Hankekorras kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) hankeleping – linna asutuse ja eduka pakkuja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd; 2) huvide konflikt – olukord, kus linna asutuse või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust või sõltumatust kahjustavatena; 3) huvide konflikti vältimise deklaratsioon – hankekeskuse koostatud vormil antud kinnitus huvide konflikti puudumise kohta; 4) keskkonnahoidlik riigihange – riigihange, kus on lisaks muudele tingimustele kehtestatud keskkonnanõuded ja -kriteeriumid, mille rakendamise eesmärk on vähendada negatiivset keskkonnamõju keskkonnahoidlike toodete, teenuste ja ehitustööde hankimise kaudu; 5) keskne riigihange – keskse hankija poolt linna asutustele asjade ostmine, teenuste või ehitustööde tellimine või raamlepingu sõlmimine asutustele asjade ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks; 6) korruptsiooni vältimise standardklauslid – lepingusse lisatavad või lepingus sisalduvad tingimused, mis hõlmavad lepingupoolte kohustusi, mis on seotud korruptsiooni vältimisega, ja vastutust korruptsioonivastaste meetmete rikkumise eest; 7) kirjalik vorm – tehingudokumendi vormistamine paberil või elektrooniliselt, tehingu teinud isikute omakäelise või elektroonilise allkirjaga; 8) kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – tahteavalduse vormistamine või teabe esitamine selliselt, et see on hiljem loetavalt esitatav ja sisaldab tehingu teinud isikute nimesid või teabe esitaja nime, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud; 9) lepingu täitmise eest vastutav isik – teenistuja, kes jälgib ja vajadusel korraldab, et lepingut täidetakse selles kokku lepitud tingimustel; 10) ostumenetlus – asjade ostmineostmiseks, ideekavandi saamiseks, kontsessioonilepingu sõlmimiseks, teenuste (sh sotsiaal- ja eriteenused) ning ehitustööde tellimine või muu riigihangetellimiseks läbiviidav menetlus, millega ei kaasne riigihangete seaduse kohaselt nõutavaid toiminguid riigihangete registris ning mille korraldamisel lähtutakse hankekorras kehtestatud nõuetest; 11) raamleping – ühe või mitme eduka pakkuja ja ühe või mitme linna asutuse vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused; 12) riigihange – maksumusest olenemata asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine linna asutuse poolt; 13) riigihanke alusdokumendid – hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik linna asutuse koostatud või viidatud muud riigihanke menetlusega seotud dokumendid (välja arvatud riigihanke otsused), milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, lepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid; 14) riigihanke eest vastutav isik – linna asutuse juhi või tema volitatud isiku määratud isik, kes viib läbi riigihanke menetluse või ostumenetluse ja vastutab riigihanke menetluse või ostumenetluse läbiviimise õiguspärasuse eest; 15) riigihanke menetlus –
(1) Tallinna Strateegiakeskus on linna asutustele keskne hankija riigihangete seaduse mõistestähenduses. 1 (1¹) Tallinna Haridusamet (edaspidi haridusamet) on munitsipaallasteaedadele ning -lastehoidudele toitlustusteenuse riigihangete korraldamisel keskne hankija riigihangete seaduse mõistes. Kesksete riigihangete planeerimisel ja ettevalmistamisel lähtutakse haridusameti juhataja käskkirjaga kehtestatud korrast (edaspidi keskse hankimise kord). 1 (1²) Tallinna Linnavaraamet on linna asutustele keskne hankija riigihangete seaduse tähenduses järgmistes valdkondades: 1) linna kinnisvara arendus- ja korrashoiuteenused, sealhulgas hoonete haldus-, tehnohooldus-, heakorra-, tarbimis- ja turvateenused ning remonttööd; 2) Keskse riigihanke valmistab ettelinna kinnisvara projekteerimine, ehitamine ja viib läbi hankekeskusomanikujärelevalve, kessealhulgas neile eelnevad uuringud ja hoone ekspertiisid ning mööbli ja sisustuse hankimine sisearhitektuurse projekteerimise alusel koostatud eraldi projekti kohaselt; 3) e-oksjonikeskkonna teenus, mis hõlmab linnale kuuluva kinnis- ja vallasvara võõrandamist, kinnisasjade koormamist asjaõigustega ning kinnisvara kasutusse andmist avaliku pakkumise teel.
(2) Nii Tallinna Strateegiakeskus kui ka Tallinna Linnavaraamet (edaspidi koos keskne hankija) kaasab vajadusel
(1) Linna asutus koostab igal aastal hankeplaani ja kinnitab selle viie nädala jooksul pärast linnaeelarve vastuvõtmist. (2) Hankeplaani eelnõu koostab linna asutuses selleks määratud isik, kes kooskõlastab selle vähemalt linna asutuse struktuuriüksuste juhtidega ja esitab linna asutuse juhile kinnitamiseks. Hallatav asutus kooskõlastab hankeplaani enne selle kinnitamist vajadusel ka ametiasutusega. (3) Hankeplaani tuleb kanda planeeritavad riigihanked, sealhulgas dünaamilise hankesüsteemi alusel läbiviidavad riigihanked, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on järgmine: 1) asjade ostmise ja teenuste tellimise lepingu korral alates 30 000 eurost; 2) ehitustööde lepingu korral alates 60 000 eurost; 3) eriteenuste lepingu korral alates 60 000 eurost; 4) sotsiaalteenuste lepingu korral alates 300 000 eurost; 5) ideekonkursi korral alates 60 000 eurost; 6) teenuste kontsessioonilepingu korral alates 60 000 eurost; 7) ehitustööde kontsessioonilepingu korral alates 300 000 eurost; 8) eriteenuste kontsessioonilepingu korral alates 60 000 eurost; 9) sotsiaalteenuste kontsessioonilepingu korral alates 300 000 eurost. (4) Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb lähtuda riigihangete seaduses sätestatud reeglitest ja käesoleva hankekorra § 1 lõikest 4 ning arvestada muu hulgas turul kehtiva hinnatasemega, tehes vajadusel turu-uuringu kooskõlas riigihangete seadusega. (5) Hankeplaan peab sisaldama planeeritavate riigihangete kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) riigihanke eseme nimetus; 2) riigihanke menetluse liik (dünaamilise hankesüsteemi alusel seotud riigihanke korraldamisel ka viide dünaamilisele hankesüsteemile ja riigihanke viitenumbrile); 3) riigihanke korraldamise eeldatav aeg vähemalt kvartali täpsusega; 4) riigihanke eeldatav maksumus käibemaksuta; 5) sõlmitava lepingu kehtivusaeg; 6) riigihanke eest vastutav isik või üksus; 7) vajadusel riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik või üksus. (6) Linna asutus korraldab riigihanke menetlusi üldjuhul hankeplaani alusel. Riigihanke menetluse võib hankeplaaniväliselt läbi viia üksnes juhul, kui linna asutuse juht annab selleks nõusoleku, allkirjastades hankeplaanivälise riigihanke algatamise käskkirja või korralduse. (7) Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas. Linna asutus ei ole kohustatud hankeplaani uuesti kinnitama, kui ta korraldab hankeplaanivälise riigihanke või kui muutub hankeplaanikohase riigihanke vajadus või maht. Hankeplaaniväline riigihange lisatakse hankeplaani pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud käskkirja või korralduse allkirjastamist. Vajaduse korral võib linna asutus sätestada asutusesiseses korras hankeplaani muutmise regulatsiooni. (8) Riigihanke kajastamine hankeplaanis ei kohusta linna asutust riigihanget läbi viima ega riigihanget korraldama hankeplaanis kinnitatud andmete kohaselt. (9) Linna asutus on kohustatud avaldama hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist. Linna asutus avaldab oma veebilehel ka
(1) Hankekorra § 6 kohaldatakse: 1) riigihanke menetlusele, sealhulgas raamlepingu alusel läbiviidavale minikonkursile, mis tuleb riigihangete seaduse kohaselt läbi viia riigihangete registris; 2) dünaamilise hankesüsteemi alusel läbiviidavale seotud riigihankele, mille eeldatav maksumus on alates lihthanke piirmäärast või lihthanke piirmäära puudumisel alates riigihanke piirmäärast.
(2) Riigihanke menetluse läbiviimise otsustab ja algatab linna asutuse juht või tema volitatud isik käskkirja või korraldusega, milles: 1) määrab riigihanke eest vastutava isiku ja vajadusel riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku; 2) määrab lepingu täitmise eest vastutava isiku; 3) määrab vajadusel riigihanke alusdokumentide kinnitaja; 4) määrab vajadusel riigihanke komisjoni liikmed ja nende ülesanded riigihanke läbiviimisel; 5) täpsustab vajadusel riigihanke eeldatavat maksumust, kui see erineb hankeplaanis kinnitatust; 6) põhjendab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi valikut.
(3) Linna asutuse juht võib hankeplaanis või selle lisaga määrata riigihanke menetluste läbiviimisega seotud vastutavad isikud ja lepingu täitmise eest vastutavad isikud ning vajadusel riigihanke komisjoni liikmed. Neil isikutel on õigus läbi viia hankeplaanis kinnitatud riigihankeid riigihanke algatamise otsust eraldi vormistamata.
(4) Kui riigihange korraldatakse hankeplaaniväliselt hankekorra § 5 lõike 6 alusel, lisatakse riigihanke alustamise käskkirja või korraldusse ka riigihanke eeldatav maksumus. Käskkirjale või korraldusele lisatakse eraldi asutusesisese dokumendina põhjendus, miks riigihange korraldatakse hankeplaaniväliselt. Hankeplaanivälise riigihanke korraldamise otsustab ja algatab linna asutuse juht.
(5) Kui riigihanke läbiviimise käskkirjas või korralduses või asutusesiseses korras ei ole määratud teisiti, kinnitab riigihanke alusdokumendid linna asutuse või struktuuriüksuse juht. Seejuures ei tohi riigihanke eest vastutav isik olla alusdokumentide kinnitaja.
(6) Riigihanke komisjon moodustatakse üldjuhul siis, kui see on vajalik riigihanke esemest tulenevalt või kui riigihanke komisjoni liikmed peavad esitatud pakkumusi sisuliselt hindama. Riigihanke komisjoni peab kuuluma vähemalt kolm liiget.
(7) Riigihanke komisjoni esindab ja komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimehel on õigus kaasata komisjoni koosseisu asutuseväliseid sõltumatuid eksperte tingimusel, et nende suhtes kehtivad hankekorras kehtestatud toimingupiirangud, nad ei ole seotud riigihankes osalevate pakkujatega ja välistatud on huvide konflikt.
(8) Riigihanke komisjon langetab otsused lihthäälteenamusega. Kui mõni riigihanke komisjoni liige jääb eriarvamusele, märgitakse eriarvamus protokolli. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav riigihanke komisjoni esimehe hääl.
(9) Riigihanke eest vastutav isik vastutab: 1) riigihanke tingimuste õiguspärasuse ja terviklikkuse eest; 2) riigihanke õiguspärase läbiviimise eest; 3) riigihangete registrisse tähtaegsete kannete tegemise, teadete, andmete ja dokumentide esitamise ning kogu riigihanke menetlusega seotud dokumendihalduse eest.
(10) Riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik vastutab: 1) riigihanke sisuliste tingimuste läbimõelduse, otstarbekuse ja põhjendatuse eest; 2) riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise eest sõltumata sellest, kas ta on koostanud riigihanke tehnilise kirjelduse ise või on tellinud selle koostamise kolmandalt isikult, ning selle eest, et tehniline kirjeldus ei ole riigihangete seadusega vastuolus.
(11) Riigihanke ja riigihanke tehnilise kirjelduse eest võib vastutada sama isik.
(12) Riigihanke eest vastutava isiku ülesanded: 1) viib läbi riigihanke menetluse riigihangete seadusest ja hankekorrast lähtudes; 2) koostab riigihanke alusdokumendid, tagab vajalikud kooskõlastused ja korraldab riigihanke alusdokumentide kinnitamise; 3) korraldab tähtaegse vastamise riigihankest huvitatud ettevõtjate küsimustele ning küsib vajadusel taotlejatelt või pakkujatelt taotluse või pakkumuse kohta lisaselgitusi, -andmeid või -dokumente; 4) kontrollib pakkuja või taotleja riigihankest kõrvaldamise aluseid ja tagab kontrolli tulemuste säilitamise; 5) kontrollib koostöös tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga ja riigihanke komisjoniga taotlejate või pakkujate kvalifikatsiooni ning taotluste või pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 6) esitab tehnilise kirjelduse eest vastutavale isikule ja riigihanke komisjonile käesoleva lõike punktides 4 ja 5 nimetatud kontrolli tulemused koos enda tähelepanekutega ja nimetab käsitlemist vajavad probleemid või küsimused, mille kohta tuleb otsus langetada; 7) vajadusel protokollib riigihanke komisjoni koosolekud ja valmistab ette riigihanke otsuste ettepanekud; 8) läbirääkimistega riigihangete korral osaleb läbirääkimistel või dialoogis ja protokollib läbirääkimised; 9) teavitab taotlejaid või pakkujaid riigihanke otsustest riigihangete seaduses sätestatud korras; 10) vaidlustuse korral annab linna asutuse juristile alusandmed vaidlustusele vastuse koostamiseks või koostab selle ise; 11) korraldab riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu kooskõlastamise ja allkirjastamise ning tagab sõlmitud lepingu andmete tähtaegse esitamise riigihangete registrile.
(13) Tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku ülesanded: 1) järgib riigihanke eest vastutava isiku juhiseid, et tagada riigihanke menetluse sujuv ja tähtaegne läbiviimine; 2) teeb vajadusel riigihanke tehnilise kirjelduse koostamiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks turu-uuringu ning koostab riigihangete seadusega kooskõlas oleva riigihanke tehnilise kirjelduse või tellib selle koostamise kolmandalt isikult; 3) vastutab riigihankele esitatud sisuliste tingimuste läbimõelduse, otstarbekuse ja põhjendatuse eest; 4) teeb riigihanke eest vastutavale isikule ettepanekud pakkujate või taotlejate kvalifitseerimise tingimuste, pakkumuse vastavustingimuste, pakkumuse hindamise kriteeriumite ja sõlmitava lepingu sisuliste tingimuste esitamise kohta; 5) annab riigihanke eest vastutavale isikule taotleja või pakkuja esitatud küsimusele vastamiseks vajaliku teabe; 6) kontrollib pakkumuste sisulist vastavust ning pakkujate või taotlejate kvalifikatsiooni vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 7) esitab riigihanke eest vastutavale isikule ja riigihanke komisjonile riigihanke otsuste kohta ettepanekute tegemiseks käesoleva lõike punktis 6 tehtud kontrolli tulemused koos enda tähelepanekutega ja nimetab probleemid või küsimused, mille kohta tuleb otsus langetada; 8) osaleb pakkumuste hindamisel ja pakkumustele väärtuspunktide andmisel; 9) annab vajadusel riigihankes esitatud vaidlustusele vastuse koostamiseks vajalikud alusandmed.
(14) Riigihanke otsused teeb ja allkirjastab linna asutuse juht või tema volitatud isik, lähtudes ettepanekutest, mille on teinud riigihanke eest vastutav isik, tehnilise kirjelduse eest vastutav isik ja riigihanke komisjon, kui see on moodustatud.
(15) Linna asutus võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõigetes 12 ja 13 riigihanke menetluse läbiviimisega seotud vastutavatele isikutele pandud ülesandeid ja nende vastutuse ulatust asutusesiseses korras.
Riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine hankekeskusega
(1) Linna asutus, välja arvatud hankekorra § 4 lõikes 12 nimetatud linna asutus, kooskõlastab hankekeskusega enne riigihanke menetluse alustamist riigihanke alusdokumendid, sealhulgas lepingu projektikavandi, ja Tallinna Strateegiakeskuse linna finantsteenistuse finantsplaneerimise osakonnaga hankelepinguga võetavad rahalised kohustused juhul, kui: 1) sõlmitava lepingu tähtaeg on pikem kui neli aastat või 2) asjade või teenuste või eriteenuste lepingu või ideekonkursiriigihanke eeldatav käibemaksuta maksumus algab 209 000 euroston võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. 3) ehitustööde lepingu või kontsessiooni eeldatav maksumus ilma käibemaksuta algab 2 000 000 eurost või 4) sotsiaalteenuste lepingu eeldatav käibemaksuta maksumus algab 300 000 eurost.
(2) Kui linna asutus on riigihanke osadeks jaotanud ning ostab asju või tellib teenuseid või ehitustöid eraldi ja riigihanke osade summeeritud maksumus ületab rahvusvahelist riigihanke piirmäära, kooskõlastab linna asutus kõik osadeks jaotatud riigihanke alusdokumendid käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.
(3) Hankekeskus lähtub riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele kooskõlastuse andmisel riigihangete seadusest ja käesolevast hankekorrast ning lepingute korral ka võlaõigusseadusest ning muudest asjaomastest õigusaktidest. Hankekeskus ei vastuta kooskõlastuse andmisega: 1) linna asutuse riigihanke tingimuste, sealhulgas tehnilise kirjelduse ja lepingu tingimuste sisulise läbimõelduse, otstarbekuse ja põhjendatuse eest; 2) linna asutuse poolt riigihanke alusdokumentidesse tehtud muudatuste ja lisatud tingimuste eest, mida hankekeskusele kooskõlastamiseks edastatud alusdokumendid ei sisaldanud; 3) selle eest, kui linna asutus ei arvesta hankekeskuse tehtud ettepanekute või parandustega.
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda rakendatakse riigihangetele, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni: 1) 29 999,99 eurot asjade ostmisel ja teenuste tellimisel; 2) 59 999,99 eurot ehitustööde tellimisel; 3) 59 999,99 eurot eriteenuste tellimisel; 4) 59 999,99 eurot kontsessioonilepingu sõlmimisel; 5) 299 999,99 eurot sotsiaalteenuste tellimisel. (2) Ostumenetluse läbiviimiseks annab linna asutuse juht või tema volitatud isik käskkirja või korralduse, kus määratakse riigihanke eest vastutav isik ja lepingu täitmise eest vastutav isik. Asutuse juht või tema ülesandeid täitev teenistuja või linna asutuse juhi volitatud isik võib käesolevas lõikes nimetatud vastutavad isikud määrata ühe käskkirja või korraldusega üheks eelarveaastaks. Linna asutus võib kehtestada ostumenetlusega seotud vastutavate isikute määramise korra käesolevas lõikes sätestatust teisiti, kehtestades vastava regulatsiooni asutusesiseses korras. (3) Riigihanke eest vastutav isik peab ostumenetluse läbiviimisel vältima huvide konflikti ja lähtuma riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, tegutsedes läbipaistvalt ja kontrollitavalt, koheldes kõiki ostumenetluses osalevaid ettevõtjaid võrdselt, tagades konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel ning linna rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel arvestatakse lisaks ka sotsiaal- ja eriteenuste eripäradega. (4) Riigihanke eest vastutav isik koostab ostumenetluse läbiviimiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ostumenetluse kutse, kui: 1) ostetavate asjade või tellitavate teenuste või korraldatava ideekonkursi eeldatav käibemaksuta maksumus algab 5000 eurost; 2) tellitavate eriteenuste või sõlmitava teenuste, sh eriteenuste kontsessioonilepingu eeldatav käibemaksuta maksumus algab 20 000 eurost; 3) tellitavate sotsiaalteenuste, sh sõlmitava sotsiaalteenuste või ehitustööde kontsessioonilepingu eeldatav käibemaksuta maksumus algab 20 000 eurost; 4) tellitavate ehitustööde eeldatav käibemaksuta maksumus algab 10 000 eurost. (5) Linna asutus võib kehtestada asutusesiseses korras ostumenetluse kutse koostamiseks ja võrdlevate pakkumuste küsimiseks madalamad piirmäärad, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 4. (6) Riigihanke eest vastutav isik ei pea koostama ostumenetluse kutset, kui asjade, teenuste või ehitustööde maksumus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud maksumusest väiksem. Sellisel juhul tagab riigihanke eest vastutav isik ostumenetluse läbiviimisel linna asutuse rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega asja ostmise või teenuse või ehitustöö tellimise. Riigihanke eest vastutaval isikul on keelatud jaotada ostumenetluse tervikmaksumust väiksemateks osadeks eesmärgiga vältida ostumenetluse korraldamist käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. (7) Ostumenetluse kutse sisaldab vähemalt järgmist infot: 1) ostumenetluse eseme kirjeldust ja täitmise tähtaega;
(1) Linna asutus on kohustatud hankekeskust teavitama riigihanke vaidlustamisest ja vaidlustuse jõustumisest või edasikaebamisest ning selle tulemustest kohe, kui see on linna asutusele teatavaks tehtud. Teavitus edastatakse hankekeskusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Hankekeskusel on õigus teha järelevalvet riigihangete korraldamise ja määruses sätestatud nõuetest kinnipidamise üle linna asutustes. Hankekeskus ei tee riigihangete korraldamisega seotud järelevalvet nendes linna asutustes, kellele ta osutab riigihangete tugiteenust.
(3) Sõlmitud lepingu täitmise üle teeb linna asutuses järelevalvet lepingu täitmise eest vastutav isik. Järelevalve tegija on kohustatud lepingu mittenõuetekohasest täitmisest viivitamata teavitama linna asutuse juhti või lepingu allkirjastanud isikut.
(4) Linna finantsteenistusel on õigus käesolevas lõikes nimetatud asjaolude kontrollimise ajaks peatada linna asutusele esitatud arve menetlemine, kui: 1) arve on esitatud või leping on sõlmitud kohustuslike kesksete riigihangetega kaetud valdkonnas, kuid arvel on müüjaks või teenuse osutajaks märgitud isik, kes ei ole selle valdkonna lepingupartner; 2) esitatud arve või sõlmitud leping ei ole kooskõlas määruses kindlaks määratud ostumenetluse korraga; 3) leping on vastuolus hankekorra mõne muu sättega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude tuvastamisel lisab linna finantsteenistus eArvekeskuses arve menetlejate hulka hankekeskuseraamlepingu sõlminud keskse hankija, kes teeb järelevalvet käesolevas hankekorras sätestatud nõuete täitmise üle.
(6) Linna asutus esitab hankekeskuselekesksele hankijale selgituse käesoleva paragrahvi lõikes 4 tuvastatud asjaolude kohta. HankekeskusKeskne hankija kujundab seisukoha, kas menetletava arve aluseks olev tehing on kooskõlas riigihangete seaduse ja hankekorra nõuetega.
(7) Linna asutus teeb kolme tööpäeva jooksul hankekeskuse