Vigala osavalla põhimäärus

(1)Osavalla nimi on Vigala osavald (edaspidi osavald).

(2)Osavald on Märjamaa valla maa-alal ja koosseisus vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel.

(3)Osavalla piir on määratud endise Vigala valla välispiiriga.

(4)5

(5)Osavald kasutab osavalla ja Märjamaa valla sümboolikat. Osavalla sümboolikana võetakse kasutusele Vigala valla lipp ja vapp, mille kasutamise kord on reguleeritud käesoleva põhimääruse paragrahvis 4.

(1)Osavalla elanike esinduskoguks on osavallakogu, mis moodustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 2 (2)

(1)Valla kui terviku ja osavalla arengu kindlustamiseks, kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste tagamiseks lahendab osavald talle Märjamaa valla õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2)Osavallakogul on oma ülesannete täitmiseks ja tema pädevuses olevate otsuste langetamiseks valla eelarve osana oma alaeelarve.

(1)Osavallal on oma vapp ja lipp.

(2)Osavalla vapil on kujutatud hõbedasel (valgel) kilbil must tagajalgadele tõusnud punaste manuskitega koer, kes suundub paremale. Kilbi vasakust servast eenduvad kaks musta rombikujulist uksehinge. Kilbi punane tüvi moodustab vapi kõrgusest ühe kolmandiku. Selle keskel on hõbedane (valge) sõõr.

(3)Osavalla lipp on ristkülikukujuline ja koosneb kahest horisontaallaiust: ülemine – valge ja alumine – punane, mis moodustavad vastavalt 5/7 ja 2/7 lipu laiusest. Valge laiu keskel must tagajalgadele tõusnud punaste manustega koer. Lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm; laiuse ja pikkuse suhe 7:11 ühikut.

(4)Osavalla vapi kujutist võib valitsus kasutada meenetel, vimplitel, kleebistel, siltidel, trükistel jne.

(5)Osavalla lipp koos Märjamaa valla lipuga heisatakse alaliselt Kivi-Vigala keskväljakul.

(6)Vigala osavalla lipu võivad heisata kõik Vigala osavalla elanikud eramajadel, ettevõtted ja organisatsioonid oma hoonetel lipuhoidikusse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peab vastama käesoleva põhimääruse § 4 lõike 3 nõuetele ning olema puhas ja terve.

(7)Heisatud lipul peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(8)Osavalla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, maakonna, valla või muu lipuga, asub osavalla lipp lippude poolt vaadatuna teise riigi lipust, Eesti riigilipust või mõnest muust lipust vasakul.

(1)Osavallakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga.

(2)Osavallakogusse kuulub 7-11 liiget. Osavallakogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu.

(3)Osavallakogu liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht on rahvastikuregistri järgi osavalla haldusterritooriumil ja kes on kirjalikult nõus osavallakogu tööst osa võtma.

(4)Osavallakogu moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) osavallakogusse kuuluvad Vigala osavalla haldusterritooriumilt volikogusse valitud isikud; 2) ülejäänud kohad osavallakogus jagatakse osavalla haldusterritooriumil elavatest ja volikogusse kandideerinud isikutest vastavalt enim saadud häälte arvule, vaatamata, mis nimekirjas või üksikkandidaadina nad volikokku kandideerisid; 3) kui volikogusse valitud isik loobub osavallakogu töös osalemast või ei vasta osavallakogu liikmeks oleku tingimustele, kinnitatakse osavallakogu liikmeks häälte arvult järgmine tingimustele vastav kandidaat. Asendusliikmete puudumisel vähendatakse volikogu otsusel vastavalt osavallakogu liikmete arvu.

(5)Osavallakogu koosseisu kinnitab ja selles teeb muudatusi vallavolikogu.

(6)Osavallakogu liikme volitused peatuvad ja lõppevad samadel tingimustel volikogu liikme volitustega.

(1)Osavallakogu valib endale esimehe ja aseesimehe osavallakogu liikmete seast.

(2)Osavallakogu esimees: 1) koostab osavallakogu koosoleku päevakorra projekti arvestades volikogu, vallavalitsuse, osavallakogu liikmete ja osavalla vanema ettepanekuid; 2) kutsub kokku osavallakogu koosoleku; 3) juhatab osavallakogu koosolekut ja lahendab koosolekul tekkivaid küsimusi; 4) allkirjastab osavallakogu otsused, kirjad ja koosoleku protokollid; 5) peab osavallakogu nimel kirjavahetust; 6) esindab osavallakogu volikogu, volikogu komisjonide või vallavalitsuse istungil või volitab selleks teisi osavallakogu liikmeid.

(3)Osavallakogu esimehe äraolekul asendab teda osavallakogu aseesimees. Aseesimehe äraolekul osavallakogu vanim liige.

(4)Osavallakogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub järgmiselt: 1) osavallakogu uue koosseisu esimehe ja aseesimehe valimisi korraldab volikogu esimees või tema asendaja kaasates selleks kaks osavallakogu liiget (edaspidi komisjon). Kui osavallakogule tuleb valida uus esimees seoses osavallakogu esimehe volituste lõppemise või peatumisega, korraldab esimehe valimised osavallakogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks vähemalt 3-liikmelise komisjoni; 2) esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt kolmel osavallakogu liikmel. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse koosoleku juhatajale kirjalik ettepanek, mille kohta tehakse märge koosoleku protokolli. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge koosoleku protokolli; 3) kandidaat võib oma kandidatuuri taandada nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab osavallakogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega; 4) kui osavallakogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist; 5) pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidaatide tutvustamist ning küsimustele vastamist valmistatakse ette hääletamissedelid; 6) hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras; 7) koosoleku juhataja kuulutab välja hääletamise; 8) osavallakogu esimehe valimisel ja aseesimehe on osavallakogu liikmel üks hääl; 9) osavallakogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti; 10) kui osavallakogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab osavallakogu liige, märgistades hääletamissedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahtri „poolt“ või „vastu“; 11) kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on osavallakogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada uus hääletamissedel, mille kohta tehakse protokolli vastav märge; 12) hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole võimalik üheselt aru saada kelle poolt hääletati, loetakse kehtetuks; 13) osavallakogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab osavallakogu koosseisu häälteenamuse; 14) kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine; 15) kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab koosoleku juhataja välja 15 minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras; 16) kui ka kolmanda hääletusega ei õnnestu osavallakogu esimeest või aseesimeest valida, siis kutsutakse osavallakogu esimehe või aseesimehe valimiseks kokku uus osavallakogu koosolek. Kuni esimehe valimiseni juhatab koosolekuid osavallakogu vanim osavallakogu kohalolev liige.

Osavallakogu pädevuses on: 1) valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve eelnõu kohta seisukoha kujundamine, ettepanekute esitamine vallavalitsusele ja volikogule; 2) osavalla põhimääruse ja selle muudatuste kohta seisukoha kujundamine ja ettepanekute esitamine vallavalitsusele ja volikogule; 3) 4) arvamuse andmine osavallas asuva vallavara valitsemist puudutavate otsustuste kohta (vallavara müük, kasutusse andmine või koormamine); 5) arvamuse andmine osavalla territooriumil asuvate hallatavate asutuste või nende filiaalide asutamise, ümber kujundamise või lõpetamise, arengukavade projektide, põhimääruste ja nende muudatuste kohta; 6) arvamuse andmine valla üldplaneeringu või osavalda puudutavate detailplaneeringute ning keskkonnamõju hindamise menetluste erinevate otsustuste kohta; 7) 8) volikogule või vallavalitsusele kohaliku elu küsimustes või osavalla haldusterritooriumiga seotud küsimustes aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ettepanekute tegemine; 9) teiste volikogu poolt osavallakogule volitatud küsimuste läbiarutamine ja otsuste tegemine; 10) ettepaneku tegemine osavalla lõpetamiseks lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 57 lõikest 12; 11) esindajate nimetamine osavalla territooriumil asuvate hallatavate asutuste hoolekogudesse; 12) 13) osavalla alaeelarve piires projektide, MTÜ-de ja seltsingute rahastamise otsustamine.

(1)Osavallakogu töövorm on koosolek. Koosoleku päevakorra koostab, kutsub kokku ja seda juhatab osavallakogu esimees või esimehe puudumisel aseesimees. Koosoleku kokkukutsumise võivad algatada 4 osavallakogu liiget, vallavalitsus või volikogu.

(2)Koosoleku toimumise aeg ja koht peavad olema teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne toimumist.

(3)Osavallakogu koosolekud on avalikud. Koosoleku võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam osavalla kogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(4)Osavallakogu koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda volikogu esimees, vallavanem ja vallavalitsuse liikmed ning osavalla territooriumil asuva küla külavanem.

(5)Osavallakogu koosolek on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle 50% osavallakogu liikmetest.

(6)Osavallakogu koosoleku päevakord kinnitatakse osavallakogu poolthäälteenamusega vastavalt liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.

(7)Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha: 1) osavallakogu liikmed; 2) 3) vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige; 4) volikogu esimees või tema asendaja.

(8)Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta osavallakogu koosseisu häälteenamusega.

(9)Osavallakogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.

(10)Kui koosoleku päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(11)Kui koosoleku päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

(1)Kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks võib osavallakogu esimehe otsusel koosoleku läbi viia elektrooniliselt.

(2)Koosoleku elektroonilisel korraldamisel saadab osavallakogu teenindav vallavalitsuse ametnik osavallakogu liikmetele e-kirjaga osavallakogu menetlusse antud õigusakti eelnõu koos otsuse tegemiseks vajalike materjalidega ning määrab vastamise tähtpäeva.

(3)Osavallakogu liige edastab digitaalselt allkirjastatud seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) osavallakogu teenindavale vallavalitsuse ametnikule e-kirjaga. Osavallakogu liikme seisukoht trükitakse välja koos kinnituslehega ning see lisatakse osavallakogu protokollile. Osavallakogu liige, kes tähtajaks e-kirja ei saada, loetakse koosolekul mitteosalenuks.

(4)Osavallakogu liikmete hääletuse põhjal koostatakse e-koosoleku protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, päevakorda, osalejaid, hääletuse kokkuvõtet ja tulemust eelnõu osas.

(1)Osavallakogu menetlusse antud küsimuses peab osavallakogu seisukoha võtma kümne tööpäeva jooksul.

(2)Osavallakogu võib volikogu poolt antud volitusnormi piires ja ülesannete täitmiseks võtta üksikaktina vastu otsuseid. Osavallakogu otsus jõustub adressaadile teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Osavallakogu otsus vormistatakse eesti keeles ja see peab vastama haldusaktidele ja -dokumentidele kehtestatud nõuetele.

(3)Muudes küsimustes vastu võetud otsused vormistatakse protokolliliste otsustena ning on vallavalitsusele ja volikogule soovituslikud.

(4)Kontrolli osavallakogu otsuste üle teostab vallavanem.

(5)Kui vallavanem leiab, et osavallakogu otsus või selle säte on vastuolus seaduste või teiste riigi ja Märjamaa valla õigusaktidega, teeb ta osavallakogule ettepaneku viia vastav otsus seaduste ja teiste õigusaktidega kooskõlla 30 päeva jooksul. Kui osavallakogu ei ole 30 päeva jooksul pärast vallavanema kirjaliku ettepaneku saamist otsust või selle sätet seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, teeb vallavanem volikogule ettepaneku osavallakogu otsuse või selle sätte kehtetuks tunnistamiseks.

Osavallakogu esimehele ja osavalla kogu liikmetele makstakse tasu ja hüvitisi volikogu kehtestatud korras.

Osavallakogu otsuste üle teostab kontrolli volikogu revisjonikomisjon..

Osavalla tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

Käesoleva põhimääruse paragrahv 7 punkt 13 kehtib kuni 31. detsembrini 2018.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.