(1)Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) Kaugatoma lahe äärset pankrannikut ja Lõu loopealset ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210)3, püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad
(9070)ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja sookurg (Grus grus); 4) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning tema elupaiku. See liik on madal unilook (Sisymbrium supinum); 5) kaitstavate elupaigatüüpidega seotud kaitsealuseid liike, milleks on nurmlauk (Allium vineale), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis), püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), vask-porosamblik (Cladonia convoluta), sarvharik (Clavulinopsis corniculata), harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), kadakatarjak (Oxyporus philadelphi), stepi-naastsamblik (Psora decipiens), harilik lohksamblik (Solorina saccata), valge vahasamblik (Squamarina lentigera) ja loo-rebasesamblik (Vulpicida tubulosus).
(2)Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
(3)Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
(1)Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Ansekülas, Easte, Kaugatoma ja Lõu külas.
(2)Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
(1)Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal.
(2)Telkimine ja lõkketegemine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Samuti on telkimine ja lõkketegemine lubatud õuemaal.
(3)Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ning jalgratastega sõitmine ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldustöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel.
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ning liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine või raadamine.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.
(1)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
(1)Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste säilitamiseks.
(2)Kaitsealal on Kaugatoma-Lõu sihtkaitsevöönd.
Kaugatoma-Lõu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannikukoosluste ja elupaigatüübi vanad loodusmetsad kaitse, poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.
(1)Sihtkaitsevööndis on lubatud: 1) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas; 2) olemasolevate ehitiste hooldustööd.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitse-eesmärgist lähtuvalt on lubatud ehitisi püstitada ka ehituskeeluvööndis; 4) tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks; 5) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd; 6) pilliroo ja adru varumine; 7) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas või rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine.
(1)Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2)Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Kaugatoma piiranguvöönd; 2) Lõu piiranguvöönd.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on seal leiduvate elupaigatüüpide, milleks on kadastikud, lood, liigirikkad madalsood ja plaatlood, ning kaitsealuste liikide kaitse.
(1)Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas; 3) uuendusraie.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) maaparanduseks üksikkraavide rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) uute ehitiste püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks on kaitse-eesmärgist lähtuvalt lubatud ehitisi püstitada ka ehituskeeluvööndis; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine õue- ja põllumaal; 5) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.
(1)Piiranguvööndis on keelatud: 1) maavara kaevandamine; 2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
(2)Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 38 sõnastatakse järgmiselt: „38) Kaugatoma-Lõu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sinikael-part (Anas platyrhynchos), piilpart (Anas crecca), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), tõmmukajakas (Larus fuscus) ja liivatüll (Charadrius hiaticula);”; 2) määruse lisas esitatud Kaugatoma-Lõu hoiuala kaart „Kaugatoma-Lõu” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga „Kaugatoma-Lõu” (lisatud).
Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2000. a määrus nr 380 „Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 22. juuni 2015. a käskkirjaga nr 609 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.