Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruses nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse arv „298,1” arvuga „376,7”; 2) paragrahvi 5 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) töötasu jätkuhüvitis.”; 5) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „7” arvuga „6”; 6) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „6, 7 ja 11” tekstiosaga „6, 7, 11 ja 12”; 7) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „6, 7, 11 ja 12” tekstiosaga „6, 7 ja 12”; 8) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „6, 7 ja 12” tekstiosaga „6 ja 12”; 9) paragrahvi 7 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „4, 6 ja 7” tekstiosaga „4 ja 6”; 11) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 6 ja 7” tekstiosaga „punktis 6”; 12) paragrahvi 8 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu tasumine töötu ja tööotsija eest.”; 14) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) töötaja tööle võtmisel valdkonna põhikutsealale, mille kohta on kutseseaduse § 7¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust, ning kui töötajaga sõlmitakse tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga tööleping. Valdkonna põhikutsealade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel;”; 17) määruse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 19² järgmises sõnastuses: „§ 19². Töötasu jätkuhüvitis
(1)Töötasu jätkuhüvitist makstakse töölepingu alusel töötavale füüsilisele isikule (edaspidi käesolevas paragrahvis töötaja), kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse märkimisväärseks häireks loetakse olukorda, kus tööandja käive või selle puudumisel tulu on 2020. aasta juunis langenud vähemalt 50% võrreldes eelmise aasta juuni käibe või tuluga ning kogu juuni ulatuses on kokku vähemalt 50%-l töötajatest: 1) rakendatud töölepingu seaduse § 35, mille tulemusena töötaja tööaeg on vähenenud vähemalt 30% kokkulepituga võrreldes või 2) vähendatud töölepingu seaduse § 37 alusel töötasu vähemalt 30% ulatuses või Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.
(3)Töötasu jätkuhüvitist makstakse töötajale: 1) kelle tööle asumise kuupäev on hiljemalt 1. märts 2020. a ja kelle kohta on hiljemalt samaks kuupäevaks tehtud maksukorralduse seaduse §-s 25¹ nimetatud töötamise registrisse töötamise alustamise kanne; 2) kellele tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda ja 3) kelle tööandja kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tingimustel töölepingu seaduse § 35 või § 37.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõike 3 punktis 3 sätestatud perioodi hulka arvestatakse aeg, mil töötaja kasutas puhkust, välja arvatud poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkus, või aeg, kui töötaja oli ravikindlustuse seaduse §-s 52 sätestatud töövõimetuslehel. Eelnimetatud puhkuse või töövõimetuslehel viibimise aega ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõike 3 punktis 3 sätestatud perioodi hulka, kui töötaja kasutas puhkust või viibis töövõimetuslehel kogu juuni.
(5)Töötukassa maksab töötajale töötasu jätkuhüvitist 50% töötaja keskmisest töötasust, kuid brutosummana mitte rohkem kui 800 eurot ühe kalendrikuu kohta, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatut. Töötaja keskmist töötasu arvestatakse töötuskindlustuse seaduse § 14² lõike 2 alusel.
(6)Töötasu jätkuhüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna, mille töötukassa maksab töötajale tööandja nimel ja töötukassa arvel.
(7)Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu jätkuhüvitist, brutotöötasu vähemalt 150 eurot.
(8)Töötukassa makstav töötasu jätkuhüvitis tagab töötajale koos käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud töötasuga vähemalt töötaja töölepingus kokkulepitud tööajale vastava Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.
(9)Töötasu jätkuhüvitist on õigus saada töötajal 2020. aasta juuni eest, kui tööandja täitis käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi ja töötajal on taotluse esitamise ajal kehtiv töösuhe.
(10)Tööandja tagastab töötasu jätkuhüvitise täies ulatuses, kui töötaja töösuhe lõpetatakse kalendrikuul, mille eest töötasu jätkuhüvitist taotletakse, või sellele järgneval kahel kalendrikuul koondamise tõttu töölepingu seaduse § 89 või § 90 alusel.
(11)Töötasu jätkuhüvitist makstakse ainult juhul, kui tööandjal puudub 1. märtsi 2020. a seisuga riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või need on taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud.
(12)Töötasu jätkuhüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse pärast töötasu töötajatele väljamaksmist üldjuhul viie kalendripäeva jooksul.
(13)Tööandja peab avalduses märkima: 1) töötaja, kellele ei olnud kokkulepitud ulatuses tööd anda või kelle töötasu on vähendatud, nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, aadressi või e-posti aadressi ning pangakonto numbri; 2) tööandja nime, isiku- või registrikoodi ja aadressi või e-posti aadressi; 3) põhjendused ja tõendid käibe või tulu muutuse kohta; 4) põhjendused ja tõendid tööaja vähemalt 30% võrra vähendamise kohta või töötasu vähemalt 30% võrra vähendamise kohta; 5) kinnituse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud osaluse väljamaksmise kohta.
(14)Töötukassa nõudel esitab tööandja töötasu jätkuhüvitise määramiseks vajalikud lisaandmed ja neid tõendavad dokumendid.
(15)Töötukassa maksab töötasu jätkuhüvitist tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest, kui tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendites on olemas rahalised vahendid töötasu jätkuhüvitise maksmiseks.”; 18) paragrahvi 21 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Koolituskaardi alusel võib tööturukoolituse kulu kuni 2500 eurot tasuda töötu, koondamisteatega tööotsija ja kinnipeetava tööotsija eest kahe aasta jooksul ühe isiku kohta.”; 19) paragrahvi 21 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „
(3)Töötajale, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 3¹ kohaselt arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, võib võimaldada tööturukoolitust koolituskaardi alusel, kui ta on:”; 20) paragrahvi 21 lõike 3 punkti 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muu hulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, et isiku terviseseisund ei võimalda senise töö tegemist jätkata, või töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel;”; 21) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötuskindlustusstaaži arvestatakse töötuskindlustuse seaduse § 7 lõigete 1–2² ja 4 kohaselt. Isikule, kes kasutas taotluse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikele 5 puhkusel oldud aja võrra.”; 22) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „16 lõikes 5” tekstiosaga „18 lõike 3 punktis 1”; 23) paragrahvi 21 lõiked 3–5, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 21 lõige 5¹ sõnastatakse järgmiselt: „(5¹) Töötule, koondamisteatega tööotsijale ja kinnipeetavale tööotsijale võimaldatakse koolituskaardi alusel eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks.”; 25) paragrahvi 24 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „ning käesoleva määruse § 5 punktis 7 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks”; 26) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 26 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „§ 15 lõikes 3 ja”; 28) paragrahvi 27 punktis 4 asendatakse arv „117 484” arvuga „302 545”; 29) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „
(8)Käesoleva määruse §-s 19² nimetatud töötasu jätkuhüvitist makstakse perioodi 1.−30. juuni 2020. a eest. Tööandjal on õigus esitada taotlus töötasu jätkuhüvitise maksmiseks alates 1. juulist 2020. a kuni 31. juulini 2020. a.”; 30) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: „
(9)Isikule, kes taotles või kellele määrati käesoleva määruse § 5 punktis 7 sätestatud tasemeõppes osalemise toetus enne 1. augustit 2020. a, makstakse tasemeõppes osalemise toetust kuni 31. juulini 2020. a kehtinud tingimustel ja korras kuni nominaalse õppekava täitmiseni.
(10)Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isikutele makstava tasemeõppes osalemise toetuse suurus on alates 1. augustist 2020. a: 1) 270 eurot kuus juhul, kui isik ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–5¹ nimetatud tasustatud tegevusega ega saa sama kuu eest töötuskindlustushüvitist, töötutoetust, vanemahüvitist, riiklikku pensioni või töövõimetoetust; 2) 180 eurot kuus juhul, kui isik on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–5¹ nimetatud tasustatud tegevusega või saab sama kuu eest töötuskindlustushüvitist, töötutoetust, vanemahüvitist, riiklikku pensioni või töövõimetoetust.
(11)Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isikule, kellele on töötuna arveloleku ajal makstud tasemeõppes osalemise toetust, makstakse tasemeõppes osalemise toetust ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kuid mitte kauem kui nominaalse õppekava täitmiseni.”; 31) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „
(12)Isikule, kes taotles või kellele alustati käesoleva määruse § 5 punktis 6 ja tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud tööturuteenuste osutamist enne 1. septembrit 2020. a, osutatakse tööturuteenuseid kuni 31. augustini 2020. a kehtinud tingimustel ja korras.”; 32) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „
(6)Määruse § 19² kehtib kuni 31. augustini 2020. a.”.
(1)Määruse § 1 punktid 3 ja 7 jõustuvad 1. juulil 2020. a.
(2)Määruse § 1 punktid 2, 5, 8, 10, 11, 15, 16, 19–22, 25 ja 30 jõustuvad 1. augustil 2020. a.
(3)Määruse § 1 punktid 9, 12–14, 18, 23, 24, 26, 27 ja 31 jõustuvad 1. septembril 2020. a.