Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastusespunkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „54) vajaduspõhine eritoetusõppetoetus – üliõpilasele, välja arvatud doktorandiledoktoriõppes õppivale isikule (edaspidi doktorant), käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks, kui;”; 3) paragrahvi 4 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata käesoleva seaduse tähenduses õpilase akadeemilist puhkust ja üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatudpuhul kõrgharidusseaduse § 14 lõike 7 punktides 1‒4 nimetatud nominaalse õppeaja pikenemise juhtusid.”; 24) paragrahvi 5 lõike 2¹ punkt 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „21) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsentiEesti kodanik või ta õpib täiskoormusega esimesel semestrilviibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa, välja arvatud õppimiseks antud tähtajaline elamisluba, või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;”; 35) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 2² ja 2³lõikega 24 järgmises sõnastuses: „
(2²24) Üliõpilasel, kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on asjaomasel semestril jäetud rahuldamata põhjusel, et see ei vastanud käesolevaKäesoleva paragrahvi lõike alusel makstavat õppetoetust ei saa sisekaitselise ja riigikaitselise rakenduskõrgkooli õpilased ja üliõpilased.”;2¹ punktis 3 nimetatud tingimusele, on õigus taotleda vajaduspõhist eritoetust, kui: 1 6) temaparagrahvi 5 lõiked 3 ja käesoleva seaduse §7³ tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 5¹ lõikeslõike 2 nimetatud perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine sissetulekpunkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kuni 24-aastase üliõpilase, kes ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmääraole abielus ega lapse vanem või eestkostja, eelkõigekuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja -vennad juhul, kui nimetatud sissetulek on vähenenud seoses üliõpilasenad ei ole abielus ega lapse vanemad või tema perekonnaliikme töötuna arvele võtmisegaeestkostjad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes või töövõime püsiva kaotusega 80–100 protsentikutseharidust statsionaarses õppes või 2) ta vastab muudele õppeasutuse kehtestatud tingimustele, mis on seotud üliõpilase majandusliku olukorra halvenemisegatäiskoormusega või muu raske majandusliku olukorraga, mis takistab üliõpilasel õpingute jätkamist. (2³) Üliõpilaselkõrgharidust täiskoormusega ning ei ole õigust ühtaegu saada nii vajaduspõhist õppetoetust kui ka vajaduspõhist eritoetust.ületanud õppekava nominaalkestust;”; 48) paragrahvi 5¹ lõiget 2 täiendatakse lõikega 74punktiga 6 järgmises sõnastuses: „
(746) Üliõpilasel on õigus esitada vähemalt kaks korda õppeaastas õppeasutusele taotlus vajaduspõhise eritoetuse saamiseks kuni viieks õppekuuks – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini24-aastane isik, kes omandab üldkeskharidust statsionaarses õppes või kutseharidust statsionaarses õppes või täiskoormusega või kõrgharidust täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust ning kelle vanem või eestkostja on üliõpilane. Toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust.”; 59) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1¹) Vajaduspõhise eritoetuse taotlemiselPõhitoetuse määramiseks esitab üliõpilane õppeasutusele viimase määratud vormi kohaseõpilane taotluse õppeasutusele.
(2) Põhitoetuse määramisel lähtub õppeasutus õppekorralduseeskirjas sätestatud toetuste määramise ja maksmise tingimustest ja korrast, millelemille alusel moodustatakse tähtajaliselt esitatud taotlustest paremusjärjestus.
(3) Paremusjärjestuse moodustamisel on lisatud dokumendidõppeasutus kohustatud lähtuma nõutavast õppemahu täitmisest ja õpilase õppeedukusest. Õppeasutusel on õigus moodustada paremusjärjestused õppekavade või õppekavarühmade kaupa, mis tõendavad käesoleva seaduse §eelistada toetuse määramisel kutsekeskhariduse õppekavadel õppivaid õpilasi ja arvestada teisi õppekorralduseeskirjas sätestatud kriteeriume.
(4) Õppeasutus otsustab septembris taotluse esitanud õpilasele põhitoetuse määramise hiljemalt sama aasta 10. 5 lõikesoktoobriks ja veebruaris taotluse esitanule hiljemalt sama aasta 10. 2² sätestatud tingimuste täitmistmärtsiks.”; 6) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „ Otsustamisse kaasatakse õpilaskonna esindajad.
(3¹5) Õppeasutusel on õigus kasutada kuni kümme protsentimitte määrata õppetoetust õpilasele, kes ei täida kutseõppeasutuse seaduses sätestatud kohustust osaleda õppetöös ning järgida seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi.
(6) Põhitoetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vajaduspõhise eritoetuse fondist õppetoetuste määramise ja maksmisega seotud kulude katmiseksvahendite piires vastavalt õpilaste paremusjärjestusele.”; 710) paragrahviparagrahv 9, § 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuseslõiked 1¹ ja 1² ning § 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(51) Vajaduspõhist eritoetust makstakse õppeasutuse kauduÕpilasele või üliõpilasele igal õppekuul vastava õppekuu eest käesoleva seaduse § 5 lõikes 2² nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele õppeasutusele vastavaks õppeaastaks eraldatudmakstava põhitoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse fondi piiressuurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.”; 812) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse tekstiosa14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 14 lõikest 5 jäetakse välja sõna „põhitoetuse ja doktoranditoetuse” tekstiosaga „põhitoetuse, doktoranditoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse”; 914) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(3¹2) Vajaduspõhise eritoetuse fondi arvestamise alused ja fondi maht lepitakse kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õppeasutuse vahelises lepingusÕppelaenu andjad on Eestis asutatud krediidiasutus või teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal, kes on sõlminud riigiga õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Riigi nimel sõlmib õppelaenu andmise korraldamise lepingu valdkonna eest vastutav minister.”; 1015) paragrahvi 14 lõikes 516 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosasõna „Põhitoetuse ja doktoranditoetuse fondidintressimäära” tekstiosagasõnaga „Põhitoetuse, doktoranditoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse fondidintressi”; 1116) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 1416 lõige 5 muudetakse ja 15 järgmises sõnastusessõnastatakse järgmiselt: „
(145) Vajaduspõhist eritoetustRiigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on õigus taotleda alates 2013/14krediidiasutuse ja laenusaaja kokku lepitud intressimäär, kuid mitte rohkem kui kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastel alates 2015Intressimäär fikseeritakse kuni kaks pangapäeva enne õppelaenulepingu jõustumist. ”;aasta 1 17) paragrahvi 16 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(6) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi krediidiasutusega kokku lepitud kommertsintressimäära alusel. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse viie protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressi vahe käesoleva paragrahvi lõike veebruarist2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimustel.”; 18) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(151¹) 2014/15. õppeaastal kehtestab õppeasutus vajaduspõhise eritoetuse taotlemiseKäesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud laenusumma tagasimaksmise alustamist on kokkuleppel õppelaenu väljastava krediidiasutusega võimalik pikendada laenusaaja taotluse alusel kuni 18 kuuni, määramise ja maksmise tingimused ja korra 2015.muutmata muid käesoleva paragrahvi lõikes aasta 1 nimetatud tingimusi. veebruariks ja teeb selle üliõpilastele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile teatavaks.”; 1219) paragrahvi 42 lõige19 lõikes 1 muudetakseasendatakse sõna „kahe” sõnaga „ühe”; 20) seadust täiendatakse §-dega 43 ja sõnastatakse järgmiselt44 järgmises sõnastuses: „§ 43. Enne 2022/23. õppeaastat immatrikuleeritud doktorandile doktoranditoetuse maksmine ja selle tagasinõudmine
(1) Enne 2013Doktorandile, kes immatrikuleeriti enne 2022/1423. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilase suhtes ei kohaldata vajaduspõhise õppetoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse taotlemist ja saamist käsitlevaid sätteidkellel on õigus saada doktoranditoetust, makstakse seda kuni 2015nominaalse õppeaja lõpuni.
(2) Doktoranditoetuse maksmise kulud kaetakse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks eraldatavate vahendite arvel.
(3) Õppeasutusel on õigus nõuda käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud tingimustel doktoranditoetus tagasi. § 44. Enne 2022/1623.  õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud, õppelaenu tagasimaksmine, õppelaenu tagamine ja riigitagatis
(1) Laenusaaja, kellel on kehtiv õppelaenuleping sõlmitud enne 2022/23. õppeaasta lõpunialgust, võib krediidiasutuselt taotleda õppelaenulepingu muutmist või lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel vastavalt seaduses toodud tingimustele.
(2) Laenusaaja ja krediidiasutus võivad riigi tagatud õppelaenu intressimäära muutmises kokku leppida.”.
Sotsiaalhoolekande seaduseEesti Vabariigi haridusseaduse § 22235 lõike 2 punkt 61 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) õppetoetusteÜlikooli vara õigusliku seisundi sätestavad kõrgharidusseadus ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;ülikooli kohta käivad seadused.”.
Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadusKõrgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2) Doktoriõppe nominaalkestus on kolm kuni neli õppeaastat. Doktoriõppes õppiva isiku (edaspidi doktorant) nominaalne õppeaeg pikeneb: 1) õppe- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse §teadustöö kavas sätestatud juhul kuni nelja õppeaasta võrra; 2) kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks doktoriõppest eemal oldud aja võrra; 3 muutmine Ülikooliseaduse) aja- või asendusteenistuses oldud aja võrra.”; 2) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Ülikool võib doktoriõppe õppekoha täita avalikku konkurssi välja kuulutamata, rakenduskõrgkooli seaduse ning teaduskui doktorant asub doktoriõppe raames tööle väljaspool ülikooli ja tal on tööleping õppe- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse teadustöö kava täitmiseks või kui doktorant võetakse ülikooli vastu rahvusvahelise koostöölepingu raames.”; 3) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(RT I1) Kõrgharidustaseme õppes saab õppida täis- või osakoormusega, 03
Käesolev seadus jõustub 2015. aastaSotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) isik, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 41 lõikes 1 ja §-s 43 sätestatud tingimustel;”. jaanuaril.
Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) vanema või vanavanema poolt põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppiva täisealise lapse või lapselapse ülalpidamist;”; 2) paragrahvi 162 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „läbimiseks” sõnadega „või doktoriõppe läbimiseks”; 3) paragrahvi 173 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning kelle osalemine õppetöös osakoormusega on põhjendatud”.
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. augustil.