(1)Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Jõelähtme vallas tarbija veega varustamisel ühisveevärgi kaudu ning reovee, sademevee, drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisel ühiskanalisatsiooni kaudu.
(2)Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, veeseaduse, ehitusseadustiku ning muude ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonda reguleerivate riiklike õigusaktidega.
(3)Eeskirjas kasutatakse mõisteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja selle alusel Jõelähtme Vallavolikogu poolt kehtestatud õigusaktides toodud ning järgmises tähenduses: 1) arvestusperiood – ühisveevärgi kaudu veevarustuse või ühiskanalisatsiooni kaudu reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse tarbijale arve; 2) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsioonikaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest; 3) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm; 4) reostusgrupp (RG) - reoainete ja ohtlike ainete piirkontsentratsioonide vahemik ; 5) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiavariiste või seadmete ettenägematu purunemine või ajutine mittetöötamine.
(1)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis (skeemil), mis on kas liitumislepingu või teenuslepingu lahutamatu osa.
(2)Avalike teedelt, tänavatelt ja väljakutelt tuleneva sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse. Selliste liitumispunktide asukohti piiritlusaktiga ei fikseerita.
(3)Ühisveevärgiga liitumispunkti peakraanile ja ühiskanalisatsiooni liitumispunkti kanalisatsioonikaevule seab tehnilised nõuded vee-ettevõtja.
(4)Ühisveevärgiga liitumispunkti peakraani maapealne luugiosa ei tohi üldjuhul jääda sõidujälge ega asuda jalgrattateel.
(5)Ühiskanalisatsiooniga liitumispunkti: 1) kanalisatsioonikaevu põhi peab olema sile ja kaevul peab olema voolurenn; 2) kanalisatsioonikaevuna tuleb kasutada teleskoopset polüetüleen- või polüpropüleenmaterjalist kaevu või tihendite ja valtsitud äärtega veetihedatest raudbetoonrõngastest kaevu; 3) kanalisatsioonikaevu maapealne luugiosa ei tohi üldjuhul jääda sõidujälge ega asuda jalgrattateel.
(6)Veerõhk liitumispunktides määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Ühisveevärgiga liitumispunktis on minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus 102 000 Pa, korterelamute puhul vahemikus 204 000 Pa kuni 405 000 Pa. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, tuleb see tarbijal lahendada kinnistusiseselt omal kulul täiendavate rõhutõsteseadmete paigaldamisega, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti. Tuletõrje veevõtukohast tulekahju kustutamise, tuletõrje veevõtukoha katsetamise või ühisveevärgi hooldustööde korral ei pea vee-ettevõtja sellel ajal tagama käesolevas lõikes sätestatud liitumispunktide veerõhu piirväärtuseid.
(7)Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja fikseeritakse liitumis- või teenuslepingus. Kui paisutustase ei ole määratud teisti, siis on selleks liitumispunkti poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee või ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui pole tagatud reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine, tuleb reo- või sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada tarbijal oma seadmetega ja omal kulul.
(1)Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema ehitatud vastavuses õigusaktide ning asjakohaste tehniliste lahendustega.
(2)Tarbija on kohustatud: 1) hoidma ja kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist teistele tarbijatele; 2) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul teatama sellest vee-ettevõtjale; 3) lubama vee-ettevõtjal paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid hooldada; 4) tagama kinnistu veevärgile ehitatud veemõõdusõlme ja paigaldatud veearvestite toimimise ja säilivuse; 5) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu veevärgist ja kanalisatsioonist vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove; 6) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele; 7) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust.
(3)Keelatud on ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi või ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni toimivust. Keelatud ühendusteks loetakse muuhulgas: 1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist ühisveevärki veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal kui alarõhu korral ühisveevärgis; 2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja –kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni; 5) ühendust, mis võimaldab sademevett juhtida reovee kanalisatsiooni; 6) ühendust, mis võimaldab ülereostusega reovett juhtida reoveekanalisatsiooni.
(4)Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlme olema paigaldatud tagasilöögiklapp.
(1)Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
(2)Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele nõuetele. Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.
(3)Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu kui: 1) hoones puudub selleks võimalus; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 3) sisendustorustik kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.
(4)Vee-ettevõtja paigaldab nõuetekohasesse veemõõdusõlme veearvesti omal kulul viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse arvesti vee-ettevõtja poolt.
(5)Tarbija peab tagama: 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest; 2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku; 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu hoidmise veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana; 5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või mõõdukaevu valgunud vee poolt; 6) kohese teavituse vee-ettevõtjale, kui ilmneb veearvesti rike, vigastus, külmumine või ülekuumenemine.
(6)Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude ja määratud hüvitiste tasumist vee-ettevõtjale tarbija poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mida ei põhjustanud tarbija, asendab vee-ettevõtja veearvesti omal kulul.
(7)Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, siis kannab kulud tarbija ning kui mõõtetäpsus ei ole lubatud vea piires, siis kannab kulud vee-ettevõtja. Kui erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses ümberarvestuse tarbitud veekoguse ja olemasolu korral olmereoveekoguse osas. Ümberarvestus tehakse perioodi eest, milleks on tarbija esitatud veearvesti kontrollimise nõude kuupäeva ja uue veearvesti paigaldamise kuupäeva vaheline ajaperiood, millele lisandub pool (50%) ettenähtust suurema mõõteveaga veearvesti paigaldamisest möödunud ajast, kuid mitte rohkem kui kuue kuu pikkuse ajaperioodi ulatuses.
(1)Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida ainult sellist reovett ja sademevett, mille saastenäitajad ei ületa tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi või juhul, kui liitumis- või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis sademevett ja reovett, mille happelisusnäitaja (pH) jääb vahemikku 6,5 kuni 8,5 ja mille muud reovee saastenäitajate piirväärtused on järgmised: 1) biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on kuni 375 mg/l (kaasa arvatud); 2) keemiline hapnikutarve (KHT) on kuni 750 mg/l (kaasa arvatud); 3) hõljuvainesisaldus (HA) on kuni 500 mg/l (kaasa arvatud); 4) üldfosfor (Püld) on kuni 15 mg/l (kaasa arvatud); 5) üldlämmastik (Nüld) on kuni 125 mg/l (kaasa arvatud); 6) ühealuselised fenoolid on kuni 2,9 mg/l (kaasa arvatud); 7) pindaktiivsete ainete sisaldus on kuni 0,44 mg/l (kaasa arvatud); 8) polaarsed süsivesinikud (rasvad) on kuni 50 mg/l (kaasa arvatud).
(2)Kui liitumispunktist jõuab tarbijalt üleantav reovesi otse Tallinna Paljassaare reoveepuhastit opereerivale vee-ettevõtjale kuuluvasse torustikku, siis lähtutakse Tallinna Linnavolikogu kehtestatud saastenäitajate piirväärtustest, kui ei ole tarbijaga kokku lepitud teisiti.
(3)Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reo- ja sademevett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained, näiteks õli, rasva jms; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid; 8) reovett, mille temperatuur liitumispunktis on kõrgem kui 40°C; 9) olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka purustatud kujul; 10) ohtlikke aineid rohkem kui kliimaministri 11.12.2023 määruses nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ toodud piirväärtused lubavad lähtudes kuni 10 000 ie reostuskoormusega reoveepuhastile ettenähtud nõuetest. Kui liitumispunktist jõuab tarbijalt üleantav reovesi otse üle 10 000 ie reostuskoormusega reoveepuhastit opereerivale vee-ettevõtjale kuuluvasse torustikku, siis lähtutakse ohtlike ainete piirmäärade puhul üle 10 000 ie reostuskoormusega reoveepuhastile ettenähtud nõuetest.
(4)Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi ühiskanalisatsioonisüsteemile.
(1)Tarbija reovee saastenäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis kas fikseeritakse liitumis-või teenuslepingus või on viimane kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumispunkti. Kui kinnistupoolsest kanalisatsiooni vaatluskaevust ei saa proovi võtta, siis võetakse proov liitumispunktist. Sademevee saastenäitajate kontrollimise proovivõtukohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.
(2)Proovivõtu sagedus ja reostusnäitajate loetelu proovivõtus ning reo- ja sademevee reostusgrupp määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reo- või sademevee reostuse iseloomust ja tasemest. Vee-ettevõtja teatab proovi võtmisest tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kaks tööpäeva ette. Tarbijal või tema esindajal on õigus viibida proovivõtmise juures. Proov võetakse punktproovina järgides õigusaktides kehtestatud proovivõtmise nõudeid. Proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks jääb tarbijale.
(3)Tarbija, kes oma tegevusalas või tehnoloogias kasutab ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.
(4)Kui proovivõtu analüüsi andmetel reoainesisalduse kontsentratsioon põhjustab reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile vastav teatis kirjalikus vormis kahe nädala jooksul proovivõtu päevast.
(1)Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.
(2)Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks teenusleping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Kui tegemist on korteriomandite või korterihoonestusõigusega, siis sõlmitakse teenusleping korteriühistuga.
(3)Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb tarbijal esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
(4)Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab tarbija avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel sõlmitakse ajutine teenuseleping eelneva liitumislepinguta, kusjuures kõikide ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes neli nimetatud ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktiks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või –ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad, kusjuures asjakohase torustiku ühinemiskohal peab olema sulgur. Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.
(6)Kui tähtajalise teenuslepingu alusel toimub teenuste osutamine olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, siis toimub teenuste osutamine kindlaksmääratud perioodil ning tähtpäeva möödumisel teenust ei osutata.
Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise soovi korral sõlmitakse tähtajaline teenusleping ning tähtpäeva möödumisel teenust ei osutata.
(1)Tarbijal on õigus teenusleping üles öelda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses, võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel.
(2)Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on tarbija kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui uus tarbija jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.
(3)Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses, võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping, sealjuures järgmistel juhtudel: 1) kui tarbija ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reo-või sademevee ärajuhtimine on vee-ettevõtja poolt katkestatud; 2) kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu ei ole tarbija enam kinnistu omanik; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral; 4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast; 5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(4)Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(5)Tarbijal on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevat liitumispunkti on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.
(6)Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus eraldada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida uus liitumisleping.
(1)Vee-ettevõtjal on õigus tarbijat eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui kahe nädala möödumisel hoiatusest, katkestada tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 1) juriidilisest isikust tarbija on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, alates maksetähtaja saabumisest; 2) tarbija ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, plommimisi kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil või vee ja reo- ning sademevee proovide võtmist; 3) tarbija ei ole täitnud eeskirjast tulenevaid vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi ettekirjutusi; 4) tarbija ei ole täitnud reo- või sademevee ärajuhtimise nõudeid pidevalt (rohkem kui kolm korda kahekuulise perioodi jooksul); 5) tarbija on ületanud korduvalt (rohkem kui kahel korral viiekuulise perioodi jooksul) liitumis- või teenulepingu kohast veetarbimise mahtu või reo- või sademevee ärajuhtimise mahtu; 6) tarbija ei ole taganud eelpuhastamise nõude täitmist või ei ole kinni pidanud teostustähtajast.
(2)Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses sätestatule ka järgmistel juhtudel: 1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise selgumisel; 2) kui tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitavad reo- või sademevee saastenäitajad ületavad temaga sõlmitud liitumis-või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis-või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis käesoleva määruse lisas 1 toodud reostusgrupp 1 (RG-1) piirväärtusi, pidevalt (rohkem kui kolmel korral kahekuulise perioodi jooksul) ning tarbija ei ole taganud vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks eelpuhasti kasutamist; 3) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustava reostuse korral; 4) sisendustoru lekke ilmnemisel.
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega tarbijat katkestamise põhjusest teavitatud, tuleb tarbijat katkestamise põhjustest esimesel võimalusel kirjalikult teavitada.
(4)Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist tarbija kirjaliku taotluse alusel.
(1)Kui veevarustuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise katkestus on tekkinud vääramatu jõu või avarii tagajärjel, korraldab vee-ettevõtja tarbija joogiveega varustamise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise taastamise esimesel võimalusel.
(2)Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 10 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse tarbijatele esmasteks vajadusteks.
(3)Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veeandmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse tarbijaid kirjalikult vähemalt viis päeva enne tööde algust.
(4)Häda- ja kriisiolukorras tuleb vee-ettevõtjal veevarustuse ja reo -ning sadevete ärajuhtimise teenuste osutamisel juhinduda nende teenuste hädaolukorras osutamiseks kehtestatud toimepidevuse plaanist ning Jõelähtme vallas selliste olukordade lahendamist korraldava isiku juhistest.
(5)Vee-ettevõtja ei vastuta tarbijale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see toimus vääramatu jõu tulemusena.
(6)Teemaal asuvate või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumiste korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.
(1)Tarbijal on kohustus teavitada veearvesti näit vastavalt teenuslepingule, kuid hiljemalt kuuendaks kuupäevaks. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2)Kui tarbija ei teata veearvesti näitu ettenähtud ajal, on vee-ettevõtjal õigus arve koostamisel aluseks võtta eelneva kuue kuu keskmine ööpäevane tarbimine.
(3)Tarbija on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on tarbija kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve saatmisest tarbija poolt teavitatud e-posti aadressile. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub tarbija vee-ettevõtjale viivist vastavalt võlaõigusseadusele.
(4)Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,2% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui tarbija ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.
(5)Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib tarbija esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. Tarbija on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.
(6)Kui tarbija on juhtinud ühiskanalisatsiooni sellist reo- või sademevett, mille saastenäitajad ületavad kas tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis- või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis käesoleva määruse § 5 lõikes 1 toodud piirväärtusi, siis on tarbija kohustatud tasuma vee-ettevõtjale lisaks reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest tasumisele kuuluvale hinnale ülenormatiivse reostuse leppetrahvi kogu proovivõtuaegse arvestusperioodi reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest tasumisele kuuluva teenuse mahu ulatuses. Kui tarbija on juhtinud ühiskanalisatsiooni käesoleva määruse lisas 1 toodud reostusgrupile 1 kuni 3 (kaasa arvatud) ohtlike ainete piirväärtustele vastavat reo- või sademevett ning ei ületa ohtlike ainete osas käesoleva määruse § 5 lg 3 punkti 10 piirväärtusi, siis ei rakendata selliste ohtlike ainete näitajate puhul ülenormatiivse reostuse leppetrahvi. Ülenormatiivse reostuse leppetrahvi arvestuse aluseks on proovivõtuaegsel arvestusperioodil tarbitud teenuse maht (reo- või sademevee kogus arvestusperioodil) ja tasumäär on nõuetele vastava reo- või sademevee ühiku maksumuse korrutis tarbijalt ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevee reostusgrupile vastava hinnalisandi koefitsiendiga. Hinnalisandi koefitsiendid on järgmised: 1) kui on ületatud ohtlike ainete osas käesoleva määruse § 5 lg 3 punkti 10 piirväärtusi ning ohtlike ainete saastenäitajad vastavad käesoleva määruse lisas 1 toodud reostusgrupile 1 kuni 3 (kaasa arvatud) korral 0,1; 2) reostusgrupp 4 korral 0,15; 3) reostusgrupp 5 korral 0,2; 4) reostusgrupp 6 korral 0,35; 5) reostusgrupp 7 korral 0,6; 6) reostusgrupp 8 korral 1,1.
(1)Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse maht ja maksumuse määramine toimub eeskira ja valdkonna eest vastutava ministri asjakohase õigusakti kohaselt.
(2)Kui vee-ettevõtjal on põhjendatud kahtlus, et sademevesi jõuab suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kontrollmõõtmisega seotud kulud hüvitab tarbija vee-ettevõtjale, kui tarbija tegevus on põhjustanud sademevee jõudmise ühiskanalisatsiooni.
(3)Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ilmsiks tulekul koostatakse vee-ettevõtja poolt vastav akt.
(4)Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem; 3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik; 4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.
(5)Plommide paigaldamine vormistatakse aktiga. Tarbija vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust ja rikkumisest. Tarbijal on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuveevärgil ja -kanalisatsioonil plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, mida käsitletakse ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi või -kanalisatsiooni teenuse tarbimisena.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
(5)Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(6)Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.
(8)Veearvesti rikke korral, kui tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamise arvestusperioodile eelnenud kuue kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi, kui vastavad andmed on eelnevalt vee-ettevõtjale teada. Juhul kui tarbija tarbimise periood oli lühem kui kuus kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(9)Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui tarbija seda soovib. Kõik reovee mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija, kui reovee mõõdusõlme ehitamist soovis tarbija või kui vee-ettevõtja ei saa muidu teenust tagada.
(10)Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(11)Reovee mõõdusõlme asukoht ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud nõuetele.
(12)Vee-ettevõtjal on õigus omal kulul teostada reoveearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega.
(13)Sademevee mõõtmisel peavad mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad seadmed ja arvestid tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Mõõdusõlme vaatab üle ja lubab kasutusse vee-ettevõtja.
(14)Kui ärajuhitava sademevee kogus ei ole mõõdetud, siis võetakse ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee mahu arvutamisel aluseks abonenttasu mitterakendamise korral tarbimiskoha kinnisasja pindala vastavalt kas maa-ja ruumiameti andmetele või riiklikus ehitisregistris registreeritud ehitusprojekti andmetele, võttes arvesse kõvakattega osi, valemiga Vsade = (kkõvakate × Skõvakate + kmuud × Smuud) × h/12, kus: 1) Vsade – sademevee ärajuhtimise teenuse maht (m3); 2) Skõvakate – kõvakattega pindade pindala (m2); 3) Smuud – muude pindade pindala (m2); 4) kkõvakate – äravoolutegur kõvakattega pindadelt, nt asfaltkate, betoonkate, liiv- ja tihedate vuukidega kivisillutis, katused, välja arvatud haljaskatus paksusega ˃ 10 cm (kkõvakate = 1); 5) kmuud – äravoolutegur muudelt pindadelt, nt kruus- või killustikkate, muru, aed, park, katteta maapind, mets ja haljaskatus paksusega ˃ 10 cm (kmuud = 0,15); 6) h – piirkonna keskmine aastane sademete kogus Keskkonnaagentuuri (1991–2020) andmetel (h = 0,700 m/a).
(15)Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskohalt ärajuhitava sademevee kogust kontrollida. Vooluhulga mõõtmisel lähtutakse kehtestatud õigusaktidest. Tarbijal on õigus jälgida selliste mõõtmiste tegemist.
(16)Tarbimiskoha omanikul on õigus vee-ettevõttele esitada pindalde täpsustamiseks topo-geodeetiline mõõdistus, mis peab vastama majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määruses nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele topo-geodeetilisele uuringule või teostusmõõdistamisele. Vee-ettevõtja võib nimetatud andmete õigsust kontrollida.
(5)Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee reostusgrupp määratakse tema ärajuhitava reo- ja sademevee saastenäitajate alusel vastavalt käesoleva määruse lisale 1. Kui ühiskanalisatsiooni juhtiva reo- või sademevee saastenäitajad ületavad tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis-või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtusi, siis on tarbija kohustatud tasuma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohast piirväärtusi ületava reostuse eest võetavat tasu (nimetatud ka kui ülenormatiivse reostuse leppetrahv või leppetrahv) vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-le 40 ja käesolevale määrusele.
(6)Kui tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee saastenäitajad ületavad pidevalt (rohkem kui kolmel korral kahe kuu jooksul) tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi või käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud piirväärtusi olukorras, kus selliseid saastenäitajaid ei ole sõlmitud liitumis- või teenuslepingus ära toodud, on tarbija kohustatud sellise reo- või sademevee enne ühiskanalisatsiooni juhtimist vähemalt maksimaalselt lubatava saasteainete piirväärtuse määrani omal kulul eelnevalt ära puhastama. Asjakohane eelpuhastus on kohustuslik ka muudel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, kui ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevesi võib nõutele mitte vastata tarbija tegevusest, sh tootmistegevusest, tulenevatel põhjustel. Vee-ettevõtjal on õigus peatada teenuse osutamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-le 41.
(7)Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamatult teavitama vee-ettevõtjat ohutusmeetmete rakendamiseks. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 8 sätestatud piirväärtuste ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud ohtlike ainete piirväärtuste ületamise korral loetakse seda ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavaks reostuseks, kui selline ületamine ei ole lubatud lepinguga.
(8)Sademevee ärajuhtimisel sellisesse sademevee kanalisatsiooni, sh kraavi, millel puuduvad puhastusrajatised, on piirväärtused järgmised: 1) naftasaaduste piirväärtusteks on kuni 5 mg/l (kaasa arvatud); 2) hõljuvainete sisalduse piirväärtus on kuni 40 mg/l; 3) biokeemiline hapnikutarve (BHT/) on kuni 15 mg/l (kaasa arvatud); 4) keemiline hapnikutarve (KHT) on kuni 125 mg/l (kaasa arvatud); 5) üldfosfor (Püld) on kuni 1 mg/l (kaasa arvatud); 6) üldlämmastikusisaldus (Nüld) on kuni 45 mg/l (kaasa arvatud).
(9)Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma reovett ja sademevett, mis vastavad järgmistele nõuetele: 1) ühiskanalisatsiooni lastav reo- ja sademevesi vastab käesolevas paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele ja sademevee kanalisatsiooni lastav sademevesi vastab käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud nõuetele; 2) ühiskanalisatsiooni lastav reovesi sisaldab saasteaineid, sh selliseid, mille kohta ei ole piirväärtusi kehtestatud, kui need saasteained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid, samuti ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulude teket, sh vee-ettevõtjalt teisele vee-ettevõtjale üleantava reovee saastenäitajate tõttu, mida vee-ettevõtjale ei hüvitata.
(5)Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohasel tarbijale vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamisel sellest tarbijale või kolmandatele isikutele põhjustatud võimalike kahjude eest.
(6)Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda olukorda, kui vee-ettevõtja ja tarbija vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt vastavate teenuste eest arveid ja tarbija on arved õigeaegselt tasunud.
(7)Erakorraliste asjaolude korral on vee-ettevõtjal õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist ning reovee ja sademevee ärajuhtimist.
(7)Kui tarbijalt ühiskanalisatsiooni juhitavad reo- või sademevee saastenäitajad ületavad pidevalt (rohkem kui kolmel korral kahe kuu jooksul) tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis- või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, kuid ühiskanalisatsiooni juhitavad reo- või sademevee saastenäitajad ületavad pidevalt käesoleva määruse paragrahvi 5 lõikes 1 toodud piirväärtusi või lõike 3 punktis 10 toodud piirväärtusi, siis on vee-ettevõtjal õigus rakendada ülenormatiivse reostuse leppetrahvi arvutamisel viiekordset asjassepuutuvale reostusgrupile vastavat hinnalisandi koefitsienti.
(8)Kui liitumispunktist jõuab tarbijalt üleantav reovesi otse Tallinna Paljassaare reoveepuhastit opereeriva vee-ettevõtja omandisse või valdusesse kuuluvasse torustikku, siis lähtutakse ülenormatiivse reostuse leppetrahvi arvutamisel Tallinna Linnavolikogu kehtestatud nõuetest ja alustest, kui ei ole tarbijaga kokku lepitud teisiti.