitis. (3) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi. (4) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.
(1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks; 4) muu seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. (2) Vallavara kasutusotstarbe muutmise otsustab vallavalitsus.
(1) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, väljakud, pargid, avalikud veekogud jms. Seaduses sätestatud juhtudel kasutatakse avalikuks otstarbeks ka eraasja. (2) Avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimused määravad kindlaks volikogu ja tema volitusel teised vallaasutused ja ametiisikud. (3) Vallavalitsus korraldab avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise.
(1) Vallavara, mis on vallavolikogu, vallavalitsuse ning valla struktuuriüksuse valduses ja kasutatakse neile pandud omavalitsuse ülesannete täitmiseks, on valitsemiseks kasutatav vara. (2) Valitsemiseks kasutatava vallavarana käsitatakse vallaasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik vallaasutuse põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks. (3) Kui vallavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasine saatus otsustatakse käesoleva määruse peatükkides 4-13 sätestatud korras.
(1) Vallale tulu saamiseks kasutatakse vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks ja mida ei ole otsustatud võõrandada. (2) Tulu saamiseks võib paigutada vallavara ettevõtlusse, anda rendile, üürile, koormata hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega.
(1) Volikogu ja vallavalitsuse ametiisiku korruptsioonivastase seaduse mõistes, ametniku ja töötaja avaliku teenistuse seaduse mõistes ning vallavalitsuse hallatava asutuse töötaja töölepingu seaduse mõistes õigused, kohustused ja vastutus vallavara valdamisel ja kasutamisel on sätestatud käesolevas määruses ja muude õigusaktidega (raamatupidamise sise-eeskiri, ametijuhend, materiaalse vastutuse leping). (2) Vallavara valitseja määrab kindlaks teenistuja või töötaja, kes on valla vara eest vastutav. Kui vallavara eest vastutavat teenistujat või töötajat ei ole määratud, on selle vara eest vastutav vallavara valitseja. (3) Ametiisik, ametnik või töötaja on kohustatud volituste, teenistus- või töösuhte lõppemisel temale pandud kohustuste, teenistus- või tööülesannete täitmiseks usaldatud vara üle andma selle vastuvõtjaks määratud ametiisikule, ametnikule või töötajale.
(1) Vara võib anda tasu eest ning käesolevas määruses sätestatud juhtudel tasuta teisele isikule rendile, üürile või koormata seda hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega. (2) Vallale kuuluvaid sotsiaaleluruume ja eluruume antakse kasutusse volikogu kehtestatud korras. Vallale kuuluvaid eluruume ja sotsiaaleluruume ei anta kasutusvaldusse. (3) Vara antakse teiste isikute kasutusse avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (4) Vara, välja arvatud eluruumide, rendi-, üüri-, kasutamise ja teenuste osutamise tariifid kehtestab vallavalitsus. (5) Vara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vara valitseja käsutusse, kui ei otsustata teisiti.
(1) Volikogu otsustab vallavara kasutusse andmise, kui: 1) vara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) vara bilansiline maksumus on suurem kui 6500 eurot; 3) kasutusse antakse kinnisvara; 4) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse juht otsustab asutuse valitsemisel oleva vara kasutusse andmise, kui vara maksumus on alla 2000 euro. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetlemata juhtudel otsustab vallavara kasutusse andmise vallavalitsus vastavasisulise korralduse andmisega.
(1) Vallavara teistele isikutele kasutusse andmise tähtaeg on: 1) ruumide, välja arvatud eluruumide, või muu vallasasja puhul mitte üle kümne aasta; 2) kinnisasja puhul mitte üle 50 aasta, välja arvatud juhul, kui pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (2) Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vara on tulevikus vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vaja jätta endale õigus lepingut igal ajal lõpetada.
(1) Vara hindamisel määratakse vara õiglane väärtus. (2) Vara õiglase väärtuse kindlakstegemisel võetakse aluseks vara senisest kasutamisest saadav tulu, samalaadse vara kasutusse andmise eest saadav tulu, samalaadse vara rentimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu ja muud olulised asjaolud. Vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut.
(1) Vara kasutusse andmise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui vara kasutusse andmine kuulub vallaasutuse kui vara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava vara valitseja või tema poolt volitatud isik. (2) Vallavalitsus on kohustatud kontrollima varakasutuse lepingute täitmist ja vajadusel kasutama seaduslikke meetmeid vältimaks vallale kahju tekitamist.
(1) Vara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) valla osalusega äriühingutele, kus vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse asutustele; 5) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 6) ühiskondlikeks üritusteks; 7) sotsiaaleluruume ja eluruume abi vajavatele vallaelanikele vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale; 8) üksikut asja rendile või üürile, kui kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 9) vara, mille suhtes või mille abil rentnik (üürnik) on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 10) vara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 11) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. (2) Vara otsustuskorras kasutusse andmisel kehtestab tasu suuruse vara kasutusse andmise otsustaja, kui tasu ei ole kindlaks määratud vallavalitsuse poolt kehtestatud tariifidega.
(1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohalt olulises äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Vallavara ettevõtlusse paigutamise otsustab volikogu.
(1) Enampakkumise korras antakse kasutusse valla vara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. (2) Enampakkumise eesmärk on võimalikult suurema rendi- ja/või üüritasu saamine.
(1) Enampakkumise valmistab ette ja korraldab vallavara kasutusse andmist otsustava organi poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja valla või maakondliku levikuga ajalehes vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumist. Kuulutus peab sisaldama: 1) enampakkumise korraldaja andmeid; 2) rendile/üürile antava vallavara nimetust, asukohta ja lühiiseloomustust; 3) enampakkumise kohta ja aega; 4) rendi/üüri alghinda; 5) enampakkumise viisi; 6) enampakkumise ja rendi/üürilepingu tingimustega tutvumise aega ja kohta; 7) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi.
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud rendi/üüri suurus; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi/üüri suurus; 3) rendi/üüri suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks. (2) Alghinda ei määrata, kui renditava või üüritava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid eeldatavalt liialt kõrge alghinna tõttu.
(1) Enampakkumine peetakse avalikult, kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. (2) Enampakkumine toimub, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja.
(1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantiide olemasolu, maksuvõlgnevuste puudumist, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendi/üürilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust. (3) Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. (4) Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. (5) Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise korraldaja enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). (6) Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab korraldajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast korraldajalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Korraldaja teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. (7) Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma korraldajale. Enampakkumise korraldajal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud tema korraldusi. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enampakkumise korraldaja korraldusi. (8) Enampakkumise korraldaja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendi/üürihinna kolmekordset teatamist. (9) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendi/üürihind ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. (10) Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustust võtta rendile/üürile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks, tagatisraha talle ei tagastata ning vara antakse rendile/üürile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise. (11) Teistele, mittevõitnud isikutele, kuulub makstud tagatisraha tagastamisele. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata.
(1) Kaebused enampakkumise korraldamise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult vallavalitsusele. (2) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andja 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise korda; 2) enampakkumise võitjaks osutus vara kasutusse andmise korraldaja, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja, nimetatud isikute lähisugulane või -hõimlane (vanavanem, vanem, õde, vend, laps, lapselaps, abikaasa, tema vanem, vend, õde või laps) või teenistuja, kes on vara kasutusse andjaga töö- või teenistussuhtes; 3) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane; 4) enampakkumine loeti komisjoni poolt nurjunuks. (4) Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise korda; 2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu komisjoni esimehe korraldustele ja eiravad korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) pärast enampakkumist selgub, et rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendi/üürilepingu sõlmimisest; 5) enampakkumisel ei olnud osalejaid. (5) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendi/üürilepingu sõlmimise kuupäeva. (6) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendi/üürilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. (7) Rendi/üürilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendi/üürilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi/üüri tasumisel.
(1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise korraldajale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendi/üürisumma; 5) tegevusalad, millega rendi/üüripinnal kavatsetakse tegelda; 6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises. (3) Pakkumiste kinnised ümbrikud registreerib enampakkumise korraldaja vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. (4) Varem väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal avab komisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise rendi/üürisumma kohta. (5) Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud rendi/üürisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse komisjon muude asjaolude põhjal.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andja. (2) Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja toimumise korda; 2) enampakkumise võitjaks osutus vara kasutusse andmise korraldaja, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja, nimetatud isikute lähisugulane või -hõimlane (vanavanem, vanem, õde, vend, laps, lapselaps, abikaasa, tema vanem, vend, õde või laps) või teenistuja, kes on vara kasutusse andjaga töö- või teenistussuhtes; 3) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane; 4) enampakkumine loetakse nurjunuks. (4) Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise korda; 2) pärast enampakkumist selgub, et rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendi/üürilepingu sõlmimisest; 3) enampakkumisel ei olnud osalejaid. (5) Kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata või rendi/üürilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil. (6) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendi/üürilepingu sõlmimise kuupäeva. (7) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendi/üürilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. (8) Rendi/üürilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendi/üürilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi/üüri tasumisel.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumise korras antakse teiste isikute kasutusse vallavara, mille kasutusse andmisel teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui rendi/üüritasu. (2) Lisatingimuseks on üldjuhul kasutaja kohustus teha kasutatava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud kasutusse antava vallavaraga.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja korraldab vallavara kasutusse andmist otsustav organ, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja valib komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse valla ajalehes või maakondliku levikuga ajalehes ning see peab sisaldama: 1) rendi/üüritava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) eelläbirääkimiste korraldajat; 3) lisatingimusi ja rendi/üüritasu algsuurust; 4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega; 6) millal ja kus saab rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. (3) Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva.
(1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii rendi/üüritasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. (2) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (3) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. (4) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja mitu neist vastas nõuetele. (5) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada.
(1) Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vara kasutusse andmise organil komisjoni ettepanekul õigus tunnistada pakkumine nurjunuks. (2) Lepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja poolt vormistatav korraldus või otsus. (3) Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud õigusakti kättesaamisest arvates sõlminud rendi/üürilepingut, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isik või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine.
Vara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse (servituudi), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) isiku, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. (3) Vara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, vallavalitsuse otsusega; 2) see toimub avalikes huvides volikogu otsusega; 3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest volikogu otsusega. (2) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eriliste teenete eest. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.
Valla omandis olevale maale seatakse hoonestusõigus volikogu poolt kehtestatud korras.
(1) Vara võõrandamine on vallavara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. (2) Vara võõrandamise peamiseks viisiks on vallavara müük. (3) Vara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil valla varana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud ega otstarbekas; 2) vara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 3) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks; 5) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel; 6) võõrandatava vara kohta on avaldatud teade valla ajalehes ja valla veebilehel või Interneti müügi- ja oksjoniportaalides. (4) Vara võõrandatakse: 1) avaliku enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras; 4) erastamiskorras. (5) Munitsipaalmaa võõrandamise korraldaja on vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigus sõlmida füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega lepinguid võõrandamisega seotud maakorraldustööde ja muude toimingute tegemiseks. (6) Taotlused munitsipaalmaa võõrandamiseks esitatakse vallavalitsusele, kes algatab võõrandamismenetluse. Vallavalitsus esitab volikogule võõrandamise taotluse koos põhjendusega. Taotlusele peavad olema lisatud volikogu majanduskomisjoni seisukohad.
Enne vallavara valitsemiseks mittevajalikuks tunnistamist teavitab vallavara valitseja sellest teisi vallavara valitsejaid, kes võivad taotleda nimetatud vara oma valitsemisele. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski vallavara valitseja ei taotle seda enda valitsemisele või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu või tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis teisi vallavara valitsejaid ei teavitata.
(1) Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti: 1) võõrandatava vara õiglane väärtus on võrdne või suurem kui 6500 eurot; 2) võõrandatav vara on vallasasjana käsitletav ehitis; 3) võõrandatav vara on kinnisasi; 4) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle õiglane väärtus on võrdne või suurem kui 2000 eurot; 5) vara võõrandatakse tasuta või alla turuväärtuse ja vara bilansiline jääkväärtus on võrdne või suurem kui 350 eurot. (2) Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsus, kui: 1) võõrandatava vara harilik väärtus on alla 6500 eurot; 2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara õiglane väärtus on võrdne või suurem kui 650 eurot; 3) vara võõrandatakse tasuta või alla turuväärtuse, kui sellise vara bilansiline jääkväärtus on alla 350 euro. (3) Vallavara võõrandamise otsustab vallavanem, kui vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara õiglane väärtus on alla 650 eurot. (4) Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsuse hallatav asutus: 1) kui võõrandatakse tema valitsemisel olev vara, mille õiglane väärtus on alla 650 eurot, välja arvatud hooned, rajatised ja sõidukid; 2) muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt vallavalitsuse hallatava asutuse põhimäärusele.
(1) Vara võõrandamiseks tehakse kindlaks selle turuväärtus. (2) Vara hindamist korraldab vallavalitsus. Väärtusliku vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut.
(1) Vara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud esindaja. Kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavalitsuse hallatava asutuse juhi pädevusse, sõlmib vallavara võõrandamise lepingu vastava vallavara valitseja. (2) Vallavalitsus korraldab võõrandamise lepingute täitmise kontrolli ja vajadusel kasutab seaduslikke meetmeid vältimaks vallale kahju tekitamist.
(1) Munitsipaalmaa võõrandamine toimub vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. (2) Munitsipaalomandis olevate maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine on lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. (3) Munitsipaalmaa võõrandamisest laekunud raha kantakse valla eelarvesse ning selle käsutamise otsustab volikogu.
Volikogu otsuses munitsipaalmaa võõrandamise kohta märgitakse: 1) võõrandatava maaüksuse asukoht, katastritunnus, kinnistu number, pindala, sihtotstarve ja maksustamishind; 2) võõrandatava maatüki olulised osad; 3) võõrandamise viis; 4) kinnisomandi kitsendused; 5) maa võõrandamise toimingutega seotud kulud; 6) muud võõrandamise tingimused; 7) maa müügihind ja omandaja, kui maa võõrandatakse tasuta või alla selle turuväärtust.
(1) Avalik enampakkumine on vallavara müügi viis, kus müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. (2) Avalikul enampakkumisel võivad osaleda kõik isikud. (3) Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. (4) Enampakkumise alghinna ja maksetingimuste määrajaks on vallavara müügi otsustaja.
(1) Enampakkumise valmistab ette ja korraldab vara müügi otsustaja poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Lähtudes müügiotsusest avaldatakse teade enampakkumise kohta massiteabe-vahendites, sealhulgas valla veebilehel või Interneti müügi- ja oksjoniportaalides vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. (3) Avaliku enampakkumise teates märgitakse: 1) müüdava vara nimetus ja asukoht; 2) aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi nimi, asukoht, registrikood, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu puhul osade arv ja suurus, osa suurus ja osakapitali suurus. Ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg; 3) munitsipaalmaa võõrandamisel maaüksuse asukoht, pindala ja sihtotstarve ning võõrandamise lisatingimused; 4) vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused; 5) müügi korraldaja; 6) enampakkumise vorm (suuline, kirjalik); 7) müügi alghind; 8) suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht; 9) kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise päev ja kellaaeg; 10) osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord ja rekvisiidid; 11) millal ja kus saab vara müügitingimustega tutvuda; 12) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Pärast teate avaldamist tagab vallavalitsus informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. Munitsipaalmaa müümisel annab infot müüdava maaüksuse ja selle oluliste osade kohta, vajadusel näitab kätte maatüki piirid looduses. (5) Enampakkumisest osavõtutasu suurus on kuni 1% alghinnast. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10% alghinnast. (6) Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu. (7) Enampakkumine toimub, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja.
(1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad käesoleva määruse § 27 lõikes 2 märgitud dokumentide ärakirjad ja volikirjad ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja vara müügi tingimustest. (3) Enampakkumine toimub käesoleva määruse §-des 27 ja 28 sätestatud korra kohaselt. (4) Enampakkumise korraldaja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. (5) Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja enampakkumise võitnud osaleja, kinnitades sellega, et ta on nõus pärast tulemuste kinnitamist maksma vara eest pakutud hinna ning täidab kõik kehtestatud tingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu ei tagastata. (6) Munitsipaalmaa võõrandamisel on pakkumise sammuks 650 eurot.
(1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitab osaleja müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. (2) Pakkumine peab sisaldama: 1) täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht) ja kontaktisiku sidevahendi numbrit; 2) nõusolekut müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 3) dokumenti osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat; 5) pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja; 6) juriidilise isiku puhul kandeotsuse ja registriosa kehtivaid koopiaid; 7) maksuameti tõendit maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumise kohta. (3) Enampakkumiskomisjon avab enampakkumisele saabunud ümbrikud vastavalt saabumise järjekorrale enampakkumisteates märgitud kohas ja kellaajal ning kannab need enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad või nende esindajad. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuste kohta. (5) Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine, mille korraldab kirjalikult sama komisjon. Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi kuni võitja väljaselgitamiseni. (6) Pakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et ta pärast pakkumise tulemuste kinnitamist maksab pakutud hinna vastavalt kehtestatud tingimustele ja tähtajale.
(1) Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimalusest) teatavaks kõigile osalejatele pärast tulemuste kinnitamist vallavalitsuse poolt järgneva kolme tööpäeva jooksul. (2) Kümne päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada vallavalitsusele kaebus (protest) enampakkumise korraldamise kohta. Vallavalitsus teeb kümne tööpäeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (3) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab need kinnitamata vallavalitsus ühe kuu jooksul pärast enampakkumise võitja väljaselgitamist komisjoni poolt. (4) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) oluliselt rikuti enampakkumise korda; 2) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. (5) Tulemuste kinnitamata jätmise põhjused tuleb formuleerida ja kirjalikult vormistada ning teatada parima pakkumise teinud isikule. (6) Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral müügilepingut ei sõlmita. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. (7) Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha viie tööpäeva jooksul tulemuste kinnitamise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasaarvestatakse müügihinna tasumisel. (8) Enampakkumise võitja peab müügihinna tasuma ühe kuu jooksul arvates tulemuste kinnitamisest vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele, kui ei ole otsustatud teisiti. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates, kui ei ole otsustatud teisiti. Kui enampakkumise võitja ei ole mingitel põhjustel (või müüja ei aktsepteeri neid) selle tähtaja jooksul müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigus tühistada enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) vara tähtajaline või tähtajatu sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnaalaste eritingimuste täitmine; 4) muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused. (3) Müügi otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi munitsipaalmaa müümisel.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks moodustab korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab esimehe. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama käesoleva määruse §-des 32 ja 33 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega.
(1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. (2) Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, mis peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek osalemiseks eelläbirääkimistega pakkumise tingimustel; 3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud ostuhind; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. (3) Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. (4) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta. (5) Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. (6) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. Munitsipaalmaa võõrandamisel on võimalus pakkumisi täiendada kümne tööpäeva jooksul. (7) Osavõtutasu, mis on kuni 1% alghinnast, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara turuhinnast.
(1) Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on korraldajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (2) Võitja peab müügihinna tasuma ühe kuu jooksul arvates tulemuste kinnitamisest vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele, kui ei ole otsustatud teisiti. Müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates, kui ei ole otsustatud teisiti. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata.
(1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) vara võõrandatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule avalikes huvides; 2) võõrandatava vara soetusmaksumus ei ole suurem kui 3200 eurot ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 3) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 4) võõrandatav vara on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 5) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 6) võõrandatava vara kohta on avaldatud teade valla ajalehes; 7) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Vallavara võõrandamise otsustuskorras otsustab: 1) volikogu, käesoleva määruse § 41 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 2) vallavalitsus, käesoleva määruse § 41 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud juhtudel. (3) Võõrandamise otsustaja määrab vara võõrandamishinna ja muud tingimused valla huvidest lähtudes.
(1) Vallavara võib tasuta või alla õiglast väärtust võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud seaduses või volikogu õigusaktidega sätestatud korras; 3) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel; 4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus; 5) kinnisasi võõrandatakse maakasutusõiguse lõpetamise ja maa äravõtmise või sundvõõrandamise hüvitamiseks või muu maa suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks; 6) kinnisasi võõrandatakse avalikes huvides eriliste teenete, muude silmapaistvate saavutuste eest või olulise sündmuse tähistamiseks. (2) Vallavara tasuta või alla turuväärtuse võõrandamise otsustab: 1) volikogu käesoleva määruse § 41 lg 1 punktis 5 sätestatud juhtudel ja 2) vallavalitsus käesoleva määruse § 41 lg 2 punktis 3 sätestatud juhtudel. (3) Munitsipaalmaa tasuta või alla turuväärtuse võõrandamise põhjendus peab sisalduma volikogu otsuses.
(1) Vara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara ei ole kasutatav avalikul, valla valitsemise või tulu saamise otstarbel ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või täielikult hävinud. Enne vallavara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentaalselt tõestatud asjaolude ilmnemisel moodustab vara valitseja komisjoni, kes vara kõlbmatuks tunnistab ja mahakandmise kohta akti koostab. Komisjoni koosseisu kuulub vallavalitsuse poolt määratud esindaja.
Vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt sisaldab: 1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid, asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2) vara osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3) andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4) põhivara remontide, paranduste ja ümberehituste maksumust; 5) infot, millest nähtub, et vara pole õnnestunud võõrandada ega kasutusse anda. Asja säilimise ebaotstarbekuse puhul seda tõendatavat infot; 6) vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7) vara kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle vara hävitamise tegevuskava; 8) vara hävitamiseks vajalike tööde, sh ehitiste lammutamise eelarvet; 9) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi; 10) kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise puhul andmeid kinnisturaamatu kande kohta.
(1) Vallavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustab: 1) vallavara valitseja, kui vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 650 eurot; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavalitsus, kui nõue on alla 650 euro, või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel vallavolikogu.
(1) Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega. (2) Vara valitseja korraldab vara mahakandmise registreerimise. (3) Vara valitseja on kohustatud korraldama inventuurid üks kord aastas vastavalt raamatupidamise seadusele.
(1) Tunnistada Järva-Jaani Vallavolikogu 23. detsembri 2004 määruse nr 17 „Järva-Jaani valla põhimäärus“ peatükk 9 „Vallavara valitsemise kord“ tervikuna kehtetuks (2) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.