Energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 2²–24 järgmises sõnastuses: „2²) biogaas – elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline kütus; 2³) metsa biomass – metsanduses toodetud biomass; 24) põllumajanduslik biomass – põllumajanduses toodetud biomass;”; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 20² järgmises sõnastuses: „20²) lignotselluloosmaterjal – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed;”; 3) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 26²–264 järgmises sõnastuses: „26²) taastuvenergia müügileping – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib kokku taastuvenergia ostmises otse tootjalt ning mis hõlmab muu hulgas elektrilepinguid elektrituruseaduse § 3 punkti 8³ mõistes ning taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse müügilepinguid; 26³) toetuskava – vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist ning mis hõlmab muu hulgas investeeringu- ja tegevustoetuseid; 264) toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal – peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev lähteaine, mis on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal ning mille alla kuuluvad toidu- ja söödakultuuride jäägid, väikese tärklisesisaldusega rohttaimsed energiakultuurid, haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure, söödakultuurid ning tööstuslikud jäägid;”; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 27¹ järgmises sõnastuses: „27¹) tõhus koostootmine – soojus- ja elektrienergia koostootmine, mis vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele;”; 5) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 13² järgmises sõnastuses: „§ 13². Seadmete ja süsteemide tarnija esitatav teave Seadmete ja süsteemide tarnija teeb kättesaadavaks teabe taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus-, jahutus- ja elektrienergiat kasutavate seadmete ning süsteemide netotulu, kulu ja energiatõhususe kohta.”; 6) paragrahvi 32¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on taastuvenergia projektide ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks vajaliku loamenetluse kontaktpunktiks Kliimaministeerium.”; 7) paragrahvi 32² täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „

(14)Biomasskütustest üksnes elektrienergiat tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel ning elektrituruseaduse §-des 59, 594, 595 ja 596 sätestatud toetuse maksmisel arvesse juhul, kui need ei kasuta ühe kuu arvestuses peamise kütusena fossiilkütust ja kui käesoleva seaduse § 8 lõike 1 kohase aruande järgi ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada.

(15)Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel võetakse biokütuseid ja vedelaid biokütuseid arvesse juhul, kui need vastavad käesoleva seaduse §-s 32³ ning atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel sätestatud biokütuse nõuetele ja säästlikkuse kriteeriumitele.”; 8) paragrahvi 32³ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhtudel, kui põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, millel oli 2008. aasta 1. jaanuariks või on pärast seda vähemalt üks järgmistest staatustest: 1) põlismets ja muu metsamaa, täpsemalt kohalike puuliikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud; 2) suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata või mille on asjaomane pädev asutus tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud vastava maa-ala looduskaitse-eesmärkidega vastuolus; 3) maa-ala, mis on looduskaitseseaduse alusel kaitse all, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega vastuolus; 4) maa-ala, mis on määratud selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse alaks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõike 4 esimesele lõigule, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus; 5) üle ühe hektari suurune looduslik rohumaa; 6) üle ühe hektari suurune mittelooduslik rohumaa, mille on pädev asutus tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et toorainet on vaja koguda selle kui suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa seisundi säilimiseks; 7) turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist.”; 9) paragrahvi 32³ täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel: 1) põllumajandusmaa jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele; 2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses suure süsinikuvaruga maa-alalt. (1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punkti 2 ei kohaldata, kui tooraine hankimisega säilib maa-alal sama staatus kui 2008. aasta 1. jaanuaril.”; 10) paragrahvi 32³ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud ei ole tõendatavad, võetakse energiat käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 sätestatud taastuvenergia osakaalu arvutamisel ja taastuvenergia tootmise eest toetuste maksmisel arvesse, kui kütuse tootja või kütuse kasutaja rakendab metsa hankimisala tasandil juhtimissüsteeme, millega tagatakse lõikes 4 nimetatud asjaolud ning metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine.”; 11) paragrahvi 32³ täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 nimetatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel ei tohi selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, osakaal ületada 0,2 protsenti, välja arvatud juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena.”; 12) paragrahvi 32³ lõige 6¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6¹) Käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 nimetatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel tohib selliseid biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, arvestada ainult juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena.”; 13) paragrahvi 32³ lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ja seejärel biokütuseks, vedelaks biokütuseks või biomasskütuseks.”; 14) paragrahvi 32³ täiendatakse lõigetega 10¹–10³ järgmises sõnastuses: „(10¹) Saadetise töötlemise tulemusena saadud sellisele tootele või sellistele toodetele, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse teavet säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ja seotakse see toodanguga. (10²) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode käesoleva paragrahvi lõikes 10¹ nimetatud kütuste tootmiseks, siis kohaldatakse ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi algtooraine massi suhet. (10³) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on mitu käesoleva paragrahvi lõikes 10¹ nimetatud kütuste tootmiseks mõeldud toodet, siis kohaldatakse igale tootele eraldi ümberarvestustegurit ja kasutatakse eraldi massibilansisüsteemi.”; 15) paragrahvi 32³ täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „

(14)Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse nii Euroopa Liidus toodetud kui ka Euroopa Liitu imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste suhtes.”; 16) paragrahvi 327 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Päritolutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel, et tõendada toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuheidet.”; 17) paragrahvi 327 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „kasutada või”; 18) paragrahvi 328 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(8)Taastuvenergia võõrandamisel taastuvenergia müügilepinguga või muul viisil tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi registris üle kanda isikule, kes taastuvenergiat omandas. Kui omandajaks on energia tarbija, tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi omandaja kasuks registris kustutada.”; 19) paragrahvi 329 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „taastuvelektrienergia” sõnaga „elektrienergia”; 20) paragrahvi 3210 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „

(13)Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 nimetatud liidu andmebaasiga, et tagada gaasiliste transpordikütuste siseriiklikult väljastatud ja tarbimise tõendamiseks kasutatud päritolutunnistuste kohta teabe vahetamine ja kontrollida gaasiliste transpordikütuste vastavust säästlikkuse näitajatele.”.

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punkti 8³ täiendatakse pärast tekstiosa „elektrienergia müümise leping” tekstiosaga „, sealhulgas füüsilise või juriidilise isiku ja tootja vaheline taastuvelektrienergia müügileping”; 2) paragrahvi 58 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-s 108¹ nimetatud juhul ja juhul, kui tootjal, kelle elektrijaam või tootmisseade koosneb mitmest tootmisseadme etapist ning erinevates etappides toodetud elektrienergia eest makstakse toetust erinevate toetuskavade või koostöölepingute alusel või osas etappides toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta, määratakse elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust või mille kohta väljastatakse päritolutunnistus, kindlaks iga tootmisseadme etapi põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega.”; 3) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Põhivõrguettevõtja võib ühte liiki taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme etappide puhul määrata tootmisseadme etapis toodetud elektrienergia koguse kindlaks proportsionaalselt vastavalt tootmisseadme etapi elektrilise võimsuse osakaalule kogu tootmisseadme elektrilisest võimsusest.”; 4) paragrahvi 58 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõike 1 punkti 1” tekstiosaga „, 594, 595 või 596”; 5) paragrahvi 58³ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijal on õigus: 1) individuaalselt või energiavahendaja kaudu toota, salvestada, vastastikku kaubelda ja müüa taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, sealhulgas taastuvelektrienergia müügilepingute alusel, elektrienergia tarnijatele, ilma et nende suhtes kohaldataks diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid ning võrgust tarbitud või võrku suunatud elektrienergia puhul võrgutasusid, mis ei kajasta kulusid; 2) paigaldada ja käitada oma tarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks kahekordseid tasusid, sealhulgas võrgutasusid; 3) säilitada oma õigused ja kohustused tarbijana; 4) saada omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest turupõhist tasu ja asjakohasel juhul toetust toetuskavade kaudu.”; 6) paragrahvi 58³ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Vastastikuse kauplemise all mõeldakse taastuvenergia müüki turuosaliste vahel varem kindlaks määratud tingimusi sisaldava lepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik. Vastastikuse kauplemise õigus ei piira tehinguosalise õigusi ega kohustusi lõpptarbija, tootja, tarnija või energiavahendajana.”; 7) paragrahvi 58³ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „

Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema kalendriaasta lõpuks” tekstiosaga „poolaasta kaalutud keskmise väärtusena 30. juuni ja 31. detsembri seisuga olema”; 2) paragrahvi 2¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui tarnija on kalendriaasta esimesel poolaastal täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust suuremas ulatuses, kui seadus ette näeb, võib ta esimese poolaasta kohustust ületava osa võtta arvesse sama kalendriaasta teise poolaasta kohustuse täitmisel või müüa selle käesoleva seaduse §-des 2² ja 26 sätestatud korras teisele tarnijale, kes võib võtta seda arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel vastava kalendriaasta teisel poolaastal.”; 3) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Keskkonnaamet tagab teabevahetuse biokütuste tarbimisse laskmise kohta riikliku andmebaasi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 nimetatud liidu andmebaasi vahel. Keskkonnaamet kasutab liidu andmebaasi järelevalve tõhustamiseks.”; 4) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Kütuse importimise, tarbimisse lubamise ja kütuse maksuladustamise lõpetamise korral võib kütuse müüja müüa kütust piiramatus koguses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul ja juhul, kui esineb põhjendatud kahtlus, et kütuse müüja jätab käibemaksukohustuse täitmata.”; 5) paragrahvi 5¹ lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) tarnijal käesoleva seaduse tähenduses käesoleva seaduse §-s 2¹ ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 123¹ sätestatud kohustuste täitmist puudutavate andmete osas, välja arvatud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud teave, kusjuures Keskkonnaametil on kohustus eelnimetatud andmed avaldada hiljemalt käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud kohustuse täitmise poolaastale järgneva kuu 15. päevaks.”; 6) paragrahvi 15 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kava koos tõenditega, milles sisaldub teave, kuidas ettevõtja hakkab täitma käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud nõuet, kui taotletakse kütuse tarbimisse lubamise õigust, kütuse maksuladustamise lõpetamise õigust või kütuse impordi tegevusluba.”; 7) paragrahvi 20 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Keskkonnaameti pädevusse kuuluvad kütusemahuti registreerimise kohustuse täitmise kontroll ning järelevalve käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud kohustuse ja §-s 24 nimetatud aruande esitamise kohustuse täitmise ja aruande käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse üle.”; 8) paragrahvi 33¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse (RT I, 24.03.2020, 1) § 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) paragrahvi 2¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Kütuse müüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba omaval isikul (edaspidi koos tarnija) peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia osakaal poolaasta kaalutud keskmise väärtusena 30. juuni ja 31. detsembri seisuga olema vähemalt 8,5 protsenti.”;”.

(1)Käesoleva seaduse § 3 punktid 1, 2 ja 8 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2)Käesoleva seaduse § 1 punkt 20 ja § 3 punkt 3 jõustuvad 2025. aasta 1. juunil.

(3)Käesoleva seaduse § 1 punkt 12 jõustub 2030. aasta 1. jaanuaril.