(1) Isikukoodi moodustab rahvastikuregistri volitatud töötleja rahvastikuregistri seaduse ja käesoleva määruse kohaselt ja rahvastikuregistri tarkvara vahendusel. Eeldatakse, et isikukoodi moodustamine vastab nõuetele, kui on järgitud Eesti Vabariigi standardit EVS 585 „Isikukood. Struktuur” (edaspidi standard).
(2) Rahvastikuregistri volitatud töötleja jagab moodustatud isikukoodid neid andvatele asutustele riigi infosüsteemi andmevahetuskihi X-tee (edaspidi X-tee) kaudu. Kui isikukoodide jagamiseks ei ole võimalik kasutada X-teed, võib kasutada muid sidevahendeid.
(1) Eestis sündinud lapse meditsiinilisele sünnitõendiletervishoiuteenuse osutaja tõendile isikukoodi märkimiseks annab lapsele isikukoodi tervishoiuteenuse osutaja, kes andis sünnitusabi.
(2) Isikukoodi moodustamiseks annab tervishoiuteenuse osutaja rahvastikuregistri volitatud töötlejale järgmised andmed: 1) käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud andmed lapse kohta; 1¹) lapse sünnikoht; 2) ema perekonnanimi või perekonnanimed; 3) ema eesnimi või eesnimed; 4) ema isikukood, selle puudumisel sünniaeg, sünnikoht; 5) ema kodakondsus.
(3) Isikukood on lapsele antud, kui tervishoiuteenuse osutaja on meditsiinilise sünnitõenditervishoiuteenuse osutaja tõendi andmed kandnud rahvastikuregistrisse.
(1) Isikule, kelle andmed kantakse rahvastikuregistrisse perekonnaseisukande tegemise käigus esimest korda, annab isikukoodi perekonnaseisuasutus.
(2) Kui Eestis sündinud isikule ei ole isikukoodi meditsiinilise sünnitõenditervishoiuteenuse osutaja tõendi koostamisel andnud sünnitusabi andev tervishoiuteenuse osutaja, annab perekonnaseisuasutus isikukoodi sünni registreerimisel.
(3) Käesoleva määruse tähenduses loetakse isikukoodi andmiseks perekonnaseisuasutuse poolt ka isikukoodi andmist perekonnaseisutoimingute seaduse § 541 lõikes 3 sätestatud juhul.
Kui isikukood moodustatakse riigi andmekogusse kandmiseksMuu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule, annavad isikukoodi järgmised asutusedkelle elukoht registreeritakse Eestis esimest korda ja isikud: 1) Välisministeerium isikule, kellele antakse diplomaatiline isikutunnistus; 2) Sotsiaalkindlustusamet isikuleei ole varem isikukoodi antud, kelle isikukood tuleb kanda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse; 3) Transpordiamet isiku taotluse alusel isikule, kes asub tööle Eesti riigilippu kandvale laevale; 4) vangla vangistusseaduse §-des 2–4 nimetatud isikutele, kelle andmed tuleb kanda vangiregistrisse; 5) notar isikule, kes sõlmib või lõpetab Eestis kooselulepinguannab isikukoodi elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel.
(1) Isikule, kelle isikukood tuleb seaduse või andmekogu põhimääruse alusel kanda riigi andmekogusse, annab isikukoodi isiku taotluse alusel (lisa 1) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikelõikes 32 tähenduses.
(2) 3
(3) 3 (3¹)
(4) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule, kelle elukoht registreeritakse Eestis esimest korda ja kellele ei ole varem isikukoodi antud, annab isikukoodi isiku taotluse alusel (lisa 1) elukohajärgsesätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse pädev asutusüksus.
(1) Välisriigis elavale isikule, kelle isikukood tuleb seaduse või andmekogu põhimääruse alusel kanda riigi andmekogusse, annab isikukoodi isiku taotluse alusel (lisa 2) rahvastikuregistri volitatud töötleja.
(2) Isikukoodi saamise taotlusele lisatakse lihtkoopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest.
(3) Isik võib taotleda isikukoodi saamise taotluse edastamist konsulaarseaduse § 44 lõike 1 alusel.
(1) Kui isikukoodi taotletakse käesoleva määruse §-s 8 või 9 nimetatud juhul, tuvastatakse taotluse esitaja isik isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1, 12–8 või §-s 4 sätestatud dokumendi, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni välja antud isikut tõendava dokumendi või välisriigi reisidokumendi alusel.
(2) Alla 15-aastane isik, kellele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti, tuvastatakse seadusliku esindaja ütluste ja vajaduse korral muude tõendite alusel.
(3) Vajaduse korral tuvastatakse isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti, muu dokumendi alusel.
(4) Alaealise lapse või eestkostetava eest esitab isikukoodi taotluse tema vanem, eestkostja või eestkosteasutuse volitatud esindaja. Taotluse esitamisel tuvastatakse taotluse esitaja isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi ja seadusliku esinduse õigus esindusõigust tõendava dokumendi alusel.
(5) Kui taotlusele on lisatud välisriigis välja antud dokument, peab see olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on ühes eelpool mainitud keeles. Tõlke peab olema teinud vandetõlk. Välisriigis välja antud dokument peab olema legaliseeritud või apostilliga kinnitatud, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.