Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „väärtpabereid” tekstiosaga „või mis on täidetav rahas, mille arvelduse suurus määratakse kindlaks vabalt võõrandatavate väärtpaberite, valuutade, intressimäärade või tootluste, kaupade või muude indeksite või näitajate alusel”; 2) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses: „(7¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 nimetatud juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 79² lõikeid 2–11, §-e 79³ ja 794, § 82² lõikeid 3–8, §-e 83³ ja 110², § 110³ lõiget 1 ja lõike 2 punkti 3 investeerimisühingu suhtes individuaalsel ja konsolideeritud alusel. Nimetatud sätteid ei kohaldata kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kes kuulub konsolideeritud järelevalve alla, kui Euroopa Liidus asuv emaettevõtja tõendab inspektsioonile, et sätete kohaldamine on selle kolmanda riigi õigusega vastuolus.”; 3) paragrahvi 46 lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Sellise kliendi puhul ei eeldata asjatundliku kliendi teadmiste ja kogemustega võrreldavaid väärtpaberiturualaseid teadmisi ja kogemusi.”; 4) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „

(9)Käesolevas osas investeerimis- ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata teenuste osutamisel osapoolena tehingutes, mida teevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud riigi võlgade haldajad või Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, kes täidavad Euroopa Liidu toimimise lepingus ning protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta sätestatud ülesandeid või samaväärseid ülesandeid riigisiseste õigusnormide alusel.”; 5) paragrahvi 74¹ lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „konsolideerimisgruppi kuuluv isik” sõnadega „või nimetatud isikuid kontrolliv isik”; 6) paragrahvi 74¹ lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Teiste finantsjärelevalve asutuste nõudmisel edastab inspektsioon viivitamata ka andmed, mis on nimetatud hindamisel asjakohased.”; 7) paragrahvi 75 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud” sõnadega „kui see on asjakohane”; 8) paragrahvi 79² lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(6)Investeerimisühing teeb kontrollifunktsiooni raames vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamise keskse ja sõltumatu sisekontrolli.”; 9) paragrahvi 79² lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(8)Kontrollifunktsiooni täitvad töötajad peavad olema sõltumatud nende kontrollitavatest äriüksustest, neil peavad olema asjakohased volitused ja neid peab tasustama vastavalt täidetava funktsiooniga seotud eesmärkide saavutamisele, olenemata nende kontrollitavate ärivaldkondade tulemustest.”; 10) paragrahvi 79³ lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 79³ lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „Tulemustasu maksmisel arvestatakse” tekstiosaga „Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel tuleb selles nimetatud instrumentide suhtes kohaldada asjakohaseid võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas”; 12) paragrahvi 79³ lõike 5 teisest lausest jäetakse välja sõnad „investeerimisühingu kapitalibaasi arvestades”; 13) paragrahvi 79³ lõike 6 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Tulemustasu vähendatakse kuni 100 protsenti” tekstiosaga „Vastavalt investeerimisühingu kehtestatud kriteeriumidele vähendatakse tulemustasu või nõutakse väljamakstud tulemustasu tagasi kuni 100 protsendi ulatuses”; 14) paragrahvi 79³ lõike 8 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kujul” tekstiosaga „, kohaldades viie aasta pikkust võõrandamispiirangut”; 15) paragrahvi 79³ lõike 10 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „maksa” sõnadega „nõukogu ega”; 16) paragrahvi 79³ lõike 10 punktis 2 asendatakse sõnad „piirangu tulemustasu maksmiseks investeerimisühingu töötajatele” tekstiosaga „investeerimisühingu töötajatele tulemustasu maksmiseks piirangu, mis vastab teatavale osale töötaja netosissetulekust”; 17) paragrahvi 79³ täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „

(11)Tulemustasu maksmiseks kasutatavad finantsvahendid ja meetodid peavad tagama lisaks käesoleva seaduse nõuete täitmisele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 nõuete täitmise.”; 18) paragrahvi 794 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt suurem kui 100 miljonit eurot, peab moodustama nõukogu liikmetest koosneva töötasukomitee. Töötasukomitee koosseis peab olema soolises tasakaalus.”; 19) paragrahvi 794 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „hindab” sõnadega „asjatundlikult ja sõltumatult”; 20) paragrahvi 794 lõikes 4 asendatakse sõnad „ja klientide” tekstiosaga „, klientide, investorite ja investeerimisühingu teiste sidusrühmade”; 21) paragrahvi 82² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Investeerimisühing kehtestab usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta seda laadi ja selle tasemega riske, mida ta võib teistele tekitada ning millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud olla. Nimetatud kord, strateegiad ja protsessid peavad vastama investeerimisühingu tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele ning ärimudeli ja tegevusega seotud riskide laadile, ulatusele ja mitmekesisusele. Investeerimisühing vaatab nimetatud korra, strateegiad ja protsessid regulaarselt üle.”; 22) paragrahvi 82² täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses nimetatud riskide hulgas käsitletakse ka kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte suhtes, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artiklis 7a sätestatud tingimusi.”; 23) paragrahvi 82² lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Investeerimisühing kehtestab usaldusväärsed strateegiad, protsessid ja süsteemid ning usaldusväärse poliitika, et teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida:”; 24) paragrahvi 82² lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „asjakohastel” tekstiosaga „, sealhulgas tööpäevasisestel”; 25) paragrahvi 82² lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele.”; 26) paragrahvi 82² täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid peavad vastama investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile, tegevuse ulatusele ja juhtorgani kindlaks määratud riskitaluvusele ning kajastama investeerimisühingu olulisust igas lepinguriigis, kus ta tegutseb.”; 27) paragrahvi 82² lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud riskide hindamisel” tekstiosaga „punkti 1 ja lõike 3¹ kohaldamisel”; 28) paragrahvi 82² täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 5 kohaldamisel töötab investeerimisühing välja konkreetsed kavad ja mõõdetavad eesmärgid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 7a nõuetega, et jälgida ja käsitleda kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad ühes või mitmes lepinguriigis süsteemselt olulisi teenuseid.”; 29) paragrahvi 856 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Analüüsi, mille kolmas isik koostab väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid osutavale investeerimisühingule, ei käsitata tasu või hüvena käesoleva seaduse § 85² lõike 1 tähenduses, kui: 1) investeerimisühing ning korralduste täitmise teenust osutav ja analüüse koostav kolmas isik on sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud tasustamise metoodika, sealhulgas see, kuidas võetakse üldiselt investeerimisteenuste kogumaksumuse kindlaksmääramisel arvesse analüüsi kogukulusid; 2) investeerimisühing teavitab oma kliente sellest, kas ta otsustab korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku koostatud analüüsi eest maksta ühismaksega või eraldi, ning teeb neile kättesaadavaks selle teenuse ja analüüsi eest tasumise põhimõtted, sealhulgas esitatava teabe liigi olenevalt investeerimisühingu valitud makseviisist ning asjakohasel juhul selle, kuidas investeerimisühing ennetab või haldab huvide konflikte vastavalt käesoleva seaduse §-s 824 sätestatule, kui ta maksab korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku koostatud analüüsi eest ühismaksega; 3) investeerimisühing hindab kasutatud analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust ning seda, kuidas see analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele, igal aastal; 4) korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku koostatud analüüsi eest eraldi maksmisel tasutakse analüüsi eest kas investeerimisühingu poolt ja tema kulul tehtavate otseste maksetega või maksetega investeerimisühingu kontrollitavalt eraldiseisvalt analüüsimaksete kontolt (edaspidi analüüsimaksete konto).”; 30) paragrahvi 856 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Analüüsi, mille investeerimisühing saab analüüsi koostajalt, kes ei osuta korralduste täitmise teenust ega kuulu korralduste täitmise või maakleriteenuseid pakkuva investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi, ei käsitata tasu või hüvena käesoleva seaduse § 85² lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul järgib investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud nõuet. (1²) Investeerimisühing dokumenteerib talle koostatud kolmanda isiku analüüsidele omistatavad kogukulud, kui need on investeerimisühingule teada, ja teeb taotluse korral selle teabe oma klientidele kättesaadavaks igal aastal.”; 31) paragrahvi 856 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) investeerimisühing vastutab analüüsimaksete konto eest.”; 32) paragrahvi 856 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(3)Hinnanguline analüüsitasu võib põhineda üksnes analüüsi eelarvel, mille investeerimisühing koostab oma klientidele investeerimisteenuste osutamiseks vajaliku kolmanda isiku koostatud analüüsi jaoks, ning seda ei või siduda kliendi nimel täidetud tehingute arvu ega väärtusega.”; 33) paragrahvi 856 lõikes 4 asendatakse sõna „kliendi” sõnaga „investeerimisühingu”; 34) paragrahvi 856 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Investeerimisühing, kes otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest eraldi ning on kasutusele võtnud analüüsimaksete konto, esitab kliendi või inspektsiooni nõudmisel kõik järgmised andmed: 1) analüüsimaksete kontolt rahastatud analüüside koostajate loetelu; 2) kindlaks määratud perioodil käesoleva lõike punktis 1 nimetatud analüüside koostajatele tehtud maksete kogusumma; 3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud analüüsi koostajatelt investeerimisühingule antud hüved ja osutatud teenused; 4) analüüsimaksete kontolt tehtud maksete kogusumma võrdlus investeerimisühingu selleks perioodiks kehtestatud analüüsi eelarvega ja nimetatud kontol oleva vahendite ülejäägi korral teave vahendite tagastamise või järgmisse perioodi ülekandmise kohta.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühing esitab iga analüüsitasu kogumise korra kohta eraldi analüüsitasu ning ta peab täielikult täitma käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimusi.

(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühingu saadud analüüsitasude kogusumma ei või ületada tema koostatud analüüsi eelarvet.”; 35) paragrahvi 856 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühing määrab kokkuleppel kliendiga analüüsi eelarvel põhineva analüüsitasu ja selle nõudmise sageduse aasta kohta.”; 36) paragrahvi 856 lõike 8 teises lauses asendatakse sõna „Analüüsimaksete” sõnaga „Analüüsi”; 37) paragrahvi 856 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(9)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühing vastutab ainuisikuliselt analüüsi eelarve haldamise eest. Analüüsi eelarve põhineb kolmanda isiku koostatud analüüsi vajaduse mõistlikul hindamisel. Analüüsi eelarvest kolmanda isiku koostatud analüüside ostmiseks vajalike vahendite eraldamisel rakendab investeerimisühing kontrolli ja investeerimisühingu juhtide järelevalvet, mida peetakse objektiivselt kohaseks, et tagada eelarve haldamine ja kasutamine kliendi parimates huvides. Sellise kontrolli tegemiseks säilitab investeerimisühing muu hulgas analüüsi koostajatele analüüsi eest tehtud makseid tõendavad andmed ja andmed selle kohta, kuidas makstavad summad käesoleva paragrahvi lõike 11¹ esimeses lauses nimetatud kvaliteedikriteeriume arvesse võttes kindlaks määrati. Investeerimisühingul on keelatud kasutada analüüsi eelarvet ja analüüsimaksete kontot investeerimisühingu koostatud analüüside rahastamiseks.”; 38) paragrahvi 856 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 39) paragrahvi 856 täiendatakse lõikega 11¹ järgmises sõnastuses: „(11¹) Olenemata sellest, kuidas investeerimisühing tasub korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest, põhineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud iga-aastane analüüsi hindamine usaldusväärsetel kvaliteedikriteeriumidel, mis võimaldavad investeerimisühingul objektiivselt hinnata analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust ning seda, kuidas see analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele. Investeerimisühing võtab kasutusele vajalikud meetmed, kui hindamised näitavad analüüsi kvaliteedi, kasutatavuse või väärtuse puudumist või kui analüüs ei aita kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele.”; 40) paragrahvi 856 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 856 lõike 14 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Analüüs käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 858 tähenduses on analüüsimaterjal või teenus:”; 42) paragrahvi 856 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „

(15)Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 858 tähenduses ei käsitata analüüsina kauplemiskommentaare ega muid sihipäraseid kauplemise nõustamise teenuseid, mis on lahutamatult seotud väärtpaberitehingu tegemisega.”; 43) seadust täiendatakse §-ga 858 järgmises sõnastuses: „§ 858. Investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs

(1)Investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs, mida investeerimisühing, selle kliendid või potentsiaalsed kliendid kasutavad või mida neile levitatakse, peab olema õiglane ja selge ning ei tohi olla eksitav. Analüüs peab olema sellisena või sarnase nimetuse kaudu selgelt tuvastatav, tingimusel et kõik analüüsi suhtes kohaldatavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 tingimused on täidetud.

(2)Investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid, peab tagama, et analüüs, mida ta klientidele või potentsiaalsetele klientidele levitab ja mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, nimetatakse emitendi rahastatud analüüsiks üksnes siis, kui see on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva Euroopa Liidu tegevusjuhendiga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 3c alusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse välja töötatud regulatiivsete tehniliste standarditega (edaspidi käesolevas paragrahvis tegevusjuhend).

(3)Emitendi rahastatud analüüsiks nimetatud analüüsi esilehel peab olema selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga. Mis tahes muu analüüsimaterjal, mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, kuid mis ei ole koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga, tuleb nimetada reklaamteateks.

(4)Investeerimisühingul, kes koostab või levitab emitendi rahastatud analüüse, peab olema organisatsiooniline kord tagamaks, et sellised analüüsid on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga ning need vastavad käesoleva paragrahvi lõigetele 1–3.”; 44) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Käesoleva seaduse § 82², § 230 lõigete 1¹ ja 5 ning § 23610 lõigete 4–6, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel on inspektsioonil õigus nõuda käesolevas seaduses ja nimetatud määruses sätestatud nõuetega võrreldes lisa- või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta, üksnes juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) tegemist on ühe käesoleva seaduse § 230 lõike 1¹ punktides 1 ja 2 nimetatud juhuga; 2) inspektsioon peab vajalikuks koguda käesoleva seaduse § 230 lõike 1¹ punktis 2 nimetatud tõendeid; 3) lisateave on vajalik käesoleva seaduse § 230 lõikes 5 sätestatud järelevalvealaseks ülevaatamiseks ja hindamiseks.”; 45) paragrahvi 108 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Inspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 5¹ alusel lisateabe esitamist, kui teave on talle kättesaadav muus vormis või erineva detailsusastmega ning see ei takista tal teabest samasuguse kvaliteedi ja usaldusväärsusega teabe tuletamist.”; 46) paragrahvi 110³ lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Investeerimisühing edastab majandusaasta aruande avalikustamise päeval Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 51 esimese lõigu punktides c ja d nimetatud teabe ning teabe soolise palgalõhe kohta inspektsioonile, kes kasutab seda tasustamissuundumuste ja -tavade võrdlemiseks. Samuti annab investeerimisühing inspektsioonile miljoni euro suuruste töötasuvahemike kaupa teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute arvu kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas teave nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, põhitöötasu, tulemustasu, lisatasude ja pensionimaksete kohta.”; 47) paragrahvi 113 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „kohustatud” sõnadega „vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral”; 48) paragrahvi 113 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „audiitori märkustega” sõnadega „modifitseeritud”; 49) paragrahvi 113 lõiget 1¹ täiendatakse pärast sõna „kohustatud” sõnadega „vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral”; 50) paragrahvi 120 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „14¹.–18.” tekstiosaga „14¹.–17.”; 51) paragrahvi 120 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „

(8)Käesolevas osas kauplemiskoha korraldamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata käesoleva seaduse § 47 lõikes 9 sätestatud juhul.”; 52) paragrahvi 125 lõikes 1 asendatakse arv „125 000” arvuga „375 000”; 53) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Inspektsiooni loal võib korraldaja aktsiakapital olla vähemalt 125 000 eurot, kui see on inspektsiooni hinnangul piisav korraldaja finantsriski maandamiseks, arvestades muu hulgas käesoleva seaduse § 1246 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Inspektsioonil on õigus nõuda korraldaja aktsiakapitali suurendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summani, kui inspektsiooni hinnangul ei ole korraldaja aktsiakapital enam piisav tema finantsriski maandamiseks, arvestades muu hulgas käesoleva lõike esimeses lauses viidatud asjaolusid.”; 54) paragrahvi 127 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) õiguskaitsevahendid, sealhulgas leppetrahvid käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest, samuti nende rakendamise vaidlustamise kord ning õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine korraldaja poolt;”; 55) paragrahvi 132¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(4)Käesoleva osa 14.–17. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatud erandite ning käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud väärtpaberite suhtes. Nimetatud väärtpaberitega turul kauplemine toimub vastavalt selle turu reglemendile, kus väärtpaberid kauplemisele võetakse.”; 56) paragrahvi 1325 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „võõrandatav” sõnaga „kaubeldav”; 57) seadust täiendatakse §-ga 1326 järgmises sõnastuses: „§ 1326. Aktsiate turul kauplemisele võtmise lisatingimused

(1)Aktsiaid võib kauplemisele võtta, kui nende turuväärtus on vähemalt miljon eurot, või kui seda ei ole võimalik hinnata, siis juhul, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta omakapital on vähemalt miljon eurot.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata selliste aktsiate kauplemisele võtmise suhtes, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama liiki.

(3)Kauplemisele võib võtta üksnes selliseid aktsiaid, mille puhul on kauplemisele võtmise ajal täidetud tingimus, et avalikkuse hulka kuuluvatele investoritele (edaspidi käesolevas paragrahvis avalikkus) kuulub vähemalt kümme protsenti kõigist seda liiki aktsiatest, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimus ei ole täidetud, võib kauplemisele võtta üksnes selliseid aktsiaid, mille puhul on kauplemisele võtmise ajal täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) piisav arv aktsiaid kuulub avalikkusele; 2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele; 3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate turuväärtusele.

(5)Aktsiaid ei käsitata avalikkusele kuuluvateks, kui need kuuluvad emitendi või tema tütarettevõtja juhtkonnale või nimetatud isikute lähikondlastele.

(6)Kui ühele aktsionärile kuulub rohkem kui viis protsenti emitendi aktsiatega esindatud häältest, ei käsitata neid aktsiaid avalikkusele kuuluvateks, välja arvatud juhul, kui korraldaja kauplemisele võtmist otsustav organ otsustab, et sellist isikut võib pidada avalikkuse hulka kuuluvaks.”; 58) seaduse 18. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 59) paragrahvi 1635 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „mitmepoolne kauplemissüsteem” sõnadega „või selle segment”; 60) paragrahvi 1635 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse saamisel ja kui on täidetud lõikes 3 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 artiklis 78 nimetatud tingimused, mitmepoolse kauplemissüsteemi segmendi puhul lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud tingimused, teavitab inspektsioon esimesel võimalusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust mitmepoolse kauplemissüsteemi või selle segmendi registreerimisest kasvuturuna.”; 61) paragrahvi 1635 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „korraldaja” sõnaga „tõhusaid”; 62) paragrahvi 1635 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses: „(3¹) Mitmepoolse kauplemissüsteemi asjaomase segmendi suhtes rakendatavad reeglid, süsteemid ja protseduurid peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele tagama vähemalt kõigi järgmiste tingimuste täitmise: 1) kasvuturuna registreeritud mitmepoolse kauplemissüsteemi segment on selgelt eraldatud mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja korraldatavatest muudest turusegmentidest ning sellel on muu hulgas erinev nimi, reeglistik, turundusstrateegia ja avalik kuvand, samuti konkreetselt kasvuturu segmendina registreeritud segmendile määratud turu tunnuskood; 2) tehingud asjaomases kasvuturu segmendis on selgelt eristatavad muust turutegevusest mitmepoolse kauplemissüsteemi teistes segmentides; 3) inspektsiooni nõudmisel esitab mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja asjaomases kasvuturu segmendis kauplemisele võetud väärtpaberite täieliku loetelu ja kogu inspektsiooni nõutud teabe kasvuturu segmendi toimimise kohta. (3²) Kasvuturu korraldaja võib kehtestada kasvuturu suhtes lisatingimusi, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.”; 63) paragrahvi 1635 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „

(4)Kasvuturu korraldaja taotlusel või juhul, kui kasvuturg ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja mitmepoolse kauplemissüsteemi segmendi puhul lisaks lõikes 3¹ sätestatule, tühistab inspektsioon mitmepoolse kauplemissüsteemi või selle segmendi kasvuturuna registreerimise, võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 artiklis 79 sätestatut, ning teavitab sellest esimesel võimalusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

(5)Kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberiga võib kaubelda ka muus kauplemiskohas tingimusel, et emitenti on sellest kavatsusest teavitatud ja ta ei ole esitanud vastuväiteid. Kui muu kauplemiskoht on teine kasvuturg või selle segment, ei kohaldata emitendi suhtes seoses selle teise kasvuturuga ühtegi ühingu juhtimiskorraldusega ega teabe esmase, jooksva või ühekordse avalikustamisega seotud kohustust. Kui muu kauplemiskoht ei ole teine kasvuturg, tuleb emitenti teavitada kõigist tema suhtes seoses muu kauplemiskohaga kohaldatavatest nimetatud kohustustest.”; 64) paragrahvi 169 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „börsikorraldaja või”; 65) seadust täiendatakse 22². peatükiga järgmises sõnastuses: „22². peatükk EMITENDI POOLT MUU TEABE AVALIKUSTAMINE § 2117. Emitendi rahastatud analüüsi avalikustamine Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu

(1)Emitent võib esitada oma käesoleva seaduse § 858 lõikes 2 nimetatud emitendi rahastatud analüüsi inspektsioonile, et teha see juurdepääsetavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi inspektsioonile esitamise korral peab emitent tagama, et: 1) selle esilehel on selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas käesoleva seaduse § 858 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga; 2) sellega on kaasas metaandmed, milles täpsustatakse, et teave vastab nimetatud tegevusjuhendile.

(3)Käesoleva paragrahvi kohaselt avalikustatavat emitendi rahastatud analüüsi ei käsitata korraldatud teabena ega investeerimisanalüüsina ja selle üle ei teostata samal tasemel järelevalvet nagu nimetatud teabe või analüüsi üle.”; 66) paragrahvi 230 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59)”; 67) paragrahvi 230 lõike 4² punkti 3 täiendatakse pärast sõna „ja” tekstiosaga „käesoleva seaduse 20. peatükis sätestatud kohustuse rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või haldusakti korral ka”; 68) paragrahvi 230 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „määral” tekstiosaga „, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit,”; 69) paragrahvi 230 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „hinnang” tekstiosaga „, võttes arvesse süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artiklile 23 või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi”; 70) paragrahvi 230 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „turvariskid” tekstiosaga „, et tagada investeerimisühingu protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus”; 71) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 5² järgmises sõnastuses: „(5²) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 1 kohaldamisel hindab ja jälgib inspektsioon investeerimisühingu sellist arengut, mis on seotud kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega, sealhulgas käesoleva seaduse § 82² lõike 6¹ kohaselt välja töötatud kavu ning arengut seoses ärimudeli kooskõlla viimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud nõuetega.”; 72) paragrahvi 234¹ täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „

(4)Inspektsioon võib rakendada kuni kuueks kuuks vastava otsuse teatavakstegemisest arvates sunniraha: 1) kuni kolm protsenti eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga päeva eest, mil rikkumine jätkub, kuni kohustus on täidetud või kuni selle täitmist jätkatakse, et sundida finantssektori vastaspoolt või finantssektorivälist vastaspoolt rikkumist lõpetama, kui see vastaspool on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklist 7a tulenevad kohustused täitmata jätnud; 2) kuni ühe protsendi ulatuses eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga päeva eest, mil rikkumine jätkub, kuni kohustus on täidetud või kuni selle täitmist jätkatakse, vastaspooltele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohast aruandluskohustust, kui esitatud andmetes on palju korduvaid ja ilmseid vigu.

(5)Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuuekuulise ajavahemiku möödumisel sama lõike punkti 1 alusel määratud sunniraha rakendamist pikendada.”; 73) paragrahvi 235 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul käesoleva seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohastele järelevalvenõuetele vastavuse taastamise kava, määraks selle rakendamise tähtaja ning korrigeeriks kava ulatust ja rakendamise tähtaega;”; 74) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) peatada selliste emitendi rahastatud analüüside levitamine investeerimisühingu poolt, mis ei ole koostatud kooskõlas käesoleva seaduse § 858 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga;”; 75) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) nõuda, et investeerimisühingud vähendaksid keskse vastaspoole suhtes olevaid riskipositsioone või korrigeeriksid riskipositsioone oma kliiringukontodel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 7a, kui inspektsioon leiab, et selle keskse vastaspoole suhtes esineb ülemäärane kontsentratsioonirisk.”; 76) paragrahvi 236¹ lõike 1¹ esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Inspektsioon võib järelevalve eesmärgil, kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane, teostada kohapealset kontrolli ja uurida Eestis asuvate teises lepinguriigis asutatud investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta, konsulteerides enne viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega.”; 77) paragrahvi 236¹ lõike 1¹ teises lauses asendatakse sõna „Pärast” sõnadega „Esimesel võimalusel pärast”; 78) paragrahvi 236¹ lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Välisriigi investeerimisühingu suhtes rakendatavatest meetmetest teavitab inspektsioon enne ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.”; 79) paragrahvi 236² lõiget 1² täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel selgitab inspektsioon üksikasjalikult, kuidas on saadud teavet ja tõendeid arvesse võetud.”; 80) paragrahvi 236² lõikest 1³ jäetakse välja tekstiosa „, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47),”; 81) paragrahvi 236² lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud teave esitatakse inspektsioonile, kes edastab selle viivitamata välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.”; 82) paragrahvi 2369 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Inspektsioon võib iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjalt ja tema tütarettevõtjatelt saadud teavet.”; 83) paragrahvi 23610 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Inspektsioon vaatab” sõnadega „regulaarselt ja”; 84) paragrahvi 23610 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Inspektsioon pöörab tähelepanu eelkõige investeerimisühingu äritegevuse muutustele ja sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning vaatab üle ja hindab, kas investeerimisühing kasutab sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja tavasid.”; 85) paragrahvi 23610 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „korral” tekstiosaga „selles, kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse,”; 86) paragrahvi 23611 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „investeerimisühing tekitab olulisi riske ja need” tekstiosaga „riskielemendid või investeerimisühing tekitab teistele riske, mis on olulised ja mis”; 87) seaduse 7. osa 26. peatükki täiendatakse §-ga 27212 järgmises sõnastuses: „§ 27212. Reguleeritud väärtpaberituru korraldaja tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2026. aasta 17. juunil vastuvõetud redaktsiooni § 127 lõike 2 punktiga 10 ja 18. peatüki kehtetuks tunnistamisega Reguleeritud väärtpaberituru korraldaja on kohustatud viima oma tegevuse ja dokumendid kooskõlla käesoleva seaduse 2026. aasta 17. juunil vastuvõetud redaktsiooni § 127 lõike 2 punktiga 10 ja 18. peatüki kehtetuks tunnistamisega hiljemalt 2026. aasta 5. detsembriks.”; 88) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2811, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ (ELT L, 2024/2811, 14.11.2024); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2994, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034 seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski ja keskselt kliiritavate tuletistehingute vastaspoole riski käsitlemisega (ELT L, 2024/2994, 04.12.2024); komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2026/374, millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses tingimustega, mille alusel osutavad kolmandad isikud täitmis- ja analüüsiteenuseid investeerimisühingutele, kes osutavad portfellivalitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid (ELT L, 2026/374, 02.06.2026).”.

Eesti Kultuurkapitali seaduse § 62 lõikes 2 asendatakse sõna „väärtpaberibörsi” sõnadega „reguleeritud väärtpaberituru”.

Elektroonilise side seaduse § 151 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse läbivalt sõna „väärtpaberibörsi” sõnadega „reguleeritud väärtpaberituru”.

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 9² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9²) Enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 9¹ punktile 2 konsulteerib Inspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga.”; 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 9³ järgmises sõnastuses: „(9³) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 9¹ ei ole Inspektsioon kohustatud teiste väärtpaberiturujärelevalve asutustega konsulteerima, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata sellekohasest otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi.”; 3) paragrahvi 47¹ lõike 2² esimeses lauses asendatakse sõnad „lubab seda teha audiitoril või eksperdil” sõnadega „palub audiitoril või eksperdil teostada erapooletu kontrolli ning teavitada viivitamata selle tulemustest”; 4) paragrahvi 47¹ täiendatakse lõikega 47 järgmises sõnastuses: „

(47)Inspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi investeerimisühingu filiaaliga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste järelevalveasutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega, et tagada Euroopa Liidus teostatav kõikehõlmav, ühtne ja tõhus järelevalve konsolideerimisgrupi kogu tegevuse üle vastavalt õigusaktides sätestatule, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) sätestatule.”; 5) paragrahvi 47¹ lõikest 11 jäetakse välja tekstiosa „, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63),”; 6) paragrahvi 475 lõike 3¹ punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kirjeldus” tekstiosaga „, mis hõlmab kõiki reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja emaettevõtjaid ning investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi”; 7) paragrahvi 475 lõikes 3² asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud teavet Inspektsioonile ei esitata või ei vastata tema järelepärimisele mõistliku aja jooksul” tekstiosaga „Inspektsioonile ei ole esitatud asjakohast teavet vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktile 1 viivitamata või kui koostöötaotlus, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud”; 8) paragrahvi 475 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Konsolideeritud järelevalve teostamise korral võtab Inspektsioon arvesse kolleegiumi liikmeteks olevate finantsjärelevalve asutuste kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust.”; 9) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „

Infoühiskonna teenuse seaduse § 31 lõike 1 punktist 2 ja lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „väärtpaberibörsi,”.

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 107 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „väärtpaberibörsil või muul”; 2) paragrahvi 309 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „väärtpaberituru seaduse” tekstiosaga „§ 47 lõikes 9,”.

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§-des 45, 46¹, 48 ja 49, § 54 lõike 1 punktis 14, §-des 65, 69 ja 70” tekstiosaga „§-des 45 ja 46¹, § 47 lõikes 9, §-des 48 ja 49, § 54 lõike 1 punktis 14, §-s 65, § 65¹ lõigetes 1 ja 2, § 65² lõikes 1, §-des 69 ja 70”; 2) paragrahvi 82¹ lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 82¹ lõike 10 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutus peab likviidsuse talitluspidevuse plaani testima vähemalt kord aastas, ajakohastama seda käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud stressitestis kasutatavate stsenaariumide tulemuste alusel ja andma sellest aru krediidiasutuse juhatusele. Krediidiasutuse juhatus peab likviidsuse talitluspidevuse plaani heaks kiitma ning krediidiasutuse sisemist poliitikat ja protsesse selle alusel korrigeerima.”; 4) paragrahvi 82¹ lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(11)Krediidiasutus peab ennetavalt võtma kasutusele vajalikud meetmed, et tagada likviidsuse talitluspidevuse plaani viivitamatu rakendamine. Nende meetmete hulka peab kuuluma tagatise hoidmine viivitamata kättesaadavana keskpangapoolse finantseerimise jaoks. See hõlmab tagatise hoidmist vajaduse korral teise lepinguriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, mille suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon. Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida lepinguriigi territooriumil, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid, või kolmanda riigi territooriumil, mille valuuta suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon.”.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 34 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „reguleeritud turul noteeritud äriühing,” tekstiosaga „äriühing, kelle väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul ja”; 2) paragrahvi 76 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) äriühingule, kelle väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul;”.

Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 9 punktis 1 asendatakse sõnad „noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite noteerimiseks” sõnadega „kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite kauplemisele võtmiseks”; 2) paragrahvi 5 lõike 6 punktis 1, § 74 lõikes 3, § 81 lõikes 1³ ja § 98 lõikes 7 asendatakse sõna „noteeritud” sõnadega „kauplemisele võetud”; 3) paragrahvi 77 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või nende noteerimiseks” sõnadega „kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul või nende kauplemisele võtmiseks”.

Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 82 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „

(4)Juhul kui varahalduriks on Rahandusministeerium, hoitakse Fondi vahendeid riigiga sõlmitava lepingu alusel. Fondi vahendeid võib hoida ka e-riigikassas e-kontol.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud leping peab võimaldama teha käesolevas seaduses sätestatud tingimustel väljamakseid Fondile käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Kavandatavatest väljamaksetest Rahandusministeeriumi teavitamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku eelnimetatud lepingus.”; 2) paragrahvi 83 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „börsil noteeritud” sõnadega „reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud”.

Täitemenetluse seadustiku § 124 lõike 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberid võib kohtutäitur müüa ka asjakohasel reguleeritud turul, arvestades seejuures sellise reguleeritud turu reglemendis tehingute tegemise ja arveldamise kohta sätestatud nõudeid.”.

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „väärtpaberibörsil noteeritud” sõnadega „reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud”.

Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 15 järgmises sõnastuses: „§ 15. Emitendi agent

(1)Emitendi agent on väärtpaberituru seaduse § 7 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik, kes edastab registripidajale emitendi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud taotlusi, väljamakseteks vajalikke summasid, nõudeid, teavitusi ja andmeid ning vahendab registripidaja osutatavaid registripidamisega seotud teenuseid nimetatud õigusaktide, registripidaja ja emitendi agendi vahelise lepingu ning emitendi ja emitendi agendi vahelise lepingu alusel.

(2)Emitent võib taotleda registritoimingute tegemist, edastada registripidajale käesoleva seaduse §-s 15¹ sätestatud väljamakseteks vajalikke summasid, esitada registripidajale käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid, teavitusi ja andmeid ning kasutada registripidaja osutatavaid registripidamisega seotud teenuseid ka emitendi agendi kaudu.

(3)Emitendi agent tagab registritoimingute tegemiseks vajalike andmete ja muude käesoleva seaduse alusel tema kaudu esitatavate andmete õigeaegse edastamise registripidajale ning emitendi väärtpaberitega seotud toimingute tegemise oma pädevuse piires kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetega.

(4)Emitendi agent tagab, et tema poolt käesoleva seaduse alusel registripidajale edastatavad andmed ja seoses emitendi väärtpaberitega salvestatavad andmed oleksid haldus-, füüsiliste ning tark- ja riistvaraliste meetmetega kaitstud loata töötluse, sealhulgas sellise kasutamise, hävitamise ning muutmise eest.

(5)Emitendi agendil on õigus seoses emitendi väärtpaberitega registrisse kantud andmeid töödelda üksnes ulatuses, mis on vajalik selle emitendiga sõlmitud lepingu või emitendi agendile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. Emitendi agendil on õigus väljastada registrisse kantud andmeid üksnes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. Emitendi agendi töötajad ja juhtorganite liikmed on nii emitendi agendi teenistuses olles kui ka pärast seda kohustatud hoidma tähtajatult saladuses kõiki registriesemeks olevaid andmeid, mis on neile teatavaks saanud emitendi agendi teenistuses olles.

(6)Emitendi agent on kohustatud säilitama kõiki emitendilt registritoimingute tegemise taotlemisega seoses saadud andmeid ja dokumente kümme aastat nende saamisest arvates.