lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Pärnu Linnavolikogu töökord›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Pärnu Linnavolikogu töökord
→
4 § muudetud+30 sõna lisatud−539 sõna eemaldatud
§ 2Kaugosalusega istungmuudetud

(1) Volikogu esimees võib otsustada kaugosalusega istungi läbiviimise kui selleks on mõjuv põhjus. (2) Kaugosalusega istung on volikogu istung, millel saab osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata. (3) Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui volikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides istungit jälgida ja teha reaalajas istungi toiminguid (eelnõu esitamine, ettekanded, suulised küsimused, sõnavõtud, protestid, hääletamine ja muud toimingud) ning võimalus anda teada nende tegemise takistusest. (4) Kaugosalusega istungi päevakorrapunkti hääletustulemused peavad olema fikseeritud enne järgmise päevakorrapunkti menetlemist.5 (5) Kaugosalusega istungi toimumisest teatab volikogu esimees istungi kutses. (6) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu tema õiguste teostamist. (7) Kui esinevad takistused, mis ei võimalda volikogu kaugosalusega istungi läbiviimist, katkestab istungi juhataja istungi ja määrab mõistliku aja takistuste kõrvaldamiseks. Kui takistuse kõrvaldamine mõistliku ajaga ebaõnnestub, siis istung katkestatakse ja jätkub kokkulepitud ajal.Kui esinevad takistused, mis ei võimalda volinikul osalemist kaugosalusega istungil, katkestab istungi juhataja istungi ja määrab mõistliku aja takistuste kõrvaldamiseks. Kui takistuse kõrvaldamine mõistliku ajaga ebaõnnestub, siis arvatakse volinik istungilt lahkunuks.

§ 21Hääletamine volikogu istungilmuudetud

(1) 2 (2) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Volikogu liige hääletab isiklikult. (4) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (5) 6 (6) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedeli täitmisega käesoleva määruse §-s 22 sätestatud korras või kasutatakse vastavat infosüsteemivolikogu hääletussüsteemis. Vajadusel kehtestab volikogu esimees volikogu hääletamissüsteemi kasutamise juhendi. (7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemisetulemuse õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (8) Volikogu lõpphääletuse fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 22Hääletamine isikuvalimistelmuudetud

(1) Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib endi hulgast esimehe. Häältelugemiskomisjoni liige ei tohi olla kandidaat isikuvalimistel.2 (2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on: 1) volikogu liikmetel; 2) volikogu fraktsioonidel. (3) Ülesseatud kandidaadid peavad andma oma nõusoleku kandideerimiseks kas suuliselt istungil või kirjalikult, kui ülesseatud kandidaat istungil ei viibi. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (4) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.5 (5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.6 (6) Kandidaadile antakse enda tutvustamiseks aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. Volikogu liige võib esitada kuni 2 küsimust. (7) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, Pärnu linna valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse Pärnu linna valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatud, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi.

§ 25Infotundmuudetud

(1) Pärast päevakorraküsimuste käsitlemist toimub eestseisuse kinnitatud istungite kava kohaselt toimuval istungil infotund kestusega kuni 60 minutit. Linnavalitsuse liikmed vastavad volikogu liikmete küsimustele kuni 30 minutit ning linnavalitsuse ja volikogu liikmed, osavallakogu esimehed ja teised istungile kutsutud isikud võivad edastada informatsiooni kestusega kuni 5 minutit. 2 (2) Infotunnis osalevad kõik linnavalitsuse liikmed, välja arvatud juhul, kui nad ei saa mõjuval põhjusel infotunnis osaleda.

← Tagasi teksti juurde
8
(8)
Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.
9
(9)
Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.
10
(10)
Hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli.
11
(11)
Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.
12
(12)
Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.
13
(13)
Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.
14
(14)
Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.
15
(15)
Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel: 1) on märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või 2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime või 3) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“.
16
(16)
Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.
17
(17)
Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.
18
(18)
Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.
19
(19)
Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid. Hääletussedelid hävitatakse istungisaalis.
20
(20) Volikogu otsuse hääletamistulemuse kohta kinnitab istungi juhataja haamrilöögiga.