(1) Määrusega kehtestatakse 2018. aastaks: 1) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel; 2) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ning püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri. (2) Käesoleva määruse tähenduses on maakond Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” enne 15. oktoobrit 2017. a kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris. (3) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel määratud lubatud aastasaak. (4) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud räime aastasaak veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa ning Pärnu maakonnas kastmõrdade kaupa. (5) Määrusega kehtestatakse Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud kilu ja tursa aastasaak.
(1) Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veealade kaupa on sätestatud lisas 1. (2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestele püügiruutudele.
(1) Hiiu maakonnas on lubatud agarikupüügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot. (2) Saare maakonnas on lubatud agarikupüügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.
Kutselisel kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa on sätestatud lisas 2.
Kutselisel kalapüügil Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas on järgmised: 1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem – 323 tükki ja tasu ühe mõrra kohta on 181,40 eurot; 2) nakkevõrk – 321 tükki ja tasu ühe nakkevõrgu kohta on 14,18 eurot.
Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa on sätestatud lisas 3.
Kutselisel kalapüügil Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on kalapüügiõiguse tasumäärad järgmised: 1) räim – 3,10 eurot/t; 2) kilu – 3,40 eurot/t; 3) tursk – 24,00 eurot/t; 4) lõhe – 0,30 eurot/isend; 5) lest – 10,6 eurot/t.
Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaak kalaliikide kaupa järgmine: 1) ahven – 1287,5 tonni, sellest kuni 643,75 tonni esimesel poolaastal; 2) latikas – 915 tonni, sellest kuni 457,5 tonni esimesel poolaastal; 3) koha – 676,76 tonni, sellest kuni 338,38 tonni esimesel poolaastal; 4) haug – 86,25 tonni; 5) särg – 250 tonni; 6) kiisk – 150 tonni; 7) luts – 50 tonni; 8) rääbis – 400 tonni; 9) Peipsi tint – 400 tonni.
Määrus jõustub 1. novembril 2017. a.