Redaktsioonide võrdlus

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20¹ lõige85 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada vaid lasketiirus, laskepaigas, jahipidamisel ning jahiseaduse § 23 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Helisummuti omamise õiguse annab relvaluba.”; 2) paragrahvi 20¹ täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Helisummuti tulirelvale kinnitamise piirang ei kehti käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 1 või 2 või § 31 lõike 1 punktis 2 või 6 nimetatud otstarbel registreeritud püssi kohta tingimusel, et seda püssi kantakse vaid jahipidamisel, lasketiirus või laskepaigas.”; 3) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui see ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda, võib kollektsiooni asutada ja seda pidada Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) alusel: 1) füüsiline isik, kes on vähemalt 18-aastane Eesti kodanik või teise Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi kodanik, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel; 2) Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on Eesti või teise Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.”; 4) paragrahvi 26 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „4–6” tekstiosaga „4–7”; 5) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Välismaalane, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, võib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva, kui talle on käesolevas seaduses füüsilisele isikule ettenähtud alustel ja korras antud Eestis relvaluba.”; 6) paragrahvi 30 lõikest 2¹ jäetakse välja tekstiosa „, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik,”; 7) paragrahvi 35 lõikest 5¹ jäetakse välja teine lause; 8) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) on karistatud karistusseadustiku §-s 91¹, 115, 116, 117, 118, 118¹, 119, 119¹, 120, 121, 151, 183, 185, 187, 200, 251, 255, 256, 263, 414, 415, 416, 418, 418¹, 418², 419, 420, 423² või 424 sätestatud kuriteo eest;”; 9) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses: „6¹) on karistatud tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega toimepandud kuriteo eest või karistusseadustiku §-s 89, 90, 113, 114, 184, 231, 232, 233, 234, 234¹, 234², 235, 235¹, 235², 235³, 236, 237, 237¹, 237², 237³, 2374, 2375, 2376, 238, 239, 241, 244, 246, 274 või 302 sätestatud kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;”; 10) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav käesoleva lõike punktis 6 või 6¹ sätestatud kuriteos;”; 11) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11² järgmises sõnastuses: „11²) on väärteomenetluse korras karistatud vaenu õhutamise või rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest;”; 12) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse

Erakorralise seisukorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15¹ lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „korras” tekstiosaga „ning sõjarelva käesolevaKeskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 lõike 3 punktis 11 sätestatud tingimustel”;lõikest 2) paragrahvi 20 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: jäetakse välja tekstiosa „11) teha kooskõlastatult riigikaitse valdkonna eest vastutava ministriga ettepaneku erakorralise seisukorra juhile anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õigus kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu tõrjumiseksvälja arvatud käesoleva seaduse § 3 punktides paragrahvi lõike 1 ja 5punktis 2 nimetatud juhtudel.

JulgeolekuasutusteKinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 35¹. Lõhkematerjali käitlemine (15) Kaitsepolitseiameti ametnik võib oma teenistusülesannete täitmisel käidelda lõhkematerjaliHoonestatud kinnisasja väärtuse hindamisel lähtutakse kinnisasja turuväärtusest või maa turuväärtuse ning hoone kulumiga ehitusmaksumuse summast, olenevalt sellest, kumb on suurem. (2) Kaitsepolitseiameti poolt lõhkematerjali käitlemise korra kehtestab Kaitsepolitseiameti peadirektor Kui kinnisasja füüsilisest isikust omanikult omandatakse kinnisasi, kus asub tema elamiseks kasutatav hoone, siis lähtutakse kinnisasja väärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast.”.

Karistusregistri seadusesLooduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 532 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 33” tekstiosaga „või 10. peatükis”; 2) seaduse 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10. peatükk EUROOPA LIIDU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE KAITSE”; 3) paragrahvi 69 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 69. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik ja selle ala kaitse-eesmärk”; 4) paragrahvi 69 täiendatakse punktiga 8lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ala (edaspidi Natura 2000 võrgustiku ala) kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamiseks või taastamiseks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu.”; 5) seadust täiendatakse §-dega 69¹–699 järgmises sõnastuses: „§ 69¹. Natura 2000 võrgustiku ala kaitse kavandatava tegevuse lubamisel ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel (1) Kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust (edaspidi kavandatav tegevus), mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses (edaspidi strateegiline planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust. (2) Kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata (edaspidi Natura asjakohane hindamine) käesolevas peatükis sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik. (3) Kui hoolimata kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel (edaspidi Natura erand), sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, ning ebasoodsat mõju on võimalik hüvitada käesoleva seaduse § 70¹ kohaselt, võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul, mis vormistatakse korraldusena. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb tegevuse lubamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Keskkonnaministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 rakendatud Natura erandist, selle põhjustest ja vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust, ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. (5) Kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust, ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatud Natura erandile kohaldatakse Natura erandi menetlust käesoleva seaduse § 697 kohaselt. (7) Kavandatava tegevuse lubamisel ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel tuleb järgida Natura hindamise tulemusi. (

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Vahetu sund on füüsilise isiku (edaspidi isik), looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi, relva või lahingumoonaga.”; 2) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Lahingumoon on lahingumoon relvaseaduse § 83³ lõike 2 tähenduses.”; 3) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Lahingumoona võib kasutada Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi.”; 4) paragrahvi 78¹ punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 5) seadust täiendatakse §-ga 784 järgmises sõnastuses: „§ 784. Lahingumoon Politsei, Kaitseväe ja seaduses sätestatud juhtudel muu korrakaitseorgani lahingumoon on: 1) kuni 40 mm läbimõõduga kild- ja fugassgranaat; 2) käest heidetav granaat; 3) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuv granaat.”; 6) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-dega 81¹ ja 81² järgmises sõnastuses: „§ 81¹. Lahingumoona kasutamine (1) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Kaitsevägi võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks lahingumoona, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et lahingumoona kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve. (2) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Kaitsevägi võib kasutada isiku suhtes lahingumoona ainult tema ründamis- või vastupanuvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu lahingumoona kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et: 1) tõrjuda vahetu oht elule; 2) tõkestada isiku tegevust riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu korral. (3) Lahingmoona ei ole lubatud kasutada rahumeelsel avalikul kogunemisel rahvahulga vastu. (4) Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti struktuuriüksused ja ametikohad, kellel on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetme kohaldamise õigus, määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 784 punkti 3 puhul. § 81². Lõhkematerjali käitlemine ja nõuded lõhkamiskohale (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksus võib käesoleva seaduse § 78¹ punktis 10 nimetatud lõhkamisseadeldise valmistamiseks käidelda lõhkematerjali. (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksuse poolt lõhkematerjali käitlemise korra ja nõuded lõhkamiskohale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”.

Riigikaitseseaduse § 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Vabariigi Valitsus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks.”.

Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 15. märtsil.