(1)Osavald on Hiiumaa valla (edaspidi vald) maa-alal ja koosseisus Hiiumaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel.
(2)Hiiumaa osavallad on Emmaste osavald, Kõrgessaare osavald, Käina osavald, Kärdla osavald ja Pühalepa osavald (edaspidi eraldi osavald ja ühiselt osavallad).
Osavalla elanike esinduskogu on osavallakogu, mis moodustatakse selles põhimääruses sätestatud korras.
(1)Emmaste osavallas on 43 küla: Emmaste, Emmaste-Kurisu, Emmaste-Selja, Haldi, Haldreka, Harju, Hindu, Härma, Jausa, Kabuna, Kaderna, Kitsa, Kuusiku, Kõmmusselja, Külaküla, Külama, Laartsa, Lassi, Leisu, Lepiku, Metsalauka, Metsapere, Muda, Mänspe, Nurste, Ole, Prassi, Prähnu, Pärna, Rannaküla, Reheselja, Riidaküla, Sepaste, Sinima, Sõru, Tilga, Tohvri, Tärkma, Ulja, Valgu, Vanamõisa, Viiri ja Õngu.
(2)Emmaste osavalla vapil on sinisel väljal langetatud lainelõikeline palk, selle kohal vasakule suunduv kahemastiline purjelaev (kaljas). Mõlemad kujundid vapil on hõbedased.
(3)Emmaste osavalla lipp on ristkülikukujuline, mille külgede suhe on 7:11. Valge-sinise lipuvälja poolitab diagonaalselt lainejoon.
(1)Kõrgessaare osavallas on Kõrgessaare alevik ja 58 küla: Heigi, Heiste, Heistesoo, Hirmuste, Hüti, Isabella, Jõeranna, Jõesuu, Kalana, Kaleste, Kanapeeksi, Kausta, Kidaste, Kiduspe, Kiivera, Kodeste, Koidma, Kopa, Kurisu, Kõpu, Laasi, Lauka, Lehtma, Leigri, Lilbi, Luidja, Malvaste, Mangu, Mardihansu, Meelste, Metsaküla, Mudaste Mägipe, Napi, Ogandi, Ojaküla, Otste, Palli, Paope, Pihla, Poama, Puski, Reigi, Reigi-Nõmme, Risti, Rootsi, Sigala, Suurepsi, Suureranna, Sülluste, Tahkuna, Tammistu Tiharu, Viita, Viitasoo, Vilima, Villamaa, Ülendi.
(2)Kõrgessaare osavalla vapil on kilbi sinisel väljal hõbedane põhijaotus, millest kasvab välja kolm risti, kilbi alaservas on kaks sinist lainelist joont.
(3)Kõrgessaare osavalla lipp on lainejoonega jagatud kolmeks, kus ülemine ja alumine osa on sinised, keskmine osa valge. Lipu külgede suhe on 11:17 ja lipu suurus on 1100x1700.
(1)Käina osavallas on Käina alevik ja 34 küla: Aadma, Allika, Esiküla, Jõeküla, Kaasiku, Kaigutsi, Kassari, Kleemu, Kogri, Kolga, Kuriste, Laheküla, Lelu, Ligema, Luguse, Moka, Mäeküla Mäeltse, Männamaa, Nasva, Niidiküla, Nõmme, Nõmmerga, Orjaku, Putkaste, Pärnselja, Ristivälja, Selja, Taguküla, Taterma, Utu, Vaemla, Villemi ja Ühtri.
(2)Käina osavalla vapil on rohelisel kilbil selle alumisest servast tõusev kuldne viljapea, mille kohal kõrvuti kaks hõbedast õllekappa.
(3)Käina osavalla lipp koosneb kahest osast ning selle külgede suhe on 7:11. Vardapoolne 6 ühiku pikkune osa on roheline ja sellel on alumisest servast tõusev kollane viljapea, mille kohal kaks valget õllekappa. Lipu täisnurksest osast lähtuvad kolm valget kiilu.
(1)Kärdla osavald asub Kärdla vallasisese linna territooriumil.
(2)Kärdla osavalla vapil on sinisel, alt teravaotsalisel kilbil neli hõbedast vasakult paremale rulluvat merelainet ja nende kohal paremalt vasakule lendav hõbekajakas.
(3)Kärdla osavalla lipp on ristkülikukujuline, mille külgede suhe on 1:2 ja suurus 800 × 1600 mm. Lipp koosneb neljast horisontaalsest võrdse laiusega värvilaiust. Ülalt esimene ja kolmas laid on valged, teine ja neljas rukkilillesinised.
(1)Pühalepa osavallas on 47 küla: Ala, Aruküla, Hagaste, Hausma, Hellamaa, Heltermaa, Hiiessaare, Hilleste, Kalgi, Kerema, Kõlunõmme, Kukka, Kuri, Leerimetsa, Linnumäe, Lõbembe, Loja, Lõpe, Määvli, Nõmba, Kärdla-Nõmme, Palade, Paluküla, Partsi, Pilpaküla, Prählamäe, Puliste, Pühalepa, Pühalepa-Harju, Reikama, Sakla, Salinõmme, Sarve, Soonlepa, Suuremõisa, Suuresadama, Sääre, Tammela, Tareste, Tempa, Tubala, Undama, Vahtrepa, Valipe, Viilupi, Vilivalla ja Värssu.
(2)Pühalepa osavalla vapp on tumesinisel hõbedaga ääristatud kilbil hõbedane ruut. Ruudu sees hõbedane päikeseratas. Päikeseratta sees neli kollast segmenti. Päikeseratta ümber ruudus helesinine taust. Kilbi allosas hõbedane siniste täpikestega liilia.
(1)Osavalla lipp heisatakse alaliselt osavallas asuva valla ametiasutuse hoonel või lipumastis.
(2)Osavalla lipu võib heisata ettevõtte, asutuse ja ühenduse hoonel ning elamul riiklikul lipupäeval, avalikul üritusel või perekondlikul sündmusel.
(3)Osavalla vappi võib kasutada värvilisena või must-valgena üritusi või projekte tutvustaval reklaamil, trükisel ja mujal.
(4)Hiiumaa Vallavalitsus (edaspidi valitsus) (täitevorgan) võib anda loa osavalla vapi ja lipu kasutamiseks muul juhul.
(1)Osavallakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga.
(2)Osavallakogusse kuuluvad: 1) kaks selles osavallas elavat kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel enim hääli saanud kandidaati; 2) vallas registreeritud ja piirkonnas tegutsevate ettevõtjate esindaja, kelle nimetab ning vajadusel kutsub tagasi Hiiumaa Ettevõtjate Liit; 3) osavallas registreeritud ja tegutsevate küla- või asumiseltside esindajad, kelle nimetab ning vajadusel kutsub tagasi selts; 4) osavallas elavate noorte esindaja, kelle nimetab ning vajadusel kutsub tagasi Hiiumaa valla noortevolikogu; 5) osavallas elavate eakate esindaja, kelle nimetab ning vajadusel kutsub tagasi Hiiumaa Pensionäride Ühendus; 6) valla tihedamalt asustatud piirkondade korteriühistute esindajad, kelle valivad valitsuse kokku kutsutud koosolekul korteriühistute volitatud esindajad, arvestades, et ühte korteriühistut saab esindada üks juhatuse liige ning et Emmaste, Lauka, Lõpe ja Suuremõisa piirkonnas valitakse üks, Kõrgessaare ja Käina piirkonnas kaks ning Kärdla piirkonnas kolm osavallakogu liiget.
(3)Osavallakogu liikmeks võib olla isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi osavallas ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku osavallakogu töös osalemiseks.
(4)Osavallakogu liikmeks ei või kinnitada isikut, kes on valitsuse teenistuja.
(5)Kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindajat ei ole kinnitatud, on osavallakogu selle liikme võrra väiksem. Kinnitada ei saa väiksemat osavallakogu kui seitse liiget.
(6)Osavallakogu koosseisu kinnitab ja selles teeb muudatusi valitsus (täitevorgan).
(1)Osavallakogu valib osavallakogu liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.
(2)Osavallakogu esimees ning aseesimees valitakse Hiiumaa valla põhimääruses volikogu esimehe ja aseesimehe valimise korra kohaselt. Osavallakogu esimehe ning aseesimehe valimised korraldab valitsus (ametiasutus).
(3)Osavallakogu esimees või aseesimees saavad tasu Hiiumaa Vallavolikogu 16.11.2017 määruse nr 1 „Hiiumaa Vallavolikogu töös osalemise eest töötasu, tasu ning hüvituse maksmise kord“ kohaselt. Tasu makstakse samadel alustel volikogu komisjoni esimehe või aseesimehega.
(1)Osavallakogu koosoleku kutsub kokku osavallakogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Koosoleku kokkukutsumise võivad algatada ka vähemalt viis osavallakogu liiget, valitsus või volikogu. Osavallakogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku valitsus. Kutse, milles on ära näidatud koosoleku toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, tehakse osavallakogu liikmetele teatavaks valitsuse kantselei kaudu vähemalt viis tööpäeva enne koosolekut.
(2)Osavallakogu koosoleku päevakorra projekti koostab osavallakogu esimees arvestades volikogu, valitsuse ja osavallakogu liikmete ettepanekuid.
(3)Osavallakogu koosolekutel osalevad Hiiumaa Vallavalitsuse ja Munitsipaalasutuse Hiiumaa Haldus esindajad.
(4)Osavallakogu koosoleku kohta koostab vallakantselei viie tööpäeva jooksul protokolli, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, osavallakogu otsuseid ning arvamusi ja osavallakogu liikmete eriarvamusi. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(5)Elektroonilise koosoleku toimumise korral või osavallakogu liikme(te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.
(6)Osavallakogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Osavallakogu liikme poolt tehtud märkused lisatakse protokollile.
(7)Osavallakogu koosolekud on üldjuhul avalikud.
(1)Osavallakogu, lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule, võib: 1) avaldada arvamust ning teha ettepanekuid valitsusele ja volikogule kohaliku elu küsimustes, sh ettepanekuid eelnõude algatamiseks volikogu eestseisuse kaudu; 2) teha ettepanekuid valla arengukavasse, valdkondlikesse, piirkondlikesse ja hallatavate asutuste arengukavadesse; 3) avaldada arvamust piirkonnas asuvate valla hallatavate asutuste tegevuse kohta; 4) avaldada arvamust volikogu päevakorras olevate antud osavalda puudutavate eelnõude kohta; 5) anda arvamuse valla üldplaneeringu ja osavalda puudutavate detailplaneeringute kohta; 6) anda arvamuse osavalla haldusterritooriumi ühistranspordi sõiduplaanide kohta.
(2)Valla sidusama juhtimise huvides, osavallakogu: 1) annab arvamuse osavalla territooriumil asuvate hallatavate asutuste või nende tegevuskohtade asutamise, ümberkujundamise või lõpetamise kohta; 2) annab arvamuse osavallas asuva vallavara valitsemist puudutavate otsuste (vallavara müük või kasutusse andmine) kohta, sealjuures kasutatakse müügist saadud vahendeid sama osavalla investeeringuteks; 3) annab arvamuse osavalla teeinvesteeringute valikute kohta, võttes arvesse eelarvestrateegias ja teehoiukavas selleks ette nähtud vahendite piire; 3¹) otsustab valla eelarve koostamise käigus osavalla väikeinvesteeringute valiku, kinnitades prioriteetsuse järjekorra; 4) annab arvamuse valla eelarvele; 5) nimetab osavallakogu liikmete seast esindaja osavallas asuva vaid antud piirkonnas tegutseva valla hallatava asutuse hoolekogusse või nõukogusse; 6) nimetab osavallakogu liikmete seast esindajad mittetulundusliku tegevuse tegevustoetuste jagamise komisjoni; 7) võtab arvamuse andmiseks päevakorda teised volikogu ja valitsuse poolt osavallakogule volitatud või suunatud küsimused ja otsused.
(1)Osavalla lõpetamise võivad algatada: 1) volikogu; 2) valitsus (täitevorgan); 3) osavallakogu.
(2)Osavalla lõpetamise otsustab volikogu kahekolmandikulise häälteenamusega.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Määrus jõustub 01. jaanuaril 2025. a.